Ruby on rails: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Kuutõrvaja
Mine navigeerimisribaleMine otsikasti
Jj (arutelu | kaastöö)
Jj (arutelu | kaastöö)
 
(ei näidata 2 kasutaja 67 vahepealset redaktsiooni)
1. rida: 1. rida:
[[Pilt:Bruce on rails.jpg|frame|right|Ruby on Rails]]
===Sissejuhatus===
===Sissejuhatus===


Ruby on Rails on veebiarenduse raamistik ehk framework, mis kasutab programmeerimiskeelt Ruby. Kui Rails on alles paariaastane noor raamistik, siis ruby on juba aastast 1993, mil Jaapanis Yukihiro Matsumoto sai tööle esimese "Hello World!".
Ruby on Rails on veebiarenduse raamistik ehk ''framework'', mis kasutab programmeerimiskeelt Ruby. Kui Rails on alles noor raamistik (2004), siis Ruby on juba aastast 1993, mil Yukihiro Matsumoto sai Jaapanis tööle esimese "Hello World!"-i.
 
Rails on mõeldud lihtsustama ning kiirendama andmebaasidega seotud veebilehtide loomist. Rails on kirjutatud Ruby keeles ja tegemist on vabavaralise projektiga.


===Rails arenduskeskond===
===Rails arenduskeskond===
7. rida: 11. rida:
Installime vajalikud päkitsad railsile
Installime vajalikud päkitsad railsile


Paigaldada on vaja


'''install FreeBSDs'''
* Mingi andmebaasi server näiteks MySQL, Postgresql
* Ruby programeerimiskeele vahendid
* rubygem-rails koos sltuvustega


Esimesena mysql server
====Paigaldamine====


cd /usr/ports/databases/mysql50-server
RoR paigaldamiseks sobib öelda Debian operatsioonisüsteemis
make install clean


Seejärel ruby
# apt-get install rails


cd /usr/ports/lang/ruby18
Railsi gemist paigaldamiseks tuleb esiteks installida arvutiss ruby gems pakett ning seejärel vaadata mis versioon railsist on hetkel kõige viimane. Selleks tuleb anda käsk
make install clean
Ning seejärel võime railsi ennast installima asuda


  cd /usr/ports/www/rubygem-rails
  # gem search rails --remote
make install clean


Viimane käsk installib railsi koos kõigi sõltuvustega
Mis tekitab nimekirja railsi aktiivsetest versioonidest mida annab paigadada.
võti P käseb kasutada binaarseid installereid kui võimalik ja R
Viimane versioon selle teksti kirjutamise hetkel on 2.0.2 nii ,et installime selle andes käsu
upgradeb juba installitud sõltuvusi. Samuti küsitakse
kasutajalt mingihetk mis tüüpi andmebaasi ta soovib kasutada.


'''Uue projekti start'''
# gem install rails --version 2.0.2


Uue projekti loome käsuga
'''Paigaldamine Gentoos'''


rails ideenimi
Emergeda tuleb pakett www-apache/passenger ning jälgida
edasise seadistuse osas selle paketi poolt jagatud juhiseid.


rails 2.0 puhul ,et vältida mysqli tuleb kirjutada
====Rakenduse ehk projekti tekitamine====


  rails -d mysql test
RoR rakenduse tekitamiseks tuleb
 
* tekitada rakendusele vastav kataloogistruktuur
 
Postgresql puhul
 
  $ rails -D postgresql contactlist


Genereerib kausta test
* tekitada andmebaas, nt PostgreSQL


seejärel stardime arenduseks vajaliku webrick serveri
create table contacts (
id serial not null,             
first_name varchar(100)  not null,
last_name  varchar(100)  not null,                   
address    varchar(255)  not null,                             
city      varchar(100)  not null,                                     
state      varchar(2)    not null,                                               
country    varchar(100)  not null,
phone      varchar(15)  not  null,
email      varchar(100) ,
CONSTRAINT pk_id PRIMARY KEY (id)
);


cd test
ning kohendada baasi ligipääs seadistusfailis
script/server -d -p 3000
=> Booting WEBrick...
=> Rails application started on http://0.0.0.0:3000
[2008-01-08 18:27:50] INFO  WEBrick 1.3.1
[2008-01-08 18:27:50] INFO  ruby 1.8.6 (2007-09-24) [i386-freebsd7]


võti p 3000 stardib veebiserveri pordile 3000
config/database.yml


Nb! kui muudate database.yml faili tuleb veebiserverit taaskäivitada
Nt selliselt


nüüd peaksime enda projekti nägema aadressil http://www.nimi.ee:3000
development:
  adapter: postgresql
  encoding: unicode 
  database: contactlist_development
  username: contactlist
  password: parool
  host: 192.168.1.247
  port: 5432
...


