Erinevus lehekülje "FreeBSD Installeerimine" redaktsioonide vahel

Allikas: Kuutõrvaja
(Lingid)
 
(ei näidata 2 kasutaja 28 vahepealset redaktsiooni)
1. rida: 1. rida:
 
===Sissejuhatus===
 
===Sissejuhatus===
  
Enne operatsioonisüsteemi paigaldamist ja ehk isegi tarkvara hankimist tuleb ligilähedaseltki selgusele jõuda, millisele tulemusele te soovite jõuda. Esmalt jõudke selgusele millise funktsionaalsusega süsteemi te soovite saada:
+
Enne operatsioonisüsteemi paigaldamist (ja ehk isegi tarkvara hankimist) tuleks selgusele jõuda, millise funktsionaalsusega süsteemi soovite paigaldada:
  
    * kas süsteem on pidevalt kasutatav server, klient võrgus või eraldiseisev koduarvuti (sülearvuti), ning millist laadi ülesannetega ta peab hakkama saama (e-post, programmeerimiskeskkond, ruuter jne)
+
* kas süsteem on pidevalt kasutatav server, klient võrgus või eraldiseisev koduarvuti (sülearvuti),
    * kui palju on kasutajaid ja kui suurt kõvakettaressurssi nad vajavad
+
  ning millist laadi ülesannetega peab see hakkama saama (e-post, arendamiskeskkond, ruuter jne)
    * kas graafiline keskkond (X Window System) on vajalik
+
* kui palju on kasutajaid ning palju vajatakse kõvaketta mahtu
    * kas kavatsete ise tarkvara kompileerida sh tuuma
+
* kas graafiline keskkond (X Window System) on vajalik
    * kas hakkate NFSi serveriks ja/või kliendiks
+
* kas on vajadus kompileerida tarkvara või tuuma
    * kas hakkate FTP serveriks lubades ka anonüümset sissepääsu
+
* kas süsteem saab olema NFSi server ja/või klient
 +
* kas süsteem saab olema FTP server, lubades ka anonüümset ligipääsu
  
Seejärel tehke selgeks, kas teie kasutada olev riistvara sobib planeeritud ülesannete lahendamiseks. Vajadusel korrigeerige ülesandeid või soetage sobivamad seadmeid
+
Seejärel veenduge, et Teie kasutada olev riistvara sobib planeeritud ülesannete täitmiseks.
  
Kui teie masina asub võrgus, siis ilmselt on teil vaja teada oma
+
Kui uus seade asub võrgus, siis järgmiste parameetrite teadmine tuleks kasuks
  
     * IP aadressi, hosti nime ja domeeninime
+
     * IP aadressi, hosti nime ja domeeni nime
     * vaikelüüsi IP aadressi
+
     * vaikelüüsi (gateway) IP aadressi
 
     * võrgumaski
 
     * võrgumaski
     * nimeserveri aadressi
+
     * nimeserveri aadresse
 
     * veebivahendusserveri (ingl. k. proxy) aadressi  
 
     * veebivahendusserveri (ingl. k. proxy) aadressi  
  
Töötavale FreeBSDle saab hiljem tarkvara juurde lisada või seda eemaldada.
+
FreeBSD arendamine toimub release (e. väljaannete) kaupa, kusjuures eriti olulised on kaks väljalaset:
  
FreeBSD arendamine toimub reliiside (e. k. väljaanne) kaupa, kusjuures eriti olulised on kaks reliisi:
+
    * viimane stabiilne - näiteks 8.0, selliseid soovitatakse tavakasutajatele
 +
    * current release - järgmise stabiilse release ettevalmistamine. sobib kasutajatele, kes oma vajadusi
  
    * viimane stabiilne reliisi - näiteks 7.0, selliseid soovitatakse tavakasutajatele
+
Väljalase omakorda koosneb distributsioonidest (näiteks manpages), mis sisaldab programmide manuaale. Minimaalselt on teil vaja ainult bin distributsiooni.
    * current reliis - järgmise stabiilse reliisi ettevalmistamine, kasutajatele, kes teavad, mida nad teevad
 
  
Reliis omakorda koosneb distributsioonidest, näiteks manpages, mis sisaldab programmide manuaale. Minimaalselt on teil vaja ainult bin distributsiooni.
+
FreeBSDd jagavate FTP serverite väljalasete kaustas asuvad alamkaustad vastavad distributsioonidele. Näiteks ftp://ftp.freebsd.org/pub/FreeBSD/releases/i386/7.0-RELEASE/
  
FreeBSDd jagavate FTP serverite reliisi kataloogi all asuvad kataloogid vastavad tavaliselt distributsioonidele, näiteks ftp://ftp.freebsd.org/pub/FreeBSD/releases/i386/7.0-RELEASE/'s
+
FreeBSD operatsioonisüsteemi on võimalik paigaldada erinevatelt andmekandjatelt:
 +
* alglaaditavalt CD plaadilt
 +
* pehmeketastelt (floppy)
 +
* kõvakettalt
 +
* võrgust (FTP, NFS)
  
Operatsioonisüsteemi FreeBSD saab paigaldada erinevatelt andemkandjatelt: bootivalt CD-plaadilt, pehmeketastelt, kõvakettalt, võrgust (FTP, NFS). Enne paigaldamist tuleb teada paigaldusmaterjali asukohta, sirvige punktis Paigaldusmaterjali asukoht toodud variante ja otsustage mõne kasuks.
+
BSD paigaldamisel valige endale sobiv meetod.
  
