Erinevus lehekülje "Salvestusseadmete kasutamine" redaktsioonide vahel

Allikas: Kuutõrvaja
 
(ei näidata sama kasutaja üht vahepealset redaktsiooni)
17. rida: 17. rida:
 
* [[:LVM]] Kiht failisüsteemile
 
* [[:LVM]] Kiht failisüsteemile
 
* [[:Tarkvaraline RAID - mdadm]] Tarkvaralise raidi loomine linux'is
 
* [[:Tarkvaraline RAID - mdadm]] Tarkvaralise raidi loomine linux'is
* [[:iSCSI kasutamine]] Üle TCP/IP võrgu arvutitele plokkseadme jagamine
 
* [[:iSCSI kasutamine Debianiga]]
 
 
* [[:Plokkseadme LUKS formaadis krüptimine]]
 
* [[:Plokkseadme LUKS formaadis krüptimine]]
* [[:FreeBSD_iSCSI]] Üle TCP/IP võrgu block device jagamine FreeBSD's ühelt masinalt teisele
+
* [[:iSCSI]]

Viimane redaktsioon: 12. november 2010, kell 13:19

Arvuti salvestusseadmete kasutamist on tihtipeale otstarbekas käsitleda mitmekihilise nähtusena, nagu üldiselt arvutiga seotud muid protsesse

  • kõige alumises kihis esineb füüsiline meedia, tavaliselt kõvaketta või mälu kujul
  • seejärel toimub mingi nn volume management, lihtsamal juhul kõvaketta partitsioonid või suisa ilma partitsioneerimata, RAID skeem, LVM
  • järgmises kihis on moodustatud failisüsteemid, mis on reeglina vajalikud, et rakendused saaksid salvestusseadet kasutada

Lisaks on salvestusseadmete kasutamisel olulised järgmised aspektid

  • salvestusseadme (nt plokkseadme või failisüsteemi) asukoht - lokaalne või võrgus
  • maht ja andmete kirjutamise ning lugemise kiirus
  • turvalisus, näiteks krüptitakse plokkseadet failisüsteemi all või faili failisüsteemis, varundamine ning taaste, redundantsus
  • arvuti alglaadimine - tõenäoliselt kõige levinum viist arvuti alglaadimiseks on seda teha lokaalselt kõvakettalt

Käesolevas punktis käsitletaks erinevaid võimalusi teha rakendusele salvestusseade (füüsiline või virtuaalne) kättesaadavaks.