Erinevus lehekülje "ISCSI" redaktsioonide vahel

Allikas: Kuutõrvaja
(Targeti tarkvara ettevalmistamine)
 
(ei näidata sama kasutaja 40 vahepealset redaktsiooni)
3. rida: 3. rida:
 
iSCSI tehnoloogia võimaldab üle TCP/IP võrgu kasutada SCSI protokolli, mille tulemusena saab ühes arvutis (klient) kasutada teise arvuti (server) plokkseadet. Kombeks on kasutada selliseid nimetusi kliendi ja serveri kohta
 
iSCSI tehnoloogia võimaldab üle TCP/IP võrgu kasutada SCSI protokolli, mille tulemusena saab ühes arvutis (klient) kasutada teise arvuti (server) plokkseadet. Kombeks on kasutada selliseid nimetusi kliendi ja serveri kohta
  
* initiator (ingl. k. algataja) - iSCSI klient
+
* '''initiator''' (ingl. k. algataja) - iSCSI klient. iSCSI klient kasutab võrgust nö plokkseadme teenust, mida pakub iSCSI server. Reeglina on iSCSI klient arvutil kiire võrguühendus.
* target (ingl. k. sihtmärk) - iSCSI server
+
 
 +
iSCSI kliendi tööd juhitakse icsciadm programmi abi, mis töötab mitmes režhiimis, neist peamised kolm:
 +
 
 +
# discovery - küsitakse iSCSI serverilt, milliseid ressursse ta pakub
 +
# node - seadistakse targeti kasutamine
 +
# session - küsitakse millised iSCSI ühendused on parasjagu kasutusel
 +
 
 +
* '''target''' (ingl. k. sihtmärk) - iSCSI server. SCSI target pakub võrgus nö plokkseadme teenust, mida kasutavad iSCSI kliendid.
 +
 
 +
Target vajab
 +
 
 +
# piisavalt lokaalset plokkseadet
 +
# kiire võrguühendus
 +
# plokkseadme haldamiseks kasutusel sobib hästi LVM tarkvara või ZFS failisüsteem
  
 
Reeglina target ja initiator arvutid võivad kasutada erinevaid operatsioonisüsteeme ning asuda ka erinevatel riistvaralistel platvormidel. Kuna andmevahetuse maht ja sellest tulenev koormus etherneti võrgule võib kujuneda suureks, siis võib olla mõistlik kasutada arvutites mitut füüsilist võrguseadet ning pidada iSCSI servereid ja klientide nö iSCSI teenuse poolseid võrguseadmeid samas, ainult iSCSI liiklusele eraldatud alamvõrgus (ingl. k. subnet).
 
Reeglina target ja initiator arvutid võivad kasutada erinevaid operatsioonisüsteeme ning asuda ka erinevatel riistvaralistel platvormidel. Kuna andmevahetuse maht ja sellest tulenev koormus etherneti võrgule võib kujuneda suureks, siis võib olla mõistlik kasutada arvutites mitut füüsilist võrguseadet ning pidada iSCSI servereid ja klientide nö iSCSI teenuse poolseid võrguseadmeid samas, ainult iSCSI liiklusele eraldatud alamvõrgus (ingl. k. subnet).
14. rida: 27. rida:
 
* levinud - paljud populaarsed operatsioonisüsteemid sisaldavad iSCSI tuge
 
* levinud - paljud populaarsed operatsioonisüsteemid sisaldavad iSCSI tuge
  
Tundub, et initiatori osas on suurem arendajate tähelepanu koondunud projektile [[http://www.open-iscsi.org/ http://www.open-iscsi.org/ ]] ning targeti osas projektile [[http://iscsitarget.sourceforge.net/ http://iscsitarget.sourceforge.net/]]. 2009 suve seisuga esineb iSCSI tarkvara tugi levinud tasuta jagatavates operatsioonisüsteemides selliselt
+
Tundub, et initiatori osas on suurem arendajate tähelepanu koondunud projektile http://linux-iscsi.org/wiki/Main_Page ning targeti osas projektile [[http://iscsitarget.sourceforge.net/ http://iscsitarget.sourceforge.net/]] (IET).
 