Tarkvara kopeerimiseks võib kasutada FreeBSD ametlikku serverit www.freebsd.org või näiteks selle Eestis asuvat peeglit www.ee.freebsd.org.
+
Tarkvara kopeerimiseks võib kasutada FreeBSD ametlikku serverit www.freebsd.org või ka peegleid (mirror). Eestis asuvav peegel on aadressil www.ee.freebsd.org.
  
 
===Install===
 
===Install===
  
Asetame plaadi sisse ja teeme boodi
+
Sisestame plaadi lugejasse ning taaskäivitame arvuti. Ekraanile peaks ilmuma järgnev tekst:
  
 
  Booting from CD-Rom...
 
  Booting from CD-Rom...
61. rida: 66. rida:
 
[[Pilt:Boot-loader-menu.png]]
 
[[Pilt:Boot-loader-menu.png]]
  
Selle pildi juures võib julgelt enterit pressida
+
Siinkohal võib julgelt enterit vajutada. Ootamine ei ole kohustuslik.
  
 
[[Pilt:Config-country.png]]
 
[[Pilt:Config-country.png]]
  
Endale sobiva riigi valimine
+
Määrame regiooni seaded.
 
 
  
 
[[Pilt:Main-std.png]]
 
[[Pilt:Main-std.png]]
  
Seejärel on kõige lihtsam alustada standart installiga mis on
+
Kõige lihtsam on alustada standardse paigaldamisega, mis on sobilik alus nii uutele FreeBSD kasutajatele kui ka gurudele.
soovituslik uutele FreeBSD kasutajatele.
 
  
 
===Kettad===
 
===Kettad===
77. rida: 80. rida:
 
[[Pilt:Fdisk-drive1.png]]
 
[[Pilt:Fdisk-drive1.png]]
  
Kui kettaid masinas rohkem kui üks  
+
Kui kettaid on serveris rohkem kui üks, siis saame valida, millisele FreeBSD paigaldatakse.
valime ketta millele installime FreeBSD
 
  
 
[[Pilt:Fdisk-edit2.png]]
 
[[Pilt:Fdisk-edit2.png]]
  
FreeBSD terminoloogias nimetatakse fdiski partitsiooni viiluks (ingl. k. slice) kusjuures viilu sees asuvad FreeBSD partitsioonid ehk lihtsalt partitsioonid.
+
FreeBSD terminoloogias nimetatakse klassikalist fdiski partitsiooni viiluks (ingl. k. slice). Viilu sees asuvad omakorda FreeBSD reaalsed partitsioonid.
  
 +
Partitsioonimata kettal tuleb vajutada  '''A''' klahvi, mis moodustab tervet kõvaketast hõlmava viilu.
 +
Kasutatud kettal tuleks enne viilu tekitamist eemaldada varasemad partitsioonid (eeldusel, et te soovite paigaldada kettale vaid BSD). Selleks on '''D''' klahv. Kui aga soovite paigaldada uue operatsioonisüsteemi ilma andmeid kaotamata, tuleks kettale vaba pinna peale luua uus viil '''C''' abil.
  
Kui tegemist on uue kettaga
+
Valides '''A''' (automaatne viilutamine), saab kõvaketas partitsioneeritud järgnevalt:
siis on kõige parem kasutada tervet ketast. Selleks
 
tuleb vajutada lihtsalt klahvi '''A''' mis moodustab ühe kogu kõvaketast hõlmava viilu.
 
Kui ketast on varem kasutatud tuleks liikuda vastavalt
 
partitsioonidele nind need '''D''' klahviga eelnevalt
 
kustutada, juhul kui on muidugi soov neid üldse kustutada sest
 
kui on soov jätta alles varasemad partitsioonid ning installida FreeBSD
 
mõne eelneva operatsioonisüsteemi kõrvale tuleks luua uus viil
 
vabale pinnale klahvi '''C''' abil.
 
 
 
 
 
Valides A saab kõvaketas partitsioneeritud järgnevalt
 
  
 
     Offset      Size      End    Name  PType      Decs  Subtype  Flags
 
     Offset      Size      End    Name  PType      Decs  Subtype  Flags
103. rida: 96. rida:
 
     2104515    12285  2116799      -      1    unused        0
 
     2104515    12285  2116799      -      1    unused        0
  
 +
Lõpetuseks '''Q'''.
  
