Pascal

Sissejuhatus

Pascal on peamiselt programeerimise õppimisele orienteeritud keel, tuntud enda range struktuuri ning hea loetavuse poolest. Pascalis on põhimõtteliselt loodud sellised Ptorgammid nagu Total Commander ja Skype

Kõik selles tekstis edaspidi leiduvad palad on kirjutatud ja testitud FreePascalil va mõned üksikud millede juures tarkvara versioon eraldi märgitud.

http://vallaste.ee/index.htm?Type=UserId&otsing=1623

Pascali paigaldamine

komilaatoreid on loodud sellele keelele aegade jooksul mitmeid, neist küllap tundumad

• DOSi klassikaline Turbo Pascal mis hõlmab kompilaatorit ning integreeritud arendus keskonda (IDE) http://et.wikipedia.org/wiki/Turbo_Pascal

• FreePascal mis üritatud luua ühilduvana nii Delfi kui Turbo Pascaliga, vabavara http://www.freepascal.org/ http://freepascal.org/docs-html/rtl/

FreePascal

• Lazarus Delphit meenutav paljude erinevate opsüsteemide toega IDE ja RAD http://www.lazarus.freepascal.org/

• http://et.wikipedia.org/wiki/Pascal eestikeelne wikipedia artikkel pascal keelest

• http://en.wikipedia.org/wiki/Object_Pascal

• http://www.absoluteastronomy.com/topics/Pascal_%28programming_language%29

Pascali koodifail

Pascali koodifail omab ranget struktuuri. Näiteks muutujaid ei saa väärtustada suvalisel hetkel vaid ainult koodi alguses.

1. uses crt, graph jne ehk mis moodulid külge võetakse
2. muutujate väärtustamised
3. funktsioonid ja protseduurid
4. begin - end. vahel asuv koodiosa

Pascali kood esineb tekstifaili kujul, nt selline skript kirjutab 'Hello, world'

 program tere;
 uses crt;
 
 begin
  write('Hello, world');
 end.

Pascalis on ekraanile teksti väljastamiseks kaks käsku: write mis lihtsalt teksti ekraanile ning writeln mis teeb peale teksti kirjutamist ka reavahetuse

Iga käsu lõpus peab asetsema märk ;

Soovides kirjutada teatud konsooli punkti märgi saab kasutada enne write või writeln käsku

gotoXY(10,20);

Kommentaarid kirjutatakse pascalis märkide { } vahele, näiteks

{ ekraan 12*15 punkti suur }

Ekraani puhastamieks on käsk

clrscr;

If-else, for ja case konstruktsioonid

if

 if muutuja<25 then
 begin
 ....
 end;

või

 if b=c then b:=0;

For

for i:=1 to 10 do write('number',n);

case

Näide kursori liigutamisest

 if keypressed then c:=readkey; {kui klahvi vajutati loeme mis klahv see olla võis}
 
 {järgnevad numbrid on DOSi klaviatuuri nooleklahvide koodid}
 case c of #75: begin if x[sp]-vahe>XMin then x:=x-vahe; end; { Paremale }
           #77: begin if x[sp]+vahe<XMax then x:=x+vahe; end; { Vasakule }
           #80: begin if y[sp]+vahe<YMax then y:=y+vahe; end; { Alla }
           #72: begin if y[sp]-vahe>Ymin then y:=y-vahe; end; { šles }
 end;

Andmestruktuurid

Muutujad ehk moodsat terminit kasutades sõne

Muutujate defineerimises on Pascal üsna range, nõutav on, et need oleksid defineeritud enne programmi põhiosa algust var all

näiteks

var
 t2ht: char;
 s2na : string;
 arv: integer;

Väärtuste omistamine toimub programmi põhiosas ehk begin' ja end vahel

näiteks

 arv:=1;

Väärtuse väljastamine

writeln(arv);

Määrata saab ka eelnevalt stringi pikkuse nt

linn : String[15];

Ehk üle 15 märgi pikkuseid stringe kasutada ei saa

Parameetrina programmile ette antud muutujad saavad nime kujul

paramstr(1)

Massiiv

Massiiv (ingl. k. list) on järjestatud hulk

Massiiv võib olla nii jada kui tabeli kujul, näiteks

jada : array[1..10] of integer;

Moodustab jada nimega jada kus saab hoida numbreid

matrix:array[1..100,1..100] of ingeger;

