Multimeedia: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Kuutõrvaja
Mine navigeerimisribaleMine otsikasti
← Vanem muudatus
Jj (arutelu | kaastöö)
Administraatorid
12 650 muudatust
Jj (arutelu | kaastöö)
Administraatorid
12 650 muudatust
 
(ei näidata 3 kasutaja 49 vahepealset redaktsiooni)
1. rida: 1. rida:
===Video koodekid===
===Video koodekid===


Divx/Xvid:
'''DivX/Xvid'''
Kõige lähedasem asi internetis "standart" koodekile. Enamus p2p
üle jagatavatest filmidest kasutavad neid. Nii dibx kui xvid on
mõlemad reverse-engineer häkid originaalsest MPEG4 koodekist.
Nad on sarnase struktuuriga ja laialt toetatud erinevate programmide/seadmete
poolt. Divx on peamiselt toetatud DVD playerite rauas juba. Pildi kompressimine ja
dekompressimine käib üsnagi kiirelt ja kompress ratio püsib üsnagi heal tasemel.
Samas ei produtseeri ta just kõige kõrgema kvaliteediga videot (samas ka mitte halb).
Paljud inimesed leiavad, et väikesed kaod kvaliteedis (võrreldes h.264 omaga) on
kompenseeritud failide sobiliku suuruse ja kompaktsusega.


H.264
Kõige standardsem ja enimlevinud koodek. Suurem osa p2p võrkudes jagatavatest videotest kasutavad seda. Algne DivX koodek (kuni versioonini 3) olid lahtimurtud Microsofti MPEG4 koodeki koopiad, kuid alates versioonist 4.0 on DivX ja selle vabavaraline haru Xvid MPEG-4 standardi 2. osa iseseisvad ja originaalsed realisatsioonid. Mõlemad koodekid on väga laialt levinud ja DivX on tihti toetatud ka DVD mängijate riistvaras, kuid sarnasuste tõttu võib isegi DivX markeeringuga DVD mängija toetada ka Xvid koodekit. Video kokku- ja lahtipakkimine käib kiirelt ning pakkimise-kvaliteedi suhe on hea. Pildi pakkimine tähendab siiski kvaliteedi kadu, kuid paljud leiavad, et väikesed kaod kvaliteedis on kompenseeritud väiksema failimahuga.
Kõrgeima kvaliteediva videokoodek mis kättesaadaval. H.264 annab märksa detailsema
pildi kui sama suurusega Divx (või siis silnähtavalt väiksem failisuurus sama kvalideediga).
Tegemist on soovitatud koodekiga inimestele kes tahavad, et video faili kvaliteet
oleks sarnane kui originaalsel DVDl. Halb külg sellel koodekil on asjaolu, et vähe
mängijaid toetab seda. Samuti nõuab kõvasti jõudlust dekodeerimine enkodeerimine.
Enkodeerimine võib võtta 2-3 korda kauem kui divx puhul. Vanemad arvutid ei suuda
aga seda mängida. X.264 on open-source ja reverse-engineered versioon H.264jast.
Need mõlemad on piisavalt sarnased, et seadmed mis suudavad mängida ühte mängiksid ka teist.
Ehk siis neid kahte võib kasutada korraga, või tõmmata nende vahele võrdusmärgi.


MPEG2
'''H.264/MPEG-4 AVC'''
Formaat milles on kodeeritud kõik DVD failid. MPEG2 on vana koodek ja ta pole
 
väga effektiivne. See on põhjus miks DVDd võtavad 4-8GB kettaruumi ja divx ja h.264 tõmmised
MPEG-4 standardi 10. osas (Advanced Video Codec, AVC) kirjeldatud kodeering. H.264 on tänapäeval levinuim riistvaraliselt toetatud kõrgkvaliteetne videokodeering. Selle standardi tuntuim tasuta realisatsioon on x264. H.264 annab märksa detailsema pildi, kui sama failimahuga DivX (või siis silnähtavalt väiksem failisuurus sama pildikvalideediga), kuid nii kodeerimine kui dekodeerimine on oluliselt ressursinõudlikum, mistõttu paljudesse videokaartidesse ja isegi protsessoritesse (nt Inteli Atom) on sisseehitatud riistvaraline tugi.
näevad sageli üsna lähedaselt sama head olles vaid 1-2G suurused. Samas head küljed
DVD meedia konverteerimisel sellesse vormingusse tagab väiksema faili suuruse sama kvaliteediga. Kodeerimine võib võtta kordi kauem kui DivX puhul. Vanemad arvutid võivad selle formaadi dekodeerimisel hätta jääda. Formaadi miinuseks on asjaolu, et riistvaraline tugi on veel vähestel elektroonikaseadmetel.  
MPEG2'el on see, et ta on lihtsalt enkodeeritav ja dekodeerivatv. Seepärast paljud kaamerad
 
ja spetsiaalsed salvestus kaardid salvestavad kasutades seda koodekit. Ühtlasi on tegemist
'''MPEG2'''
ühe kõige universaalsemalt mängitava koodekiga. Kõik DVD mängijad suudavad (korralikult formaati kodeeritult)
 
taasesitada MPEG2 videot.
DVD videomaterjali pakkimiseks kasutatav kodeering ja samanimeline standard. Pakkimise ja pildikvaliteedi suhe on tänapäeval ebaefektiivne, kuid omal ajal põhjendatud väikese jõudlusega riistvara tõttu, mis pidi selle kokku-lahtipakkimisega hakkama saama. Tänu sellele kasutavad paljud vanemad kaamerad ja seadmed just seda kodeeringut. Ühtlasi on tegemist ühe kõige universaalsema kodeeringuga.