 
[[Pilt:Boot-mgr.png]]
 
[[Pilt:Boot-mgr.png]]
  
Olles fdiski partitsiooniga valmis saanud, peab otsustama kuidas teie süsteem algkäivituma hakkab. Kui FreeBSD on teie kõvakettal ainuke operatsioonisüsteem ja teil pole erilisi vajadusi, siis valige BootMgr.
+
Nüüd küsitakse, kuidas teie süsteem algkäivituma peab. Kui FreeBSD on kõvakettal ainuke operatsioonisüsteem, siis valige BootMgr.
  
 
[[Pilt:Disklabel-ed1.png]]
 
[[Pilt:Disklabel-ed1.png]]
  
Järgmisena moodustage fdiski partitsiooni sisse FreeBSD partitsioonid, tavaliselt on kõige sobivam lasta seda teha automaatselt valides A. Ning tulemus peaks olema järgnev:
+
Järgmisena tuleb moodustada fdiski viilu sisse FreeBSD partitsioonid. Algajatele on soovituslik vajutada '''A''' klahvi, mispeale luuakse need vastavalt süsteemi eelistuste järgi. Tulemus peaks olema järgnev:
  
 
[[Pilt:Disklabel-auto.png]]
 
[[Pilt:Disklabel-auto.png]]
  
Kui teid ei rahulda automaatselt tekitatud jaotus, siis võite osa partitsioone kustutada ja ise käsitsi tekitada. Käsitsi tegemisel peate aktiivsuse viima ekraanil ülaäärel sellele viilule, milles te tegutseda soovite ning valima seejärel C. Avanenud dialoogis näidake, kas soovite tekitada failisüsteemiga partitsiooni või saali (ingl. k. swap). Valinud failisüsteemi, peab järgmisena näitama kuhu see juurfailisüsteemi külge ühendatakse, näiteks võiks olla ühenduspunktiks /home. Kusjuures ei pea tegelema baitide arvutamisega suurused võib vabalt kirjutada ka kujul 15G
+
Kui mingil põhjusel see tulemus teile ei sobi, siis võite mittesobivad partitsioonid kustutada ning sobilikud ise tekitada, viies kursori ekraani ülemises otsas paiknevale viilule ning vajutades '''C''' klahvi. Avanenud dialoogiaknas valige, kas soovite tekitada failisüsteemi- või swap partitsiooni). Failisüsteemi valimisel tuleb järgmisena määrata, kuhu see juurkausta külge ühendatakse. Näiteks  /home või /var. Partitsioonide määramisel võib sisestada suuruseid nagu 15G või 200MB.
  
Tavaliselt on põhjust näidata /home jaoks eraldi FreeBSD partitsiooni, sest näiteks toodud puhul hakkab /home asuma juurfailisüsteemis.
+
Käsitsi loodud partitsioneerid võiksid olla järgnevad:
Ise partitsioneerides oleks üks soovitatav seadistus näiteks serverile järgnev
 
  
  / juurika suuruseks 15GB
+
  /       juurika e. juurfailisüsteemi suuruseks 15GB
  /swap soovitavalt 2x samapalju kui selles on ram'i kuid mitte üle 2G või 4G
+
  /swap   soovitavalt 512MB kuni 4GB.
  /var 25G
+
  /var   25GB
  /home kuhu võib julgelt anda kõik ülejäänud kettaruumi
+
  /home   ülejäänud kettaruum
  
 
+
Järgmisena tuleb valida, millist tarkvara soovitakse kasutada.
Järgmisena ette ilmuvast süsteemi tarkvaravaliku menüüsüsteemist peate näitame millist tarkvara te soovite kasutada
 
  
 
[[Pilt:Dist-set.png]]
 
[[Pilt:Dist-set.png]]
  
Kuni siiamaani toimunu käib ühtviisi sõltumata millist paigaldusmaterjali andmekandjat te kavatsete kasutada. Järgmisena avanenud menüüst tuleb otsustada kust te FreeBSDd paigaldama asute.
+
Nüüd tuleb valida, mis allikast FreeBSD paigaldatakse.
  
 
[[Pilt:Media.png]]
 
[[Pilt:Media.png]]
  
Pärast valikut tuleb teade
+
Pärast valikut tuleb teade:
  
 
                         User Confirmation Requested
 
                         User Confirmation Requested
145. rida: 137. rida:
 
                               [ Yes ]    No
 
                               [ Yes ]    No
  
Nimelt siiani pole ketastele veel midagi kirjutatud ning install on
+
Kuni selle hetkeni pole ketastele veel uut infot kirjutatud (ega ka partitioonide infot salvestatud) ning kasutaja on määranud vaid edasise süsteemi seadistusi. Vajutades '''[ Yes ]'' algab paigaldamine, mis CD puhul võtab aega ligi 5 minutit.
vaid usutlenud kasutajat sellesuhtes mida ta sooviks ,et paigaldataks. Vajutades
 
nüüd [ Yes ] algab install mis cd puhul võtab aega umbes 5~ minutit keskmiselt.
 