[[Pilt:Railsiveb.jpg]]
Mysql puhul


Seejärel anname käsu mis loob uue kontrolleri.
rails -d mysql test


ruby script/generate controller katsetus
===Sissejuhatus mudelitesse ja kontrolleritesse===


Railsis on mudelid (model) ja controllerid (controller )
Railsis on mudelid (model) ja controllerid (controller)
See kõik asub siis stiilis aadress/kontroller. Näiteks www.nimi.ee kuhu
See kõik asub siis stiilis aadress/kontroller. Näiteks www.nimi.ee kuhu
lõime hetk tagasi kontrolleri nimega katsetus.
lõime hetk tagasi kontrolleri nimega katsetus.
Kohe peale loomist oli www.nimi.ee/katsetus kättesaadav. Models on kasutusel kui sql andmete hoidjad, meil on kasutuses mudel nimega test. Raisi controlleri failis defineeritakse asju, mida sinna www.nimi.ee/test/? kohta panna äsjaloodud kontrolleril on seal näiteks index, aee on avaleht.
Kohe peale loomist oli www.nimi.ee/katsetus kättesaadav. Models on kasutusel kui sql andmete hoidjad, meil on kasutuses mudel nimega test. Raisi controlleri failis defineeritakse asju, mida sinna www.nimi.ee/test/? kohta panna äsjaloodud kontrolleril on seal näiteks index, aee on avaleht.
Lisame näiteks indexile väikese teksti:  
Lisame näiteks indexile väikese teksti:


avame faili test/app/controllers/katsetus_controller
====Mudeli tekitamine====
kus asub class KatsetusControllerning lisame sinna järgnevad read


$ ruby script/generate model Contact


def index
* Veenduda, et mudelit saab Rails konsoolilt kasutada
  render :text => "tekst index lehele"
end


ja liikudes urlile http://www.nimi.ee:8000/katsetus
$ ruby script/console
Loading development environment (Rails 2.1.0)
>> my_contact = Contact.new
=> #<Contact id: nil, first_name: nil, last_name: nil, \
  address: nil, city: nil, state: nil, country: nil, phone: nil, email: nil>


peaksime nägema kirja '''tekst index lehele'''
>> my_contact.first_name = 'Priit'
=> "Priit"
>> my_contact.last_name = 'Kask'
=> "Kask"
>> my_contact.address = 'Loomaaia tee 1'
=> "Loomaaia tee 1"
>> my_contact.city = 'Tartu'           
=> "Tartu"
>> my_contact.state = 'TR'
=> "Tartu"
>> my_contact.country = 'Eesti'
=> "Eesti"
>> my_contact.phone = '54331' 
=> "54331"
>> my_contact.email = 'priit@loomaaed.tartu.ee'
=> "priit@loomaaed.tartu.ee"
>> my_contact.save
=> true
>> result = Contact.find(:first)
=> #<Contact id: 3, first_name: "Priit", last_name: "Kask", address: "Loomaaia tee 1", \
  city: "Tartu", state: "TR", country: "Eesti", phone: "54331", email: "priit@loomaaed.tartu.ee">
>> puts result.first_name
Priit
=> nil


===Rails ja Apache mitme projektiga server===
Lisaks annab kinnitust õnnestumisest, kui PostgreSQL andmebaasi vastavasse tabelisse on toimunud sissekanne.


