Operatsioonisüsteemi Debian GNU/Linux kasutamine

Debian

Debian GNU/Linux ehk lühidalt Debian on vaba operatsioonisüsteem, mis kasutab Linuxi tuuma ning töötab paljudel populaarsetel riistvaralistel platvormidel, sealhulgas 32 bit ja 64 bit x86 arvutid.

Debiani sobib kasutada nii serveritel kui töökohaarvutitel sh süleritel. Debianile on iseloomulik

• korrektselt ilmuvad turvaparandused
• eeskujulik paketihaldus
• rahulik stabiilsete versioonide ilmumise tsükkel, erinevalt närvilisest ja suhteliselt pikk tugi eelmisele stabiisele versioonile
• väärikas kasutajaskond (ingl. k. community)

Debiani kodulehe http://www.debian.org/ tiitel ütleb, et tegemist on universaalse operatsioonisüsteemiga, mille tunnistuseks on ehk tõepoolest asjaolu, et Debiani on kasutatud mitmete teiste nn Linuxi distributsioonide aluseks.

Debian on loodud Ian Murdock'i poolt aastal 1993, kusjuures operatsioonisüsteemi nimi on tuletatud autori ja tema abikaasa Debra eesnimedest.

Operatsioonisüsteemi paigaldamise ettevalmistamine

Debiani kasutamiseks on vajalik sobiv riistvara, näiteks tõenäoliselt praktiliselt suvaline 32 bit või 64 bit x86 arvuti sobib, alatest 486 PC mudelitest kuni HP 385 DL ja IBM x3250 taoliste serveriteni. Riistvara sobivuse määrab põhiliselt operatsioonisüsteemi tuum, 2008 aasta stabiilsel Debiani versioonil 4.0 on selleks 2.6.18.

Lisaks tuleks enne operatsioonisüsteemi paigaldamist otsutada, mida arvutiga teha soovitakse, sh võiks kujutada ette milline saab olema

• arvuti nimi ja ip aadress
• kõvaketaste kasutus
• kas arvutit kasutatakse serveri või töökohana
• kuhu arvuti füüsiliselt paigutatakse
• kes vastutab arvuti haldamise eest (tarkvara uuendamine, süsteemi varundamine)

Üks otsekohene moodus operatsioonisüsteemi paigladmiseks on kasutada Debiani peeglites (ingl. k. mirror) jagatavat CD tõmmisest valmistatud bootivat CD plaati, kuna kõige populaarsem platvorm on x86, siis märgime, et

• 64 bit AMD ja Inteli arvutitel kasutamiseks sobib Debiani amd64 arhitektuur
• 32 bit AMD ja Inteli arvutitel kasutamiseks sobib Debaini i386 arhitektuur

Kuivõrd reeglina AMD ja Inteli 64 bit arvutid on 32 bit-ühilduvad, siis kasutades 32 bit operatsioonisüsteemi tarkvara 64 bit riistvaral käitub arvuti nagu 32 bitine arvuti. Kuigi eelpool on mainitud nimeliselt AMD ja Intelit kehtib öeldu ka teiste tootjate x86 platvormide kohta. Järgnevas on näited toodud konkreetsuse huvides 64 bit keskkonna kohta, kuid põhimõtteliselt toimub tegevus samamoodi ka 32 bit keskkonnas toimetades.

Niisiis, kui kasutada on 64 bit x86 riistvara tuleks kopeerida esimene amd64 arhitektuuri CD tõmmis, näiteks aadressilt http://cdimage.debian.org/debian-cd/4.0_r3/amd64/iso-cd/debian-40r3-amd64-CD-1.iso ning kirjutada CD plaadile. Plaadi kirjutamisel peab jälgima, et tõmmist ei kirjutata plaadile mitte nagu suurt faili, vaid kirjutatakse tõmmisena, vastasel korral arvuti ei boodi sellelt plaadilt.