  
Installatsioon lõppeb teatega
+
Süsteemi õnnestunud paigaldamisel teavitatakse sedasi:
  
 
                                 Message  
 
                                 Message  
169. rida: 159. rida:
 
'''Võrguseadmete seadistamine'''
 
'''Võrguseadmete seadistamine'''
  
Peale valitud distributsioonide paigaldamist avaneb teil võimalus oma võrguseadmeid seadistada.
+
Peale valitud distributsioonide paigaldamist antakse võimalus võrguseadmeid seadistada:
Süsteem küsib enne viisakalt kas soovime seda
 
  
 
                       User Confirmation Requested  
 
                       User Confirmation Requested  
177. rida: 166. rida:
 
                             [ Yes ]  No
 
                             [ Yes ]  No
  
Näiteks seadistame võrgukaardi valides menüüst esimese rea
+
Seadistame võrgukaardi '''ed0''':
  
 
[[Pilt:Ed0-conf.png]]
 
[[Pilt:Ed0-conf.png]]
  
  
misjärel päritakse kas teie võrgus jagab arvutitele IP aadresse ja muud DHCP server. Kui ei, siis jätkub näiteks nii
+
Misjärel päritakse, kas võrgus jagab arvutitele IP aadresse DHCP server. Kui ei, tuleb käsitsi sisestada võrgu info
  
 
[[Pilt:Ed0-conf2.png]]
 
[[Pilt:Ed0-conf2.png]]
188. rida: 177. rida:
 
Seejärel küsitakse teilt veel terve rida "inglise keelseid" küsimusi, mis puutuvad teie arvuti kui serveri omadusi
 
Seejärel küsitakse teilt veel terve rida "inglise keelseid" küsimusi, mis puutuvad teie arvuti kui serveri omadusi
  
     * kas masin hakkab FTP serveriks ja kui, siis kas ka anonüümseid päringuid rahuldama
+
     * kas masin hakkab vastu võtma anonüümseid FTP kasutajaid
 
     * kas masin hakkab NFSi serveriks
 
     * kas masin hakkab NFSi serveriks
 
     * kas masin hakkab NFSi kliendiks  
 
     * kas masin hakkab NFSi kliendiks  
195. rida: 184. rida:
 
     * kas masin kasutab inetd teenust
 
     * kas masin kasutab inetd teenust
  
Vastake neile sobivalt.
+
Tehke oma valik. Kui te pole kindel, siis valige julgelt '''No'''. Kõiki nimetatud teenuseid
 +
on võimalik hiljem seadistada.
  
 
'''Konsooli seadistamine'''
 
'''Konsooli seadistamine'''
  
Selles sektsioonis saab valida klaviatuuri ja tekstirezhiimis monitori omadusi. Ilmub selline ekraan
+
Selles sektsioonis saab valida klaviatuuri ja tekstireziimis monitori omadusi.
  
 
[[Pilt:Console-saver1.png]]
 
[[Pilt:Console-saver1.png]]
 
Tundub, et mõnusam on töötada kui valida Repeati juurest kiiruseks (ingl. k. rate) Fast. Samuti valige meelepärane ekraanisäästja (ingl. k. screensaver).
 
 
Intalleerimise ajal ei ole mõtet hakata muid valikuid tegema kuna vähemalt versioon 4.0 ei saanud Eesti määratlustega hakkama. Hiljem selgub, et siiski saab, kui redigeerida vastavaid seadistusfaile käsitsi.
 
  
 
'''Ajatsoon'''
 
'''Ajatsoon'''
  
Ajatsiooni seadmiseks avanenud dialoogis on olemas valik Europe -> Estonia.
+
Ajatsooni seadmiseks avanenud dialoogis on olemas valik Europe -> Estonia.
Linuxi programmide kasutamine
 
  
'''Linuxi ühilduvus'''
+
'''Hiir'''
  
Vastates sellele küsimusele jaatavalt võimaldatakse
+
Kui serveril on hiir, mida soovite kasutada, siis avanenud dialoogis määrake hiire tüüp. Enable käivitab hiire deemoni. Mõnikord on targem süsteemi paigaldamise ajal selliseid asju mitte proovida, sest lihtsa tõrke tõttu võb kogu seninähtud vaev raisku minna :)
linux binaarfailide käivitamine. Üldiselt mitte väga sageli vajaminev võimalus
 
mille võib vahele jätta.
 
