Erinevus lehekülje "Multimeedia" redaktsioonide vahel
(→Sõnaseletusi) |
(→Ffmpeg) |
||
| (ei näidata 3 kasutaja 33 vahepealset redaktsiooni) | |||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
===Video koodekid=== | ===Video koodekid=== | ||
| − | + | '''DivX/Xvid''' | |
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | + | Kõige standardsem ja enimlevinud koodek. Suurem osa p2p võrkudes jagatavatest videotest kasutavad seda. Algne DivX koodek (kuni versioonini 3) olid lahtimurtud Microsofti MPEG4 koodeki koopiad, kuid alates versioonist 4.0 on DivX ja selle vabavaraline haru Xvid MPEG-4 standardi 2. osa iseseisvad ja originaalsed realisatsioonid. Mõlemad koodekid on väga laialt levinud ja DivX on tihti toetatud ka DVD mängijate riistvaras, kuid sarnasuste tõttu võib isegi DivX markeeringuga DVD mängija toetada ka Xvid koodekit. Video kokku- ja lahtipakkimine käib kiirelt ning pakkimise-kvaliteedi suhe on hea. Pildi pakkimine tähendab siiski kvaliteedi kadu, kuid paljud leiavad, et väikesed kaod kvaliteedis on kompenseeritud väiksema failimahuga. | |
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | + | '''H.264/MPEG-4 AVC''' | |
| − | + | ||
| − | + | MPEG-4 standardi 10. osas (Advanced Video Codec, AVC) kirjeldatud kodeering. H.264 on tänapäeval levinuim riistvaraliselt toetatud kõrgkvaliteetne videokodeering. Selle standardi tuntuim tasuta realisatsioon on x264. H.264 annab märksa detailsema pildi, kui sama failimahuga DivX (või siis silnähtavalt väiksem failisuurus sama pildikvalideediga), kuid nii kodeerimine kui dekodeerimine on oluliselt ressursinõudlikum, mistõttu paljudesse videokaartidesse ja isegi protsessoritesse (nt Inteli Atom) on sisseehitatud riistvaraline tugi. | |
| − | + | DVD meedia konverteerimisel sellesse vormingusse tagab väiksema faili suuruse sama kvaliteediga. Kodeerimine võib võtta kordi kauem kui DivX puhul. Vanemad arvutid võivad selle formaadi dekodeerimisel hätta jääda. Formaadi miinuseks on asjaolu, et riistvaraline tugi on veel vähestel elektroonikaseadmetel. | |
| − | MPEG2' | + | |
| − | ja | + | '''MPEG2''' |
| − | ühe kõige | + | |
| − | + | DVD videomaterjali pakkimiseks kasutatav kodeering ja samanimeline standard. Pakkimise ja pildikvaliteedi suhe on tänapäeval ebaefektiivne, kuid omal ajal põhjendatud väikese jõudlusega riistvara tõttu, mis pidi selle kokku-lahtipakkimisega hakkama saama. Tänu sellele kasutavad paljud vanemad kaamerad ja seadmed just seda kodeeringut. Ühtlasi on tegemist ühe kõige universaalsema kodeeringuga. | |
===Audio koodekid=== | ===Audio koodekid=== | ||
| − | MP3 | + | '''MP3''' |
| − | Praeguseks peaksid olema | + | |
| − | + | Praeguseks peaksid kõik teadlikud olema MP3 (MPEG2 layer 3) kodeeringust - universaalne standard heli pakkimiseks. Pakkimise tase on väga hea (olenevalt kvaliteedist - bitrate) ja mängitav praktiliselt iga seadmega, millel heliväljund olemas. Selle formaadi peamiseks puuduseks on see, et ta on limiteeritud kahe kanaliga (stereo). | |
| − | |||
| − | peamiseks puuduseks on see, et ta on limiteeritud kahe kanaliga (stereo). | ||
| − | AC3 | + | '''AC3''' |
| − | Tuntud ka kui Dolby Digital (DD) | + | |
| + | Tuntud ka kui Dolby Digital (DD). AC3 on mitme kanaliline audio kodeering, | ||
mida kasutavad enamus DVDd. Ta pole pakitud mitte samahästi kui MP3 (mistõttu | mida kasutavad enamus DVDd. Ta pole pakitud mitte samahästi kui MP3 (mistõttu | ||
failid on suuremad), kuid on tunduvalt parema kvaliteediga ja võimeline 5.1 | failid on suuremad), kuid on tunduvalt parema kvaliteediga ja võimeline 5.1 | ||
| − | surround heliks. | + | surround heliks. Kvaliteetsemad video tõmmised hoiavad sageli originaalse |