 
* Linux (nt Debian GNU/Linux) - täielikult olemas
 
* Solaris - täielikult olemas
 
* FreeBSD - täielikult olemas
 
* OpenBSD - täielikult puudub, ei saa teadaolevalt lisada lihtsasti
 
 
 
Käesolev tekst käsitleb iSCSI serveri ja kliendi kasutamist operatsioonisüsteemiga Debian GNU/Linux Lenny AMD64 platvormil.
 
 
 
===iSCSI lahenduse näite skeem===
 
 
 
Olgu kasutada neli arvutit, millest kolm peavad saama kasutada neljanda kettaressurssi üle iSCSI selliselt
 
 
 
    klient0          klient1              klient2  -  iSCSI initiator'id
 
 
 
    --|----------------|---------------------|---- teenuste klientide poolne subnet --- > internet
 
      |                |                    |
 
      _|_  www        _|_  db              _|_  smtp
 
    |  |            |  |                |  |
 
    |___|            |___|                |___|
 
      |    /dev/sda    |    /dev/sda        |    /dev/sda
 
      | -> /srv/www1  | -> /srv/postgresql  | -> /srv/cyrus
 
      |    /dev/sdb    |                    |
 
      | -> /srv/www2  |                    |
 
    --|----------------|---------------------|--------|-----
 
              iSCSI subnet                            |
 
                                                      _|_
 
                                                    |  |  iqn.2009-06.ee.tartu.loomaaed:storage.www1
 
                                                    |___|  iqn.2009-06.ee.tartu.loomaaed:storage.www2
 
                                                            iqn.2009-06.ee.tartu.loomaaed:storage.db
 
                                                            iqn.2009-06.ee.tartu.loomaaed:storage.smtp
 
                                               
 
                                                    server - iSCSI targets
 
 
 
Laiemas tähenduses nimetatakse iSCSI targetiks kogu iSCSI serverit, kitsamas tähenduses nimetatakse iSCSI targetiks iga serveris välja jagatud plokkseadet.
 
 
 
===Target ehk server===
 
 
 
iSCSI target pakub võrgus nö plokkseadme teenust, mida kasutavad iSCSI kliendid. Reeglina on iSCSI target arvutil
 
 
 
* piisavalt lokaalset plokkseadet
 
* kiire võrguühendus
 
* plokkseadme haldamiseks kasutusel LVM tarkvara
 
 
 
====Targeti tarkvara ettevalmistamine operatsioonisüsteemiga Debian====
 
 
 
Targeti tarkvara koosneb kahest osast
 
 
 
* tuumamoodulid - pakett iscsitarget-modules-2.6-xen-amd64 (iscsi_trgt)
 
* serverprogramm ja utiliidid - pakett iscsitarget (deemon, tema seadistusfail ning juhtprogramm, vastavalt ietd, ietd.conf ning ietdadm)
 
 
 
iSCSI target'i ehk serveri kasutamiseks vajalik tarkvara paigaldatakse öeldes, tuleb tähelepanelikult jälgida, et paigaldatakse sama tuuma moodul, mida kasutatakse
 
 
 
  # apt-get install iscsitarget iscsitarget-modules-2.6-xen-amd64
 
 
 
====Väljajagatavate plokkseadmete ettevalmistamine====
 
 
 
Väljajagatav plokkseade võib iseenesest olla mistahes plokkseade, ehk on kõige praktilisem moodustada iSCSI serveris LVM voluumid ning neid välja jagada, nt sellised voluumid volume group iscsi korral
 
 
 
* /dev/iscsi/www1
 
* /dev/iscsi/www2
 
* /dev/iscsi/db
 
* /dev/iscsi/smtp
 
 
 
Plokkseadme jagamisel on mõistlik mitte korraldada mitmekihilist LVM kasutamist. St jagada välja LVM voluum ning kliendis kasutada seda uue LVM moodustamisel PV'na ning sinna otsa moodustada VG ja uued voluumid.
 
 
 
====iSCSI ressursi väljajagamise seadistamine====
 
 
 
Igal väljajagatud plokkseadmele omistatakse teda kui iSCSI ressurssi identifitseeriv nimi, mida nimetatakse IQN (iSCSI Qualified Name), antud juhul on otsustatud kasutada selliseid nimesid
 
 
 
* iqn.2009-06.ee.tartu.loomaaed:storage.www1
 
* iqn.2009-06.ee.tartu.loomaaed:storage.www2
 
* iqn.2009-06.ee.tartu.loomaaed:storage.db
 
* iqn.2009-06.ee.tartu.loomaaed:storage.smtp
 
 
 
Nime formaat on oluline, tavaliselt kasutatakse tagurpidi esitatud domeeninime ees kuupäeva, sest domeeninimede omamine on ajalik.
 
