Erinevus lehekülje "Diskless OpenBSD" redaktsioonide vahel
(→NFS serveri ettevalmistamine) |
(→TFTP) |
||
(ei näidata sama kasutaja 28 vahepealset redaktsiooni) | |||
1. rida: | 1. rida: | ||
===Sissejuhatus=== | ===Sissejuhatus=== | ||
− | Diskless OpenBSD on selline OpenBSD operatsioonisüsteemi kasutusjuht, kui kõnealune arvuti | + | Diskless OpenBSD on selline OpenBSD operatsioonisüsteemi kasutusjuht, kui kõnealune arvuti alglaaditakse võrgust ning töötamise ajal on juurfailisüsteem (ning ka teised failisüsteemid) ja saaleala külge ühendatud üle NFS'i. Sõna diskless (ingl. k. ilma kõvakettata) rõhutab asjaolu, et töötaval arvutil puudub kõvaketas, kusjuures muus osas toimib arvuti tavapäraselt. |
Ilma kõvakettata kasutus võiks olla asjakohane näiteks sellistel juhtudel | Ilma kõvakettata kasutus võiks olla asjakohane näiteks sellistel juhtudel | ||
13. rida: | 13. rida: | ||
Diskless arvuti käivitumine toimub x86 arhitektuuri puhul sellise järgnevuse läbimisel | Diskless arvuti käivitumine toimub x86 arhitektuuri puhul sellise järgnevuse läbimisel | ||
− | * diskless arvuti saab oma PXE-võimelise võrgukaardi abil teada DHCP serverilt TFTP serveri aadressi | + | * diskless arvuti saab oma PXE-võimelise võrgukaardi abil teada DHCP serverilt oma ip aadressi ja TFTP serveri aadressi |
* diskless arvuti kopeerib TFTP serverilt bootloaderi ja käivitab selle | * diskless arvuti kopeerib TFTP serverilt bootloaderi ja käivitab selle | ||
* bootloader kopeerib TFTP serverilt tuuma ja asub tuuma bootima | * bootloader kopeerib TFTP serverilt tuuma ja asub tuuma bootima | ||
− | * tuuma bootimise ajal küsib diskless arvuti võrgust RARP | + | * tuuma bootimise ajal küsib diskless arvuti võrgust RARP serverilt omale uuesti ip aadressi ja saab BOOTPARAMS serverilt teada oma juurfailisüsteemi ja saaleala asukohad, kust neid võrgust omale külge ühendada |
* operatsioonisüsteemi käivitumisel ühendatakse külge NFS serverilt juurfailisüsteem, swap ning vajadusel ka muud failisüsteemid | * operatsioonisüsteemi käivitumisel ühendatakse külge NFS serverilt juurfailisüsteem, swap ning vajadusel ka muud failisüsteemid | ||
Seega, ilma lokaalse kõvakettata OpenBSD kasutamine eeldab, et kohtvõrgus, reeglina samas võrgusegmendis, on diskless arvuti bootimiseks ja kasutamiseks sobivalt seadistatud DHCP, TFTP, RARP, BOOTPARAMS ja NFS teenused. Käesolevas tekstis esitatud näidetes on eeldatud ja kirjeldatud nende teenuseid pakkumist samuti OpenBSD abil, kusjuures kõiki ühelt ja samalt arvutilt, aga neid teenused võib teha kättesaadavaks erinevatelt arvutitelt ja ka muudelt platvormidelt, nt Linuxilt. Samuti ei ole oluline, et diskless kliendi ja DHCP, TFTP, RARP, BOOTPARAMS ning NFS teenuseid pakkuvate serverite riistvaraline arhitektuur oleks samasugune . | Seega, ilma lokaalse kõvakettata OpenBSD kasutamine eeldab, et kohtvõrgus, reeglina samas võrgusegmendis, on diskless arvuti bootimiseks ja kasutamiseks sobivalt seadistatud DHCP, TFTP, RARP, BOOTPARAMS ja NFS teenused. Käesolevas tekstis esitatud näidetes on eeldatud ja kirjeldatud nende teenuseid pakkumist samuti OpenBSD abil, kusjuures kõiki ühelt ja samalt arvutilt, aga neid teenused võib teha kättesaadavaks erinevatelt arvutitelt ja ka muudelt platvormidelt, nt Linuxilt. Samuti ei ole oluline, et diskless kliendi ja DHCP, TFTP, RARP, BOOTPARAMS ning NFS teenuseid pakkuvate serverite riistvaraline arhitektuur oleks samasugune . | ||
