Multimeedia

Video koodekid

DivX/Xvid

Kõige standardsem ja enimlevinud koodek. Suurem osa p2p võrkudes jagatavatest videotest kasutavad seda. Nii DivX kui Xvid on mõlemad "reverse-engineering" häkid originaalsest MPEG-4 kodeeringust. Nad on sarnase struktuuriga ja laialdaselt toetatud erinevate programmide/seadmete poolt. DivX on toetatud ka DVD mängijate riistvaras. Video kokku- ja lahtipakkimine käib kiirelt ning pakkimise-kvaliteedi suhe on hea. Pildi pakkimine tähendab siiski kvaliteedi kadu. Paljud leiavad, et väikesed kaod kvaliteedis (võrreldes näiteks h.264 omaga) on kompenseeritud failimahuga.

H.264

Kõrgeima kvaliteediga videokodeering, mis tänapäeval tasuta kättesaadaval. H.264 annab märksa detailsema pildi, kui sama suurusega DivX (või siis silnähtavalt väiksem failisuurus sama kvalideediga). DVD meedia konverteerimisel sellesse vormingusse tagab väiksema faili suuruse sama kvaliteediga. Formaadi miinuseisk on asjaolu, et hetkel toetavad seda vähesed seadmed. Samuti nõuab meedia kodeerimine ja dekodeerimine palju jõudlust. Kodeerimine võib võtta kordi kauem kui DivX puhul. Vanemad arvutid võivad selle formaadi dekodeerimisel hätta jääda. X.264 on open-source (avatud lähtekoodiga) ja reverse-engineered versioon H.264-jast. Need mõlemad on piisavalt sarnased, mistõttu ühte formaati tunnistavad seadmed mängivad ka teist.

MPEG2

DVD videomaterjali pakkimiseks kasutatav kodeering. Pakkimise ja faili suuruse suhte osas väga ebaefektiivne. Tänu sellele on DVD videomaterjal 3-8GB suurune, kusjuures DivX ja H.264 tõmmised on samas kvaliteedis vaid 1-2 GiB suurused. MPEG2 plussiks on see, et ta on kergelt kodeeritav ja dekodeerivatv. Tänu sellele kasutavad paljud kaamerad ja seadmed just seda kodeeringut. Ühtlasi on tegemist ühe kõige universaalsema kodeeringuga.

Audio koodekid

MP3

Praeguseks peaksid kõik teadlikud olema MP3 (MPEG2 layer 3) kodeeringust - universaalne standard heli pakkimiseks. Pakkimise tase on väga hea (olenevalt kvaliteedist - bitrate) ja mängitav praktiliselt iga seadmega, millel heliväljund olemas. Selle formaadi peamiseks puuduseks on see, et ta on limiteeritud kahe kanaliga (stereo).

AC3

Tuntud ka kui Dolby Digital (DD). AC3 on mitme kanaliline audio kodeering, mida kasutavad enamus DVDd. Ta pole pakitud mitte samahästi kui MP3 (mistõttu failid on suuremad), kuid on tunduvalt parema kvaliteediga ja võimeline 5.1 surround heliks. Kvaliteetsemad video tõmmised hoiavad sageli originaalse 5.1 AC3 heliriba puutumatuna.

AAC

Advanced Audio Coding on MP3 järglane. Tegemist on Apple poolt vaikimisi kasutatava helikodeeringuga iPod, iTouch ja iPhone seadmetes. Tehniliselt on see mitmeti parem kui MP3. Peamiselt leiab seda vaid MPEG4 failidest, mis on kodeeritud spetsiaalselt iPodi tarvis.

FLAC

Free Lossless Audio Codec - täpselt see, mida nimi ütleb - avatud lähtekoodiga kadudeta heliformaat. Standard, mis pakib CD plaadi heli kadudeta. Üldjuhul sellega filmides olevat heli ei pakita, kuid sageli leidub kõrgkvaliteedilisi helifaile just selles kodeeringus.