 
 
iSCSI serveri seadistusfaili /etc/ietd.conf abil viiakse kokku IQN nimi ja konkreetse lokaalse plokkseadme nimi, nt selliselt
 
 
 
  Target iqn.2009-06.ee.loomaaed.tartu:storage.www1
 
          Lun 0 Path=/dev/iscsi/www1,Type=fileio
 
          Alias iscsi_www1
 
 
 
  Target iqn.2009-06.ee.loomaaed.tartu:storage.www2
 
          Lun 0 Path=/dev/iscsi/www2,Type=fileio
 
          Alias iscsi_www2
 
 
 
  Target iqn.2009-06.ee.loomaaed.tartu:storage.db
 
          Lun 0 Path=/dev/iscsi/db,Type=fileio
 
          Alias iscsi_db
 
 
 
  Target iqn.2009-06.ee.loomaaed.tartu:storage.smtp
 
          Lun 0 Path=/dev/iscsi/smtp,Type=fileio
 
          Alias iscsi_smtp
 
 
 
====iSCSI target teenuse käivitamine====
 
 
 
Fail /etc/default/iscsitarget peab sisaldama rida
 
 
 
  ISCSITARGET_ENABLE=true
 
 
 
ning target'i käivitamiseks tuleb öelda
 
 
 
  # /etc/init.d/iscsitarget start
 
 
 
Käivitamisel tekkib tuuma logisse
 
 
 
  iSCSI Enterprise Target Software - version 0.4.16
 
  iscsi_trgt: Registered io type fileio
 
  iscsi_trgt: Registered io type blockio
 
  iscsi_trgt: Registered io type nullio
 
 
 
Targeti poole pöördumiseks peab saama serverile ligi üle port 3260/tcp.
 
 
 
====iSCSI targeti ressursile juurdepääsu piiramine kliendi ip aadressi täpsusega====
 
 
 
iSCSI klientide ligipääsu piiramiseks on kaks võimalust
 
 
 
* lubatud ip aadresside näitamisega
 
* kasutajanime ja parooli kasutamisel põhinev
 
 
 
ip aadressi täpsusega piiramiseks tuleb failis /etc/initiators.deny näidata, et vaikimisi on ligipääs keelatu
 
 
 
  # cat /etc/initiators.deny
 
  ALL ALL
 
 
 
ning faili /etc/initiators.allow kirjeldada millistele ressurssidele on ligipääs millistelt ip aadressidelt lubatud, nt
 
 
 
  # cat /etc/initiators.allow
 
  iqn.2009-06.ee.tartu.loomaaed:storage.www1 10.0.6.247, 10.0.6.248
 
  iqn.2009-06.ee.tartu.loomaaed:storage.www2 10.0.6.247, 10.0.6.248
 
 
 
====Serveri töö jälgimine====
 
 
 
Serveris kirjeldatud ressursside nimekirja näeb öeldes
 
 
 
  # cat /proc/net/iet/volume
 
  tid:4 name:iqn.2009-06.ee.tartu.loomaaed:storage.www1
 
          lun:0 state:0 iotype:fileio iomode:wt path:/dev/iscsi/www1
 
  tid:3 name:iqn.2009-06.ee.tartu.loomaaed:storage.www2
 
          lun:0 state:0 iotype:fileio iomode:wt path:/dev/iscsi/www2
 
  tid:2 name:iqn.2009-06.ee.tartu.loomaaed:storage.db
 
          lun:0 state:0 iotype:fileio iomode:wt path:/dev/iscsi/db
 
  tid:1 name:iqn.2009-06.ee.tartu.loomaaed:storage.smtp
 
          lun:0 state:0 iotype:fileio iomode:wt path:/dev/iscsi/smtp
 
 
 
Parasjagu aktiivsete sessioonide nimekirja saab esitada öeldes
 
 
 
  # cat /proc/net/iet/session
 
  tid:3 name:iqn.2009-06.ee.tartu.loomaaed:storage.www2
 
        sid:13510799003550208 initiator:iqn.1993-08.org.debian:01:6e18c7e277ac
 
                cid:0 ip:10.0.6.250 state:active hd:none dd:none
 
  tid:4 name:iqn.2009-06.ee.tartu.loomaaed:storage.db
 
        sid:14073748973748736 initiator:iqn.1993-08.org.debian:01:bc111b9ee56f
 
                cid:0 ip:10.0.6.248 state:active hd:none dd:none
 
  ...
 