| − | 5.1 AC3 heliriba | + | 5.1 AC3 heliriba puutumatuna. |
| − | AAC | + | '''AAC''' |
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | FLAC | + | Advanced Audio Coding on MP3 järglane. Tegemist on Apple poolt vaikimisi kasutatava helikodeeringuga iPod, iTouch ja iPhone seadmetes. Tehniliselt on see mitmeti parem kui MP3. Peamiselt leiab |
| − | Free Lossless Audio Codec | + | seda vaid MPEG4 failidest, mis on kodeeritud spetsiaalselt iPodi tarvis. |
| − | + | ||
| − | CD | + | '''FLAC''' |
| − | kuid sageli | + | |
| + | Free Lossless Audio Codec - täpselt see, mida nimi ütleb - avatud lähtekoodiga kadudeta heliformaat. Standard, mis pakib CD plaadi heli kadudeta. Üldjuhul sellega filmides olevat heli ei pakita, | ||
| + | kuid sageli leidub kõrgkvaliteedilisi helifaile just selles kodeeringus. | ||
===Konteinerid=== | ===Konteinerid=== | ||
| − | AVI | + | '''AVI''' |
| − | + | ||
| − | + | Audio Vidoe Interleaved - pikajaline standard arvutis kasutatavate videofailide pakkimisel. Kuigi tehniliselt on ta võimeline hoidma igat koodekit, kasutatakse seda enim DivX/Xvid video tarbeks koos MP3 või AC3 heliga. Konteineri ainukeseks miinuseks on see, et ta suudab endas hoida ainult heli ja pilti, kuid mitte subtiitreid. Seetõttu käivad subtiitrid videomaterjaliga failidena kaasas. | |
| − | + | ||
| − | + | '''MKV''' | |
| + | |||
| + | Matroska - suhteliselt uut tüüpi konteiner, mis loodud AVI piirangutest üle saamiseks. See suudab hoida mitmeid audio ja subtiitrite radu, samuti peatükke ja lihtsamaid menüü-elemente. MKV suudab endas hoida mistahes heli või video kodeeringut. Enim kasutatakse selleks puhuks H.264 video-, ning AAC ja AC3 heli jaoks. | ||
| + | |||
| + | '''VOB''' | ||
| − | + | Video Object - konteineriformaat, mis kasutusel juba DVD algusaegadest. Harva näeb VOB formaati mujal kui DVD plaadil. Kui avada DVD plaadil VIDEO_TS kaust, siis seal enamuses vaid need failid ongi - nemad hoiavadki endas heli, video, subtiirite ja menüüde infot. | |
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | + | '''MPEG4''' | |
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | + | Veel üks alternatiiv AVI konteinerile. Apple kasutab seda enda iPod/iPhone seadmetes. Faili puhul kasutatakse .mp4 laiendit ning see sisaldab H.264 videot koos AAC heliga. | |
| − | kasutab | ||
| − | |||
===Subtiitrite formaadid=== | ===Subtiitrite formaadid=== | ||
| − | SRT | + | '''SRT''' |
| − | + | ||
| − | tuleks | + | Sub Rip Text - Tekstiridadega formaat, kus iga subtiitri kohta oma ajakood. Need ütlevad video mängijale kuna tuleks vastavat rida näidata. Tegemist on kõige populaarsema soft-sub |
formaadiga (mitte permanentselt kirjutatud videosse), ja seda saab lisada | formaadiga (mitte permanentselt kirjutatud videosse), ja seda saab lisada | ||
| − | MKV | + | MKV konteinerisse või hoida filmi juures eraldi .srt failina. SRT peamine eelis SUB ees on see, et nad kasutavad reaalset ajaarvestust... tund/minut/sekund/millisekundid. Kui mingi tiiter on nihkes, saab selle käsitsi hõlpsasti ära muuta. |
| − | SRT peamine eelis SUB ees on see, et nad kasutavad reaalset ajaarvestust... tund/minut/sekund/millisekundid | + | |
| − | Kui mingi tiiter on | + | 1 |
| + | 00:02:17,440 --> 00:02:20,375 | ||
| + | See on kahe realine | ||
| + | esimene tiiter. | ||
| + | |||
| + | 2 | ||
| + | 00:02:20,476 --> 00:02:22,501 | ||
| + | See on teine tiiter. | ||
| + | |||
| + | '''SSA''' | ||
| + | |||