+ | |||
+ | Alltoodud näidetes on diskless arvuti ip aadress 192.168.10.216 ja mac aadress 00:11:25:85:64:34, serverprogrammid töötavad ip aadressil 192.168.10.254, mac aadress 00:0e:0c:b0:96:b6. | ||
===DHCP=== | ===DHCP=== | ||
− | Kõige täpsemalt saab DHCP server nö tabada klienti kui seda teha kliendi MAC aadressi abil, näiteks võiks kasutada sellist | + | Kõige täpsemalt saab DHCP server nö tabada klienti kui seda teha kliendi MAC aadressi abil, näiteks võiks kasutada sellist dhcp seadistusfaili |
− | host | + | shared-network arvutid { |
+ | option domain-name-servers 192.168.10.254; | ||
+ | option domain-name "loomaaed"; | ||
+ | |||
+ | subnet 192.168.01.0 netmask 255.255.255.0 { | ||
+ | range 192.168.10.32 192.168.10.63; | ||
+ | option broadcast-address 192.168.10.255; | ||
+ | option routers 192.168.10.254; | ||
+ | } | ||
+ | |||
+ | host diskless.loomaaed { | ||
hardware ethernet 00:11:25:85:64:34; | hardware ethernet 00:11:25:85:64:34; | ||
fixed-address 192.168.10.216; | fixed-address 192.168.10.216; | ||
31. rida: | 43. rida: | ||
option routers 192.168.10.254; | option routers 192.168.10.254; | ||
filename "pxeboot"; | filename "pxeboot"; | ||
− | + | } | |
} | } | ||
− | Siit saab diskless klient teada, et bootloaderina tuleb kasutada pxeboot nimelist faili, mille saab kopeerida | + | Siit saab diskless klient teada, et tema ip aadress on 192.168.10.216 ja et bootloaderina tuleb kasutada pxeboot nimelist faili, mille saab kopeerida DCHP serveriga samal ip aadressil töötavast TFTP serverist. Kui DHCP server käivitada foregroundis on andmevahetust hõlbus jälgida |
# dhcpd -d -f fxp0 em0 | # dhcpd -d -f fxp0 em0 | ||
49. rida: | 61. rida: | ||
# cp /bsd /tftpboot | # cp /bsd /tftpboot | ||
− | ning TFTP saab seadistada käima nt Inet superserverist, lisades faili /etc/inetd.conf rea | + | ning TFTP saab seadistada vanematel OpenBSD versioonidel käima nt Inet superserverist, lisades faili /etc/inetd.conf rea |
tftp dgram udp wait root /usr/libexec/tftpd tftpd -s /tftpboot | tftp dgram udp wait root /usr/libexec/tftpd tftpd -s /tftpboot | ||
+ | |||
+ | Uuemal ajal (nt v. 5.7) on sobiv öelda | ||
+ | |||
+ | # rcctl set tftpd status on | ||
+ | # rcctl set tftpd flags /ftpboot | ||
+ | # /etc/rc.d/tftpd start | ||
===RARP ja BOOTPARAMS=== | ===RARP ja BOOTPARAMS=== | ||
− | Tuuma bootimise ajal diskless arvuti | + | Tuuma bootimise ajal diskless arvuti küsib omale RARP protokolli kasutades uuesti ip aadressi ning seejärel küsib tuum omale rpc.bootparamd serverilt juurfailisüsteemi ja saaleala asukoha. |
+ | |||
+ | Nende vastuste saamiseks peab serveris olema failis /etc/hosts diskless arvutile vastav sissekanne | ||
+ | |||
+ | 192.168.10.216 diskless | ||
+ | |||
+ | ja käivitatud rarpd deemon sobiva seadistusfaili /etc/ethers sisuga | ||
+ | |||
+ | diskless 00:11:25:85:64:34 | ||
+ | |||
+ | Käivitamiseks tuleb öelda, eeldusel et diskless klient asub em0 seadme taga võrgus | ||
+ | |||
+ | # rarpd em0 | ||
+ | |||
+ | ning rpc.bootparamd deemon sobiva seadistusfaili /etc/bootparams sisuga | ||