Operatsioonisüsteemi paigaldamine

Arvestage, et operatsioonisüsteemi paigaldamisel hävivad eelnevalt kõvaketastel olnud andmed. Peale paigaldusmeedialt arvuti käivitamist käivitatakse automaatselt operatsioonisüsteemi installer, mis näeb välja selline

Installeri kasutamine on intuatiivne, paigaldamise tulemusena tekib iseseisvalt bootiv arvuti. Paigaldamise käigus sooritatakse järgmised otsustused ja tegevused

• kõvaketakste kasutamine
• näidatakse ära võrguseadistused
• valitakse milline komplekt tarkvara arvutisse paigaldatakse
• juurkasutaja parool
• paigaldatakse bootloader GRUB

Paketihaldus

Paketihalduse eesmärgiks on lihtsustada tarkvara haldamist muutes tarkvara paigaldamise, eemaldamise ja turvaparanduste rakendamise ühetaoliseks ja hõlpsasti korratavaks protseduuriks. Debiani paketihaldusele on iseloomulik

• 2008 aastal on Debiani stabiilses versioonis 4.0 ca paarkümmend tuhat paketti, mis tähendab, et enamiku kasutusjuhte saab rahuldada ära ametliku Debiani paketirepositooriumi tarkvara abil, mida jagatakse Debiani ametlikes peeglites, http://www.debian.org/mirror/list
• ametliku repositooriumi kasutajate jaoks on tagatud kõigi pakettide kooskõlalisus ja turvapaikade olemasolu, selliselt moodustatud süsteem on tarkvara ja tarkvara halduse seisukohast terviklik; erinevalt näiteks OpenBSD operatsioonisüsteemist, kus on olemas operatsioonisüsteemi põhiosa, mida ei haldagi paketihaldus ning portsud ja neile vastavad binaarsed paketid, kõik tarkvara esineb Debianis pakettide kujul
• operatsioonisüsteemi kuuluv tarkvara on jaotatud pakettideks funktsionaalsuse alusel, reeglina vastab ühele paketile kas üks programm või programmide komplekt, põhimõtteliselt iga süsteemis esinev fail on mingi paketiga seotud
• paketihaldussüsteem lahendab automaatselt sõltuvused, mis tähendab praktiliselt seda, et kui paigaldatav tarvkvarapakett eeldab mõne muu paketi olemasolu, siis see paigaldatakse automaatselt; ja vastupidi, tarkvara eemaldamisel on võimalik kasutajal eemaldada paketid, mis on tekkinud süsteemi sõltuvuste rahuldamiseks, kuid mida enam ei ole tarvis
• tavaliselt ei ole vajadust ja paketihaldus ei näe eriti ette võimalust paigaldada sisuliselt sama funktsionaalsust sisaldavat tarkvara, kui see tekitab konflikti, näiteks, kui süsteemi on paigaldatud postivahetusprogramm (MTA) Exim ja seejärel asutakse paigaldama postivahetusprogrammi Postfix, siis esmalt Exim eemaldatakse ning alles seejärel paigaldatakse Postfix; aga näiteks on legaalne, et samaaegselt on paigaldatud süsteemi mitmeid tekstiredaktoreid, nt Joe ja Vi
• pakettidele on arvutatud kontrollsummad, mida paketihaldussüsteem kasutab vigade ja võimalike võltsingute avastamiseks
• lisaks ametlikule repositooriumile eksisteerivad mitmed alternatiivsed repositooriumid, mida erinevad huvigrupid peavad, nende kasutamise osas peab kasutaja ise otsuse tegema
• kasutaja võib ka lähtetekstidest tarkvara süsteemi paigaldada, kuid seejuures tuleb omal järge pidada sellise tarkvara uuendamise osas; kusjuures lähtetekstist kompileeritud tarkvara ei ole ületamatult keeruline kasutajal endal pakendada ning süsteemi lisada siiski kasutade paketihaldusvahendeid
• lisaks kompileeritud pakettidele jagatakse reegline repositooriumides ka vastavaid lähtetekstipakette, millest saab kasutaja ise paketid kompileerida; see võib olla oluline mõne nn compile-time seadistuse kohandamise jaoks
• tarkvara paigaldamine toimub tavaliselt võrgust, failis /etc/apt/sources.list on näidatud repositooriumid, kust tarkvara kopeeritakse, näiteks

deb http://ftp.ee.debian.org/debian stable main non-free contrib

Debiani jaoks leidub mitmesuguseid paketihaldusvahendeid, kuid nad kõik töötvad süsteemi ühe ja sama kõnealuse paketialduse suhtes. St täiesti korrektne on ühe paketihaldusvahendi abil tarkvara paigaldada, teise abil olukorda kontrollida ja kolmanda abil tarvkara eemaldada. Levinumad vahendid on

• apt-get - käsurea utiliit, tõenäoliselt kõige universaalsem kasutada
• dpkg - käsurea utiliit, suhteliselt madala taseme programm, tihtipeale kasutavad teised paketihaldusvahendid teda oma nn back-endina, nimetatutest ainsana ei lahenda automaatselt sõltuvusi ega kopeeri andmeid võrgust
• dselect - psudograafiline programm
• aptitude - pseudograafiline (curses) programm, arendajad investeerivad sellesse suhteliselt palju, sisaldab lisafunktsionaalsust võrreldes apt-get programmiga
• synaptic - graafiline paketihaldusvahend

Failisüsteemis asub paketihaldusse puutuv kataloogi /var/cache/apt all ning paketihaldust tuleb sooritada juurkasutaja (ingl. k. root) õigustes.