| + | SubStation Alpha on kaugemale arendatud tekstil baseeruv subtiitrite formaat. See võimaldab värve, formaati jms. seadistada. Kuigi tehniliselt võimekam, ei osutunud see nii populaarseks kui SRT/SUB, sest omab vähem tuge raud- ja tarkvaraliste mängijate seas. | ||
| − | + | '''IDX/SUB''' | |
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | + | VOBsub. DVD filmidel kuvatavad subtiitrid on salvestatud kui pildifailid, mida teatud aegadel ekraanile kuvatakse. VOBsub teeb neist piltidest ja ajakoodidest tõmmise ja salvestab nad eraldi .sub ja .idx failidesse. Paljud tarkvaralised video mängijad suudavad taasesitada sub/idx faile, mis on lisatud MKV konteinerisse või filmiga samas kaustas. Sellise subtiitri puhul on tegemist megadesse ulatuva failiga, mida pole võimalik käsitsi muuta. | |
| − | ekraanile | ||
| − | tõmmise ja salvestab nad eraldi .sub ja .idx failidesse. Paljud | ||
| − | tarkvaralised video mängijad | ||
| − | mis on lisatud MKV | ||
| − | |||
| − | SUB | + | '''SUB''' |
| − | |||
| + | Nagu ka SRT formaadil, on siingi tegemist tekstifailidega, kus rida varustatud kahe numbriga. Mõlemad numbrid on videokaadri (freim) numbrid. Esimese freimi järgi kuvatakse tiiter, teise järgi eemaldatakse ekraanilt. | ||
| − | PS: Kõiki | + | {0}{114}See on kahe realine|esimene tiiter. |
| + | {129}{160}See on teine tiiter. | ||
| + | |||
| + | '''PS''': Kõiki eelnimetatud formaate kustutakse softsubideks. On olemas ka hardsub: Videopildi sisse "kõrvetatud" tiitrid, mida muuta ega eemaldada ei saa. | ||
===Vähem populaarsemad koodekid ja konteinerid=== | ===Vähem populaarsemad koodekid ja konteinerid=== | ||
| − | MPG | + | '''MPG''' |
| − | |||
| − | |||
| − | + | Originaalne MPEG1 konteiner audio/video kodeering. Tegemist on aegunud formaadiga, mis leiab tänapäeval kasutust pigem VCD (Video CD) puhul. | |
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | ( | ||
| − | + | '''VCD/SVCD''' | |
| − | |||
| − | + | Vanem meetod video pakkimise (~1h VCD, ~40min SVCD) standard. Formaat oli populaarne hilistes 90nendate aasiamaades. Ülemaailset populaarsust ei kogunud ja kaugemale väga ei arenenud ka. Formaat kasutab vana MPEG1 heli ja video koodekeid, mille kvaliteet tänapäevaga võrreldes pole kiita. Selle formaadi kasutamine soovitatav vaid juhul, kui paremat kvaliteeti ei eksisteeri. Plussiks on asjaolu, et seda formaati toetavad tõenäoliselt kõik DVD mängijad. Väga madala resolutsiooni pärast (352x240 VCD, 352x480 SVCD) ja nõrga pakkimise tõttu tasuks seda formaati siiski vältida. | |
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | + | '''MOV''' | |
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | + | Apple poolt loodud Quicktime formaat. | |
| − | |||
| − | |||
| − | + | '''RealMedia''' | |
| − | |||
| − | |||
| − | + | RealNetworks konteiner formaat nende proprietary audio ja video koodeeringutele. Tüüpiliselt on failil .rm laiend. Selle formaadi tipphetk oli 90'ndate lõpp, kus seda kasutati internetis (madala kvaliteedilise) video striimimiseks. Peaaegu ükski hardware player ei toeta seda. | |
| − | |||
| − | |||
| − | + | '''OGM''' | |
| − | + | The Ogg Media konteiner - MKV alternatiiv ja konkurent. Sellel on praktiliselt identsed omadused. | |
| + | Paraku on tema populaarsus aja jooksul siiski vähenenud, tänu millele toetavad mängijad teda ka vähem. Tihti kasutati formaati Anime fännisubtiitrite tegijate poolt. | ||
| − | + | '''FLV''' | |
| − | |||
| − | + | The Flash Video - konteiner, mis leidnud laialdast kasutust veebis videote striimimisel. Youtube ja DailyMotion kasutavad ka seda formaati. Faili laiendiks on .flv. Üldjuhul hoitakse selles formaadis madala resolutsiooniga videoklippe.. | |
| − | |||
| − | |||
| − | + | '''WMV''' | |
| − | |||