+ | |||
+ | diskless root=192.168.10.254:/data/diskless/root swap=192.168.10.254:/data/diskless/swap | ||
+ | |||
+ | Käivitamiseks tuleb öelda esmalt | ||
+ | |||
+ | # rcctl set portmap status on | ||
+ | # /etc/rc.d/portmap start | ||
+ | |||
+ | ning seejärel | ||
+ | |||
+ | # rcctl set bootparamd status on | ||
+ | # /etc/rc.d/rpc.bootparamd start | ||
+ | |||
+ | Kui need programmid käivitada nö foregroundis, on hõlbus jälgida kliendiga toimuvat andmevahetust | ||
# rarpd -d -l em0 | # rarpd -d -l em0 | ||
64. rida: | 110. rida: | ||
rarpd: reply sent | rarpd: reply sent | ||
− | + | ning | |
# rpc.bootparamd -d -s | # rpc.bootparamd -d -s | ||
rpc.bootparamd: whoami got question for 192.168.10.216 | rpc.bootparamd: whoami got question for 192.168.10.216 | ||
− | rpc.bootparamd: This is host | + | rpc.bootparamd: This is host diskless |
− | rpc.bootparamd: Returning | + | rpc.bootparamd: Returning diskless 127.0.0.1 |
− | rpc.bootparamd: getfile got question for " | + | rpc.bootparamd: getfile got question for "diskless" and file "root" |
− | rpc.bootparamd: returning server:192.168.10.254 path:/data/ | + | rpc.bootparamd: returning server:192.168.10.254 path:/data/diskless/root address: 192.168.10.254 |
− | rpc.bootparamd: getfile got question for " | + | rpc.bootparamd: getfile got question for "diskless" and file "swap" |
− | rpc.bootparamd: returning server:192.168.10.254 path:/data/ | + | rpc.bootparamd: returning server:192.168.10.254 path:/data/diskless/swap address: 192.168.10.254 |
+ | |||
+ | Diskless arvuti konsoolil ilmuvad samal ajal teated | ||
+ | |||
+ | PXE boot MAC address 00:11:25:85:64:34, interface em0 | ||
+ | nfs_boot: using interface em0, with revarp & bootparams | ||
+ | nfs_boot: client_addr=192.168.10.216 | ||
+ | nfs_boot: server_addr=192.168.10.254 hostname=diskless | ||
+ | root on 192.168.10.254:/data/diskless/root | ||
+ | swap on 192.168.10.254:/data/diskless/swap | ||
===NFS=== | ===NFS=== | ||
81. rida: | 136. rida: | ||
Kliendile üle NFSi jagatav juurfailisüsteem peab olema sobivalt ettevalmistatud, kui kliendi ja serveri riistvaraline arhitektuur on sama, nt i386, siis võib alustuseks lihtsalt kopeerida kogu NFS serveri operatsioonisüsteemi osa kliendi juurfailisüsteemile vastava kataloogi alla, seda võib teha töötava süsteemi tingimustes | Kliendile üle NFSi jagatav juurfailisüsteem peab olema sobivalt ettevalmistatud, kui kliendi ja serveri riistvaraline arhitektuur on sama, nt i386, siis võib alustuseks lihtsalt kopeerida kogu NFS serveri operatsioonisüsteemi osa kliendi juurfailisüsteemile vastava kataloogi alla, seda võib teha töötava süsteemi tingimustes | ||
− | # mkdir /data/ | + | # mkdir /data/diskless/root |
# cp -pR /altroot /bin /boot /bsd /dev /etc /home /mnt \ | # cp -pR /altroot /bin /boot /bsd /dev /etc /home /mnt \ | ||
− | /root /sbin /stand /sys /tftpboot /tmp /usr /var /data/ | + | /root /sbin /stand /sys /tftpboot /tmp /usr /var /data/diskless/root |
+ | |||
+ | ja moodustada kliendile saaleala jaoks ühenduspunkt ning swap fail, NB! OpenBSD puhul ei pea saalealale vastavat faili nö formaatima ega kuidagi eriliselt ettevalmistama | ||
+ | |||
+ | # mkdir /data/diskless/root/swap | ||