Konteinerid

AVI

Audio Vidoe Interleaved - pikajaline standard arvutis kasutatavate videofailide pakkimisel. Kuigi tehniliselt on ta võimeline hoidma igat koodekit, kasutatakse seda enim DivX/Xvid video tarbeks koos MP3 või AC3 heliga. Konteineri ainukeseks miinuseks on see, et ta suudab endas hoida ainult heli ja pilti, kuid mitte subtiitreid. Seetõttu käivad subtiitrid videomaterjaliga failidena kaasas.

MKV

Matroska - suhteliselt uut tüüpi konteiner, mis loodud AVI piirangutest üle saamiseks. See suudab hoida mitmeid audio ja subtiitrite radu, samuti peatükke ja lihtsamaid menüü-elemente. MKV suudab endas hoida mistahes heli või video kodeeringut. Enim kasutatakse selleks puhuks H.264 video-, ning AAC ja AC3 heli jaoks.

VOB

Video Object - konteineriformaat, mis kasutusel juba DVD algusaegadest. Harva näeb VOB formaati mujal kui DVD plaadil. Kui avada DVD plaadil VIDEO_TS kaust, siis seal enamuses vaid need failid ongi - nemad hoiavadki endas heli, video, subtiirite ja menüüde infot.

MPEG4

Veel üks alternatiiv AVI konteinerile. Apple kasutab seda enda iPod/iPhone seadmetes. Faili puhul kasutatakse .mp4 laiendit ning see sisaldab H.264 videot koos AAC heliga.

Subtiitrite formaadid

SRT

Sub Rip Text - Tekstiridadega formaat, kus iga subtiitri kohta oma ajakood. Need ütlevad video mängijale kuna tuleks vastavat rida näidata. Tegemist on kõige populaarsema soft-sub formaadiga (mitte permanentselt kirjutatud videosse), ja seda saab lisada MKV konteinerisse või hoida filmi juures eraldi .srt failina. SRT peamine eelis SUB ees on see, et nad kasutavad reaalset ajaarvestust... tund/minut/sekund/millisekundid. Kui mingi tiiter on nihkes, saab selle käsitsi hõlpsasti ära muuta.

 1
 00:02:17,440 --> 00:02:20,375
 See on kahe realine
 esimene tiiter.
 
 2
 00:02:20,476 --> 00:02:22,501
 See on teine tiiter.

SSA

SubStation Alpha on kaugemale arendatud tekstil baseeruv subtiitrite formaat. See võimaldab värve, formaati jms. seadistada. Kuigi tehniliselt võimekam, ei osutunud see nii populaarseks kui SRT/SUB, sest omab vähem tuge raud- ja tarkvaraliste mängijate seas.

IDX/SUB

VOBsub. DVD filmidel kuvatavad subtiitrid on salvestatud kui pildifailid, mida teatud aegadel ekraanile kuvatakse. VOBsub teeb neist piltidest ja ajakoodidest tõmmise ja salvestab nad eraldi .sub ja .idx failidesse. Paljud tarkvaralised video mängijad suudavad taasesitada sub/idx faile, mis on lisatud MKV konteinerisse või filmiga samas kaustas. Sellise subtiitri puhul on tegemist megadesse ulatuva failiga, mida pole võimalik käsitsi muuta.

SUB

Nagu ka SRT formaadil, on siingi tegemist tekstifailidega, kus rida varustatud kahe numbriga. Mõlemad numbrid on videokaadri (freim) numbrid. Esimese freimi järgi kuvatakse tiiter, teise järgi eemaldatakse ekraanilt.

 {0}{114}See on kahe realine|esimene tiiter.
 {129}{160}See on teine tiiter.

PS: Kõiki eelnimetatud formaate kustutakse softsubideks. On olemas ka hardsub: Videopildi sisse "kõrvetatud" tiitrid, mida muuta ega eemaldada ei saa.

Vähem populaarsemad koodekid ja konteinerid

MPG

Originaalne MPEG1 konteiner audio/video kodeering. Tegemist on aegunud formaadiga, mis leiab tänapäeval kasutust pigem VCD (Video CD) puhul.