| − | + | Microsoft Windows Media Video. Seda konteinerit kasutab eksklusiivselt Microsoft, koos nende proprietary audio ja video kodeeringutega. Paraku töötab see formaat probleemideta vaid Windowsi masinatel, mistõttu välditakse seda hardware palyerites. | |
| − | + | '''DTS''' | |
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | + | Audio kodeering, mis on võistleb AC3'ega. Tehniliselt võimekam kui AC3, kuid erinevust tavakasutaja ei taju. DTS rajad on enamasti lisatud suure-eelarveliste filmide DVD reliisidele. | |
| − | |||
| − | |||
| − | === | + | ===Aspect Ratio=== |
| − | + | Aegajalt juhtub, et satud faili otsa, kus videopilt on kas kokku surutud või välja venitatud. Enamik kaasageseid seadmeid ja videoesitajaid (näiteks VLC) suudavad '''aspect ratiot''' muuta. Kui teist väljapääsu pole ja videomaterjal on tähtsal kohal, siis pidev menüüdes kolistamine ja sättimine tüütab ära. Kuidas muuta faili, et viga sedasi eemaldada? Faili parandama hakates ei tohi mitte mingil juhul muuta pildi pikselite arvu, venitades DVD/televisooni standartse 720x576 pildi 768x576 peale, saamaks 4:3 formaati, ega suruda seda kokku 720x404 peale, et saada 16:9 formaati. Sedaviisi rikud sa üksnes faili algse kvaliteedi ära! Tegelikult tuleks muuta kas konteineri või MPEG-4 tasandil ära Display Aspect Ratio (DAR). Sedaviisi muutuvad pildi mõõtmed ilma kvaliteedikaota. | |
| − | http://www. | + | Kõige lihtsam viis DAR'i muutmiseks Windowsi platformil on MPEG-4 Modifier: http://www.videohelp.com/tools/MPEG4_Modifier |
| − | + | Kui soovid muuta paljusid faile korraga (batch), tuleb kasutada käsurea versiooni. AVI failide puhul ei saa konteineri tasandil DARi muuta, küll aga saab seda muuta MPEG-4 tasandil. Käsurea versiooni tööle saamiseks tuleks teha videofailide kausta .bat (batch) fail (tekita alguses tekstifail ja nimeta laiend hiljem ümber bat'iks) sisuga: | |
| − | + | @ECHO OFF | |
| + | md DAR | ||
| + | FOR %%I IN (*.avi) DO "C:\Program Files\MPEG4ModifierCL\mmcl.exe" --dar custom 4:3 "%%~fI" "%%~dpIDAR\%%~nxI" | ||
| − | + | Eeldades, et mmcl.exe asub kaustas C:\Program Files\MPEG4ModifierCL\. Kui vaja, määra oma DAR (4:3 asemele 16:9 vms.). Kui bat fail muudetud ja salvestatud, siis käivita (topeltklõps) .bat fail ning programm tekitab "DAR" nimega alamkausta, kuhu salvestab kõikidest kaustas olnud AVI failidest uute parameetritega koopiad. | |
| − | === | + | ===Vabavaraline vooserver=== |
| − | + | sisend: igivana AVI fail | |
| + | $ ffmpeg -i test1.avi -vcodec libx264 ... -acodec libfaac ... test1.mp4 | ||
| + | $ mp4box -hint test1.mp4 | ||
| − | + | Apache mod_h264_streaming pakub voogu. Veebis näitab JW FLV player. | |
| − | === | + | ===Lingid=== |
| − | http:// | + | teadusmagistritöö: "Multiedastus arvutivõrkudes": http://dspace.utlib.ee/dspace/handle/10062/14958 |
Viimane redaktsioon: 16. juuni 2011, kell 12:37
Sisukord
Video koodekid
DivX/Xvid
Kõige standardsem ja enimlevinud koodek. Suurem osa p2p võrkudes jagatavatest videotest kasutavad seda. Algne DivX koodek (kuni versioonini 3) olid lahtimurtud Microsofti MPEG4 koodeki koopiad, kuid alates versioonist 4.0 on DivX ja selle vabavaraline haru Xvid MPEG-4 standardi 2. osa iseseisvad ja originaalsed realisatsioonid. Mõlemad koodekid on väga laialt levinud ja DivX on tihti toetatud ka DVD mängijate riistvaras, kuid sarnasuste tõttu võib isegi DivX markeeringuga DVD mängija toetada ka Xvid koodekit. Video kokku- ja lahtipakkimine käib kiirelt ning pakkimise-kvaliteedi suhe on hea. Pildi pakkimine tähendab siiski kvaliteedi kadu, kuid paljud leiavad, et väikesed kaod kvaliteedis on kompenseeritud väiksema failimahuga.