Tarkvara paigaldamiseks sobib kasutada käsurealt programmi apt-get, mis kopeerib andmeid automaatselt võrgust, enne apt-get abil tarkvara repositooriumist kopeerimist tuleb kopeerida indeksid, kus on kirjas pakettide kirjeldused ja pakettidevahelised sõltuvused öeldes

 # apt-get update

ning seejärel näiteks populaarse tekstiredaktori Joe paigaldamiseks tuleb öelda

 # apt-get install joe

Paketihaldusvahendi dpkg abil on võimalik paigaldatud tarkvara kohta küsida, näiteks versiooni teada saamiseks

 # dpkg -l joe
 ..
 ii  joe  3.5-1.1  user friendly full screen text editor

Tarkvara eemaldamiseks sobib öelda

 # apt-get remove joe

Lisaks saab apt-cache programmiga otsida paketihalduse arhiivist märksõna alusel tarkvara, näiteks otsime ftp serveri tarkvara vsftpd

bash# apt-cache search vsftpd
ccze - A robust, modular log coloriser
fail2ban - bans IPs that cause multiple authentication errors
vsftpd - The Very Secure FTP Daemon

Ning konkreetse paketi kohta saab infot küsides, kusjuures pakett ei pea olema paigaldatud

# apt-cache show vsftpd
Package: vsftpd
Priority: extra
Section: net
Installed-Size: 424
Maintainer: Matej Vela <vela@debian.org>
Architecture: amd64
Version: 2.0.5-2
Provides: ftp-server
Depends: libc6 (>= 2.3.5-1), libcap1, libpam0g (>= 0.76), libssl0.9.8 (>= 0.9.8c-1), libwrap0,   libpam-modules, adduser, netbase 
Recommends: logrotate
Conflicts: ftp-server
Filename: pool/main/v/vsftpd/vsftpd_2.0.5-2_amd64.deb
Size: 120284
MD5sum: fe2adbe42fafa0c259cc5acde14163ff
SHA1: 609903667ea2a1a521492e1d0f08b54e4a85465b
SHA256: cfdbe918507c7340f1c28ff925d37f74e644e3b7f97d0fc4f7cde9826ecb4397
Description: The Very Secure FTP Daemon
A lightweight, efficient FTP server written from the ground up with
security in mind.
.
vsftpd supports both anonymous and non-anonymous FTP, PAM authentication,
bandwidth limiting, and the Linux sendfile() facility.
Tag: admin::file-distribution, filetransfer::ftp, implemented-in::c, interface::daemon, network::server, protocol::ftp, protocol::ssl, role::program, works-with::file

Väljundist saame muu hulgas teada

• autori andmed - Maintainer: Matej Vela <vela@debian.org>
• versiooni - Version: 2.0.5-2
• sõltuvused - Depends: libc6 (>= 2.3.5-1), libcap1, libpam0g (>= 0.76), libssl0.9.8 (>= 0.9.8c-1), libwrap0, libpam-modules, adduser, netbase
• kontrollsummad
• tarkvara kirjelduse

Operatsioonisüsteemi tarkvara uuendamine

Operatsioonisüsteemi tarkvara uuendamise käigus rakendatakse süsteemile veaparandused. Selleks peab olema /etc/apt/sources.list failis lisaks rida

deb http://security.debian.org stable/updates main non-free contrib

ning tuleb öelda

 bash# apt-get update
 bash# apt-get upgrade

Operatsioonisüsteemi versiooni uuendamine

Debiani järgmisele versioonile liikumiseks tuleb veenduda, et /etc/apt/sources.list fail sisaldab järgmisele versioonile vastavat infot ning tuleb öelda

 # apt-get update
 # apt-get dist-upgrade

Operatsioonisüsteemi varundamine ja taaste

Operatsioonisüsteemi varundamiseks sobib kasutada programmi rsync kopeerides kogu failisüsteemi va kataloogid

• /tmp
• /proc
• /sys

teisele arvutile.

Süsteemi taastamiseks tuleb arvuti bootida nt RIP-Linuxi CD plaadilt, seadistada võrk, kopeerida varundatud süsteem ja paigaldada bootloader.