Ruby on rails: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Kuutõrvaja
Mine navigeerimisribaleMine otsikasti
Jj (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
Jj (arutelu | kaastöö)
 
(ei näidata 2 kasutaja 88 vahepealset redaktsiooni)
1. rida: 1. rida:
[[Pilt:Bruce on rails.jpg|frame|right|Ruby on Rails]]
===Sissejuhatus===
Ruby on Rails on veebiarenduse raamistik ehk ''framework'', mis kasutab programmeerimiskeelt Ruby. Kui Rails on alles noor raamistik (2004), siis Ruby on juba aastast 1993, mil Yukihiro Matsumoto sai Jaapanis tööle esimese "Hello World!"-i.
Rails on mõeldud lihtsustama ning kiirendama andmebaasidega seotud veebilehtide loomist. Rails on kirjutatud Ruby keeles ja tegemist on vabavaralise projektiga.
===Rails arenduskeskond===
===Rails arenduskeskond===


Installime vajalikud päkitsad railsile
Installime vajalikud päkitsad railsile


Paigaldada on vaja
* Mingi andmebaasi server näiteks MySQL, Postgresql
* Ruby programeerimiskeele vahendid
* rubygem-rails koos sltuvustega
====Paigaldamine====


cd /usr/ports/lang/ruby18
RoR paigaldamiseks sobib öelda Debian operatsioonisüsteemis
  make install && make clean
 
  # apt-get install rails
  pkg_add -r portupgrade
 
Railsi gemist paigaldamiseks tuleb esiteks installida arvutiss ruby gems pakett ning seejärel vaadata mis versioon railsist on hetkel kõige viimane. Selleks tuleb anda käsk
 
  # gem search rails --remote


portinstall -PR rubygem-rails
Mis tekitab nimekirja railsi aktiivsetest versioonidest mida annab paigadada.
Viimane versioon selle teksti kirjutamise hetkel on 2.0.2 nii ,et installime selle andes käsu


Viimane käsk installib railsi koos kõigi sõltuvustega
# gem install rails --version 2.0.2
võti P käseb kasutada binaarseid installereid kui võimalik ja R
upgradeb juba installitud sõltuvusi


Uue projekti loome käsuga
'''Paigaldamine Gentoos'''


rails ideenimi
Emergeda tuleb pakett www-apache/passenger ning jälgida
edasise seadistuse osas selle paketi poolt jagatud juhiseid.


Genereerib kausta ideenimi
====Rakenduse ehk projekti tekitamine====


seejärel stardime arenduseks vajaliku webrick serveri
RoR rakenduse tekitamiseks tuleb


cd ideenimi
* tekitada rakendusele vastav kataloogistruktuur
script/server -d -p 3000
=> Booting WEBrick...
=> Rails application started on http://0.0.0.0:3000
[2008-01-08 18:27:50] INFO  WEBrick 1.3.1
[2008-01-08 18:27:50] INFO  ruby 1.8.6 (2007-09-24) [i386-freebsd7]


võti p 3000 stardib veebiserveri pordile 3000
Postgresql puhul


nüüd peaksime enda projekti nägema aadressil http://localhost:3000
$ rails -D postgresql contactlist


===Rails ja Apache mitme projektiga server===
* tekitada andmebaas, nt PostgreSQL


Süsteem toimib nii, et Apache suunab vhostide info mongrel serverile, mis siis railsi skripte esile manab.
create table contacts (
id serial not null,            
first_name varchar(100)  not null,
last_name  varchar(100)  not null,                   
address    varchar(255)  not null,                             
city      varchar(100)  not null,                                     
state      varchar(2)    not null,                                               
country    varchar(100)  not null,
phone      varchar(15)  not  null,
email      varchar(100) ,
CONSTRAINT pk_id PRIMARY KEY (id)
);


cd /usr/ports/apache22
ning kohendada baasi ligipääs seadistusfailis
make install with_proxy_modules=yes
gem install mongrel
gem install mongrel-cluster


config/database.yml


Loome vajalikud skriptid
Nt selliselt


pane rcrails /etc/init.d vms kausta ja start_mongrel iga railsi script kausta. start_mongreli sees määra USER ja GROUP, kellena see server jooksma peaks.
development:
  adapter: postgresql
  encoding: unicode 
  database: contactlist_development
  username: contactlist
  password: parool
  host: 192.168.1.247
  port: 5432
...