H.264/MPEG-4 AVC
MPEG-4 standardi 10. osas (Advanced Video Codec, AVC) kirjeldatud kodeering. H.264 on tänapäeval levinuim riistvaraliselt toetatud kõrgkvaliteetne videokodeering. Selle standardi tuntuim tasuta realisatsioon on x264. H.264 annab märksa detailsema pildi, kui sama failimahuga DivX (või siis silnähtavalt väiksem failisuurus sama pildikvalideediga), kuid nii kodeerimine kui dekodeerimine on oluliselt ressursinõudlikum, mistõttu paljudesse videokaartidesse ja isegi protsessoritesse (nt Inteli Atom) on sisseehitatud riistvaraline tugi. DVD meedia konverteerimisel sellesse vormingusse tagab väiksema faili suuruse sama kvaliteediga. Kodeerimine võib võtta kordi kauem kui DivX puhul. Vanemad arvutid võivad selle formaadi dekodeerimisel hätta jääda. Formaadi miinuseks on asjaolu, et riistvaraline tugi on veel vähestel elektroonikaseadmetel.
MPEG2
DVD videomaterjali pakkimiseks kasutatav kodeering ja samanimeline standard. Pakkimise ja pildikvaliteedi suhe on tänapäeval ebaefektiivne, kuid omal ajal põhjendatud väikese jõudlusega riistvara tõttu, mis pidi selle kokku-lahtipakkimisega hakkama saama. Tänu sellele kasutavad paljud vanemad kaamerad ja seadmed just seda kodeeringut. Ühtlasi on tegemist ühe kõige universaalsema kodeeringuga.
Audio koodekid
MP3
Praeguseks peaksid kõik teadlikud olema MP3 (MPEG2 layer 3) kodeeringust - universaalne standard heli pakkimiseks. Pakkimise tase on väga hea (olenevalt kvaliteedist - bitrate) ja mängitav praktiliselt iga seadmega, millel heliväljund olemas. Selle formaadi peamiseks puuduseks on see, et ta on limiteeritud kahe kanaliga (stereo).
AC3
Tuntud ka kui Dolby Digital (DD). AC3 on mitme kanaliline audio kodeering, mida kasutavad enamus DVDd. Ta pole pakitud mitte samahästi kui MP3 (mistõttu failid on suuremad), kuid on tunduvalt parema kvaliteediga ja võimeline 5.1 surround heliks. Kvaliteetsemad video tõmmised hoiavad sageli originaalse 5.1 AC3 heliriba puutumatuna.
AAC
Advanced Audio Coding on MP3 järglane. Tegemist on Apple poolt vaikimisi kasutatava helikodeeringuga iPod, iTouch ja iPhone seadmetes. Tehniliselt on see mitmeti parem kui MP3. Peamiselt leiab seda vaid MPEG4 failidest, mis on kodeeritud spetsiaalselt iPodi tarvis.
FLAC
Free Lossless Audio Codec - täpselt see, mida nimi ütleb - avatud lähtekoodiga kadudeta heliformaat. Standard, mis pakib CD plaadi heli kadudeta. Üldjuhul sellega filmides olevat heli ei pakita, kuid sageli leidub kõrgkvaliteedilisi helifaile just selles kodeeringus.
Konteinerid
AVI
Audio Vidoe Interleaved - pikajaline standard arvutis kasutatavate videofailide pakkimisel. Kuigi tehniliselt on ta võimeline hoidma igat koodekit, kasutatakse seda enim DivX/Xvid video tarbeks koos MP3 või AC3 heliga. Konteineri ainukeseks miinuseks on see, et ta suudab endas hoida ainult heli ja pilti, kuid mitte subtiitreid. Seetõttu käivad subtiitrid videomaterjaliga failidena kaasas.