 
 
Toodud näites on näha, et
 
 
 
* iSCSI targetit iqn.2009-06.ee.tartu.loomaaed:storage.www2 kasutatakse arvutist ip aadressiga 10.0.6.250
 
* iSCSI targetit iqn.2009-06.ee.tartu.loomaaed:storage.db kasutatakse arvutist ip aadressiga 10.0.6.248
 
 
 
Serveri töötamist ajas võimaldab jälgida sysstat paketi koosseisu kuuluv programm iostat. Nö normaalsete arvutite ja võrguseadmete kasutamisel on tavaline saavautada üle iSCSI andmevahetuse kiiruseks kümneid MBait/s kiirusi.
 
 
 
====Targeti kasutajanime ja parooliga autentimise seadistamine====
 
 
 
IET ja Open-iSCSI target-initiator paar võimaldavad korraldada üksteise kasutajanime ja parooliga autentimist. Selleks tuleb targeti ietd.conf faili lisada Target sektsiooni read
 
 
 
  IncomingUser init initsaladus
 
  OutgoingUser target trgtsaladus
 
 
 
kus
 
 
 
* IncomingUser - näitatud kasutanime ja parooliga peavad klappima iSCSI kliendi poolt esitatud kasutajanimi ja parool
 
* OutgoingUser - näitatud kasutanimi ja parooli peavad klappima iSCSI kliendi poolt nõutud kasutajanime ja parooliga
 
 
 
====Targetite lisamine ietd töötamise ajal====
 
 
 
ietadm programmi abil saab IET serveri töötamise ajal targeteid seadistada, sh neid lisada ja eemaldada. Lisamine toimub selliselt
 
 
 
  # ietadm --op new --tid=5 --params Name=iqn.2009-06.ee.tartu.loomaaed:storage.www3
 
  # ietadm --op new --tid=5 --lun=0 --params Path=/dev/iscsi/www3
 
 
 
Autentimise tarvis saab öelda sedasi
 
 
 
  # ietadm --op new --tid=5 --user --params=IncomingUser=init,Password=initsaladus
 
  # ietadm --op new --tid=5 --user --params=OutgoingUser=target,Password=trgtsaladus
 
 
 
Eemaldamine toimub nt selliselt
 
 
 
  # ietadm --op delete --tid=5
 
 
 
===Initiator ehk klient===
 
 
 
iSCSI klient kasutab võrgust nö plokkseadme teenust, mida pakub iSCSI server. Reeglina on iSCSI klient arvutil kiire võrguühendus.
 
 
 
iSCSI kliendil on
 
 
 
* faili /etc/iscsi/initiatorname.iscsi abil kirjeldatud unikaalne kliendi IQN nimi
 
* töötab deemonprotsess iscsid, mida juhib seadistusfail /etc/iscsi/iscsid.conf
 
* kirjeldatud kasutatavate targetite anmebaas, kataloogis /etc/iscsi/nodes
 
 
 
iSCSI kliendi tööd juhitakse icsciadm programmi abi, mis töötab mitmes režhiimis, käesolevas palas kasutatakse kolme
 
 
 
* discovery - küsitakse iSCSI serverilt, milliseid ressursse ta pakub
 
* node - seadistakse targeti kasutamine
 
* session - küsitakse millised iSCSI ühendused on parasjagu kasutusel
 
 
 
====Kliendi tarkvara ettevalmistamine====
 
 
 
Kliendi tarkvara paigaldatakse öeldes
 
 
 
  # apt-get install open-iscsi
 
 
 
====Kliendi tarkvara käivitamine====
 
 
 
Tõenäoliselt sobib alustuseks kasutada olemasolevat seadistusfaili
 
 
 
  /etc/iscsi/iscsid.conf
 
 
 
kui soovitaks, et kasutatavate targetite andmebaasi lisatud targetid võetakse kasutusele arvuti alglaadimisel automaatselt, tuleb kasutada seadistusfailis rida (see muudatus kehtestub peale muudatust baasi lisatud targetite jaoks)
 
 
 
  node.startup = automatic
 
 
 