Meil on kaks eraldi railsis loodud programmi, mis asuvad
Mysql puhul


  /home/rails/progeadmin/
  rails -d mysql test
/home/rails/veebiadmin/


/usr/local/etc/rails.conf või muusse faili (muuda vastavalt rcrails skripti) kirjuta näiteks:
===Sissejuhatus mudelitesse ja kontrolleritesse===


RAILS_SERVERS="
Railsis on mudelid (model) ja controllerid (controller)
/home/rails/progeadmin/
See kõik asub siis stiilis aadress/kontroller. Näiteks www.nimi.ee kuhu
/home/rails/veebiadmin/
lõime hetk tagasi kontrolleri nimega katsetus.
Kohe peale loomist oli www.nimi.ee/katsetus kättesaadav. Models on kasutusel kui sql andmete hoidjad, meil on kasutuses mudel nimega test. Raisi controlleri failis defineeritakse asju, mida sinna www.nimi.ee/test/? kohta panna äsjaloodud kontrolleril on seal näiteks index, aee on avaleht.
Lisame näiteks indexile väikese teksti:


====Mudeli tekitamine====


$ ruby script/generate model Contact


* Veenduda, et mudelit saab Rails konsoolilt kasutada


Mongrel Cluster seadistus
$ ruby script/console
Loading development environment (Rails 2.1.0)
>> my_contact = Contact.new
=> #<Contact id: nil, first_name: nil, last_name: nil, \
  address: nil, city: nil, state: nil, country: nil, phone: nil, email: nil>


>> my_contact.first_name = 'Priit'
=> "Priit"
>> my_contact.last_name = 'Kask'
=> "Kask"
>> my_contact.address = 'Loomaaia tee 1'
=> "Loomaaia tee 1"
>> my_contact.city = 'Tartu'           
=> "Tartu"
>> my_contact.state = 'TR'
=> "Tartu"
>> my_contact.country = 'Eesti'
=> "Eesti"
>> my_contact.phone = '54331' 
=> "54331"
>> my_contact.email = 'priit@loomaaed.tartu.ee'
=> "priit@loomaaed.tartu.ee"
>> my_contact.save
=> true
>> result = Contact.find(:first)
=> #<Contact id: 3, first_name: "Priit", last_name: "Kask", address: "Loomaaia tee 1", \
  city: "Tartu", state: "TR", country: "Eesti", phone: "54331", email: "priit@loomaaed.tartu.ee">
>> puts result.first_name
Priit
=> nil


mongrel_rails cluster::configure -e production \
Lisaks annab kinnitust õnnestumisest, kui PostgreSQL andmebaasi vastavasse tabelisse on toimunud sissekanne.
-p 8000 -N 3 -c /var/www/apps/testapp -a 127.0.0.1 \
--user mongrel --group mongrel


mongrel_rails cluster::configure -e production \
===Kontrolleri tekitamine===
-p 8100 -N 3 -c /var/www/apps/testapp -a 127.0.0.1 \
--user mongrel --group mongrel


See käsk kirjutab konfiguratsiooni faili config/mongrel_cluster.yml.
Seejärel anname käsu mis loob uue kontrolleri.


  cat home/progeadmin/rails/config/mongrel_cluster.yml
  ruby script/generate controller katsetus


user: programm
avame faili test/app/controllers/katsetus_controller
cwd: /home/progeadmin/rails/
kus asub class KatsetusControllerning tekitame sinna järgneva sisu
port: "8000"
environment: production
group: konkurss
address: 127.0.0.1
pid_file: log/mongrel.pid
servers: 3


