Erinevus lehekülje "OpenBSD aktiivne/passiivne tulemüürilahendus" redaktsioonide vahel
(→Teenuste seadistamise iseärasused) |
(→Paketifiltri seadistamine iseärasused) |
||
71. rida: | 71. rida: | ||
===Paketifiltri seadistamine iseärasused=== | ===Paketifiltri seadistamine iseärasused=== | ||
+ | Seda milline osaline parasjagu teenust pakub kontrollitakse CARP protokolli abil, arusaadavalt peab siis paketifilter lubaba läbi vastavat liiklust. | ||
+ | |||
+ | pass quick on $ext_if proto carp keep state | ||
===Teenuste seadistamise iseärasused=== | ===Teenuste seadistamise iseärasused=== |
Redaktsioon: 2. aprill 2008, kell 13:29
Sisukord
Sissejuhatus
Eesmärgiks on saavutada selline asjakorraldus, et mitu OpenBSD operatsioonisüsteemiga arvutit töötaksid nii, et neil on hulga peale üks nö teenusega seotud ip aadress ning igal ajahetkel täpselt üks osaline tegeleb sellele aadressiga soetud pakettidega, sh teenindab selle aadressiga seotud teenustele tulnud päringuid.
Üldiselt on olemas mitu protokolli, mis sellised asjakorralust võimaldavad, OpenBSD puhul soovitatakse kasutada CARP (Common Address Redundancy Protocol).
Tulemusena peaks tekkima sellise skeemi alusel töötav süsteem
___ ___ | | kalake | | tuvike |___| |___| | 192.168.1.11 | 192.168.1.12 | | ----|-------------------------|--------------|---- teenuse ip 192.168.1.10 | _|_ gw: 192.168.1.254 | | |___| | | ..
kus
- 192.168.1.11 ja 192.168.1.12 on arvutitele kalake ja tuvike vastavad nö päris ip aadressid
- 192.168.1.10 on teenuse ip aadress, mis on samuti mõlema arvutiga seostatud, kuid samaaegselt vaid üks saab paketid (tänu arp viguritele)
- 192.168.1.254 on gateway, kui eemalt avalikust võrgust tulevad päringud, siis need satuvad nö aktiivse realserveri peale gw kaudu
Osaliste seadistamine
Olgu tegu kahe teenust pakkuva arvutiga kalake ja tuvike, milles on kummastki üks võrgukaart ning ühe tavapärasel moel seadistatud vaikelüüsiga, nad on ühendatud sama switchi külge nii nagu eelmises punktis kirjeldatud.
Arvutite võrk on seadistatud tavapäraselt, kuid lisaks on tekitatud spetsiifilised nn carp seadmed. Selleks tuleb öelda kalakeses
# ifconfig carp1 create # ifconfig carp1 vhid 1 carpdev em0 pass lanpasswd 192.168.1.10 netmask 255.255.255.0
ning tuvikeses
# ifconfig carp1 create # ifconfig carp1 vhid 1 carpdev em0 pass lanpasswd advskew 128 192.168.1.10 netmask 255.255.255.0
Pange tähele, et tuvikeses on lisatud "advskew 128", mis tähendab, et normaalses olekus on kalake teenust pakkuv arvuti.
Tulemusena on näha selline ifconfig väljund kalakeses
carp1: flags=8843<UP,BROADCAST,RUNNING,SIMPLEX,MULTICAST> mtu 1500 lladdr 00:00:5e:00:01:01 carp: MASTER carpdev em0 vhid 1 advbase 1 advskew 0 groups: carp inet6 fe80::200:5eff:fe00:101%carp1 prefixlen 64 scopeid 0x8
ning selline tuvikeses
carp1: flags=8843<UP,BROADCAST,RUNNING,SIMPLEX,MULTICAST> mtu 1500 lladdr 00:00:5e:00:01:01 carp: BACKUP carpdev em0 vhid 1 advbase 1 advskew 0 groups: carp inet6 fe80::200:5eff:fe00:101%carp1 prefixlen 64 scopeid 0xa
Selleks, et peale arvuti alglaadimist sarnased seadmed tekkiksid peavad olema arvutites vastavalt sellised failid moodustatud
kalake# cat /etc/hostname.carp1 inet 192.168.1.10 255.255.255.0 192.168.1.255 vhid 1 carpdev em0 pass lanpasswd
ja
tuvike# cat /etc/hostname.carp1 inet 192.168.1.10 255.255.255.0 192.168.1.255 vhid 1 carpdev em0 pass lanpasswd
Paketifiltri seadistamine iseärasused
Seda milline osaline parasjagu teenust pakub kontrollitakse CARP protokolli abil, arusaadavalt peab siis paketifilter lubaba läbi vastavat liiklust.
pass quick on $ext_if proto carp keep state
Teenuste seadistamise iseärasused
Teenuste seadistamise puhul on mõnus see, et teenusega seotud ip aadress on arvuti kogu aeg olemas ja sellele saab teenuse ära bindida. Ning kui madalas kihis töötava CARP protokolli tegevuse tulemusena hakkavad paketid laekuma, siis algabki teenindamine.
Arvuti realserveri ip aadressi on aga haldustegevuste jaoks hea kasutada.