Solarise tsoon

Solarise tsoon

Operatsioonisüsteem Solarise võimldab arvutis toimuvaid tegevusi lokaliseerida nii, et töötavad protsessid nö ei näe üksteist. Selleks käivitatakse selle operatsioonisüsteemi, millelt arvuti booditi, kontrolli all vajalik arv Solaris operatsioonisüsteemi eksemplare; esimest nimetatakse globaalseks tsooniks ja ülejäänuid mitte-globaalseteks tsoonideks. Globaalses tsoonis on näha kõigi tsoonide protsessid, kuid mitteglobaalsetes tsoonides töötavad protsessid ei näe globaalses ega teistes mitte-globaalsetes tsoonides töötavaid protsesse. Seejuures kõik tsoonid kasutavad ühte ja sama globaalse tsooni operatsioonisüsteemi tuuma.

Lisaks protsesside lokaliseerimisele on erinevate tsoonidega seostatud üksteisest sõltumatud muud ressursid, nt failisüsteemid ning võrguseadmed sh lo0 seade.

Tsoonide moodustamine

Globaalne tsoon tekib automaatselt operatsioonisüsteemi paigaldamise tulemusena ning mitte-globaalsed tsoonid moodustatakse globaalses tsoonis olles. Tsoon moodustatakse käsu zonecfg abil mille käigus kirjeldatakse tsooni seadistused

bash# zonecfg -z veebiserver
...

Arvutis kasutusel olevate tsoonide seadistusfailid asuvad kataloogis /etc/zones. Iga tsooniga saab seostada kui palju arvuti ressursse saab tsoon kasutada.

Tsooni käivitamine

Kuna tsoon esineb operatsioonisüsteemi eksemplari kujul tuleb tsooni käivitamiseks ta bootida. Enne bootimist on abiks nö kõrvalaknast vaadata tsooni konsoolil toimuvat

bash# zlogin -C tsooninimi

ning teises aknas bootida

bash# zoneadm -z tsooninimi boot

Selleks, et protsessid normaalsest seiskuksid ja failisüsteemid lahti ühendataks on kõige otstarbekam tsooni seiskamiseks tsooni sees öelda shutdown

bash-veebiserver# shutdown -y -g 0 -i 0

Arvutis töötavate tsoonide olukorda saab küsida

bash# zoneadm list -vi