===Audio koodekid===
===Audio koodekid===


MP3:
'''MP3'''
Praeguseks peaksid olema kõik tuttavad MP3 (MPEG2 layer 3) audio
koodekiga. See on peaaegu universaalne standart format heli pakkimiseks. See
annab hea pakkimise taseme ja on mängitav peaaegu kõigi seadmetega. Selle formaadi
peamiseks puuduseks on see, et ta on limiteeritud kahe kanaliga (stereo).


AC3:
Praeguseks peaksid kõik teadlikud olema MP3 (MPEG2 layer 3) kodeeringust - universaalne standard heli pakkimiseks. Pakkimise tase on väga hea (olenevalt kvaliteedist - bitrate) ja mängitav praktiliselt iga seadmega, millel heliväljund olemas. Selle formaadi peamiseks puuduseks on see, et ta on limiteeritud kahe kanaliga (stereo).
Tuntud ka kui Dolby Digital (DD), AC3 on multikanaliline audio koodek
 
'''AC3'''
 
Tuntud ka kui Dolby Digital (DD). AC3 on mitme kanaliline audio kodeering,
mida kasutavad enamus DVDd. Ta pole pakitud mitte samahästi kui MP3 (mistõttu
mida kasutavad enamus DVDd. Ta pole pakitud mitte samahästi kui MP3 (mistõttu
failid on suuremad), kuid on tunduvalt parema kvaliteediga ja võimeline 5.1
failid on suuremad), kuid on tunduvalt parema kvaliteediga ja võimeline 5.1
surround heliks. Kõrgemad video tõmmised hoiavad sageli originaalse
surround heliks. Kvaliteetsemad video tõmmised hoiavad sageli originaalse
5.1 AC3 heliriba puutumatult, kui see on originaalse kettalt kättesaadav.
5.1 AC3 heliriba puutumatuna.


AAC:
'''AAC'''
Advanced Audio Coding on MP3 järglane. Tegemist on Apple vaikimisi
kasutatava helikoodekiga tema iPod ja iPhone seadmetele. Tehniliselt
on mitmes mõttes parema koodekiga kui seda on MP3, peamiselt leiab
seda aga vaid MPEG4 failidest mis on kodeeritud spetsiaalselt iPodi tarvis.


FLAC:
Advanced Audio Coding on MP3 järglane. Tegemist on Apple poolt vaikimisi kasutatava helikodeeringuga iPod, iTouch ja iPhone seadmetes. Tehniliselt on see mitmeti parem kui MP3. Peamiselt leiab
Free Lossless Audio Codec on täpselt see nagu mida nimi ütleb. See
seda vaid MPEG4 failidest, mis on kodeeritud spetsiaalselt iPodi tarvis.
on avatud lähtekoodiga kvaliteedi kadudeta formaat-standart, mis kasutusel et anda edasi täpne duplikaat
 
CD helist. Seda pole peaaegu üldse kasutatud samas vide filme konteinerites,
'''FLAC'''
kuid sageli võib näha kõrgkvaliteedilisi helifaile selles formaadingus.
 
Free Lossless Audio Codec - täpselt see, mida nimi ütleb - avatud lähtekoodiga kadudeta heliformaat. Standard, mis pakib CD plaadi heli kadudeta. Üldjuhul sellega filmides olevat heli ei pakita,  
kuid sageli leidub kõrgkvaliteedilisi helifaile just selles kodeeringus.


===Konteinerid===
===Konteinerid===


AVI: Audio Vidoe Interleave on pikajaline standart arvutis kasutatavate videofailide
'''AVI'''
juures. Kuigi tehniliselt on ta võimeline hoidma igat koodekit, kasutatakse seda
 
kõige rohkem Divx/Xvid video jaoks koos MP3 või AC3 heliga. Konteineri ainukeseks
Audio Vidoe Interleaved - pikajaline standard arvutis kasutatavate videofailide pakkimisel. Kuigi tehniliselt on ta võimeline hoidma igat koodekit, kasutatakse seda enim DivX/Xvid video tarbeks koos MP3 või AC3 heliga. Konteineri ainukeseks miinuseks on see, et ta suudab endas hoida ainult heli ja pilti, kuid mitte subtiitreid. Seetõttu käivad subtiitrid videomaterjaliga failidena kaasas.
limiidiks on see, et ta suudab hoida ainult ühte audio riba ja ei suuda hoida
 
endas subtiitreid. Seetõttu on subtiitrifailid lisatud eraldi failidena.
'''MKV'''
 
Matroska - suhteliselt uut tüüpi konteiner, mis loodud AVI piirangutest üle saamiseks. See suudab hoida mitmeid audio ja subtiitrite radu, samuti peatükke ja lihtsamaid menüü-elemente. MKV suudab endas hoida mistahes heli või video kodeeringut. Enim kasutatakse selleks puhuks H.264 video-, ning AAC ja AC3 heli jaoks.