+ | # dd if=/dev/zero of=/data/diskless/swap bs=1M count=512 | ||
+ | |||
+ | Sellise NFS serveri seadistusfaili abil saab need ressursid teha kliendile kättesaadavaks sellise /etc/exports faili sisuga | ||
+ | |||
+ | /data/diskless/root -maproot=root -alldirs diskless | ||
+ | |||
+ | Seejärel tuleb kohendada diskless arvuti juurfailisüsteemi olulisemate failde sisu, Fail /data/diskless/etc/fstab sisu näiteks selliseks | ||
− | + | 192.168.10.254:/data/diskless/root / nfs rw 0 0 | |
+ | 192.168.10.254:/data/diskless/swap none swap sw,nfsmntpt=/swap | ||
− | + | Oluline on kohendada võrguseadistused sobivaks failis etc/hostname.if, samuti etc/mygate ning etc/hosts failide sisu. | |
− | |||
− | + | Kui diskless arvuti juurfailisüsteemina ei ole NFS serveri enda juurfailisüsteemi sobilik kasutada (nt arhitekuuri erinevuse tõttu), siis saab kasutada OpenBSD paigalduseks mõeldud nn .tgz faile (ingl. k. file sets, binary distribution sets), arvestades asjaolu, et OpenBSD paigaldamine kujutab endast peaasjalikult nende file set'tide lahtipakkimist. Suhteliselt üksikasjalikult on seda protseduuri kirjeldatud palas http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Operatsioonis%C3%BCsteemi_uuendamine. | |
− | + | Kui NFS serveri ja kliendi arhitektuur on sama, saab jagada diskless kliendile välja NFS serveri enda /usr failisüsteemi vaid lugemisõigusega, selleks tuleb /etc/exports failis näidata ära | |
− | |||
− | + | /usr -ro -maproot=root -alldirs diskless | |
− | + | ning kliendi etc/fstab failis | |
− | + | 192.168.10.254:/usr /usr nfs ro 0 0 | |
+ | ===Diskless arvuti alglaadimine=== | ||
+ | Diskless arvuti bootimiseks peab hoolitsema, et võrgukaabel oleks ühendatud, lülitada toide sisse ning jälgida konsoolile esitatavaid teateid. Kui kõik läheb hästi, peaks saama sisse logida ja süsteemi kasutada saama. Kasutamise lõpetamisel tuleb operatsioonisüsteem tavapärasel moel peatada, nt käsuga halt. | ||
===Märkused ja kasutusnõuanded=== | ===Märkused ja kasutusnõuanded=== | ||
− | * Kui diskless arvuti algkäivitamine jääb peatuma, nt ' | + | * Kui diskless arvuti algkäivitamine jääb peatuma, nt 'starting network' juures, siis maksab kuulata võrku pealt, et saada aimu, kus takistus tekib. Ühel juhtumil oli NFS liiklus fragmenteeritud ning aitas NFS serveri paketifiltris 'scrub in' sisselülitamine. |
* Eriti mugav on tarkvara uuendusi ja muudatuste tegemisi katsetada kui diskless süsteemi juurfailisüsteem asub NFS serveril sellisel failisüsteemil, milles saab teha snapshot'i. | * Eriti mugav on tarkvara uuendusi ja muudatuste tegemisi katsetada kui diskless süsteemi juurfailisüsteem asub NFS serveril sellisel failisüsteemil, milles saab teha snapshot'i. | ||
− | * man diskless | + | * Tutvuda manuaaliga 'man diskless' |
Viimane redaktsioon: 11. juuni 2015, kell 02:21
Sisukord
Sissejuhatus
Diskless OpenBSD on selline OpenBSD operatsioonisüsteemi kasutusjuht, kui kõnealune arvuti alglaaditakse võrgust ning töötamise ajal on juurfailisüsteem (ning ka teised failisüsteemid) ja saaleala külge ühendatud üle NFS'i. Sõna diskless (ingl. k. ilma kõvakettata) rõhutab asjaolu, et töötaval arvutil puudub kõvaketas, kusjuures muus osas toimib arvuti tavapäraselt.
