Erinevus lehekülje "ISCSI" redaktsioonide vahel
(→Valmislahendused) |
|||
| (ei näidata sama kasutaja 24 vahepealset redaktsiooni) | |||
| 3. rida: | 3. rida: | ||
iSCSI tehnoloogia võimaldab üle TCP/IP võrgu kasutada SCSI protokolli, mille tulemusena saab ühes arvutis (klient) kasutada teise arvuti (server) plokkseadet. Kombeks on kasutada selliseid nimetusi kliendi ja serveri kohta | iSCSI tehnoloogia võimaldab üle TCP/IP võrgu kasutada SCSI protokolli, mille tulemusena saab ühes arvutis (klient) kasutada teise arvuti (server) plokkseadet. Kombeks on kasutada selliseid nimetusi kliendi ja serveri kohta | ||
| − | * initiator (ingl. k. algataja) - iSCSI klient. iSCSI klient kasutab võrgust nö plokkseadme teenust, mida pakub iSCSI server. Reeglina on iSCSI klient arvutil kiire võrguühendus. | + | * '''initiator''' (ingl. k. algataja) - iSCSI klient. iSCSI klient kasutab võrgust nö plokkseadme teenust, mida pakub iSCSI server. Reeglina on iSCSI klient arvutil kiire võrguühendus. |
iSCSI kliendi tööd juhitakse icsciadm programmi abi, mis töötab mitmes režhiimis, neist peamised kolm: | iSCSI kliendi tööd juhitakse icsciadm programmi abi, mis töötab mitmes režhiimis, neist peamised kolm: | ||
| 11. rida: | 11. rida: | ||
# session - küsitakse millised iSCSI ühendused on parasjagu kasutusel | # session - küsitakse millised iSCSI ühendused on parasjagu kasutusel | ||
| − | * target (ingl. k. sihtmärk) - iSCSI server. SCSI target pakub võrgus nö plokkseadme teenust, mida kasutavad iSCSI kliendid. | + | * '''target''' (ingl. k. sihtmärk) - iSCSI server. SCSI target pakub võrgus nö plokkseadme teenust, mida kasutavad iSCSI kliendid. |
Target vajab | Target vajab | ||
| 27. rida: | 27. rida: | ||
* levinud - paljud populaarsed operatsioonisüsteemid sisaldavad iSCSI tuge | * levinud - paljud populaarsed operatsioonisüsteemid sisaldavad iSCSI tuge | ||
| − | Tundub, et initiatori osas on suurem arendajate tähelepanu koondunud projektile | + | Tundub, et initiatori osas on suurem arendajate tähelepanu koondunud projektile http://linux-iscsi.org/wiki/Main_Page ning targeti osas projektile [[http://iscsitarget.sourceforge.net/ http://iscsitarget.sourceforge.net/]] (IET). |
| − | + | IETd (iscsi enterprice target) targeti ehk iscsitargeti projekt on võssa kiskunud. Viimane versioon aastast 2010 ja progega mitmed bugid. Asine alternatiiv paistab olevat LIO http://linux-iscsi.org/wiki/Main_Page ja TGT http://stgt.sourceforge.net/ | |
| − | |||
| − | |||
| − | |||
===Valmislahendused=== | ===Valmislahendused=== | ||
| − | Aadressil http://www.openfiler.com/ jagatakse arvutipõhist nö storage lahendust, lisaks iSCSI targeti tekitamise võimalusele tegeleb see ka CIFS ja NFS'iga. Erinevad tootjad, nt EMC ja NetApp valmistavad ka spetsiaalseid riistvaralisi iSCSI targeteid, mis sisaldavad lisaks asjakohaseid haldusvahendeid. | + | Aadressil http://www.openfiler.com/ jagatakse arvutipõhist nö storage lahendust, lisaks iSCSI targeti tekitamise võimalusele tegeleb see ka CIFS ja NFS'iga. Erinevad tootjad, nt EMC ja NetApp valmistavad ka spetsiaalseid riistvaralisi iSCSI targeteid, mis sisaldavad lisaks asjakohaseid haldusvahendeid. Lisaks on olemas ka FreeBSD operatsioonisüsteemil põhineb FreeNAS http://freenas.org/ mis pakub koos iSCSI ja ZFS võimalusi. |
| − | + | ===iSCSI kasutamine erinevatel operatsioonisüsteemidel=== | |
| − | + | * [[:FreeBSD_iSCSI]] FreeBSD target - klient. | |
| − | + | * [[:iSCSI Linuxiga]] iSCSI kasutamine Linux klientmasinas. | |
| − | * [[: | + | * [[:iSCSI kasutamine]] Vananenud (2007a) Debianile keskendunud tekst |
| − | * [[:iSCSI kasutamine]] | + | * [[:iSCSI kasutamine Debianiga]] IET target |
| − | * [[:iSCSI kasutamine Debianiga]] | ||
* [[:iSCSI kasutamine Solarisega]] | * [[:iSCSI kasutamine Solarisega]] | ||
| + | * [[:iSCSI kasutamine Gentooga]] IET target (vanem tekst) | ||
| + | * [[:iSCSI jõudluse suurendamine Linuxis]] | ||
| + | * [[:TGT iSCSI target]] | ||
| + | * [[:LIO iSCSI target]] | ||
===Lingid=== | ===Lingid=== | ||
Viimane redaktsioon: 13. juuni 2012, kell 13:16
Sisukord
Sissejuhatus
iSCSI tehnoloogia võimaldab üle TCP/IP võrgu kasutada SCSI protokolli, mille tulemusena saab ühes arvutis (klient) kasutada teise arvuti (server) plokkseadet. Kombeks on kasutada selliseid nimetusi kliendi ja serveri kohta
- initiator (ingl. k. algataja) - iSCSI klient. iSCSI klient kasutab võrgust nö plokkseadme teenust, mida pakub iSCSI server. Reeglina on iSCSI klient arvutil kiire võrguühendus.
