Salvestusseadmete kasutamine: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Kuutõrvaja
Mine navigeerimisribaleMine otsikasti
Imre (arutelu | kaastöö)
New page: * Mount * LVM Kiht failisüsteemile * Tarkvaraline RAID - mdadm softraid tehnika linux'is * iSCSI kasutamine Üle TCP/IP võrgu block device jagamine masinatele
 
Jj (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
 
(ei näidata 2 kasutaja 17 vahepealset redaktsiooni)
1. rida: 1. rida:
* [[:Mount]]
Arvuti salvestusseadmete kasutamist on tihtipeale otstarbekas käsitleda mitmekihilise nähtusena, nagu üldiselt arvutiga seotud muid protsesse
 
* kõige alumises kihis esineb füüsiline meedia, tavaliselt kõvaketta või mälu kujul
* seejärel toimub mingi nn volume management, lihtsamal juhul kõvaketta partitsioonid või suisa ilma partitsioneerimata, RAID skeem, LVM
* järgmises kihis on moodustatud failisüsteemid, mis on reeglina vajalikud, et rakendused saaksid salvestusseadet kasutada
 
Lisaks on salvestusseadmete kasutamisel olulised järgmised aspektid
 
* salvestusseadme (nt plokkseadme või failisüsteemi) asukoht - lokaalne või võrgus
* maht ja andmete kirjutamise ning lugemise kiirus
* turvalisus, näiteks krüptitakse plokkseadet failisüsteemi all või faili failisüsteemis, varundamine ning taaste, redundantsus
* arvuti alglaadimine - tõenäoliselt kõige levinum viist arvuti alglaadimiseks on seda teha lokaalselt kõvakettalt
 
Käesolevas punktis käsitletaks erinevaid võimalusi teha rakendusele salvestusseade (füüsiline või virtuaalne) kättesaadavaks.
 
* [[:Mount]] Kettaseadmete külgehaakimine Linuxis
* [[:LVM]] Kiht failisüsteemile
* [[:LVM]] Kiht failisüsteemile
* [[:Tarkvaraline RAID - mdadm]] softraid tehnika linux'is
* [[:Tarkvaraline RAID - mdadm]] Tarkvaralise raidi loomine linux'is
* [[:iSCSI kasutamine]] Üle TCP/IP võrgu block device jagamine masinatele
* [[:Plokkseadme LUKS formaadis krüptimine]]
* [[:iSCSI]]

Viimane redaktsioon: 12. november 2010, kell 10:19

Arvuti salvestusseadmete kasutamist on tihtipeale otstarbekas käsitleda mitmekihilise nähtusena, nagu üldiselt arvutiga seotud muid protsesse

  • kõige alumises kihis esineb füüsiline meedia, tavaliselt kõvaketta või mälu kujul
  • seejärel toimub mingi nn volume management, lihtsamal juhul kõvaketta partitsioonid või suisa ilma partitsioneerimata, RAID skeem, LVM
  • järgmises kihis on moodustatud failisüsteemid, mis on reeglina vajalikud, et rakendused saaksid salvestusseadet kasutada

Lisaks on salvestusseadmete kasutamisel olulised järgmised aspektid

  • salvestusseadme (nt plokkseadme või failisüsteemi) asukoht - lokaalne või võrgus
  • maht ja andmete kirjutamise ning lugemise kiirus
  • turvalisus, näiteks krüptitakse plokkseadet failisüsteemi all või faili failisüsteemis, varundamine ning taaste, redundantsus
  • arvuti alglaadimine - tõenäoliselt kõige levinum viist arvuti alglaadimiseks on seda teha lokaalselt kõvakettalt

Käesolevas punktis käsitletaks erinevaid võimalusi teha rakendusele salvestusseade (füüsiline või virtuaalne) kättesaadavaks.