MKV: The Matroska konteiner on üsna uus formaat, arendatud selleks, et saada
'''VOB'''
üle mitmetest AVI limiteeringutest. Ta suudab hoida mitmeid audio ja subtiitrite
radu, samuti peatükke ja lihtsait menüü elemente. Tehnilisekt võib hoida MKV failis
igat olemasolevat heli või video koodekit. Praktikas on on kõige levinum kasutada
seda aga koos h.264 video ja AC3 heliga.


VOB: Swee konteineriformaat on kasutatud DVD loomisel. Tavaliselt VOB faile
Video Object - konteineriformaat, mis kasutusel juba DVD algusaegadest. Harva näeb VOB formaati mujal kui DVD plaadil. Kui avada DVD plaadil VIDEO_TS kaust, siis seal enamuses vaid need failid ongi - nemad hoiavadki endas heli, video, subtiirite ja menüüde infot.
väljaspool seda peaaegu ei levitata. Kui aga avad VIDEO_TS kausta DVD kettal
siis võib näha, et VOB failid o just need mis kannavad seal heli, video ja
subtiirite infot.


MPEG4: Veel üks katse asendada AVI faili, tegemis tkonteineriga mida
'''MPEG4'''
kasutab Apple enda iPod/iPhone videotes. Tavaliselt on sellel .mp4 laiend
 
ja ta sisaldab h.264 videot koos AAC audioga.
Veel üks alternatiiv AVI konteinerile. Apple kasutab seda enda iPod/iPhone seadmetes. Faili puhul kasutatakse .mp4 laiendit ning see sisaldab H.264 videot koos AAC heliga.


===Subtiitrite formaadid===
===Subtiitrite formaadid===


SRT: Sub Rip Text failid on põhimõtteliselt lihtsalt tekstiridadega mis on
'''SRT'''
mis on varustatud ajakoodidega. Ajakoodid ütlevad video mängijale kuna
 
tuleks igat tekstirida näidata. Tegemist on kõige populaarsema soft-sub
Sub Rip Text - Tekstiridadega formaat, kus iga subtiitri kohta oma ajakood. Need ütlevad video mängijale kuna tuleks vastavat rida näidata. Tegemist on kõige populaarsema soft-sub
formaadiga (mitte permanentselt kirjutatud videosse), ja seda saab lisada
formaadiga (mitte permanentselt kirjutatud videosse), ja seda saab lisada
MKV faili või jagada koos AVI failiga kaasa eraldi .srt failina.
MKV konteinerisse või hoida filmi juures eraldi .srt failina. SRT peamine eelis SUB ees on see, et nad kasutavad reaalset ajaarvestust... tund/minut/sekund/millisekundid. Kui mingi tiiter on nihkes, saab selle käsitsi hõlpsasti ära muuta.


SSA: SubStation Alpha on rohkem arenenud tekstil baseerub subtiitrite formaat.
  1
See võimaldab värve, formaati jms seadistada. Kuigi tehniliselt võimekam
  00:02:17,440 --> 00:02:20,375
ei leidnud nii palju kasutamist kui SRT sest omab vähem tuge raud ja tarkvaraliste
  See on kahe realine
mängijate seas.
  esimene tiiter.
 
  2
  00:02:20,476 --> 00:02:22,501
  See on teine tiiter.


IDX/SUB: VOBsub. DVD peal on subtiitrid salvestatud kui pildifailid mida näidatakse
'''SSA'''
ekraanile spetsiaalsetel aegadel. VOBsub teeb neist piltidest ja ajakoodidest
tõmmise ja salvestab nad eraldi .sub ja .idx failidesse. Paljud
tarkvaralised video mängijad tunnevad ja suudavad taasesitada sub/idx faile
mis on lisatud MKV faili või antud kaasa koos AVIga. Subtiitrifail on
mitmemegane fail mida ei saa muuta.


SUB: MicroDVD ehk .sub laiendiga formaadis tiitrid on ka veel olemas. Nagu ka SRT on siingi
SubStation Alpha on kaugemale arendatud tekstil baseeruv subtiitrite formaat. See võimaldab värve, formaati jms. seadistada. Kuigi tehniliselt võimekam, ei osutunud see nii populaarseks kui SRT/SUB, sest omab vähem tuge raud- ja tarkvaraliste mängijate seas.
tegemist tekstifailidega kus rida varustatud ajakoodiga.