iSCSI kliendi tööd juhitakse icsciadm programmi abi, mis töötab mitmes režhiimis, neist peamised kolm:
- discovery - küsitakse iSCSI serverilt, milliseid ressursse ta pakub
- node - seadistakse targeti kasutamine
- session - küsitakse millised iSCSI ühendused on parasjagu kasutusel
- target (ingl. k. sihtmärk) - iSCSI server. SCSI target pakub võrgus nö plokkseadme teenust, mida kasutavad iSCSI kliendid.
Target vajab
- piisavalt lokaalset plokkseadet
- kiire võrguühendus
- plokkseadme haldamiseks kasutusel sobib hästi LVM tarkvara või ZFS failisüsteem
Reeglina target ja initiator arvutid võivad kasutada erinevaid operatsioonisüsteeme ning asuda ka erinevatel riistvaralistel platvormidel. Kuna andmevahetuse maht ja sellest tulenev koormus etherneti võrgule võib kujuneda suureks, siis võib olla mõistlik kasutada arvutites mitut füüsilist võrguseadet ning pidada iSCSI servereid ja klientide nö iSCSI teenuse poolseid võrguseadmeid samas, ainult iSCSI liiklusele eraldatud alamvõrgus (ingl. k. subnet).
iSCSI tehnoloogia eelisteks peetakse
- funktsionaalne - praktiliselt saab tekitada nn korporatiivse SAN funktsionaalsusele sarnase asjakorralduse (storage on esineb eraldi teenusena, otspunkte saab autentida, multipathing kasutamise võimalus jms)
- odav - piisab kasutada nö tavalist riistvara, nt ethernet võrku ja pc servereid
- levinud - paljud populaarsed operatsioonisüsteemid sisaldavad iSCSI tuge
Tundub, et initiatori osas on suurem arendajate tähelepanu koondunud projektile http://linux-iscsi.org/wiki/Main_Page ning targeti osas projektile [http://iscsitarget.sourceforge.net/] (IET).
IETd (iscsi enterprice target) targeti ehk iscsitargeti projekt on võssa kiskunud. Viimane versioon aastast 2010 ja progega mitmed bugid. Asine alternatiiv paistab olevat LIO http://linux-iscsi.org/wiki/Main_Page ja TGT http://stgt.sourceforge.net/
Valmislahendused
Aadressil http://www.openfiler.com/ jagatakse arvutipõhist nö storage lahendust, lisaks iSCSI targeti tekitamise võimalusele tegeleb see ka CIFS ja NFS'iga. Erinevad tootjad, nt EMC ja NetApp valmistavad ka spetsiaalseid riistvaralisi iSCSI targeteid, mis sisaldavad lisaks asjakohaseid haldusvahendeid. Lisaks on olemas ka FreeBSD operatsioonisüsteemil põhineb FreeNAS http://freenas.org/ mis pakub koos iSCSI ja ZFS võimalusi.
iSCSI kasutamine erinevatel operatsioonisüsteemidel
- FreeBSD_iSCSI FreeBSD target - klient.
- iSCSI Linuxiga iSCSI kasutamine Linux klientmasinas.
- iSCSI kasutamine Vananenud (2007a) Debianile keskendunud tekst
- iSCSI kasutamine Debianiga IET target
- iSCSI kasutamine Solarisega
- iSCSI kasutamine Gentooga IET target (vanem tekst)
- iSCSI jõudluse suurendamine Linuxis
- TGT iSCSI target
- LIO iSCSI target