MKV
Matroska - suhteliselt uut tüüpi konteiner, mis loodud AVI piirangutest üle saamiseks. See suudab hoida mitmeid audio ja subtiitrite radu, samuti peatükke ja lihtsamaid menüü-elemente. MKV suudab endas hoida mistahes heli või video kodeeringut. Enim kasutatakse selleks puhuks H.264 video-, ning AAC ja AC3 heli jaoks.
VOB
Video Object - konteineriformaat, mis kasutusel juba DVD algusaegadest. Harva näeb VOB formaati mujal kui DVD plaadil. Kui avada DVD plaadil VIDEO_TS kaust, siis seal enamuses vaid need failid ongi - nemad hoiavadki endas heli, video, subtiirite ja menüüde infot.
MPEG4
Veel üks alternatiiv AVI konteinerile. Apple kasutab seda enda iPod/iPhone seadmetes. Faili puhul kasutatakse .mp4 laiendit ning see sisaldab H.264 videot koos AAC heliga.
Subtiitrite formaadid
SRT
Sub Rip Text - Tekstiridadega formaat, kus iga subtiitri kohta oma ajakood. Need ütlevad video mängijale kuna tuleks vastavat rida näidata. Tegemist on kõige populaarsema soft-sub formaadiga (mitte permanentselt kirjutatud videosse), ja seda saab lisada MKV konteinerisse või hoida filmi juures eraldi .srt failina. SRT peamine eelis SUB ees on see, et nad kasutavad reaalset ajaarvestust... tund/minut/sekund/millisekundid. Kui mingi tiiter on nihkes, saab selle käsitsi hõlpsasti ära muuta.
1 00:02:17,440 --> 00:02:20,375 See on kahe realine esimene tiiter. 2 00:02:20,476 --> 00:02:22,501 See on teine tiiter.
SSA
SubStation Alpha on kaugemale arendatud tekstil baseeruv subtiitrite formaat. See võimaldab värve, formaati jms. seadistada. Kuigi tehniliselt võimekam, ei osutunud see nii populaarseks kui SRT/SUB, sest omab vähem tuge raud- ja tarkvaraliste mängijate seas.
IDX/SUB
VOBsub. DVD filmidel kuvatavad subtiitrid on salvestatud kui pildifailid, mida teatud aegadel ekraanile kuvatakse. VOBsub teeb neist piltidest ja ajakoodidest tõmmise ja salvestab nad eraldi .sub ja .idx failidesse. Paljud tarkvaralised video mängijad suudavad taasesitada sub/idx faile, mis on lisatud MKV konteinerisse või filmiga samas kaustas. Sellise subtiitri puhul on tegemist megadesse ulatuva failiga, mida pole võimalik käsitsi muuta.
SUB
Nagu ka SRT formaadil, on siingi tegemist tekstifailidega, kus rida varustatud kahe numbriga. Mõlemad numbrid on videokaadri (freim) numbrid. Esimese freimi järgi kuvatakse tiiter, teise järgi eemaldatakse ekraanilt.
{0}{114}See on kahe realine|esimene tiiter.
{129}{160}See on teine tiiter.
PS: Kõiki eelnimetatud formaate kustutakse softsubideks. On olemas ka hardsub: Videopildi sisse "kõrvetatud" tiitrid, mida muuta ega eemaldada ei saa.
Vähem populaarsemad koodekid ja konteinerid
MPG
Originaalne MPEG1 konteiner audio/video kodeering. Tegemist on aegunud formaadiga, mis leiab tänapäeval kasutust pigem VCD (Video CD) puhul.
VCD/SVCD
Vanem meetod video pakkimise (~1h VCD, ~40min SVCD) standard. Formaat oli populaarne hilistes 90nendate aasiamaades. Ülemaailset populaarsust ei kogunud ja kaugemale väga ei arenenud ka. Formaat kasutab vana MPEG1 heli ja video koodekeid, mille kvaliteet tänapäevaga võrreldes pole kiita. Selle formaadi kasutamine soovitatav vaid juhul, kui paremat kvaliteeti ei eksisteeri. Plussiks on asjaolu, et seda formaati toetavad tõenäoliselt kõik DVD mängijad. Väga madala resolutsiooni pärast (352x240 VCD, 352x480 SVCD) ja nõrga pakkimise tõttu tasuks seda formaati siiski vältida.
