Multihoming ehk trikid ruutinguga: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Kuutõrvaja
Mine navigeerimisribaleMine otsikasti
Jj (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Jj (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
 
(ei näidata sama kasutaja 17 vahepealset redaktsiooni)
1. rida: 1. rida:
{{Täienda}}
Kõigepealt mõned lihtsad asjad. Esiteks vaikeruutingu seadistamine
# ip route add default via 192.168.1.254
Ja selle kustutamine
# ip route delete 192.168.1.0/24 dev eth0
Ning ruutingute vaatamine
# ip route show
Multihoming võimaldab kahe võrguühenduse korral hoida kasutajatele
Multihoming võimaldab kahe võrguühenduse korral hoida kasutajatele
interneti töötavana ka ühe võrguühenduse äralangemisel.
interneti töötavana ka ühe võrguühenduse äralangemisel.
23. rida: 37. rida:
         gateway 192.168.1.1
         gateway 192.168.1.1


Nüüd kui eth0 peaks maha kukkuma võtab eth1 töö üle (kasutades metric parameetrit)
*Metric : The distance to the target (usually counted in hops). It is not used by recent kernels, but may be needed by routing daemons.
 
Ehk siis nagu arusaan peaks valitama esmalt lühima metricu väärtusega võrguseade.


Tõhusam oleks aga seadistada vastav routingu reegel ip route abil
Ehk siis kui eth0 peaks maha kukkuma võtab eth1 töö juba üle (kasutades metric parameetrit) Tõhusam oleks aga seadistada lisaks vastav routingu reegel ip route abil


  # ip route append default scope global nexthop via 192.168.2.1 dev eth0 weight 5 nexthop via  192.168.1.1 dev eth1 weight 1
  # ip route append default scope global nexthop via 192.168.2.1 dev eth0 weight 5 nexthop via  192.168.1.1 dev eth1 weight 1
44. rida: 60. rida:
Lisaks on igal tabelil veel järekorranumber ja tingimuste seadistamise võimalus. Nn klassikaline routing vaatab ainult paketi sihtaadressi. lisaks sellele on võimalik vaadata aga ka veel lähteaadressi ning sisenevat-väljuvat liidest.
Lisaks on igal tabelil veel järekorranumber ja tingimuste seadistamise võimalus. Nn klassikaline routing vaatab ainult paketi sihtaadressi. lisaks sellele on võimalik vaadata aga ka veel lähteaadressi ning sisenevat-väljuvat liidest.


neit vaikeruutingu tabeleid näeb ja saab seadistada failist /etc/iproute2/rt_tables
Neid vaikeruutingu tabeleid näeb ja saab seadistada failist /etc/iproute2/rt_tables
 
===Kaks isp ühendust, näite 2===


Masinal on 2 võrgukaarti eth1 ja eth2 ning kummagil on oma IP ja erinev default route. Näiteks
Masinal on 2 võrgukaarti eth0 ja eth1 ning kummagil on oma IP ja erinev default route. Näiteks
on mõlemad ühendatud erineva teenusepakkuja ühenduse külge
on mõlemad ühendatud erineva teenusepakkuja ühenduse külge


Kaks IP aadressi kahe erineva GW läbi ehk erinevatest võrkudest
*Võrguliides eth0 on ühendatud esimese teenusepakkuja külge ning omab ip aadressi 192.168.1.4/255 ja ruuterit 192.168.1.1
 
*Võrguliides eth1 on ühendatud teise teenusepakkuja külge ning omab ip aadressi 192.168.2.4/255 ja ruuterit 192.168.2.1


Ip aadressiks mille lisame 193.40.0.75 netmask 255.255.255.240
Tingimuseks on, et server peab olema kättesaadav mõlema ISP kaudu
ruuter on aadressil 193.40.0.65
ja võrk 193.40.0.0/28


Anname võrguseadmele aadressi
Lisame faili /etc/iproute2/rt_tables kaks uut rida, ehk loome uued ruutingutabellid


  ifconfig eth2 193.40.0.75 netmask 255.255.255.240
  1000 teenusepakkuja1
1001 teenusepakkuja2


Ning seadistame ruutingud
Lisame tabelisse vaikeruutingu kirjed


  ip route add 193.40.0.0/28 dev eth2 src 193.40.0.75 table admin
  # ip route add default via 192.168.1.1 table teenusepakkuja1
  ip route add default via 193.40.0.65 dev eth2 table admin
  # ip route add default via 192.168.2.1 table teeenusepakkuja2


ip rule add from 193.40.0.75/32 table admin
Ja reeglid:
ip rule add to 193.40.0.75/32 table admin


Nüüd kui ühendus tuleb 193.40.0.75 aadressile saadetakse vastus läbi 193.40.0.65 ruuteri.
# ip rule add from 192.168.1.4 table teenusepakkuja1
Kui aga 193.40.0.5 peale vastatakse 193.40.0.1 kaudu.
# ip rule add from 192.168.2.4 table teenusepakkuja2
 