Süsteem toimib nii, et Apache suunab vhostide info mongrel serverile, mis siis railsi skripte esile manab.
===Kontrolleri tekitamine===


cd /usr/ports/apache22
Seejärel anname käsu mis loob uue kontrolleri.
make install with_proxy_modules=yes


  gem install mongrel
  ruby script/generate controller katsetus
gem install mongrel_cluster


avame faili test/app/controllers/katsetus_controller
kus asub class KatsetusControllerning tekitame sinna järgneva sisu


Meil on kaks eraldi railsis loodud programmi, mis asuvad
class KatsetusController < ApplicationController
  def index
    render :text => "tekst index lehele"
  end
end


/home/rails/progeadmin/
ja liikudes urlile http://www.nimi.ee:8000/katsetus
/home/rails/veebiadmin/


/usr/local/etc/rails.conf või muusse faili (muuda vastavalt rcrails skripti) kirjuta näiteks:
peaksime nägema kirja '''tekst index lehele'''


RAILS_SERVERS="
====Rakenduse veebiliidese startimine====
/home/rails/progeadmin/
/home/rails/veebiadmin/


seejärel stardime arenduseks vajaliku webrick serveri


Mongrel Cluster seadistus neile kahele tarkvarale
# cd contactlist
# script/server -d -p 3000
=> Booting WEBrick...
=> Rails application started on http://0.0.0.0:3000
[2008-01-08 18:27:50] INFO  WEBrick 1.3.1
[2008-01-08 18:27:50] INFO  ruby 1.8.6 (2007-09-24) [i386-freebsd7]


võti -p 3000 stardib veebiserveri pordile 3000
ning -d paneb tööle taustal, kasutades debumiseks on soovitatav see ärajätta


mongrel_rails cluster::configure -e production \
Nb! kui muudate database.yml faili tuleb veebiserverit taaskäivitada
-p 8000 -N 3 -c /var/www/apps/testapp -a 127.0.0.1 \
--user mongrel --group mongrel


mongrel_rails cluster::configure -e production \
nüüd peaksime enda projekti nägema aadressil http://www.nimi.ee:3000
-p 8100 -N 3 -c /var/www/apps/testapp -a 127.0.0.1 \
--user mongrel --group mongrel


See käsk kirjutab konfiguratsiooni faili config/mongrel_cluster.yml.
[[Pilt:Railsiveb.jpg]]


cat home/progeadmin/rails/config/mongrel_cluster.yml
===Railsi logid===


user: programm
Logid võivad railsil kasvada päris suureks seetõttu oleks mõistlik need roteerima panna
cwd: /home/progeadmin/rails/
port: "8000"
environment: production
group: konkurss
address: 127.0.0.1
pid_file: log/mongrel.pid
servers: 3


Nende käskude peale käivituvad kummagi railsi kohta kolm mongrel protsessi
näiteks sobiks logrotate jaoks selline blokk
Esimesel portidele 8001 8002 8003 ja teisel 8101 8102 8103


Mongrel clustri startimiseks tuleb anda käsk
/www/projekt/rails/log/production.log {
 
    daily
mongrel_rails cluster::start
    rotate 14
    size 5M
    compress
    create 640
    missingok
    # vaja ka teha railsile restart, kui kasutuses moodulina siis näiteks selliselt
    touch /www/projekt/rails/tmp/restart.txt
  }


ja liikudes urlile http://www.nimi.ee:8000/katsetus


 
peaksime nägema kirja "Hello world"
httpd.conf
 
Kontrollime, et read oleksid
 
LoadModule proxy_module libexec/apache22/mod_proxy.so
LoadModule proxy_connect_module libexec/apache22/mod_proxy_connect.so
LoadModule proxy_ftp_module libexec/apache22/mod_proxy_ftp.so
LoadModule proxy_http_module libexec/apache22/mod_proxy_http.so
LoadModule proxy_ajp_module libexec/apache22/mod_proxy_ajp.so
LoadModule proxy_balancer_module libexec/apache22/mod_proxy_balancer.so
 
Nüüd loome mõlemale progele nende vhostid
 
<VirtualHost 193.40.0.10:80>
  ServerName progeadmin.katse.ee
  DocumentRoot /home/rails/progeadmin/
  <Directory "/home/rails/progeadmin/">
    Options FollowSymLinks
    AllowOverride None
    Order allow,deny
    Allow from all
  </Directory>
  RewriteEngine On
  # Redirect all non-static requests to cluster
  #RewriteCond %{DOCUMENT_ROOT}/%{REQUEST_FILENAME} !-f
  RewriteRule ^/(.*)$ balancer://mongrel_cluster%{REQUEST_URI} [P,QSA,L]
</VirtualHost>
 