 
 
Kui te soovite FreeBSD all kasutada Linuxi programmide binaare, siis vastake nii, so jaatavalt.
 
 
 
'''Hiir'''
 
  
Kui te omate hiirt, siis avanendud dialoogis määratlege, milline hiir see on. Enable'ga saab veenuda, et hiir toimib. Mõnikord on targem paigaldamise ajal mitte proovida, lihtsa tõrke tõttu võb kogu seninähtud vaev raisku minna :)
+
Samas, FreeBSD serverile pole hiire tuge tõenäoliselt vaja.
  
 
[[Pilt:Mouse1.png]]
 
[[Pilt:Mouse1.png]]
228. rida: 207. rida:
 
'''Portsud'''
 
'''Portsud'''
  
Järgnevalt antakse teile võimalus paigaldada tarkvara FreeBSD portsudest. Esiagu on ehk mõtet orienteeruda süsteemi töölesaamisele, portsudest saab programme ka hiljem juurde paigaldada.
+
Järgnevalt antakse teile võimalus paigaldada tarkvara FreeBSD portsudest. Selle etapi võiks esialgu vahele jätta. Portsud on otstarbekas peale paigaldust uuendada, misa saab teha alles peale süsteemi paigalduse lõppu.
Kasutajate lisamine ja juurkasutaja parool
 
  
 
'''Kasutajad'''
 
'''Kasutajad'''
  
Seejärel antakse teile võimalus lisada süsteemi uusi gruppe ja kasutajaid. Ilmselt võiks seda teha samahästi ka hiljem. Küll aga määrake juurkasutajale (kasutajanimi root) parool ja pidage see meeles! Parool on tõstutundlik so eristatakse suuri ja väikesi tähti.
+
Seejärel on võimalus lisada süsteemi uusi gruppe ja kasutajaid. Ka selle etapi võib vahele jätta. Küll aga määrake juurkasutajale (kasutajanimi root) parool ning märkige see vajadusel üles, et see ära ei ununeks! Paroolis eristatakse suuri ja väikeseid tähti.  
Süsteemi seadistusmenüü
 
  
Kõige lõpuks näidatakse teile FreeBSD seadistusmenüüd, mille abil saate veel teha muutusi ja üle vaadata tehtud valikuid. Selle menüü saab ka hiljem ette käivitades programmi '''sysinstall'''
+
Kõige lõpuks kuvatakse seadistusmenüü, mille abil saab teha viimaseid muutusi ja näha tehtud valikuid. Seda menüüd saab saab ka hiljem näha, kävitades '''sysinstall'''
  
 
[[Pilt:Mainexit.png]]
 
[[Pilt:Mainexit.png]]
 
                                    
 
                                    
Valige siin lõpuks Exit ja sattunud tagasi paigadamise peamenüüsse valige sealgi Exit Install.
+
Siinkohal valige '''Exit''' ning peamenüüst '''Exit Install'''.
  
 
'''Esimene algkäivitamine'''
 
'''Esimene algkäivitamine'''
  
Veenduge, et arvuti saaks algkäivitada kõvakettalt kasutades oma juurfailisüsteemi ja peale eeldatavasti automaatselt toimunud algkäivitamist läheb teie värskelt-paigaldatud süsteem tööle.
+
Veenduge, et arvuti käibituks kõvakettalt, et teie värskelt-paigaldatud süsteem tööle läheks.
 +
 
 +
Hallina kuvatakse kerneli teateid ning valgega erinevaid teenuseid.
 +
 
 +
Lisage uus tavakasutaja, looge sobiv keskkond, seadistage klaviatuur ja koorik, vajadusel konfigureerige X'i aknahaldur.
 +
 
 +
Kui kasutate süsteemi tööjaamana, on vaja ilmselt seadistada ka muud seadmed (modem, helikaart). Vaadake alampunkti FreeBSD juurest ka teisi palasid.
 +
 
 +
===Probleemid===
 +
 
 +
FreeBSD operatsioonisüsteemiga kõvaketta võib julgelt tõsta ühest arvutist teise, kartmata et midagi katki läheb. Oluline on vaid jälgida, et arhitektuurid oleksid samad (64bit op süsteem ei satuks 32bit toega masinasse või siis sparc pc masinale vms).
 +
 
 +
Olulised on ka võrgukaartide ja ketaste tähised, mis võivad kõvaketta ümbertõstmisel muutuda.
 +
Näiteks kettatäis '''ad0''' saab teises masinas nimeks '''ad1'''. Sellisel juhul ei suuda FreeBSD ketast külge haakida ning küsib kasutajalt juurpartitsiooni reaalselt nime. Olles selle sisestanud, tuleb jätkamiseks vajutada '''enter''' ning oodata, kuni süsteem pakub võimalust kesta (e. shelli) kasutamiseks ning sisestada käsk:
 +
 
