Erinevus lehekülje "OpenBSD spamd tarkvara kasutamine" redaktsioonide vahel
(→Sissejuhatus) |
(→Sissejuhatus) |
||
7. rida: | 7. rida: | ||
Üldiselt rakendatakse rämpspostile kahesuguseid meetmeid | Üldiselt rakendatakse rämpspostile kahesuguseid meetmeid | ||
− | * aktiivselt - postisüsteem teeb ennem kirja vastuvõtmist piisava tõenäosusega kindlaks, et tegu on rämpspostiga ning kirja ei | + | * aktiivselt - postisüsteem teeb ennem kirja vastuvõtmist piisava tõenäosusega kindlaks, et tegu on rämpspostiga ning kirja ei võeta vastu (nt Spamd, dns blacklistid) |
* passiivselt - postisüsteem võtab kirja vastu ja paigutab kasutaja postkasti, kuid analüüsi tulemusena märgitakse rämpspost spetsiifiliselt ära, näiteks lisatakse Subject reale '*****SPAM*****' või paigutatakse automaatselt kasutaja postkasti spetsiaalsesse kausta (nt Spamassassin) | * passiivselt - postisüsteem võtab kirja vastu ja paigutab kasutaja postkasti, kuid analüüsi tulemusena märgitakse rämpspost spetsiifiliselt ära, näiteks lisatakse Subject reale '*****SPAM*****' või paigutatakse automaatselt kasutaja postkasti spetsiaalsesse kausta (nt Spamassassin) | ||
− | Spamd tarkvara sisaldab väikest komplekti programme, mis koostöös OpenBSD PF paketifiltriga töötab postisüsteemi ees ning segab spämmi saatjate tegevust. | + | ====Spamd==== |
+ | |||
+ | Spamd tarkvara abil saab takistada rämpsposti jõudmist kasutajateni aktiivselt, st rämpspost tõrjutakse ennem seda kui postisüsteem kirja nö tervikuna vastu võtab (ja võtab kirjaga edasi toimetamise eest vastutuse endale). Spamd sisaldab väikest komplekti programme, mis koostöös OpenBSD PF paketifiltriga töötab postisüsteemi MTA (nt Postfix) komponendi ees ning segab spämmi saatjate tegevust. | ||
+ | |||
+ | ___ | ||
+ | | | | ||
+ | | | | ||
+ | |___| | ||
+ | | | ||
+ | | | ||
+ | ... | ||
+ | internet | ||
+ | ... | ||
+ | | | ||
+ | | | ||
+ | _|_ | ||
+ | | | | ||
+ | | |------------------|---- | ||
+ | |___| | | ||
+ | | _|_ | ||
+ | | | | | ||
+ | | |___| | ||
+ | | | ||
+ | | | ||
+ | --|---------|-------------|--------------- | ||
+ | | | | ||
+ | _|_ _|_ | ||
+ | | | | | | ||
+ | |___| |___| |
Redaktsioon: 17. mai 2008, kell 17:34
Sissejuhatus
Rämpspostiks (ingl. k spam, unsolicited bulk email (UBE), unsolicited commercial email (UCE)) nimetatakse massiliselt juhuslikele adressaatidele saadetavat e-posti, mida adressaat ei soovi saada. Reeglina püütakse rämpsposti abil midagi müüa, tutvustada või neis kirjades puudub üldse tähenduslik sisu. Tehnilises mõttes koormab rämpspost postisüsteemi, kuna iga saabunud kirja tuleb töödelda ja sellele kulub ressurssi, mitte-tehnilises mõttes segab kasutajatel tegeleda nö põhitegevusega.
Rämpsposti saatjate eesmärgiks on oma kirjad sokutada postisüsteemi kasutajate nö asjaliku posti hulka, kusjuures postisüsteemi üheks ülesandeks on saada aru, millisel juhul on tegu rämpspostiga ning takistada sellel kasutajaid eksitada.
Üldiselt rakendatakse rämpspostile kahesuguseid meetmeid
- aktiivselt - postisüsteem teeb ennem kirja vastuvõtmist piisava tõenäosusega kindlaks, et tegu on rämpspostiga ning kirja ei võeta vastu (nt Spamd, dns blacklistid)
- passiivselt - postisüsteem võtab kirja vastu ja paigutab kasutaja postkasti, kuid analüüsi tulemusena märgitakse rämpspost spetsiifiliselt ära, näiteks lisatakse Subject reale '*****SPAM*****' või paigutatakse automaatselt kasutaja postkasti spetsiaalsesse kausta (nt Spamassassin)
Spamd
Spamd tarkvara abil saab takistada rämpsposti jõudmist kasutajateni aktiivselt, st rämpspost tõrjutakse ennem seda kui postisüsteem kirja nö tervikuna vastu võtab (ja võtab kirjaga edasi toimetamise eest vastutuse endale). Spamd sisaldab väikest komplekti programme, mis koostöös OpenBSD PF paketifiltriga töötab postisüsteemi MTA (nt Postfix) komponendi ees ning segab spämmi saatjate tegevust.
___ | | | | |___| | | ... internet ... | | _|_ | | | |------------------|---- |___| | | _|_ | | | | |___| | | --|---------|-------------|--------------- | | _|_ _|_ | | | | |___| |___|