Ja samuti tõenäoliselt sobib olemasolev initiatorname.iscsi sisu
 
 
 
  # cat  /etc/iscsi/initiatorname.iscsi
 
  InitiatorName=iqn.1993-08.org.debian:01:6e18c7e277ac
 
 
 
Kui aga arvuteid valmistatakse kopeerimise teel, siis saab uue unikaalse nime tekitada utiliidiga
 
 
 
  # iscsi-iname
 
  iqn.2005-03.org.open-iscsi:48b1992a24e7
 
 
 
iSCSI kliendi deemoni käivitamiseks tuleb öelda
 
 
 
  # /etc/init.d/open-iscsi start
 
  Starting iSCSI initiator service: iscsid.
 
  Setting up iSCSI targets:
 
  iscsiadm: No records found!
 
  .
 
  Mounting network filesystems:.
 
 
 
Väljundis tähendab rida 'iscsiadm: No records found!', et kliendis pole veel kasutatavate targetite andmebaasi moodustatud.
 
 
 
====Targetis väljajagatud ressursside nimekirja küsimine====
 
 
 
Esmalt küsime milliseid ressursse jagab aadressil 10.0.6.14 töötav server, kliendis peab iscsid deemon käima
 
 
 
  # iscsiadm -m discovery -t sendtargets -p 10.0.6.14
 
  10.0.6.14:3260,1 iqn.2009-06.ee.tartu.loomaaed:storage.www1
 
  10.0.6.14:3260,1 iqn.2009-06.ee.tartu.loomaaed:storage.www2
 
  10.0.6.14:3260,1 iqn.2009-06.ee.tartu.loomaaed:storage.db
 
  10.0.6.14:3260,1 iqn.2009-06.ee.tartu.loomaaed:storage.smtp
 
 
 
====Kliendis targetitega seotud sessioonide haldamine====
 
 
 
Targeti kasutamine algab targetisse nö sisselogimise teel sessiooni alustamisega ning lõpeb targetist väljalogimise ehk sessiooni lõpetamisega, nt selliselt
 
 
 
  # iscsiadm -m node -T iqn.2009-06.ee.tartu.loomaaed:storage.www1 -p 10.0.6.14:3260 -l
 
 
 
Tulemusena tekib uus scsi seade, nt /dev/sda, mida saab kasutada nii nagu tavalist plokkseadet
 
 
 
  scsi0 : iSCSI Initiator over TCP/IP
 
  scsi 0:0:0:0: Direct-Access    IET      VIRTUAL-DISK    0    PQ: 0 ANSI: 4
 
  Driver 'sd' needs updating - please use bus_type methods
 
  sd 0:0:0:0: [sda] 83886080 512-byte hardware sectors (42950 MB)
 
  sd 0:0:0:0: [sda] Write Protect is off
 
  sd 0:0:0:0: [sda] Mode Sense: 77 00 00 08
 
  sd 0:0:0:0: [sda] Write cache: disabled, read cache: enabled, doesn't support DPO or FUA
 
  sd 0:0:0:0: [sda] 83886080 512-byte hardware sectors (42950 MB)
 
  sd 0:0:0:0: [sda] Write Protect is off
 
  sd 0:0:0:0: [sda] Mode Sense: 77 00 00 08
 
  sd 0:0:0:0: [sda] Write cache: disabled, read cache: enabled, doesn't support DPO or FUA
 
 
 
Kasutamise lõpetamiseks tuleb sisuline iSCSI seadme kasutamine lõpetada, nt failisüsteemid plokkseadmelt lahti ühendada ning öelda
 
  
  # iscsiadm -m node -T iqn.2009-06.ee.tartu.loomaaed:storage.www1 -p 10.0.6.14:3260 -u
+
IETd (iscsi enterprice target) targeti ehk iscsitargeti projekt on võssa kiskunud. Viimane versioon aastast 2010 ja progega mitmed bugid. Asine alternatiiv paistab olevat LIO http://linux-iscsi.org/wiki/Main_Page ja TGT http://stgt.sourceforge.net/
 
 
Parajagu töötavate sessioonide nimekirja saab küsida öeldes
 
 
 
  # iscsiadm -m session
 
  tcp: [1] 10.0.6.14:3260,1 iqn.2009-06.ee.tartu.loomaaed:storage.www1
 
  tcp: [2] 10.0.6.14:3260,1 iqn.2009-06.ee.tartu.loomaaed:storage.www2
 
 
 