 +
# mount -a
 +
 
 +
Seejärel avada mistahes tekstiredaktoris (näiteks ee) fail '''/etc/fstab''' ning muuta seal vanad kettatähised uuega. Peale faili salvestamist ning süsteemi alglaadimist on masin taas töökorras.
 +
 
 +
Juhul kui juurkataloog mounditakse read-only (ainult lugemiseks), siis kirjutamisloa andmiseks tuleb sisestada käsk:
 +
 
 +
# mount -o rw /dev/ad0s1a /
  
Uue süsteemi kasutamisel tekitage endale tavakasutaja ja looge sobiv keskkond, seadistage koorik, Xi aknahaldur, klaviatuur.
+
või
  
Ilmselt on enne kui uut süsteemi saab rutiinselt kasutama hakata vaja veel seadmeid (modem, helikaart) seadistada ja maisin oma käe järgi panna. Vaadake alapunkti FreeBSD juurest ka teisi palasid.
+
# mount -o rw /
  
 
===Lingid===
 
===Lingid===
  
Ametlik ingliskeelne installi juhend
+
Ametlik inglise keelne paigaldamise juhend
  
 
http://www.freebsd.org/doc/en_US.ISO8859-1/books/handbook/install-steps.html
 
http://www.freebsd.org/doc/en_US.ISO8859-1/books/handbook/install-steps.html
260. rida: 258. rida:
 
http://www.ria.ee/lib/am-2001-2005/14733_3B.HTM
 
http://www.ria.ee/lib/am-2001-2005/14733_3B.HTM
  
Veel üks tutvustav asjalik artikkel FreeBSD kohta
+
Üks tutvustav artikkel FreeBSD kohta
  
 
http://e-maailm.hot.ee/news.php?news=541
 
http://e-maailm.hot.ee/news.php?news=541

Viimane redaktsioon: 26. september 2011, kell 13:57

Sissejuhatus

Enne operatsioonisüsteemi paigaldamist (ja ehk isegi tarkvara hankimist) tuleks selgusele jõuda, millise funktsionaalsusega süsteemi soovite paigaldada:

* kas süsteem on pidevalt kasutatav server, klient võrgus või eraldiseisev koduarvuti (sülearvuti),
  ning millist laadi ülesannetega peab see hakkama saama (e-post, arendamiskeskkond, ruuter jne)
* kui palju on kasutajaid ning palju vajatakse kõvaketta mahtu
* kas graafiline keskkond (X Window System) on vajalik
* kas on vajadus kompileerida tarkvara või tuuma
* kas süsteem saab olema NFSi server ja/või klient
* kas süsteem saab olema FTP server, lubades ka anonüümset ligipääsu

Seejärel veenduge, et Teie kasutada olev riistvara sobib planeeritud ülesannete täitmiseks.

Kui uus seade asub võrgus, siis järgmiste parameetrite teadmine tuleks kasuks

   * IP aadressi, hosti nime ja domeeni nime
   * vaikelüüsi (gateway) IP aadressi
   * võrgumaski
   * nimeserveri aadresse
   * veebivahendusserveri (ingl. k. proxy) aadressi 

FreeBSD arendamine toimub release (e. väljaannete) kaupa, kusjuures eriti olulised on kaks väljalaset:

   * viimane stabiilne - näiteks 8.0, selliseid soovitatakse tavakasutajatele
   * current release - järgmise stabiilse release ettevalmistamine. sobib kasutajatele, kes oma vajadusi

Väljalase omakorda koosneb distributsioonidest (näiteks manpages), mis sisaldab programmide manuaale. Minimaalselt on teil vaja ainult bin distributsiooni.

FreeBSDd jagavate FTP serverite väljalasete kaustas asuvad alamkaustad vastavad distributsioonidele. Näiteks ftp://ftp.freebsd.org/pub/FreeBSD/releases/i386/7.0-RELEASE/

FreeBSD operatsioonisüsteemi on võimalik paigaldada erinevatelt andmekandjatelt:

* alglaaditavalt CD plaadilt
* pehmeketastelt (floppy)
* kõvakettalt
* võrgust (FTP, NFS)

BSD paigaldamisel valige endale sobiv meetod.

Tarkvara kopeerimiseks võib kasutada FreeBSD ametlikku serverit www.freebsd.org või ka peegleid (mirror). Eestis asuvav peegel on aadressil www.ee.freebsd.org.