Nende käskude peale käivituvad kummagi railsi kohta kolm mongrel protsessi
class KatsetusController < ApplicationController
Esimesel portidele 8001 8002 8003 ja teisel 8101 8102 8103
  def index
    render :text => "tekst index lehele"
  end
end


Mongrel clustri startimiseks tuleb anda käsk
ja liikudes urlile http://www.nimi.ee:8000/katsetus


mongrel_rails cluster::start
peaksime nägema kirja '''tekst index lehele'''


====Rakenduse veebiliidese startimine====


seejärel stardime arenduseks vajaliku webrick serveri


httpd.conf
# cd contactlist
# script/server -d -p 3000
=> Booting WEBrick...
=> Rails application started on http://0.0.0.0:3000
[2008-01-08 18:27:50] INFO  WEBrick 1.3.1
[2008-01-08 18:27:50] INFO  ruby 1.8.6 (2007-09-24) [i386-freebsd7]


Kontrollime, et read oleksid
võti -p 3000 stardib veebiserveri pordile 3000
ning -d paneb tööle taustal, kasutades debumiseks on soovitatav see ärajätta


LoadModule proxy_module libexec/apache22/mod_proxy.so
Nb! kui muudate database.yml faili tuleb veebiserverit taaskäivitada
LoadModule proxy_connect_module libexec/apache22/mod_proxy_connect.so
LoadModule proxy_ftp_module libexec/apache22/mod_proxy_ftp.so
LoadModule proxy_http_module libexec/apache22/mod_proxy_http.so
LoadModule proxy_ajp_module libexec/apache22/mod_proxy_ajp.so
LoadModule proxy_balancer_module libexec/apache22/mod_proxy_balancer.so


Nüüd loome mõlemale progele nende vhostid
nüüd peaksime enda projekti nägema aadressil http://www.nimi.ee:3000


<VirtualHost 193.40.0.10:80>
[[Pilt:Railsiveb.jpg]]
  ServerName progeadmin.katse.ee
  DocumentRoot /home/rails/progeadmin/
  <Directory "/home/rails/progeadmin/">
    Options FollowSymLinks
    AllowOverride None
    Order allow,deny
    Allow from all
  </Directory>
  RewriteEngine On
  # Redirect all non-static requests to cluster
  #RewriteCond %{DOCUMENT_ROOT}/%{REQUEST_FILENAME} !-f
  RewriteRule ^/(.*)$ balancer://mongrel_cluster%{REQUEST_URI} [P,QSA,L]
</VirtualHost>


<VirtualHost 193.40.0.10:80>
===Railsi logid===
  ServerName veebiadmin
  DocumentRoot /home/rails/veebiadmin/
  <Directory "/home/rails/veebiadmin/">
    Options FollowSymLinks
    AllowOverride None
    Order allow,deny
    Allow from all
  </Directory>
  RewriteEngine On
  # Rewrite to trailing slash
  RewriteRule ^/admin$ /admin/ [R,L]
  # test if this is /admin request
  RewriteCond %{REQUEST_URI} ^/admin(/.*)
  # strip off /admin and put result in ENV
  RewriteRule ^/admin(.*) /admin$1 [E=AdminReq:$1]
  RewriteCond /home/rails/admin/public/%{ENV:AdminReq} -f
  # serve static files
  RewriteRule ^/admin/(.*) /home/rails/admin/public/$1 [L]
  # If request is not static, proxy to rails
  RewriteRule ^/(admin/.*)$ balancer://mongrel_cluster2/$1 [P,QSA,L]
</VirtualHost>


Ehitame proxyd
Logid võivad railsil kasvada päris suureks seetõttu oleks mõistlik need roteerima panna