Ilma kõvakettata kasutus võiks olla asjakohane näiteks sellistel juhtudel
- haldusprotseduuride sooritamiseks on tarvis, et arvuti lokaalsed kettad ei oleks kasutuses
- nö vaikselt töötava töökoha kasutamisel
- OpenBSD tarkvara ja huvipakkuva riistvara sobivuse kontrollimiseks ilma operatsioonisüseemi paigaldust sooritamata
- tarkvarauuenduste katsetamiseks
- põneva elamuse saamise eesmärgil
Diskless arvuti käivitumine toimub x86 arhitektuuri puhul sellise järgnevuse läbimisel
- diskless arvuti saab oma PXE-võimelise võrgukaardi abil teada DHCP serverilt oma ip aadressi ja TFTP serveri aadressi
- diskless arvuti kopeerib TFTP serverilt bootloaderi ja käivitab selle
- bootloader kopeerib TFTP serverilt tuuma ja asub tuuma bootima
- tuuma bootimise ajal küsib diskless arvuti võrgust RARP serverilt omale uuesti ip aadressi ja saab BOOTPARAMS serverilt teada oma juurfailisüsteemi ja saaleala asukohad, kust neid võrgust omale külge ühendada
- operatsioonisüsteemi käivitumisel ühendatakse külge NFS serverilt juurfailisüsteem, swap ning vajadusel ka muud failisüsteemid
Seega, ilma lokaalse kõvakettata OpenBSD kasutamine eeldab, et kohtvõrgus, reeglina samas võrgusegmendis, on diskless arvuti bootimiseks ja kasutamiseks sobivalt seadistatud DHCP, TFTP, RARP, BOOTPARAMS ja NFS teenused. Käesolevas tekstis esitatud näidetes on eeldatud ja kirjeldatud nende teenuseid pakkumist samuti OpenBSD abil, kusjuures kõiki ühelt ja samalt arvutilt, aga neid teenused võib teha kättesaadavaks erinevatelt arvutitelt ja ka muudelt platvormidelt, nt Linuxilt. Samuti ei ole oluline, et diskless kliendi ja DHCP, TFTP, RARP, BOOTPARAMS ning NFS teenuseid pakkuvate serverite riistvaraline arhitektuur oleks samasugune .
Alltoodud näidetes on diskless arvuti ip aadress 192.168.10.216 ja mac aadress 00:11:25:85:64:34, serverprogrammid töötavad ip aadressil 192.168.10.254, mac aadress 00:0e:0c:b0:96:b6.