'''IDX/SUB'''


PS: Kõiki nimetatud formaate kustutakse softsubideks. On olemas veel hardsub: Otse videofaili sisse kirjutatud tiitrid, mida muuta ei saa.
VOBsub. DVD filmidel kuvatavad subtiitrid on salvestatud kui pildifailid, mida teatud aegadel ekraanile kuvatakse. VOBsub teeb neist piltidest ja ajakoodidest tõmmise ja salvestab nad eraldi .sub ja .idx failidesse. Paljud tarkvaralised video mängijad suudavad taasesitada sub/idx faile, mis on lisatud MKV konteinerisse või filmiga samas kaustas. Sellise subtiitri puhul on tegemist megadesse ulatuva failiga, mida pole võimalik käsitsi muuta.
 
'''SUB'''
 
Nagu ka SRT formaadil, on siingi tegemist tekstifailidega, kus rida varustatud kahe numbriga. Mõlemad numbrid on videokaadri (freim) numbrid. Esimese freimi järgi kuvatakse tiiter, teise järgi eemaldatakse ekraanilt.
 
  {0}{114}See on kahe realine|esimene tiiter.
  {129}{160}See on teine tiiter.
 
'''PS''': Kõiki eelnimetatud formaate kustutakse softsubideks. On olemas ka hardsub: Videopildi sisse "kõrvetatud" tiitrid, mida muuta ega eemaldada ei saa.


===Vähem populaarsemad koodekid ja konteinerid===
===Vähem populaarsemad koodekid ja konteinerid===


MPG: Originaalne MPEG1 konteiner/audio/video koodek. Tegemist on
'''MPG'''
väga aegunud formaadiga mida enamus teisi ületavad. Leiab kasutust
 
laialsemalt vaid VCD tõmmiste puhul.
Originaalne MPEG1 konteiner audio/video kodeering. Tegemist on aegunud formaadiga, mis leiab tänapäeval kasutust pigem VCD (Video CD) puhul.
 
'''VCD/SVCD'''


VCD/SVCD: Vanem meetod video pakkimiseks (~1h VCD, ~40min SVCD) standart
Vanem meetod video pakkimise (~1h VCD, ~40min SVCD) standard. Formaat oli populaarne hilistes 90nendate aasiamaades. Ülemaailset populaarsust ei kogunud ja kaugemale väga ei arenenud ka. Formaat kasutab vana MPEG1 heli ja video koodekeid, mille kvaliteet tänapäevaga võrreldes pole kiita. Selle formaadi kasutamine soovitatav vaid juhul, kui paremat kvaliteeti ei eksisteeri. Plussiks on asjaolu, et seda formaati toetavad tõenäoliselt kõik DVD mängijad. Väga madala resolutsiooni pärast (352x240 VCD, 352x480 SVCD) ja nõrga pakkimise tõttu tasuks seda formaati siiski vältida.
CD plaadil. See formaat oli populaarne aasiamaades hilistes 90nendates.
Kuid ei levinud eriti laiemalt kuhugi mujale. Ta kasutab vana MPEG1 heli
ja video koodekeid mis annavad väga nõrga kvaliteedi kui võrrelda
uuemate koodekitega. Nende formaadide kasutamine on aksepteeritav vaid juhul
kui paremat kvaliteeti ei eksisteeri. Hea küljena mängivad neid maha
peaaegu kõik DVD mängijad, kuid väga madala resolutsiooni pärast  
(352×240 for VCD, 352×480 for SVCD) ja nõrga pakkimise tõttu tasuks vältida.


MOV: Apple originaalne Quicktime formaat, MOV konteiner on praegu asendatud
'''MOV'''
MPEG4jaga.


RealMedia: RealNetworks konteiner formaat nende proprietary audio ja video
Apple poolt loodud Quicktime formaat.
koodekitele. Tavaliselt .rm laiendiga. Seda konteinerit kasutati/kasutatakse
internetis video streamimiseks ja peaaegu alati on tegemist üsnagi
madalkvaliteediliste videotega. Peaaegu ükski hardware player ei ole
võimeline seda mängima.


OGM: The Ogg Media konteiner on MKV võistleja. Tal on peaaegu indentsed
'''RealMedia'''
featuurid mis temalgi kuid on ajajooksul osutunud märksa vähem populaarsemaks.
Seetõttu ka on vähe playerite tuge. Seda kasutatakse vahel Anime fännisubtiitrite
tegijate poolt, kuid vähe kuskil mujal.


FLV: The Flash Video konteiner on leidnud laialdast kasutust veebis videote
RealNetworks konteiner formaat nende proprietary audio ja video koodeeringutele. Tüüpiliselt on failil .rm laiend. Selle formaadi tipphetk oli 90'ndate lõpp, kus seda kasutati internetis (madala kvaliteedilise) video striimimiseks. Peaaegu ükski hardware player ei toeta seda.
streamimisel. Nätieks saitides nagu Youtube ja DailyMotion. Enamasti on
tegemist .flv laiendiga ja kvaliteet on madal.


