Erinevus lehekülje "IPv4" redaktsioonide vahel
(Uus lehekülg: 'IPv4 aadress koosneb neljast 8-bitisest (256 erinevat väärtust) osast, mis kirjutatakse nelja omavahel punktidega eraldatud arvuna (näiteks 193.40.0.131). Kasutatakse A-, B-, C...') |
|||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
| − | + | IP aadressi kasutatakse internetis (võrgus) arvutiga suhtlemiseks. Aadress koosneb 32 bitist mis on jagatav võrgu osadeks. | |
| − | + | IPv4 aadress koosneb neljast 8-bitisest osast, mis kirjutatakse nelja omavahel punktidega eraldatud arvuna Näiteks 193.40.0.131. | |
| − | + | Kasutatakse A-, B-, C-, ja D-klassi IP-vahemikke. | |
| − | + | ||
| − | + | A-klassi vahemikel saab muuta kõikide aadressiosade väärtusi, B-klassil on muudetavad aadressi kolm viimast osa, C-klassil kaks viimast osa ja D-klassil ainult viimane osa. A-, B- ja C-klassi aadressid on rahvusvaheliste kokkulepetega jaotatud kasutajagruppidele (nagu korporatsioonid, riigid jms). Viimane, D-klass, on vaba ning mõeldud kasutamiseks kohtvõrkudes. Lisaks IP-aadressile on vajalik alamvõrgumask, mis määrab ära võrgu suuruse. | |
| − | # networks | + | |
| + | 1 1 1 1 1 1 1 1 | ||
| + | 128 64 32 16 8 4 2 1 = 128 + 64 + 32 + 16 + 8 + 4 + 2 + 1 = 255 | ||
| + | |||
| + | 0 1 0 0 0 0 0 1 | ||
| + | 0 64 0 0 0 0 0 1 = 0 + 64 + 0 + 0 + 0 + 0 + 0 + 1 = 65 | ||
| + | |||
| + | IP aadress kümnendsüsteemselt ja binaarselt: | ||
| + | |||
| + | 193. 40. 0. 131 (kümnendsüsteem) | ||
| + | 11000001.00101000.00000000.10000011 (binaarne) | ||
| + | |||
| + | == Netmask == | ||
| + | |||
| + | A-klass: 255.0.0.0 | ||
| + | B-klass: 255.255.0.0 | ||
| + | C-klass: 255.255.255.0 | ||
| + | |||
| + | A-klassi IP aadress oleks näiteks kujul 8.20.15.1 255.0.0.0. Jagame aadressi ja netmask'i bittideks: | ||
| + | |||
| + | 8.20.15.1 = 00001000.00010100.00001111.00000001 | ||
| + | 255.0.0.0 = 11111111.00000000.00000000.00000000 | ||
| + | ----------------------------------- | ||
| + | net id | host id | ||
| + | |||
| + | net id = 00001000 = 8 | ||
| + | host id = 00010100.00001111.00000001 = 20.15.1 | ||
| + | |||
| + | == Abitabel == | ||
| + | |||
| + | /24 /25 /26 /27 /28 /29 /30 /31 /32 | ||
| + | binary 256 128 64 32 16 8 4 2 1 | ||
| + | mask 256 128 192 224 240 248 252 254 255 | ||
| + | # hosts 254 126 62 30 14 6 2 - - | ||
| + | # networks 1 2 4 8 16 32 64 128 - | ||
| + | # bits 0 1 2 3 4 5 6 7 - | ||
Redaktsioon: 27. mai 2011, kell 23:49
IP aadressi kasutatakse internetis (võrgus) arvutiga suhtlemiseks. Aadress koosneb 32 bitist mis on jagatav võrgu osadeks.
IPv4 aadress koosneb neljast 8-bitisest osast, mis kirjutatakse nelja omavahel punktidega eraldatud arvuna Näiteks 193.40.0.131.
Kasutatakse A-, B-, C-, ja D-klassi IP-vahemikke.
A-klassi vahemikel saab muuta kõikide aadressiosade väärtusi, B-klassil on muudetavad aadressi kolm viimast osa, C-klassil kaks viimast osa ja D-klassil ainult viimane osa. A-, B- ja C-klassi aadressid on rahvusvaheliste kokkulepetega jaotatud kasutajagruppidele (nagu korporatsioonid, riigid jms). Viimane, D-klass, on vaba ning mõeldud kasutamiseks kohtvõrkudes. Lisaks IP-aadressile on vajalik alamvõrgumask, mis määrab ära võrgu suuruse.
1 1 1 1 1 1 1 1 128 64 32 16 8 4 2 1 = 128 + 64 + 32 + 16 + 8 + 4 + 2 + 1 = 255
0 1 0 0 0 0 0 1 0 64 0 0 0 0 0 1 = 0 + 64 + 0 + 0 + 0 + 0 + 0 + 1 = 65
IP aadress kümnendsüsteemselt ja binaarselt:
193. 40. 0. 131 (kümnendsüsteem) 11000001.00101000.00000000.10000011 (binaarne)
Netmask
A-klass: 255.0.0.0 B-klass: 255.255.0.0 C-klass: 255.255.255.0
A-klassi IP aadress oleks näiteks kujul 8.20.15.1 255.0.0.0. Jagame aadressi ja netmask'i bittideks:
8.20.15.1 = 00001000.00010100.00001111.00000001
255.0.0.0 = 11111111.00000000.00000000.00000000
-----------------------------------
net id | host id
net id = 00001000 = 8 host id = 00010100.00001111.00000001 = 20.15.1
Abitabel
/24 /25 /26 /27 /28 /29 /30 /31 /32
binary 256 128 64 32 16 8 4 2 1
mask 256 128 192 224 240 248 252 254 255
# hosts 254 126 62 30 14 6 2 - -
# networks 1 2 4 8 16 32 64 128 -
# bits 0 1 2 3 4 5 6 7 -