Install

Sisestame plaadi lugejasse ning taaskäivitame arvuti. Ekraanile peaks ilmuma järgnev tekst:

Booting from CD-Rom...
CD Loader 1.2

Building the boot loader arguments
Looking up /BOOT/LOADER... Found
Relocating the loader and the BTX
Starting the BTX loader

BTX loader 1.00 BTX version is 1.01
Console: internal video/keyboard
BIOS CD is cd0
BIOS drive C: is disk0
BIOS drive D: is disk1
BIOS 639kB/261120kB available memory 

FreeBSD/i386 bootstrap loader, Revision 1.1

Loading /boot/defaults/loader.conf
/boot/kernel/kernel text=0x64daa0 data=0xa4e80+0xa9e40 syms=[0x4+0x6cac0+0x4+0x88e9d]

Boot-loader-menu.png

Siinkohal võib julgelt enterit vajutada. Ootamine ei ole kohustuslik.

Config-country.png

Määrame regiooni seaded.

Main-std.png

Kõige lihtsam on alustada standardse paigaldamisega, mis on sobilik alus nii uutele FreeBSD kasutajatele kui ka gurudele.

Kettad

Fdisk-drive1.png

Kui kettaid on serveris rohkem kui üks, siis saame valida, millisele FreeBSD paigaldatakse.

Fdisk-edit2.png

FreeBSD terminoloogias nimetatakse klassikalist fdiski partitsiooni viiluks (ingl. k. slice). Viilu sees asuvad omakorda FreeBSD reaalsed partitsioonid.

Partitsioonimata kettal tuleb vajutada A klahvi, mis moodustab tervet kõvaketast hõlmava viilu. Kasutatud kettal tuleks enne viilu tekitamist eemaldada varasemad partitsioonid (eeldusel, et te soovite paigaldada kettale vaid BSD). Selleks on D klahv. Kui aga soovite paigaldada uue operatsioonisüsteemi ilma andmeid kaotamata, tuleks kettale vaba pinna peale luua uus viil C abil.

Valides A (automaatne viilutamine), saab kõvaketas partitsioneeritud järgnevalt:

    Offset      Size       End    Name   PType      Decs   Subtype   Flags
         0        63        62       -      6     unused         0
        63   2104452   2104514   ad0s1      3    freebsd       165
   2104515     12285   2116799       -      1     unused         0

Lõpetuseks Q.

Boot-mgr.png

Nüüd küsitakse, kuidas teie süsteem algkäivituma peab. Kui FreeBSD on kõvakettal ainuke operatsioonisüsteem, siis valige BootMgr.

Disklabel-ed1.png

Järgmisena tuleb moodustada fdiski viilu sisse FreeBSD partitsioonid. Algajatele on soovituslik vajutada A klahvi, mispeale luuakse need vastavalt süsteemi eelistuste järgi. Tulemus peaks olema järgnev:

Disklabel-auto.png

Kui mingil põhjusel see tulemus teile ei sobi, siis võite mittesobivad partitsioonid kustutada ning sobilikud ise tekitada, viies kursori ekraani ülemises otsas paiknevale viilule ning vajutades C klahvi. Avanenud dialoogiaknas valige, kas soovite tekitada failisüsteemi- või swap partitsiooni). Failisüsteemi valimisel tuleb järgmisena määrata, kuhu see juurkausta külge ühendatakse. Näiteks /home või /var. Partitsioonide määramisel võib sisestada suuruseid nagu 15G või 200MB.

Käsitsi loodud partitsioneerid võiksid olla järgnevad:

/       juurika e. juurfailisüsteemi suuruseks 15GB
/swap   soovitavalt 512MB kuni 4GB. 
/var    25GB
/home   ülejäänud kettaruum

Järgmisena tuleb valida, millist tarkvara soovitakse kasutada.

Dist-set.png

Nüüd tuleb valida, mis allikast FreeBSD paigaldatakse.

Media.png

Pärast valikut tuleb teade:

                       User Confirmation Requested
 Last Chance! Are you SURE you want to continue the installation? 

 If you're running this on a disk with data you wish to save then WE
 STRONGLY ENCOURAGE YOU TO MAKE PROPER BACKUPS before proceeding! 

 We can take no responsibility for lost disk contents!  

                             [ Yes ]    No

Kuni selle hetkeni pole ketastele veel uut infot kirjutatud (ega ka partitioonide infot salvestatud) ning kasutaja on määranud vaid edasise süsteemi seadistusi. Vajutades '[ Yes ] algab paigaldamine, mis CD puhul võtab aega ligi 5 minutit.

Süsteemi õnnestunud paigaldamisel teavitatakse sedasi:

                               Message 

Congratulations! You now have FreeBSD installed on your system. 

We will now move on to the final configuration questions. 
For any option you do not wish to configure, simply select No. 

If you wish to re-enter this utility after the system is up, you may
do so by typing: /usr/sbin/sysinstall.  

                                 [ OK ] 

                      [  Press enter or space  ]

Installijärgne häälestus

Võrguseadmete seadistamine

Peale valitud distributsioonide paigaldamist antakse võimalus võrguseadmeid seadistada:

                     User Confirmation Requested 
  Would you like to configure any Ethernet or SLIP/PPP network devices?