<VirtualHost 193.40.0.10:80>
  ServerName veebiadmin
  DocumentRoot /home/rails/veebiadmin/
  <Directory "/home/rails/veebiadmin/">
    Options FollowSymLinks
    AllowOverride None
    Order allow,deny
    Allow from all
  </Directory>
  RewriteEngine On
  # Rewrite to trailing slash
  RewriteRule ^/admin$ /admin/ [R,L]
  # test if this is /admin request
  RewriteCond %{REQUEST_URI} ^/admin(/.*)
  # strip off /admin and put result in ENV
  RewriteRule ^/admin(.*) /admin$1 [E=AdminReq:$1]
  RewriteCond /home/rails/admin/public/%{ENV:AdminReq} -f
  # serve static files
  RewriteRule ^/admin/(.*) /home/rails/admin/public/$1 [L]
  # If request is not static, proxy to rails
  RewriteRule ^/(admin/.*)$ balancer://mongrel_cluster2/$1 [P,QSA,L]
</VirtualHost>
 
Ehitame proxyd
 
<Proxy balancer://mongrel_cluster2>
    BalancerMember http://127.0.0.1:8001
    BalancerMember http://127.0.0.1:8002
    BalancerMember http://127.0.0.1:8003
</Proxy>
 
<Proxy balancer://mongrel_cluster>
    BalancerMember http://127.0.0.1:8101
    BalancerMember http://127.0.0.1:8102
    BalancerMember http://127.0.0.1:8103
</Proxy>
 
ja balaceri
 
Listen 8000
<VirtualHost 193.40.0.10:8000>
  <Location />
    SetHandler balancer-manager
    Deny from all
    Allow from localhost
  </Location>
</VirtualHost>


===Lingid===
===Lingid===


http://www.rubyonrails.org/
* [[Ruby]]
 
http://blog.innerewut.de/articles/2006/04/21/scaling-rails-with-apache-2-2-mod_proxy_balancer-and-mongrel


http://www.webmasterwords.com/ruby-rails-mongrel-apache-easy
* http://www.onlamp.com/pub/a/onlamp/2005/03/03/rails.html

Viimane redaktsioon: 10. november 2010, kell 14:50

Ruby on Rails

Sissejuhatus

Ruby on Rails on veebiarenduse raamistik ehk framework, mis kasutab programmeerimiskeelt Ruby. Kui Rails on alles noor raamistik (2004), siis Ruby on juba aastast 1993, mil Yukihiro Matsumoto sai Jaapanis tööle esimese "Hello World!"-i.

Rails on mõeldud lihtsustama ning kiirendama andmebaasidega seotud veebilehtide loomist. Rails on kirjutatud Ruby keeles ja tegemist on vabavaralise projektiga.

Rails arenduskeskond

Installime vajalikud päkitsad railsile

Paigaldada on vaja

  • Mingi andmebaasi server näiteks MySQL, Postgresql
  • Ruby programeerimiskeele vahendid
  • rubygem-rails koos sltuvustega

Paigaldamine

RoR paigaldamiseks sobib öelda Debian operatsioonisüsteemis

# apt-get install rails

Railsi gemist paigaldamiseks tuleb esiteks installida arvutiss ruby gems pakett ning seejärel vaadata mis versioon railsist on hetkel kõige viimane. Selleks tuleb anda käsk

# gem search rails --remote

Mis tekitab nimekirja railsi aktiivsetest versioonidest mida annab paigadada. Viimane versioon selle teksti kirjutamise hetkel on 2.0.2 nii ,et installime selle andes käsu

# gem install rails --version 2.0.2

Paigaldamine Gentoos

Emergeda tuleb pakett www-apache/passenger ning jälgida edasise seadistuse osas selle paketi poolt jagatud juhiseid.

Rakenduse ehk projekti tekitamine

RoR rakenduse tekitamiseks tuleb

  • tekitada rakendusele vastav kataloogistruktuur

Postgresql puhul

$ rails -D postgresql contactlist
  • tekitada andmebaas, nt PostgreSQL
create table contacts (
id serial not null,              
first_name varchar(100)  not null,
last_name  varchar(100)  not null,                     
address    varchar(255)  not null,                              
city       varchar(100)  not null,                                       
state      varchar(2)    not null,                                                
country    varchar(100)  not null,
phone      varchar(15)   not  null,
email      varchar(100) ,
CONSTRAINT pk_id PRIMARY KEY (id)
);

ning kohendada baasi ligipääs seadistusfailis

config/database.yml

Nt selliselt

development:
  adapter: postgresql
  encoding: unicode  
  database: contactlist_development
  username: contactlist
  password: parool
  host: 192.168.1.247 
  port: 5432
...