WMV: Microsoft Windows Media Video formaat. Seda konteinerit kasutab eksklusiivselt
'''OGM'''
Microsoft koos nende proprietary audio ja video koodekitega. Raskuste tõttu
mängimisel mitte windows arvutitega ja hardware palyeritega kiputakse võimalusel vältima.


DTS: Audio koodek mis on võistleja AC3mega. Tehnilisekt võimekam kui AC3 kuid
The Ogg Media konteiner - MKV alternatiiv ja konkurent. Sellel on praktiliselt identsed omadused.
vahet tajub vaid väga hea kõrvakuulmise ning kalli helitehnikaga. DTS rajad
Paraku on tema populaarsus aja jooksul siiski vähenenud, tänu millele toetavad mängijad teda ka vähem. Tihti kasutati formaati Anime fännisubtiitrite tegijate poolt.
on enamasti lisatud suure-eelarveliste filmide DVD reliisidele.


'''FLV'''


The Flash Video - konteiner, mis leidnud laialdast kasutust veebis videote striimimisel. Youtube ja DailyMotion kasutavad ka seda formaati. Faili laiendiks on .flv. Üldjuhul hoitakse selles formaadis madala resolutsiooniga videoklippe..


Mõned Lingid ja õpetused kuidas erinevate tänapäeva multimeediaformaatide vahel toimetada
'''WMV'''
konvertimisi vabavaralise tarkvaraga


Mõned abiks olevad programmid
Microsoft Windows Media Video. Seda konteinerit kasutab eksklusiivselt Microsoft, koos nende proprietary audio ja video kodeeringutega. Paraku töötab see formaat probleemideta vaid Windowsi masinatel, mistõttu välditakse seda hardware palyerites.


*mplex -- Command-line utility that combines multiple audio and video streams into an mpeg file.
'''DTS'''
*dvdauthor -- Command-line utility that makes a DVD filesystem from mpeg files.
*growisofs -- Command-line CD/DVD burning utility.
*tovid -- A collection of command-line scripts that automate detection of video type and transcoding to mpeg format.


*avidemux2 -- GUI for extracting audio and video.
Audio kodeering, mis on võistleb AC3'ega. Tehniliselt võimekam kui AC3, kuid erinevust tavakasutaja ei taju. DTS rajad on enamasti lisatud suure-eelarveliste filmide DVD reliisidele.
*DVD::rip -- GUI for ripping, copying, burning DVDs.
*K3B -- KDE GUI for CD/DVD burning.


===Kuidas konvertida DVD9 ümber DVD9 formaati===
===Aspect Ratio===


k9copy
Aegajalt juhtub, et satud faili otsa, kus videopilt on kas kokku surutud või välja venitatud. Enamik kaasageseid seadmeid ja videoesitajaid (näiteks VLC) suudavad '''aspect ratiot''' muuta. Kui teist väljapääsu pole ja videomaterjal on tähtsal kohal, siis pidev menüüdes kolistamine ja sättimine tüütab ära. Kuidas muuta faili, et viga sedasi eemaldada? Faili parandama hakates ei tohi mitte mingil juhul muuta pildi pikselite arvu, venitades DVD/televisooni standartse 720x576 pildi 768x576 peale, saamaks 4:3 formaati, ega suruda seda kokku 720x404 peale, et saada 16:9 formaati. Sedaviisi rikud sa üksnes faili algse kvaliteedi ära! Tegelikult tuleks muuta kas konteineri või MPEG-4 tasandil ära Display Aspect Ratio (DAR). Sedaviisi muutuvad pildi mõõtmed ilma kvaliteedikaota.


http://www.dvd-guides.com/guides/linux/213-how-to-copy-dvd9-to-dvd5-using-k9copy
Kõige lihtsam viis DAR'i muutmiseks Windowsi platformil on MPEG-4 Modifier: http://www.videohelp.com/tools/MPEG4_Modifier


https://help.ubuntu.com/community/K9Copy
Kui soovid muuta paljusid faile korraga (batch), tuleb kasutada käsurea versiooni. AVI failide puhul ei saa konteineri tasandil DARi muuta, küll aga saab seda muuta MPEG-4 tasandil. Käsurea versiooni tööle saamiseks tuleks teha videofailide kausta .bat (batch) fail (tekita alguses tekstifail ja nimeta laiend hiljem ümber bat'iks) sisuga:


http://linux-hacks.blogspot.com/2008/06/converting-dvd9-to-dvd5-in-linux.html
@ECHO OFF
md DAR
FOR %%I IN (*.avi) DO "C:\Program Files\MPEG4ModifierCL\mmcl.exe" --dar custom 4:3 "%%~fI" "%%~dpIDAR\%%~nxI"


http://www.linuxquestions.org/questions/linux-software-2/dvd9-to-dvd5-guide-244913/
Eeldades, et mmcl.exe asub kaustas C:\Program Files\MPEG4ModifierCL\. Kui vaja, määra oma DAR (4:3 asemele 16:9 vms.). Kui bat fail muudetud ja salvestatud, siis käivita (topeltklõps) .bat fail ning programm tekitab "DAR" nimega alamkausta, kuhu salvestab kõikidest kaustas olnud AVI failidest uute parameetritega koopiad.