<Proxy balancer://mongrel_cluster2>
näiteks sobiks logrotate jaoks selline blokk
    BalancerMember http://127.0.0.1:8001
    BalancerMember http://127.0.0.1:8002
    BalancerMember http://127.0.0.1:8003
</Proxy>


  <Proxy balancer://mongrel_cluster>
  /www/projekt/rails/log/production.log {
    BalancerMember http://127.0.0.1:8101
    daily
     BalancerMember http://127.0.0.1:8102
    rotate 14
    BalancerMember http://127.0.0.1:8103
    size 5M
</Proxy>
    compress
    create 640
    missingok
    # vaja ka teha railsile restart, kui kasutuses moodulina siis näiteks selliselt
     touch /www/projekt/rails/tmp/restart.txt
  }


ja balaceri
ja liikudes urlile http://www.nimi.ee:8000/katsetus


Listen 8000
peaksime nägema kirja "Hello world"
<VirtualHost 193.40.0.10:8000>
  <Location />
    SetHandler balancer-manager
    Deny from all
    Allow from localhost
  </Location>
</VirtualHost>


Lingid
===Lingid===


* [[Ruby]]


http://blog.innerewut.de/articles/2006/04/21/scaling-rails-with-apache-2-2-mod_proxy_balancer-and-mongrel
* http://www.onlamp.com/pub/a/onlamp/2005/03/03/rails.html

Viimane redaktsioon: 10. november 2010, kell 14:50

Ruby on Rails

Sissejuhatus

Ruby on Rails on veebiarenduse raamistik ehk framework, mis kasutab programmeerimiskeelt Ruby. Kui Rails on alles noor raamistik (2004), siis Ruby on juba aastast 1993, mil Yukihiro Matsumoto sai Jaapanis tööle esimese "Hello World!"-i.

Rails on mõeldud lihtsustama ning kiirendama andmebaasidega seotud veebilehtide loomist. Rails on kirjutatud Ruby keeles ja tegemist on vabavaralise projektiga.

Rails arenduskeskond

Installime vajalikud päkitsad railsile

Paigaldada on vaja

  • Mingi andmebaasi server näiteks MySQL, Postgresql
  • Ruby programeerimiskeele vahendid
  • rubygem-rails koos sltuvustega

Paigaldamine

RoR paigaldamiseks sobib öelda Debian operatsioonisüsteemis

# apt-get install rails

Railsi gemist paigaldamiseks tuleb esiteks installida arvutiss ruby gems pakett ning seejärel vaadata mis versioon railsist on hetkel kõige viimane. Selleks tuleb anda käsk

# gem search rails --remote

Mis tekitab nimekirja railsi aktiivsetest versioonidest mida annab paigadada. Viimane versioon selle teksti kirjutamise hetkel on 2.0.2 nii ,et installime selle andes käsu

# gem install rails --version 2.0.2

Paigaldamine Gentoos

Emergeda tuleb pakett www-apache/passenger ning jälgida edasise seadistuse osas selle paketi poolt jagatud juhiseid.

Rakenduse ehk projekti tekitamine

RoR rakenduse tekitamiseks tuleb

  • tekitada rakendusele vastav kataloogistruktuur

Postgresql puhul

$ rails -D postgresql contactlist
  • tekitada andmebaas, nt PostgreSQL
create table contacts (
id serial not null,              
first_name varchar(100)  not null,
last_name  varchar(100)  not null,                     
address    varchar(255)  not null,                              
city       varchar(100)  not null,                                       
state      varchar(2)    not null,                                                
country    varchar(100)  not null,
phone      varchar(15)   not  null,
email      varchar(100) ,
CONSTRAINT pk_id PRIMARY KEY (id)
);

ning kohendada baasi ligipääs seadistusfailis

config/database.yml

Nt selliselt

development:
  adapter: postgresql
  encoding: unicode  
  database: contactlist_development
  username: contactlist
  password: parool
  host: 192.168.1.247 
  port: 5432
...