Mysql puhul

rails -d mysql test

Sissejuhatus mudelitesse ja kontrolleritesse

Railsis on mudelid (model) ja controllerid (controller) See kõik asub siis stiilis aadress/kontroller. Näiteks www.nimi.ee kuhu lõime hetk tagasi kontrolleri nimega katsetus. Kohe peale loomist oli www.nimi.ee/katsetus kättesaadav. Models on kasutusel kui sql andmete hoidjad, meil on kasutuses mudel nimega test. Raisi controlleri failis defineeritakse asju, mida sinna www.nimi.ee/test/? kohta panna äsjaloodud kontrolleril on seal näiteks index, aee on avaleht. Lisame näiteks indexile väikese teksti:

Mudeli tekitamine

$ ruby script/generate model Contact
  • Veenduda, et mudelit saab Rails konsoolilt kasutada
$ ruby script/console
Loading development environment (Rails 2.1.0)
>> my_contact = Contact.new
=> #<Contact id: nil, first_name: nil, last_name: nil, \
  address: nil, city: nil, state: nil, country: nil, phone: nil, email: nil>
>> my_contact.first_name = 'Priit'
=> "Priit"
>> my_contact.last_name = 'Kask'
=> "Kask"
>> my_contact.address = 'Loomaaia tee 1'
=> "Loomaaia tee 1"
>> my_contact.city = 'Tartu'            
=> "Tartu"
>> my_contact.state = 'TR'
=> "Tartu"
>> my_contact.country = 'Eesti'
=> "Eesti"
>> my_contact.phone = '54331'  
=> "54331"
>> my_contact.email = 'priit@loomaaed.tartu.ee'
=> "priit@loomaaed.tartu.ee"

>> my_contact.save
=> true

>> result = Contact.find(:first)
=> #<Contact id: 3, first_name: "Priit", last_name: "Kask", address: "Loomaaia tee 1", \
  city: "Tartu", state: "TR", country: "Eesti", phone: "54331", email: "priit@loomaaed.tartu.ee">

>> puts result.first_name
Priit
=> nil

Lisaks annab kinnitust õnnestumisest, kui PostgreSQL andmebaasi vastavasse tabelisse on toimunud sissekanne.

Kontrolleri tekitamine

Seejärel anname käsu mis loob uue kontrolleri.

ruby script/generate controller katsetus 

avame faili test/app/controllers/katsetus_controller kus asub class KatsetusControllerning tekitame sinna järgneva sisu

class KatsetusController < ApplicationController 

 def index
   render :text => "tekst index lehele"
 end

end

ja liikudes urlile http://www.nimi.ee:8000/katsetus

peaksime nägema kirja tekst index lehele

Rakenduse veebiliidese startimine

seejärel stardime arenduseks vajaliku webrick serveri

# cd contactlist
# script/server -d -p 3000
=> Booting WEBrick...
=> Rails application started on http://0.0.0.0:3000
[2008-01-08 18:27:50] INFO  WEBrick 1.3.1
[2008-01-08 18:27:50] INFO  ruby 1.8.6 (2007-09-24) [i386-freebsd7]

võti -p 3000 stardib veebiserveri pordile 3000 ning -d paneb tööle taustal, kasutades debumiseks on soovitatav see ärajätta

Nb! kui muudate database.yml faili tuleb veebiserverit taaskäivitada

nüüd peaksime enda projekti nägema aadressil http://www.nimi.ee:3000

Railsi logid

Logid võivad railsil kasvada päris suureks seetõttu oleks mõistlik need roteerima panna

näiteks sobiks logrotate jaoks selline blokk

/www/projekt/rails/log/production.log {
   daily
   rotate 14
   size 5M
   compress
   create 640
   missingok
   # vaja ka teha railsile restart, kui kasutuses moodulina siis näiteks selliselt
   touch /www/projekt/rails/tmp/restart.txt
 }

ja liikudes urlile http://www.nimi.ee:8000/katsetus

peaksime nägema kirja "Hello world"

Lingid