===Kuidas konvertida DVD ümber AVI formaati===
===Vabavaraline vooserver===


http://www.togaware.com/linux/survivor/AcidRip_Simple.html
sisend: igivana AVI fail
$ ffmpeg -i test1.avi -vcodec libx264 ... -acodec libfaac ... test1.mp4
$ mp4box -hint test1.mp4


http://fixounet.free.fr/avidemux/
Apache mod_h264_streaming pakub voogu. Veebis näitab JW FLV player.


===Kuidas konvertida AVI ümber DVD formaati===
===Lingid===


http://www.linuxquestions.org/linux/answers/Applications_GUI_Multimedia/AVI_to_DVD
teadusmagistritöö: "Multiedastus arvutivõrkudes": http://dspace.utlib.ee/dspace/handle/10062/14958

Viimane redaktsioon: 16. juuni 2011, kell 09:37

Video koodekid

DivX/Xvid

Kõige standardsem ja enimlevinud koodek. Suurem osa p2p võrkudes jagatavatest videotest kasutavad seda. Algne DivX koodek (kuni versioonini 3) olid lahtimurtud Microsofti MPEG4 koodeki koopiad, kuid alates versioonist 4.0 on DivX ja selle vabavaraline haru Xvid MPEG-4 standardi 2. osa iseseisvad ja originaalsed realisatsioonid. Mõlemad koodekid on väga laialt levinud ja DivX on tihti toetatud ka DVD mängijate riistvaras, kuid sarnasuste tõttu võib isegi DivX markeeringuga DVD mängija toetada ka Xvid koodekit. Video kokku- ja lahtipakkimine käib kiirelt ning pakkimise-kvaliteedi suhe on hea. Pildi pakkimine tähendab siiski kvaliteedi kadu, kuid paljud leiavad, et väikesed kaod kvaliteedis on kompenseeritud väiksema failimahuga.

H.264/MPEG-4 AVC

MPEG-4 standardi 10. osas (Advanced Video Codec, AVC) kirjeldatud kodeering. H.264 on tänapäeval levinuim riistvaraliselt toetatud kõrgkvaliteetne videokodeering. Selle standardi tuntuim tasuta realisatsioon on x264. H.264 annab märksa detailsema pildi, kui sama failimahuga DivX (või siis silnähtavalt väiksem failisuurus sama pildikvalideediga), kuid nii kodeerimine kui dekodeerimine on oluliselt ressursinõudlikum, mistõttu paljudesse videokaartidesse ja isegi protsessoritesse (nt Inteli Atom) on sisseehitatud riistvaraline tugi. DVD meedia konverteerimisel sellesse vormingusse tagab väiksema faili suuruse sama kvaliteediga. Kodeerimine võib võtta kordi kauem kui DivX puhul. Vanemad arvutid võivad selle formaadi dekodeerimisel hätta jääda. Formaadi miinuseks on asjaolu, et riistvaraline tugi on veel vähestel elektroonikaseadmetel.

MPEG2

DVD videomaterjali pakkimiseks kasutatav kodeering ja samanimeline standard. Pakkimise ja pildikvaliteedi suhe on tänapäeval ebaefektiivne, kuid omal ajal põhjendatud väikese jõudlusega riistvara tõttu, mis pidi selle kokku-lahtipakkimisega hakkama saama. Tänu sellele kasutavad paljud vanemad kaamerad ja seadmed just seda kodeeringut. Ühtlasi on tegemist ühe kõige universaalsema kodeeringuga.

Audio koodekid

MP3

Praeguseks peaksid kõik teadlikud olema MP3 (MPEG2 layer 3) kodeeringust - universaalne standard heli pakkimiseks. Pakkimise tase on väga hea (olenevalt kvaliteedist - bitrate) ja mängitav praktiliselt iga seadmega, millel heliväljund olemas. Selle formaadi peamiseks puuduseks on see, et ta on limiteeritud kahe kanaliga (stereo).

AC3

Tuntud ka kui Dolby Digital (DD). AC3 on mitme kanaliline audio kodeering, mida kasutavad enamus DVDd. Ta pole pakitud mitte samahästi kui MP3 (mistõttu failid on suuremad), kuid on tunduvalt parema kvaliteediga ja võimeline 5.1 surround heliks. Kvaliteetsemad video tõmmised hoiavad sageli originaalse 5.1 AC3 heliriba puutumatuna.