Konkreetse sessiooni kohta saab küsida infot käsuga
 
 
 
  # iscsiadm -m session -r 2 -P 1
 
  Target: iqn.2009-06.ee.tartu.loomaaed:storage.www2
 
        Current Portal: 10.0.6.14:3260,1
 
        Persistent Portal: 10.0.6.14:3260,1
 
                **********
 
                Interface:
 
                **********
 
                Iface Name: default
 
                Iface Transport: tcp
 
                Iface Initiatorname: iqn.1993-08.org.debian:01:6e18c7e277ac
 
                Iface IPaddress: 10.0.6.250
 
                Iface HWaddress: default
 
                Iface Netdev: default
 
                SID: 1
 
                iSCSI Connection State: LOGGED IN
 
                iSCSI Session State: LOGGED_IN
 
                Internal iscsid Session State: NO CHANGE
 
 
 
kus
 
 
 
* -r 2 - näitab, et küsitakse teise sessiooni kohta, jättes selle parameetri ära, esitatakse info kõigi sessioonide kohta
 
* -P 1 - näitab, et küsitakse nö number 1 põhjalikkusega infot, võimalikud väärtused on 0, 1, 2, 3
 
 
 
====Kliendis targetite andmebaasi haldamine====
 
 
 
Kataloogis /etc/iscsi/nodes asub sellest kliendist kasutatavat targetite andmebaas. Seda andmebaasi saab hallata käsitsi vastavaid tekstifaili redigeerides, aga soovitav on seda teha haldusprogrami iscsiadm abil.
 
 
 
iSCSI serveri poole discovery abil pöördumisel salvestatakse kõik targetid kliendi targetite andmebaasi, andmebaasis sisalduvate targetite nimekirja saab küsida öeldes
 
 
 
  # iscsiadm -m node
 
  10.0.6.14:3260,1 iqn.2009-06.ee.tartu.loomaaed:storage.www1
 
  10.0.6.14:3260,1 iqn.2009-06.ee.tartu.loomaaed:storage.www2
 
 
 
Andmebaasist saab sissekandeid kustutada öeldes nt
 
 
 
  # iscsiadm -m node -T iqn.2009-06.ee.tartu.loomaaed:storage.www2 -p 10.0.6.14:3260 -o delete
 
 
 
Käesolevas punktid esitatud haldustegevuste ajal ei pea iscsid deemon käima.
 
 
 
====Automaatne iSCSI targetite külgeühendamine====
 
 
 
Selle asemel, et peale arvuti alglaadimist käsitsi targetitesse sisse logida ja sessioonid moodustada on võimalik näidata enne kliendis andmebaasi moodustamist /etc/iscsi/iscsid.conf parameeter
 
 
 
  node.startup = automatic
 
 
 
Või andmebaasis olemasolevate sissekandeid muuta öeldes
 
 
 
  # iscsiadm -m node -T iqn.2009-06.ee.tartu.loomaaed:storage.www2 -p 10.0.6.14:3260 --op update -n node.startup -v automatic
 
 
 
Seejärel saab targetitele vastavad sessioonid tekitada ja lõpetada käivitusskriptiga
 
 
 
  # /etc/init.d/open-iscsi start
 
  Starting iSCSI initiator service: iscsid.
 
  Setting up iSCSI targets:
 
  Logging in to [iface: default, target: iqn.2009-06.ee.tartu.loomaaed:storage.www1, portal: 10.0.6.14,3260]
 
  Logging in to [iface: default, target: iqn.2009-06.ee.tartu.loomaaed:storage.www2, portal: 10.0.6.14,3260]
 
  Logging in to [iface: default, target: iqn.2009-06.ee.tartu.loomaaed:storage.db, portal: 10.0.6.14,3260]
 
  Logging in to [iface: default, target: iqn.2009-06.ee.tartu.loomaaed:storage.smtp, portal: 10.0.6.14,3260]
 
  Login to [iface: default, target: iqn.2009-06.ee.tartu.loomaaed:storage.www1, portal: 10.0.6.14,3260]: successful
 
  Login to [iface: default, target: iqn.2009-06.ee.tartu.loomaaed:storage.www2, portal: 10.0.6.14,3260]: successful
 
  Login to [iface: default, target: iqn.2009-06.ee.tartu.loomaaed:storage.db, portal: 10.0.6.14,3260]: successful
 
  Login to [iface: default, target: iqn.2009-06.ee.tartu.loomaaed:storage.smtp, portal: 10.0.6.14,3260]: successful
 
  .
 