Moodustab tabeli nimega matrix mis võib sisaldada infot numbrilisel kujul

Väärtuste andmine toimib kujul

matrix[9,9]:=1; matrix[10,9]:=1;

Massiivi elemendi poole pöördumine toimub selliselt

write(matrix[1,2]);

Seejuures võib numbrite asemel kasutada ka muutujaid

Võimalik on juba programmi luues eeldefineerida VAR all enne programmi algust mingeid muutujaid, nt kujul

 const lines=24;
       s: array[0..lines] of string=
       (
        'a','b','c','d','e','f','k','l','m','n','o','p','r','s','t','u','v',
        'i','j','h','z','x','g','q','');

Millega tekitame 24 märgi pikkuse jada mis sisaldab tähestiku tähti va täpitähed

Võimalik on samuti enne VAR'i defineerida uusi recordeid näiteks

 type
   a = record
     nimi : String[50];
     vanus : integer;
     sugu : Char;
    end;

Kasutades nüüd seda uut loodud recordit näiteks jada loomisel

inimesed : array[1..10] of a;

Saab iga jada pesa hoida korraga kolme tüüpi infot, näiteks

inimesed[i].nimi:="Priit";

Matemaatilised tehted

j[b]:=j[b]+1 ;

b:=b+1; a:=a+1; c:=c+1;

Kolmnurga pindala arvutamine

 write(' kirjuta kolmnurga alus :');
 readln(a);
 write(' kirjuta kolmnurga k6rgus;');
 readln(h);
 s:=a*h/2;
 if(a>0) and (h>0) then writeln('pindala on :' ,s:2:2);
 if(a<0) or (h<0) then writeln(' viga algandmetes ');

Klassid ehk meetodid

Meetodid (klassid) võimaldavad programmi teksti loogiliselt organiseerida, nt eraldada osa korduvaks kasutamiseks.

 procedure ekraanile;
 begin
   gotoXY(1,1);
   writeln("tere");
 end;

Väljakutsumine toimub käsuga

ekraanile;

Konsoolilt sisendi lugemine

Soovides lugeda konsoolilt kasutaja poolseid sisestusi või klahvivajutusi tuleb toimida selliselt

 write('Sisesta esimene arv: ');
 readln(arv1);

Klahvivajutusi loetakse readkey nimelise funktsiooniga vt näidet allpool

 { Lihtne näide valikutest }
 uses crt;
 var c: char;
 
 begin
  clrscr;
  writeln('1. Esimene');
  writeln('2. Teine');
  writeln('3. Kolmas');
 
 repeat
  c:=readkey;
  if (c='1') then
   begin
    writeln('Esimene');
   end;
  if (c='2') then writeln('Teine');
  if (c='3') then writeln('Kolams');
  if (c='m') then writeln('m, nagu MINA');
 until (c='q');
 end.

Jadatöötlus

TODO

Stringi eh muutujate töötlus

Kahe muutuja liitmiseks

password:=password+muutuja;

Värvime muutujas "tekst" leiduva märgi t2ht (a) roheliseks

 tekst:='metsaloomad';
 t2ht:='a';
 for i:=1 to length(tekst) do
   begin
    if tekst[i]=t2ht then begin K:=k+1; textcolor(lightgreen); end;
  {  if tekst[i]=t2ht then textcolor(2);}
   end;

Random ehk suvalise arvu funktsioon

Enne seda tuleb anna programmi alguses käsk

randomize;

Ning seejärel võib kasutada erinevatele muutujatele väärtuste omistamisel või ekraanile väljatamisel käsku

random(25)

Mis hetkel tähendab, et funktsioon võtab suvalise numbri vahemikust 0..25

Näide

 uses crt;
 
 begin
  clrscr; { Ekraan puhtaks }
  randomize; { Suva arvude generaator }
 
  repeat
   randomize;
   writeln(random(3)); {arvud 0..3}
   delay(10);
  until keypressed; {kuni klahvi vajutatakse}
 end.