AAC

Advanced Audio Coding on MP3 järglane. Tegemist on Apple poolt vaikimisi kasutatava helikodeeringuga iPod, iTouch ja iPhone seadmetes. Tehniliselt on see mitmeti parem kui MP3. Peamiselt leiab seda vaid MPEG4 failidest, mis on kodeeritud spetsiaalselt iPodi tarvis.

FLAC

Free Lossless Audio Codec - täpselt see, mida nimi ütleb - avatud lähtekoodiga kadudeta heliformaat. Standard, mis pakib CD plaadi heli kadudeta. Üldjuhul sellega filmides olevat heli ei pakita, kuid sageli leidub kõrgkvaliteedilisi helifaile just selles kodeeringus.

Konteinerid

AVI

Audio Vidoe Interleaved - pikajaline standard arvutis kasutatavate videofailide pakkimisel. Kuigi tehniliselt on ta võimeline hoidma igat koodekit, kasutatakse seda enim DivX/Xvid video tarbeks koos MP3 või AC3 heliga. Konteineri ainukeseks miinuseks on see, et ta suudab endas hoida ainult heli ja pilti, kuid mitte subtiitreid. Seetõttu käivad subtiitrid videomaterjaliga failidena kaasas.

MKV

Matroska - suhteliselt uut tüüpi konteiner, mis loodud AVI piirangutest üle saamiseks. See suudab hoida mitmeid audio ja subtiitrite radu, samuti peatükke ja lihtsamaid menüü-elemente. MKV suudab endas hoida mistahes heli või video kodeeringut. Enim kasutatakse selleks puhuks H.264 video-, ning AAC ja AC3 heli jaoks.

VOB

Video Object - konteineriformaat, mis kasutusel juba DVD algusaegadest. Harva näeb VOB formaati mujal kui DVD plaadil. Kui avada DVD plaadil VIDEO_TS kaust, siis seal enamuses vaid need failid ongi - nemad hoiavadki endas heli, video, subtiirite ja menüüde infot.

MPEG4

Veel üks alternatiiv AVI konteinerile. Apple kasutab seda enda iPod/iPhone seadmetes. Faili puhul kasutatakse .mp4 laiendit ning see sisaldab H.264 videot koos AAC heliga.

Subtiitrite formaadid

SRT

Sub Rip Text - Tekstiridadega formaat, kus iga subtiitri kohta oma ajakood. Need ütlevad video mängijale kuna tuleks vastavat rida näidata. Tegemist on kõige populaarsema soft-sub formaadiga (mitte permanentselt kirjutatud videosse), ja seda saab lisada MKV konteinerisse või hoida filmi juures eraldi .srt failina. SRT peamine eelis SUB ees on see, et nad kasutavad reaalset ajaarvestust... tund/minut/sekund/millisekundid. Kui mingi tiiter on nihkes, saab selle käsitsi hõlpsasti ära muuta. 

 1
 00:02:17,440 --> 00:02:20,375
 See on kahe realine
 esimene tiiter.
 
 2
 00:02:20,476 --> 00:02:22,501
 See on teine tiiter.

SSA

SubStation Alpha on kaugemale arendatud tekstil baseeruv subtiitrite formaat. See võimaldab värve, formaati jms. seadistada. Kuigi tehniliselt võimekam, ei osutunud see nii populaarseks kui SRT/SUB, sest omab vähem tuge raud- ja tarkvaraliste mängijate seas.

IDX/SUB

VOBsub. DVD filmidel kuvatavad subtiitrid on salvestatud kui pildifailid, mida teatud aegadel ekraanile kuvatakse. VOBsub teeb neist piltidest ja ajakoodidest tõmmise ja salvestab nad eraldi .sub ja .idx failidesse. Paljud tarkvaralised video mängijad suudavad taasesitada sub/idx faile, mis on lisatud MKV konteinerisse või filmiga samas kaustas. Sellise subtiitri puhul on tegemist megadesse ulatuva failiga, mida pole võimalik käsitsi muuta.

SUB

Nagu ka SRT formaadil, on siingi tegemist tekstifailidega, kus rida varustatud kahe numbriga. Mõlemad numbrid on videokaadri (freim) numbrid. Esimese freimi järgi kuvatakse tiiter, teise järgi eemaldatakse ekraanilt. 

 {0}{114}See on kahe realine|esimene tiiter.
 {129}{160}See on teine tiiter.

PS: Kõiki eelnimetatud formaate kustutakse softsubideks. On olemas ka hardsub: Videopildi sisse "kõrvetatud" tiitrid, mida muuta ega eemaldada ei saa.

Vähem populaarsemad koodekid ja konteinerid

MPG

Originaalne MPEG1 konteiner audio/video kodeering. Tegemist on aegunud formaadiga, mis leiab tänapäeval kasutust pigem VCD (Video CD) puhul.