Mysql puhul

rails -d mysql test

Sissejuhatus mudelitesse ja kontrolleritesse

Railsis on mudelid (model) ja controllerid (controller) See kõik asub siis stiilis aadress/kontroller. Näiteks www.nimi.ee kuhu lõime hetk tagasi kontrolleri nimega katsetus. Kohe peale loomist oli www.nimi.ee/katsetus kättesaadav. Models on kasutusel kui sql andmete hoidjad, meil on kasutuses mudel nimega test. Raisi controlleri failis defineeritakse asju, mida sinna www.nimi.ee/test/? kohta panna äsjaloodud kontrolleril on seal näiteks index, aee on avaleht. Lisame näiteks indexile väikese teksti:

Mudeli tekitamine

$ ruby script/generate model Contact
  • Veenduda, et mudelit saab Rails konsoolilt kasutada
$ ruby script/console
Loading development environment (Rails 2.1.0)
>> my_contact = Contact.new
=> #<Contact id: nil, first_name: nil, last_name: nil, \
  address: nil, city: nil, state: nil, country: nil, phone: nil, email: nil>
>> my_contact.first_name = 'Priit'
=> "Priit"
>> my_contact.last_name = 'Kask'
=> "Kask"
>> my_contact.address = 'Loomaaia tee 1'
=> "Loomaaia tee 1"
>> my_contact.city = 'Tartu'            
=> "Tartu"
>> my_contact.state = 'TR'
=> "Tartu"
>> my_contact.country = 'Eesti'
=> "Eesti"
>> my_contact.phone = '54331'  
=> "54331"
>> my_contact.email = 'priit@loomaaed.tartu.ee'
=> "priit@loomaaed.tartu.ee"

>> my_contact.save
=> true

>> result = Contact.find(:first)
=> #<Contact id: 3, first_name: "Priit", last_name: "Kask", address: "Loomaaia tee 1", \
  city: "Tartu", state: "TR", country: "Eesti", phone: "54331", email: "priit@loomaaed.tartu.ee">

>> puts result.first_name
Priit
=> nil

Lisaks annab kinnitust õnnestumisest, kui PostgreSQL andmebaasi vastavasse tabelisse on toimunud sissekanne.

Kontrolleri tekitamine

Seejärel anname käsu mis loob uue kontrolleri.

ruby script/generate controller katsetus 

avame faili test/app/controllers/katsetus_controller kus asub class KatsetusControllerning tekitame sinna järgneva sisu

class KatsetusController < ApplicationController 

 def index
   render :text => "tekst index lehele"
 end

end

ja liikudes urlile http://www.nimi.ee:8000/katsetus

peaksime nägema kirja tekst index lehele

Rakenduse veebiliidese startimine

seejärel stardime arenduseks vajaliku webrick serveri

# cd contactlist
# script/server -d -p 3000
=> Booting WEBrick...
=> Rails application started on http://0.0.0.0:3000
[2008-01-08 18:27:50] INFO  WEBrick 1.3.1
[2008-01-08 18:27:50] INFO  ruby 1.8.6 (2007-09-24) [i386-freebsd7]

võti -p 3000 stardib veebiserveri pordile 3000 ning -d paneb tööle taustal, kasutades debumiseks on soovitatav see ärajätta

Nb! kui muudate database.yml faili tuleb veebiserverit taaskäivitada

nüüd peaksime enda projekti nägema aadressil http://www.nimi.ee:3000

Railsi logid

Logid võivad railsil kasvada päris suureks seetõttu oleks mõistlik need roteerima panna

näiteks sobiks logrotate jaoks selline blokk

/www/projekt/rails/log/production.log {
   daily
   rotate 14
   size 5M
   compress
   create 640
   missingok
   # vaja ka teha railsile restart, kui kasutuses moodulina siis näiteks selliselt
   touch /www/projekt/rails/tmp/restart.txt
 }

ja liikudes urlile http://www.nimi.ee:8000/katsetus

peaksime nägema kirja "Hello world"

Lingid