DHCP
Kõige täpsemalt saab DHCP server nö tabada klienti kui seda teha kliendi MAC aadressi abil, näiteks võiks kasutada sellist dhcp seadistusfaili
shared-network arvutid { option domain-name-servers 192.168.10.254; option domain-name "loomaaed"; subnet 192.168.01.0 netmask 255.255.255.0 { range 192.168.10.32 192.168.10.63; option broadcast-address 192.168.10.255; option routers 192.168.10.254; } host diskless.loomaaed { hardware ethernet 00:11:25:85:64:34; fixed-address 192.168.10.216; option broadcast-address 192.168.10.255; option routers 192.168.10.254; filename "pxeboot"; } }
Siit saab diskless klient teada, et tema ip aadress on 192.168.10.216 ja et bootloaderina tuleb kasutada pxeboot nimelist faili, mille saab kopeerida DCHP serveriga samal ip aadressil töötavast TFTP serverist. Kui DHCP server käivitada foregroundis on andmevahetust hõlbus jälgida
# dhcpd -d -f fxp0 em0 DHCPDISCOVER from 00:11:25:85:64:34 via em0 DHCPOFFER on 192.168.10.216 to 00:11:25:85:64:34 via em0 DHCPREQUEST for 192.168.10.216 from 00:11:25:85:64:34 via em0 DHCPACK on 192.168.10.216 to 00:11:25:85:64:34 via em0
TFTP
TFTP serveri juurkataloog asub tavaliselt kataloogis /tftpboot, sinna tuleb antud juhul kopeerida kaks faili, bootloader ning tuum
# cp /usr/mdec/pxeboot /tftpboot # cp /bsd /tftpboot
ning TFTP saab seadistada vanematel OpenBSD versioonidel käima nt Inet superserverist, lisades faili /etc/inetd.conf rea
tftp dgram udp wait root /usr/libexec/tftpd tftpd -s /tftpboot
Uuemal ajal (nt v. 5.7) on sobiv öelda
# rcctl set tftpd status on # rcctl set tftpd flags /ftpboot # /etc/rc.d/tftpd start
RARP ja BOOTPARAMS
Tuuma bootimise ajal diskless arvuti küsib omale RARP protokolli kasutades uuesti ip aadressi ning seejärel küsib tuum omale rpc.bootparamd serverilt juurfailisüsteemi ja saaleala asukoha.
Nende vastuste saamiseks peab serveris olema failis /etc/hosts diskless arvutile vastav sissekanne
192.168.10.216 diskless
ja käivitatud rarpd deemon sobiva seadistusfaili /etc/ethers sisuga
diskless 00:11:25:85:64:34
Käivitamiseks tuleb öelda, eeldusel et diskless klient asub em0 seadme taga võrgus
# rarpd em0
ning rpc.bootparamd deemon sobiva seadistusfaili /etc/bootparams sisuga
diskless root=192.168.10.254:/data/diskless/root swap=192.168.10.254:/data/diskless/swap
Käivitamiseks tuleb öelda esmalt
# rcctl set portmap status on # /etc/rc.d/portmap start
ning seejärel
# rcctl set bootparamd status on # /etc/rc.d/rpc.bootparamd start
Kui need programmid käivitada nö foregroundis, on hõlbus jälgida kliendiga toimuvat andmevahetust
# rarpd -d -l em0 em0: 0:e:c:b0:96:b6 192.168.10.254 rarpd: got a packet rarpd: 00:11:25:85:64:34 rarpd: reply sent
ning
# rpc.bootparamd -d -s rpc.bootparamd: whoami got question for 192.168.10.216 rpc.bootparamd: This is host diskless rpc.bootparamd: Returning diskless 127.0.0.1 rpc.bootparamd: getfile got question for "diskless" and file "root" rpc.bootparamd: returning server:192.168.10.254 path:/data/diskless/root address: 192.168.10.254 rpc.bootparamd: getfile got question for "diskless" and file "swap" rpc.bootparamd: returning server:192.168.10.254 path:/data/diskless/swap address: 192.168.10.254
Diskless arvuti konsoolil ilmuvad samal ajal teated
PXE boot MAC address 00:11:25:85:64:34, interface em0 nfs_boot: using interface em0, with revarp & bootparams nfs_boot: client_addr=192.168.10.216 nfs_boot: server_addr=192.168.10.254 hostname=diskless root on 192.168.10.254:/data/diskless/root swap on 192.168.10.254:/data/diskless/swap
NFS
NFS serveri ülesandeks on pakkuda diskless arvutile tema juurfailisüsteemi ja saaleala kasutamise teenust.
