Erinevus lehekülje "Salvestusseadmete kasutamine" redaktsioonide vahel
Allikas: Kuutõrvaja
8. rida: | 8. rida: | ||
* salvestusseadme (nt plokkseadme või failisüsteemi) asukoht - lokaalne või võrgus | * salvestusseadme (nt plokkseadme või failisüsteemi) asukoht - lokaalne või võrgus | ||
− | * | + | * maht ja andmete kirjutamise ning lugemise kiirus |
* turvalisus, näiteks krüptitakse plokkseadet failisüsteemi all või faili failisüsteemis, varundamine ning taaste, redundantsus | * turvalisus, näiteks krüptitakse plokkseadet failisüsteemi all või faili failisüsteemis, varundamine ning taaste, redundantsus | ||
Redaktsioon: 17. september 2008, kell 19:36
Arvuti salvestusseadmete kasutamist on tihtipeale otstarbekas käsitleda mitmekihilise nähtusena, nagu üldiselt arvutiga seotud muid protsesse
- kõige alumises kihis esineb füüsiline meedia, tavaliselt kõvaketta või mälu kujul
- seejärel toimub mingi nn volume management, lihtsamal juhul kõvaketta partitsioonid või suisa ilma partitsioneerimata, RAID skeem, LVM
- järgmises kihis on moodustatud failisüsteemid, mis on reeglina vajalikud, et rakendused saaksid salvestusseadet kasutada
Lisaks on salvestusseadmete kasutamisel olulised järgmised aspektid
- salvestusseadme (nt plokkseadme või failisüsteemi) asukoht - lokaalne või võrgus
- maht ja andmete kirjutamise ning lugemise kiirus
- turvalisus, näiteks krüptitakse plokkseadet failisüsteemi all või faili failisüsteemis, varundamine ning taaste, redundantsus
Käesolevas punktis käsitletaks erinevaid võimalusi teha rakendusele salvestusseade (füüsiline või virtuaalne) kättesaadavaks.
- Mount
- LVM Kiht failisüsteemile
- Tarkvaraline RAID - mdadm softraid tehnika linux'is
- iSCSI kasutamine Üle TCP/IP võrgu block device jagamine masinatele