Salvestusseadmete kasutamine: erinevus redaktsioonide vahel
Allikas: Kuutõrvaja
Mine navigeerimisribaleMine otsikasti
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| (ei näidata 2 kasutaja 15 vahepealset redaktsiooni) | |||
| 2. rida: | 2. rida: | ||
* kõige alumises kihis esineb füüsiline meedia, tavaliselt kõvaketta või mälu kujul | * kõige alumises kihis esineb füüsiline meedia, tavaliselt kõvaketta või mälu kujul | ||
* seejärel toimub mingi nn volume management, lihtsamal juhul kõvaketta partitsioonid või suisa ilma partitsioneerimata, | * seejärel toimub mingi nn volume management, lihtsamal juhul kõvaketta partitsioonid või suisa ilma partitsioneerimata, RAID skeem, LVM | ||
* järgmises kihis on moodustatud failisüsteemid, mis on reeglina vajalikud, et rakendused saaksid salvestusseadet kasutada | * järgmises kihis on moodustatud failisüsteemid, mis on reeglina vajalikud, et rakendused saaksid salvestusseadet kasutada | ||
Lisaks on salvestusseadmete kasutamisel olulised järgmised aspektid | |||
* salvestusseadme (nt plokkseadme või failisüsteemi) asukoht - lokaalne või võrgus | |||
* maht ja andmete kirjutamise ning lugemise kiirus | |||
* turvalisus, näiteks krüptitakse plokkseadet failisüsteemi all või faili failisüsteemis, varundamine ning taaste, redundantsus | |||
* arvuti alglaadimine - tõenäoliselt kõige levinum viist arvuti alglaadimiseks on seda teha lokaalselt kõvakettalt | |||
Käesolevas punktis käsitletaks erinevaid võimalusi teha rakendusele salvestusseade (füüsiline või virtuaalne) kättesaadavaks. | Käesolevas punktis käsitletaks erinevaid võimalusi teha rakendusele salvestusseade (füüsiline või virtuaalne) kättesaadavaks. | ||
* [[:Mount]] Kettaseadmete külgehaakimine Linuxis | |||
* [[:Mount]] | |||
* [[:LVM]] Kiht failisüsteemile | * [[:LVM]] Kiht failisüsteemile | ||
* [[:Tarkvaraline RAID - mdadm]] | * [[:Tarkvaraline RAID - mdadm]] Tarkvaralise raidi loomine linux'is | ||
* [[:iSCSI | * [[:Plokkseadme LUKS formaadis krüptimine]] | ||
* [[:iSCSI]] | |||
Viimane redaktsioon: 12. november 2010, kell 10:19
Arvuti salvestusseadmete kasutamist on tihtipeale otstarbekas käsitleda mitmekihilise nähtusena, nagu üldiselt arvutiga seotud muid protsesse
- kõige alumises kihis esineb füüsiline meedia, tavaliselt kõvaketta või mälu kujul
- seejärel toimub mingi nn volume management, lihtsamal juhul kõvaketta partitsioonid või suisa ilma partitsioneerimata, RAID skeem, LVM
- järgmises kihis on moodustatud failisüsteemid, mis on reeglina vajalikud, et rakendused saaksid salvestusseadet kasutada
Lisaks on salvestusseadmete kasutamisel olulised järgmised aspektid
- salvestusseadme (nt plokkseadme või failisüsteemi) asukoht - lokaalne või võrgus
- maht ja andmete kirjutamise ning lugemise kiirus
- turvalisus, näiteks krüptitakse plokkseadet failisüsteemi all või faili failisüsteemis, varundamine ning taaste, redundantsus
- arvuti alglaadimine - tõenäoliselt kõige levinum viist arvuti alglaadimiseks on seda teha lokaalselt kõvakettalt
Käesolevas punktis käsitletaks erinevaid võimalusi teha rakendusele salvestusseade (füüsiline või virtuaalne) kättesaadavaks.
- Mount Kettaseadmete külgehaakimine Linuxis
- LVM Kiht failisüsteemile
- Tarkvaraline RAID - mdadm Tarkvaralise raidi loomine linux'is
- Plokkseadme LUKS formaadis krüptimine
- iSCSI