  Mounting network filesystems:.
 
 
 
Seejuures tuleb jälgida, et enne sessioonide lõpetamist oleks vastavate plokkseadmete kasutus lõppenud ja nad oleksid lahti monteeritud.
 
 
 
====Multipath tarkvara abil iSCSI seadmenimede fikseerimine====
 
 
 
DM-Multipath pala punktis http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/DM-Multipath#Multipath_kasutamine_iSCSI_seadmete_nimede_fikseerimiseks kirjeldatakse, kuidas fikseerida multipaht tarkvara abil iSCSI klienti külgeühendatud seadmenimesid. Seejuures sisuliselt multipathingut ei toimu.
 
 
 
====Initiatori kasutajanime ja parooliga autentimise seadistamine====
 
 
 
Initiatori /etc/iscsi/iscsid.conf failis tuleb kasutada ridu
 
 
 
  node.session.auth.authmethod = CHAP
 
  node.session.auth.username = init
 
  node.session.auth.password = initsaladus
 
  node.session.auth.username_in = target
 
  node.session.auth.password_in = trgtsaladus
 
 
 
Muudatuste kehtestamise üheks võimaluseks on programmi iscsid seisata ja käivitada.
 
 
 
Kusjuures, iscsid logib initiatori syslogi juhul kui inititator ei suuda ennast targetile autentida
 
 
 
  Oct 31 21:56:43 arvuti iscsid: Login failed to authenticate with target iqn.2009-06.ee.tartu.loomaaed:storage.www2
 
 
 
ning juhul kui target ei suuda ennast initiatori vastu autentida
 
 
 
  Oct 31 21:55:17 arvuti iscsid: failing authentication, received incorrect username from target iqn.2009-06.ee.tartu.loomaaed:storage.www2
 
  Oct 31 21:55:17 arvuti iscsid: Login authentication failed with target iqn.2009-06.ee.tartu.loomaaed:storage.www2
 
  
 
===Valmislahendused===
 
===Valmislahendused===
  
Aadressil http://www.openfiler.com/ jagatakse arvutipõhist nö storage lahendust, lisaks iSCSI targeti tekitamise võimalusele tegeleb see ka CIFS ja NFS'iga. Erinevad tootjad, nt EMC ja NetApp valmistavad ka spetsiaalseid riistvaralisi iSCSI targeteid, mis sisaldavad lisaks asjakohaseid haldusvahendeid.
+
Aadressil http://www.openfiler.com/ jagatakse arvutipõhist nö storage lahendust, lisaks iSCSI targeti tekitamise võimalusele tegeleb see ka CIFS ja NFS'iga. Erinevad tootjad, nt EMC ja NetApp valmistavad ka spetsiaalseid riistvaralisi iSCSI targeteid, mis sisaldavad lisaks asjakohaseid haldusvahendeid. Lisaks on olemas ka FreeBSD operatsioonisüsteemil põhineb FreeNAS http://freenas.org/ mis pakub koos iSCSI ja ZFS võimalusi.
 
 
===iSCSI targeti kasutamine Debian Squeeze operatsioonisüsteemiga===
 
  
Debian Squeeze kasutab DKMS tehnikat osa tuuma moodulite ettevalmistamiseks ja seetõttu sobib öelda
+
===iSCSI kasutamine erinevatel operatsioonisüsteemidel===
  
# apt-get install iscsitarget iscsitarget-dkms
+
* [[:FreeBSD_iSCSI]] FreeBSD target - klient.
 +
* [[:iSCSI Linuxiga]] iSCSI kasutamine Linux klientmasinas.
 +
* [[:iSCSI kasutamine]] Vananenud (2007a) Debianile keskendunud tekst
 +
* [[:iSCSI kasutamine Debianiga]] IET target
 +
* [[:iSCSI kasutamine Solarisega]]
 +
* [[:iSCSI kasutamine Gentooga]] IET target (vanem tekst)
 +
* [[:iSCSI jõudluse suurendamine Linuxis]]
 +
* [[:TGT iSCSI target]]
 +
* [[:LIO iSCSI target]]
  
