Erinevus lehekülje "Protsessorist algajatele" redaktsioonide vahel
(→64 bitine Linux) |
|||
39. rida: | 39. rida: | ||
bogomips : 5604.27 | bogomips : 5604.27 | ||
− | Täpsemalt tuleb tähele | + | Täpsemalt tuleb tähele panna "lm" (X86_FEATURE_LM ehk Long Mode) lippu "flags" real, mille eksisteerimisel on 64 bitise protsessoriga. |
Seda aga kas installitud on 64 või 32 bitine opsüsteem näeb süsteemis käsuga | Seda aga kas installitud on 64 või 32 bitine opsüsteem näeb süsteemis käsuga |
Redaktsioon: 23. juuli 2012, kell 01:33
See tekst on mõeldud oma protsessori võimalustest arusaamise ja kasutamise tarbeks.
64 bitine Linux
4GB mäluga masinates ei anna ka 64 bitine OS palju juurde. Jah, osa mälu tuleb juurde (kuni 0,5G), aga 64-bitine kood on kah mäluahnem.
The main disadvantage of 64-bit architectures is that relative to 32-bit architectures, the same data occupies more space in memory (due to swollen pointers and possibly other types and alignment padding). This increases the memory requirements of a given process and can have implications for efficient processor cache utilization.
Mõnedel väidetel kasutavad 64-bit proged keskeltläbi 60% rohkem mälu, kuid respektaableid uurimusi selle kohta ma praegu ei leidnud.
Samas aga on osadel juhtudel kiirem tänu 64-bitise arhitektuuri lisaregistrite kasutamise võimalusele. 64-bitine täisarvu-aritmeetika on kindlasti kiirem, kõige muuga asi nii primitiivselt selge pole. AMD enda testides on eri rakendustel kiirused umbes 10% piires, kord siia- kord sinnapoole. http://www.amd64.org/fileadmin/user_upload/pub/64bit_Linux-Myths_and_Facts.pdf
Mis puutub tarkvara ühildatavusse (Skypel puudus näiteks 64bitine binaar) siis alternatiivina on võimalik kasutada 64-bit kernelit (kättesaadav kogu mälu) ja 32-bit userlandi. 64-bit süsteemis 32-bit ühilduvuslibrade hoidmine pole reeglina mingi lisavaev, sest need tulevad moodsatest distrodes automaatselt kaasa.
Üldiselt tasub tänapäeval rohke mäluga servereile, installida kindlasti 64 bitine opsüsteem.
Mõned lihtsad juhised algajatele:
Kuidas saada aru kas protsessor on 32 või 64 bitine? Selleks tuleb vaadata faili /proc/cpuinfo
$ cat /proc/cpuinfo processor : 0 vendor_id : GenuineIntel cpu family : 6 model : 23 model name : Pentium(R) Dual-Core CPU E5500 @ 2.80GHz stepping : 10 cpu MHz : 2800.512 cache size : 2048 KB fdiv_bug : no hlt_bug : no f00f_bug : no coma_bug : no fpu : yes fpu_exception : yes cpuid level : 13 wp : yes flags : fpu vme de pse tsc msr pae mce cx8 apic mtrr pge mca cmov pat pse36 clflush dts acpi mmx fxsr sse sse2 ss nx lm constant_tsc up pni cx16 lahf_lm bogomips : 5604.27
Täpsemalt tuleb tähele panna "lm" (X86_FEATURE_LM ehk Long Mode) lippu "flags" real, mille eksisteerimisel on 64 bitise protsessoriga.
Seda aga kas installitud on 64 või 32 bitine opsüsteem näeb süsteemis käsuga
$ uname -m x86_64
x86_64 tähendab 64 bitist linuxi kernelit
Virtualiseerimine
Virtualiseerimise tuge saab kontrollida sisestades käsu:
$ grep --color vmx /proc/cpuinfo flags : fpu vme de pse tsc msr pae mce cx8 apic sep mtrr pge mca cmov pat pse36 clflush dts acpi mmx fxsr sse sse2 ss ht tm pbe syscall nx lm constant_tsc arch_perfmon pebs bts rep_good aperfmperf pni dtes64 monitor ds_cpl vmx est tm2 ssse3 cx16 xtpr pdcm xsave lahf_lm tpr_shadow vnmi flexpriority
Inteli protsessoril peab flagside real olema vmx ja amdl svm
Seda võib kontrollida ka käsuga
$ egrep '(vmx|svm)' /proc/cpuinfo