Kliendile üle NFSi jagatav juurfailisüsteem peab olema sobivalt ettevalmistatud, kui kliendi ja serveri riistvaraline arhitektuur on sama, nt i386, siis võib alustuseks lihtsalt kopeerida kogu NFS serveri operatsioonisüsteemi osa kliendi juurfailisüsteemile vastava kataloogi alla, seda võib teha töötava süsteemi tingimustes
# mkdir /data/diskless/root # cp -pR /altroot /bin /boot /bsd /dev /etc /home /mnt \ /root /sbin /stand /sys /tftpboot /tmp /usr /var /data/diskless/root
ja moodustada kliendile saaleala jaoks ühenduspunkt ning swap fail, NB! OpenBSD puhul ei pea saalealale vastavat faili nö formaatima ega kuidagi eriliselt ettevalmistama
# mkdir /data/diskless/root/swap # dd if=/dev/zero of=/data/diskless/swap bs=1M count=512
Sellise NFS serveri seadistusfaili abil saab need ressursid teha kliendile kättesaadavaks sellise /etc/exports faili sisuga
/data/diskless/root -maproot=root -alldirs diskless
Seejärel tuleb kohendada diskless arvuti juurfailisüsteemi olulisemate failde sisu, Fail /data/diskless/etc/fstab sisu näiteks selliseks
192.168.10.254:/data/diskless/root / nfs rw 0 0 192.168.10.254:/data/diskless/swap none swap sw,nfsmntpt=/swap
Oluline on kohendada võrguseadistused sobivaks failis etc/hostname.if, samuti etc/mygate ning etc/hosts failide sisu.
Kui diskless arvuti juurfailisüsteemina ei ole NFS serveri enda juurfailisüsteemi sobilik kasutada (nt arhitekuuri erinevuse tõttu), siis saab kasutada OpenBSD paigalduseks mõeldud nn .tgz faile (ingl. k. file sets, binary distribution sets), arvestades asjaolu, et OpenBSD paigaldamine kujutab endast peaasjalikult nende file set'tide lahtipakkimist. Suhteliselt üksikasjalikult on seda protseduuri kirjeldatud palas http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Operatsioonis%C3%BCsteemi_uuendamine.
Kui NFS serveri ja kliendi arhitektuur on sama, saab jagada diskless kliendile välja NFS serveri enda /usr failisüsteemi vaid lugemisõigusega, selleks tuleb /etc/exports failis näidata ära
/usr -ro -maproot=root -alldirs diskless
ning kliendi etc/fstab failis
192.168.10.254:/usr /usr nfs ro 0 0
Diskless arvuti alglaadimine
Diskless arvuti bootimiseks peab hoolitsema, et võrgukaabel oleks ühendatud, lülitada toide sisse ning jälgida konsoolile esitatavaid teateid. Kui kõik läheb hästi, peaks saama sisse logida ja süsteemi kasutada saama. Kasutamise lõpetamisel tuleb operatsioonisüsteem tavapärasel moel peatada, nt käsuga halt.
Märkused ja kasutusnõuanded
- Kui diskless arvuti algkäivitamine jääb peatuma, nt 'starting network' juures, siis maksab kuulata võrku pealt, et saada aimu, kus takistus tekib. Ühel juhtumil oli NFS liiklus fragmenteeritud ning aitas NFS serveri paketifiltris 'scrub in' sisselülitamine.
- Eriti mugav on tarkvara uuendusi ja muudatuste tegemisi katsetada kui diskless süsteemi juurfailisüsteem asub NFS serveril sellisel failisüsteemil, milles saab teha snapshot'i.
- Tutvuda manuaaliga 'man diskless'