Värvid

Teksti värvi saab muuta käsuga

Textcolor(yellow);

Taustavärvi

textbackground(green);

Näiteks

 writeln('ise tegin!, ausalt!');
 textcolor(lightred+blink);
 textbackground(blue);

Värve saab lisaks öelda ka koodidega nagu

textcolor(7);

ja

textbackground(7);

Number sümboliseerib vastavat värvikoodi

Värvide koodid ise on järgnevad

  Blue          1
  Green         2
  Cyan          3
  Red           4
  Magenta       5
  Brown         6
  LightGray     7
  DarkGray      8
  LightBlue     9
  LightGreen   10
  LightCyan    11
  LightRed     12
  LightMagenta 13
  Yellow       14
  White        15

Failidega tegelemine

Faili kirjutamine

  Assign(F, 'fail.txt');
  Rewrite(F);{kui faili pole tekitame, kui on kirjutame üle}
  writeln(F, arv1);
  close(f);

Faili lisamiseks tuleb avada ta käsuga

 Append(F);

Faili läbitöötlemine

 assign(F,paramstr(1));
 reset(f);
 
 while not Eof(f) Do
  begin
   Read(f, mark);
    CASE Mark OF
     '0'..'9':Inc(Numbreid);
     'A'..'Z':Inc(Suurtahti);
     'a'..'z':Inc(Vaiketahti);
    ELSE
     Inc(TeisiMarke)
  END;
 end;
 close(f);

http://www.ttkool.ut.ee/comp/failid/failid_pas.html

Tsüklid

Näiteks lõputu kordus mis kestab senikaua kuni vajutatakse mõnd klahvi

 begin
   repeat
     write('1')
      delay(100);
   until keypressed;
 end.

tabeli 100x100 algväärtustamiseks sobib järgnev näide

 {hiigelmaarix saab suvalised väärtused}
 for x:=1 to 100 do
   begin
    for y:=1 to 100 do
     begin
       matrix[x,y]:=0;
     end;
   end;

Andmebaasid

FreePascal on võimeline kasutama nii mysqli kui postgresqli

lähemalt sellest lingil http://www.freepascal.org/packages/mysql.html

DOSi graafika Turbo Pascalis

Tõenöoliselt asi mis tänapäeval enam erilist kasutust ei leia kuid ajaloo huvides tooks siiski ära

kasutamiseks peab olemas olema Egavga.bgi ja Graph.tpu

 uses graph;
 var
  gd,gm : integer;
 
 procedure graafika;
 begin
  gd:=Detect; InitGraph(gd,gm,'');
 end;
 
 begin
  (igasugu käsud mis joonistavad graafilisi objekte)
  ...
 end.

Näide

 USES Graph;
 {{$l Kaivita}
 
 var
  Draiver, Mood: Integer;
 
 procedure KaivitaGraafika;
  begin
   Draiver:=Detect;
   InitGraph(Draiver,Mood,'');
  end;
 
 BEGIN
 {kehtestame graafikareziimi}
 KaivitaGraafika;
  { Joonistame ringjoone }
 Circle(80, 100, 40);
 
 OutTextXY(48, 160, 'Ringjoon');
  { joonistame ristküliku }
 Rectangle(140, 80, 220, 120);
 OutTextXY(146, 160, 'Ristkülik');
  { rohelise mustriga ringjoon }
 SetFillStyle(4, Green);
 Circle(280, 100, 40);
 FloodFill(280, 100, GetColor);
 OutTextXY(246, 160, 'Ringjoon');
 OutTextXY(230, 175, 'Rohelise mustriga');
  { ümbritseme kujundid ristkülikuga }
 
 Rectangle(2, 20, GetMaxX, GetMaxY DIV 2 + 20);
 OutText('Vajuta Enter-ile');
 Readln;
 CloseGraph;
 END. { Lihtkujundid }

Hiire kasutamine DOSis Turbo Pascalis

Samuti lahendus mida tänapäeval enam vaja ei lähe kuid igaks juhuks tähendaks selle tarkuse siiski üles.

Hiire koordinaadid

 procedure getcoords(var xx,yy:integer);
 var aa,bb:integer;
 begin;asm;mov ax,0003h;int 33h;mov aa,cx;mov bb,dx;end;xx:=aa;yy:=bb;end;

Hiire vasak nupp
 function LeftButton:boolean;
 begin
  leftbutton:=false;
  if getbutton(1)then leftbutton:=true;
 end;

Hiire parem nupp

 function RightButton:boolean;
 begin
  rightbutton:=false;
  if getbutton(2)then rightbutton:=true;
 end;

Muide need koordinaadid on graafika omad ,et saada ikka dosi texti ekraani 25*80 koordinaate siis tuleb jagada nii X kui Y 8saga

Lingid

• http://kodu.neti.ee/~qj223a/pascal/
• http://wiki.freepascal.org/Secure_programming
• http://eope.kehtna.edu.ee/pascal/index.htm
• http://www.ttkool.ut.ee/comp/kaug/prog1/prog011.html