MOV
Apple poolt loodud Quicktime formaat.
RealMedia
RealNetworks konteiner formaat nende proprietary audio ja video koodeeringutele. Tüüpiliselt on failil .rm laiend. Selle formaadi tipphetk oli 90'ndate lõpp, kus seda kasutati internetis (madala kvaliteedilise) video striimimiseks. Peaaegu ükski hardware player ei toeta seda.
OGM
The Ogg Media konteiner - MKV alternatiiv ja konkurent. Sellel on praktiliselt identsed omadused. Paraku on tema populaarsus aja jooksul siiski vähenenud, tänu millele toetavad mängijad teda ka vähem. Tihti kasutati formaati Anime fännisubtiitrite tegijate poolt.
FLV
The Flash Video - konteiner, mis leidnud laialdast kasutust veebis videote striimimisel. Youtube ja DailyMotion kasutavad ka seda formaati. Faili laiendiks on .flv. Üldjuhul hoitakse selles formaadis madala resolutsiooniga videoklippe..
WMV
Microsoft Windows Media Video. Seda konteinerit kasutab eksklusiivselt Microsoft, koos nende proprietary audio ja video kodeeringutega. Paraku töötab see formaat probleemideta vaid Windowsi masinatel, mistõttu välditakse seda hardware palyerites.
DTS
Audio kodeering, mis on võistleb AC3'ega. Tehniliselt võimekam kui AC3, kuid erinevust tavakasutaja ei taju. DTS rajad on enamasti lisatud suure-eelarveliste filmide DVD reliisidele.
Aspect Ratio
Aegajalt juhtub, et satud faili otsa, kus videopilt on kas kokku surutud või välja venitatud. Enamik kaasageseid seadmeid ja videoesitajaid (näiteks VLC) suudavad aspect ratiot muuta. Kui teist väljapääsu pole ja videomaterjal on tähtsal kohal, siis pidev menüüdes kolistamine ja sättimine tüütab ära. Kuidas muuta faili, et viga sedasi eemaldada? Faili parandama hakates ei tohi mitte mingil juhul muuta pildi pikselite arvu, venitades DVD/televisooni standartse 720x576 pildi 768x576 peale, saamaks 4:3 formaati, ega suruda seda kokku 720x404 peale, et saada 16:9 formaati. Sedaviisi rikud sa üksnes faili algse kvaliteedi ära! Tegelikult tuleks muuta kas konteineri või MPEG-4 tasandil ära Display Aspect Ratio (DAR). Sedaviisi muutuvad pildi mõõtmed ilma kvaliteedikaota.
Kõige lihtsam viis DAR'i muutmiseks Windowsi platformil on MPEG-4 Modifier: http://www.videohelp.com/tools/MPEG4_Modifier
Kui soovid muuta paljusid faile korraga (batch), tuleb kasutada käsurea versiooni. AVI failide puhul ei saa konteineri tasandil DARi muuta, küll aga saab seda muuta MPEG-4 tasandil. Käsurea versiooni tööle saamiseks tuleks teha videofailide kausta .bat (batch) fail (tekita alguses tekstifail ja nimeta laiend hiljem ümber bat'iks) sisuga:
@ECHO OFF md DAR FOR %%I IN (*.avi) DO "C:\Program Files\MPEG4ModifierCL\mmcl.exe" --dar custom 4:3 "%%~fI" "%%~dpIDAR\%%~nxI"
Eeldades, et mmcl.exe asub kaustas C:\Program Files\MPEG4ModifierCL\. Kui vaja, määra oma DAR (4:3 asemele 16:9 vms.). Kui bat fail muudetud ja salvestatud, siis käivita (topeltklõps) .bat fail ning programm tekitab "DAR" nimega alamkausta, kuhu salvestab kõikidest kaustas olnud AVI failidest uute parameetritega koopiad.
Vabavaraline vooserver
sisend: igivana AVI fail
$ ffmpeg -i test1.avi -vcodec libx264 ... -acodec libfaac ... test1.mp4 $ mp4box -hint test1.mp4
Apache mod_h264_streaming pakub voogu. Veebis näitab JW FLV player.
Lingid
teadusmagistritöö: "Multiedastus arvutivõrkudes": http://dspace.utlib.ee/dspace/handle/10062/14958