VCD/SVCD

Vanem meetod video pakkimise (~1h VCD, ~40min SVCD) standard. Formaat oli populaarne hilistes 90nendate aasiamaades. Ülemaailset populaarsust ei kogunud ja kaugemale väga ei arenenud ka. Formaat kasutab vana MPEG1 heli ja video koodekeid, mille kvaliteet tänapäevaga võrreldes pole kiita. Selle formaadi kasutamine soovitatav vaid juhul, kui paremat kvaliteeti ei eksisteeri. Plussiks on asjaolu, et seda formaati toetavad tõenäoliselt kõik DVD mängijad. Väga madala resolutsiooni pärast (352x240 VCD, 352x480 SVCD) ja nõrga pakkimise tõttu tasuks seda formaati siiski vältida.

MOV

Apple poolt loodud Quicktime formaat.

RealMedia

RealNetworks konteiner formaat nende proprietary audio ja video koodeeringutele. Tüüpiliselt on failil .rm laiend. Selle formaadi tipphetk oli 90'ndate lõpp, kus seda kasutati internetis (madala kvaliteedilise) video striimimiseks. Peaaegu ükski hardware player ei toeta seda.

OGM

The Ogg Media konteiner - MKV alternatiiv ja konkurent. Sellel on praktiliselt identsed omadused. Paraku on tema populaarsus aja jooksul siiski vähenenud, tänu millele toetavad mängijad teda ka vähem. Tihti kasutati formaati Anime fännisubtiitrite tegijate poolt.

FLV

The Flash Video - konteiner, mis leidnud laialdast kasutust veebis videote striimimisel. Youtube ja DailyMotion kasutavad ka seda formaati. Faili laiendiks on .flv. Üldjuhul hoitakse selles formaadis madala resolutsiooniga videoklippe..

WMV

Microsoft Windows Media Video. Seda konteinerit kasutab eksklusiivselt Microsoft, koos nende proprietary audio ja video kodeeringutega. Paraku töötab see formaat probleemideta vaid Windowsi masinatel, mistõttu välditakse seda hardware palyerites.

DTS

Audio kodeering, mis on võistleb AC3'ega. Tehniliselt võimekam kui AC3, kuid erinevust tavakasutaja ei taju. DTS rajad on enamasti lisatud suure-eelarveliste filmide DVD reliisidele.

Aspect Ratio

Tihtipeale võib juhtuda, et satud faili otsa kus videopilt on kas kokku surutud või välja venitatud. Enamik kaasageseid seadmeid ja videoesitajaid (VLC) suudavad aspect ratiot muuta, kuid iga kord menüüdes kolistamine on tüütu ja tekib kiusatus fail ära parandada. Faili parandama hakates ei tohi aga mitte mingil juhul hakata muutma pildi pikslite arvu, venitades näiteks DVD/televisooni standartse 720x576 pildi 768x576 peale, et saada 4:3 formaati, või suruda see kokku 720x404 peale, et saada 16:9 formaati. Sedaviisi rikud sa üksnes faili algse kvaliteedi ära! Tegelikult tuleks muuta kas konteineri või MPEG-4 tasandil ära Display Aspect Ratio (DAR). Sedaviisi muutuvad pildi mõõtmed palju täpsemini ja ilma kvaliteedikaota.

Windowsis kõige lihtsam viis aspect ratio muutmiseks on MPEG-4 Modifier: http://www.videohelp.com/tools/MPEG4_Modifier kui tahad muuta paljudel failide korraga, tuleb kasutada command line versiooni. AVI puhul ei saa konteineri tasandil DARi muuta, küll aga saab seda muuta MPEG-4 tasandil, et command line versiooni saada tööle, tuleb teha kausta kus muudetavad failid .bat fail (tekita alguses tekstifail ja nimeta laiend hiljem ümber bat'iks) sisuga:

@ECHO OFF
md DAR
FOR %%I IN (*.avi) DO "C:\Program Files\MPEG4ModifierCL\mmcl.exe" --dar custom 4:3 "%%~fI" "%%~dpIDAR\%%~nxI"

mmcl.exe asukoht peab muidugi klappima ja 4:3 asemele pane soovitud DAR kui see kirjapandudst erineb (nt 16:9) siis topelklõps .bat'il ja programm tekitab alamkausta nimega "DAR" ning tekitab sinna kaustas olnud AVIdest soovitud DARiga koopiad.