VCD/SVCD

Vanem meetod video pakkimise (~1h VCD, ~40min SVCD) standard. Formaat oli populaarne hilistes 90nendate aasiamaades. Ülemaailset populaarsust ei kogunud ja kaugemale väga ei arenenud ka. Formaat kasutab vana MPEG1 heli ja video koodekeid, mille kvaliteet tänapäevaga võrreldes pole kiita. Selle formaadi kasutamine soovitatav vaid juhul, kui paremat kvaliteeti ei eksisteeri. Plussiks on asjaolu, et seda formaati toetavad tõenäoliselt kõik DVD mängijad. Väga madala resolutsiooni pärast (352x240 VCD, 352x480 SVCD) ja nõrga pakkimise tõttu tasuks seda formaati siiski vältida.

MOV

Apple poolt loodud Quicktime formaat.

RealMedia

RealNetworks konteiner formaat nende proprietary audio ja video koodeeringutele. Tüüpiliselt on failil .rm laiend. Selle formaadi tipphetk oli 90'ndate lõpp, kus seda kasutati internetis (madala kvaliteedilise) video striimimiseks. Peaaegu ükski hardware player ei toeta seda.

OGM

The Ogg Media konteiner - MKV alternatiiv ja konkurent. Sellel on praktiliselt identsed omadused. Paraku on tema populaarsus aja jooksul siiski vähenenud, tänu millele toetavad mängijad teda ka vähem. Tihti kasutati formaati Anime fännisubtiitrite tegijate poolt.

FLV

The Flash Video - konteiner, mis leidnud laialdast kasutust veebis videote striimimisel. Youtube ja DailyMotion kasutavad ka seda formaati. Faili laiendiks on .flv. Üldjuhul hoitakse selles formaadis madala resolutsiooniga videoklippe..

WMV

Microsoft Windows Media Video. Seda konteinerit kasutab eksklusiivselt Microsoft, koos nende proprietary audio ja video kodeeringutega. Paraku töötab see formaat probleemideta vaid Windowsi masinatel, mistõttu välditakse seda hardware palyerites.

DTS

Audio kodeering, mis on võistleb AC3'ega. Tehniliselt võimekam kui AC3, kuid erinevust tavakasutaja ei taju. DTS rajad on enamasti lisatud suure-eelarveliste filmide DVD reliisidele.

Aspect Ratio

Aegajalt juhtub, et satud faili otsa, kus videopilt on kas kokku surutud või välja venitatud. Enamik kaasageseid seadmeid ja videoesitajaid (näiteks VLC) suudavad aspect ratiot muuta. Kui teist väljapääsu pole ja videomaterjal on tähtsal kohal, siis pidev menüüdes kolistamine ja sättimine tüütab ära. Kuidas muuta faili, et viga sedasi eemaldada? Faili parandama hakates ei tohi mitte mingil juhul muuta pildi pikselite arvu, venitades DVD/televisooni standartse 720x576 pildi 768x576 peale, saamaks 4:3 formaati, ega suruda seda kokku 720x404 peale, et saada 16:9 formaati. Sedaviisi rikud sa üksnes faili algse kvaliteedi ära! Tegelikult tuleks muuta kas konteineri või MPEG-4 tasandil ära Display Aspect Ratio (DAR). Sedaviisi muutuvad pildi mõõtmed ilma kvaliteedikaota.

Kõige lihtsam viis DAR'i muutmiseks Windowsi platformil on MPEG-4 Modifier: http://www.videohelp.com/tools/MPEG4_Modifier

Kui soovid muuta paljusid faile korraga (batch), tuleb kasutada käsurea versiooni. AVI failide puhul ei saa konteineri tasandil DARi muuta, küll aga saab seda muuta MPEG-4 tasandil. Käsurea versiooni tööle saamiseks tuleks teha videofailide kausta .bat (batch) fail (tekita alguses tekstifail ja nimeta laiend hiljem ümber bat'iks) sisuga: 

@ECHO OFF
md DAR
FOR %%I IN (*.avi) DO "C:\Program Files\MPEG4ModifierCL\mmcl.exe" --dar custom 4:3 "%%~fI" "%%~dpIDAR\%%~nxI"

Eeldades, et mmcl.exe asub kaustas C:\Program Files\MPEG4ModifierCL\. Kui vaja, määra oma DAR (4:3 asemele 16:9 vms.). Kui bat fail muudetud ja salvestatud, siis käivita (topeltklõps) .bat fail ning programm tekitab "DAR" nimega alamkausta, kuhu salvestab kõikidest kaustas olnud AVI failidest uute parameetritega koopiad.

Vabavaraline vooserver

sisend: igivana AVI fail 

$ ffmpeg -i test1.avi -vcodec libx264 ... -acodec libfaac ... test1.mp4
$ mp4box -hint test1.mp4

Apache mod_h264_streaming pakub voogu. Veebis näitab JW FLV player.

Lingid

teadusmagistritöö: "Multiedastus arvutivõrkudes": http://dspace.utlib.ee/dspace/handle/10062/14958

Pärit leheküljelt "https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Multimeedia&oldid=24600"