Nüüd kui ühendus tuleb 192.168.1.3 aadressile saadetakse vastus läbi 192.168.1.1 ruuteri.
Kui aga 192.168.2.3 peale vastatakse 192.168.2.1 kaudu.


http://lartc.org/howto/lartc.rpdb.multiple-links.html
http://lartc.org/howto/lartc.rpdb.multiple-links.html
http://www.mmacleod.ca/blog/2011/06/source-based-routing-with-freebsd-using-multiple-routing-table/
http://blog.ijun.org/2011/10/multiple-default-routes-gateways-with.html
http://www.daemonforums.org/showthread.php?t=4610

Viimane redaktsioon: 17. jaanuar 2015, kell 10:44

                                         Toores. Ehk seda pala võib täiendada.

Kõigepealt mõned lihtsad asjad. Esiteks vaikeruutingu seadistamine

# ip route add default via 192.168.1.254

Ja selle kustutamine

# ip route delete 192.168.1.0/24 dev eth0

Ning ruutingute vaatamine

# ip route show

Multihoming võimaldab kahe võrguühenduse korral hoida kasutajatele interneti töötavana ka ühe võrguühenduse äralangemisel.

/etc/network/interface

#Loopback
auto lo
iface lo inet loopback

# The primary network interface
auto eth0
iface eth0 inet static
        address 192.168.2.100
        netmask 255.255.255.0
        metric 100
        gateway 192.168.2.1

auto eth1
iface eth1 inet static
        address 192.168.1.100
        netmask 255.255.255.0
        metric 200
        gateway 192.168.1.1
  • Metric : The distance to the target (usually counted in hops). It is not used by recent kernels, but may be needed by routing daemons.

Ehk siis nagu arusaan peaks valitama esmalt lühima metricu väärtusega võrguseade.

Ehk siis kui eth0 peaks maha kukkuma võtab eth1 töö juba üle (kasutades metric parameetrit) Tõhusam oleks aga seadistada lisaks vastav routingu reegel ip route abil

# ip route append default scope global nexthop via 192.168.2.1 dev eth0 weight 5 nexthop via  192.168.1.1 dev eth1 weight 1

Soovides näiteks hoida serveris oleva teenuse pidevalt kättesaadava üle mitme võrguühenduse.

Tavaliselt on Linuxis vaid üks default route kirje. See näitab, et kuhu tuleb liiklust suunata.

Tegelikult on linuxis mitmeid routing tabeleid, see mida vaikimisi kasutatakse on "main". Süsteemis leiduvad aga lisaks ka tabelid "local" ning "default"

ehitaja ~ # ip rule
0:	from all lookup local 
32766:	from all lookup main 
32767:	from all lookup default 

Lisaks on igal tabelil veel järekorranumber ja tingimuste seadistamise võimalus. Nn klassikaline routing vaatab ainult paketi sihtaadressi. lisaks sellele on võimalik vaadata aga ka veel lähteaadressi ning sisenevat-väljuvat liidest.

Neid vaikeruutingu tabeleid näeb ja saab seadistada failist /etc/iproute2/rt_tables

Kaks isp ühendust, näite 2

Masinal on 2 võrgukaarti eth0 ja eth1 ning kummagil on oma IP ja erinev default route. Näiteks on mõlemad ühendatud erineva teenusepakkuja ühenduse külge

  • Võrguliides eth0 on ühendatud esimese teenusepakkuja külge ning omab ip aadressi 192.168.1.4/255 ja ruuterit 192.168.1.1
  • Võrguliides eth1 on ühendatud teise teenusepakkuja külge ning omab ip aadressi 192.168.2.4/255 ja ruuterit 192.168.2.1

Tingimuseks on, et server peab olema kättesaadav mõlema ISP kaudu

Lisame faili /etc/iproute2/rt_tables kaks uut rida, ehk loome uued ruutingutabellid

1000 teenusepakkuja1
1001 teenusepakkuja2

Lisame tabelisse vaikeruutingu kirjed

# ip route add default via 192.168.1.1 table teenusepakkuja1
# ip route add default via 192.168.2.1 table teeenusepakkuja2

Ja reeglid:

# ip rule add from 192.168.1.4 table teenusepakkuja1
# ip rule add from 192.168.2.4 table teenusepakkuja2

Nüüd kui ühendus tuleb 192.168.1.3 aadressile saadetakse vastus läbi 192.168.1.1 ruuteri. Kui aga 192.168.2.3 peale vastatakse 192.168.2.1 kaudu.

http://lartc.org/howto/lartc.rpdb.multiple-links.html

http://www.mmacleod.ca/blog/2011/06/source-based-routing-with-freebsd-using-multiple-routing-table/

http://blog.ijun.org/2011/10/multiple-default-routes-gateways-with.html

http://www.daemonforums.org/showthread.php?t=4610