===Kasulikud lisamaterjalid===
+
===Lingid===
  
* zless /usr/share/doc/open-iscsi/README.gz
 
 
* http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/DM-Multipath#Multipath_kasutamine_iSCSI_seadmete_nimede_fikseerimiseks
 
* http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/DM-Multipath#Multipath_kasutamine_iSCSI_seadmete_nimede_fikseerimiseks
 
* http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Virtualiseerimine_tarkvaraga_Xen#domU_liigutamine_erinevate_dom0_arvutite_vahel
 
* http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Virtualiseerimine_tarkvaraga_Xen#domU_liigutamine_erinevate_dom0_arvutite_vahel
* http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/FreeBSD_iSCSI
 
 
* http://en.wikipedia.org/wiki/ISCSI
 
* http://en.wikipedia.org/wiki/ISCSI

Viimane redaktsioon: 13. juuni 2012, kell 13:16

Sissejuhatus

iSCSI tehnoloogia võimaldab üle TCP/IP võrgu kasutada SCSI protokolli, mille tulemusena saab ühes arvutis (klient) kasutada teise arvuti (server) plokkseadet. Kombeks on kasutada selliseid nimetusi kliendi ja serveri kohta

  • initiator (ingl. k. algataja) - iSCSI klient. iSCSI klient kasutab võrgust nö plokkseadme teenust, mida pakub iSCSI server. Reeglina on iSCSI klient arvutil kiire võrguühendus.

iSCSI kliendi tööd juhitakse icsciadm programmi abi, mis töötab mitmes režhiimis, neist peamised kolm:

  1. discovery - küsitakse iSCSI serverilt, milliseid ressursse ta pakub
  2. node - seadistakse targeti kasutamine
  3. session - küsitakse millised iSCSI ühendused on parasjagu kasutusel
  • target (ingl. k. sihtmärk) - iSCSI server. SCSI target pakub võrgus nö plokkseadme teenust, mida kasutavad iSCSI kliendid.

Target vajab

  1. piisavalt lokaalset plokkseadet
  2. kiire võrguühendus
  3. plokkseadme haldamiseks kasutusel sobib hästi LVM tarkvara või ZFS failisüsteem

Reeglina target ja initiator arvutid võivad kasutada erinevaid operatsioonisüsteeme ning asuda ka erinevatel riistvaralistel platvormidel. Kuna andmevahetuse maht ja sellest tulenev koormus etherneti võrgule võib kujuneda suureks, siis võib olla mõistlik kasutada arvutites mitut füüsilist võrguseadet ning pidada iSCSI servereid ja klientide nö iSCSI teenuse poolseid võrguseadmeid samas, ainult iSCSI liiklusele eraldatud alamvõrgus (ingl. k. subnet).

iSCSI tehnoloogia eelisteks peetakse

  • funktsionaalne - praktiliselt saab tekitada nn korporatiivse SAN funktsionaalsusele sarnase asjakorralduse (storage on esineb eraldi teenusena, otspunkte saab autentida, multipathing kasutamise võimalus jms)
  • odav - piisab kasutada nö tavalist riistvara, nt ethernet võrku ja pc servereid
  • levinud - paljud populaarsed operatsioonisüsteemid sisaldavad iSCSI tuge

Tundub, et initiatori osas on suurem arendajate tähelepanu koondunud projektile http://linux-iscsi.org/wiki/Main_Page ning targeti osas projektile [http://iscsitarget.sourceforge.net/] (IET).

IETd (iscsi enterprice target) targeti ehk iscsitargeti projekt on võssa kiskunud. Viimane versioon aastast 2010 ja progega mitmed bugid. Asine alternatiiv paistab olevat LIO http://linux-iscsi.org/wiki/Main_Page ja TGT http://stgt.sourceforge.net/

Valmislahendused

Aadressil http://www.openfiler.com/ jagatakse arvutipõhist nö storage lahendust, lisaks iSCSI targeti tekitamise võimalusele tegeleb see ka CIFS ja NFS'iga. Erinevad tootjad, nt EMC ja NetApp valmistavad ka spetsiaalseid riistvaralisi iSCSI targeteid, mis sisaldavad lisaks asjakohaseid haldusvahendeid. Lisaks on olemas ka FreeBSD operatsioonisüsteemil põhineb FreeNAS http://freenas.org/ mis pakub koos iSCSI ja ZFS võimalusi.

iSCSI kasutamine erinevatel operatsioonisüsteemidel

Lingid