                            [ Yes ]   No

Seadistame võrgukaardi ed0:

Ed0-conf.png


Misjärel päritakse, kas võrgus jagab arvutitele IP aadresse DHCP server. Kui ei, tuleb käsitsi sisestada võrgu info

Ed0-conf2.png

Seejärel küsitakse teilt veel terve rida "inglise keelseid" küsimusi, mis puutuvad teie arvuti kui serveri omadusi

   * kas masin hakkab vastu võtma anonüümseid FTP kasutajaid
   * kas masin hakkab NFSi serveriks
   * kas masin hakkab NFSi kliendiks 
   * kas masin hakkab SSH serveriks
   * kas masin hakkab ruuteriks
   * kas masin kasutab inetd teenust

Tehke oma valik. Kui te pole kindel, siis valige julgelt No. Kõiki nimetatud teenuseid on võimalik hiljem seadistada.

Konsooli seadistamine

Selles sektsioonis saab valida klaviatuuri ja tekstireziimis monitori omadusi.

Console-saver1.png

Ajatsoon

Ajatsooni seadmiseks avanenud dialoogis on olemas valik Europe -> Estonia.

Hiir

Kui serveril on hiir, mida soovite kasutada, siis avanenud dialoogis määrake hiire tüüp. Enable käivitab hiire deemoni. Mõnikord on targem süsteemi paigaldamise ajal selliseid asju mitte proovida, sest lihtsa tõrke tõttu võb kogu seninähtud vaev raisku minna :)

Samas, FreeBSD serverile pole hiire tuge tõenäoliselt vaja.

Mouse1.png

Portsud

Järgnevalt antakse teile võimalus paigaldada tarkvara FreeBSD portsudest. Selle etapi võiks esialgu vahele jätta. Portsud on otstarbekas peale paigaldust uuendada, misa saab teha alles peale süsteemi paigalduse lõppu.

Kasutajad

Seejärel on võimalus lisada süsteemi uusi gruppe ja kasutajaid. Ka selle etapi võib vahele jätta. Küll aga määrake juurkasutajale (kasutajanimi root) parool ning märkige see vajadusel üles, et see ära ei ununeks! Paroolis eristatakse suuri ja väikeseid tähti.

Kõige lõpuks kuvatakse seadistusmenüü, mille abil saab teha viimaseid muutusi ja näha tehtud valikuid. Seda menüüd saab saab ka hiljem näha, kävitades sysinstall

Mainexit.png

Siinkohal valige Exit ning peamenüüst Exit Install.

Esimene algkäivitamine

Veenduge, et arvuti käibituks kõvakettalt, et teie värskelt-paigaldatud süsteem tööle läheks.

Hallina kuvatakse kerneli teateid ning valgega erinevaid teenuseid.

Lisage uus tavakasutaja, looge sobiv keskkond, seadistage klaviatuur ja koorik, vajadusel konfigureerige X'i aknahaldur.

Kui kasutate süsteemi tööjaamana, on vaja ilmselt seadistada ka muud seadmed (modem, helikaart). Vaadake alampunkti FreeBSD juurest ka teisi palasid.

Probleemid

FreeBSD operatsioonisüsteemiga kõvaketta võib julgelt tõsta ühest arvutist teise, kartmata et midagi katki läheb. Oluline on vaid jälgida, et arhitektuurid oleksid samad (64bit op süsteem ei satuks 32bit toega masinasse või siis sparc pc masinale vms).

Olulised on ka võrgukaartide ja ketaste tähised, mis võivad kõvaketta ümbertõstmisel muutuda. Näiteks kettatäis ad0 saab teises masinas nimeks ad1. Sellisel juhul ei suuda FreeBSD ketast külge haakida ning küsib kasutajalt juurpartitsiooni reaalselt nime. Olles selle sisestanud, tuleb jätkamiseks vajutada enter ning oodata, kuni süsteem pakub võimalust kesta (e. shelli) kasutamiseks ning sisestada käsk:

# mount -a

Seejärel avada mistahes tekstiredaktoris (näiteks ee) fail /etc/fstab ning muuta seal vanad kettatähised uuega. Peale faili salvestamist ning süsteemi alglaadimist on masin taas töökorras.

Juhul kui juurkataloog mounditakse read-only (ainult lugemiseks), siis kirjutamisloa andmiseks tuleb sisestada käsk:

# mount -o rw /dev/ad0s1a / 

või

# mount -o rw /

Lingid

Ametlik inglise keelne paigaldamise juhend

http://www.freebsd.org/doc/en_US.ISO8859-1/books/handbook/install-steps.html

FreeBSD artikkel Arvutimaailmas

http://www.ria.ee/lib/am-2001-2005/14733_3B.HTM

Üks tutvustav artikkel FreeBSD kohta

http://e-maailm.hot.ee/news.php?news=541