Erinevus lehekülje "Ruby on rails" redaktsioonide vahel

Allikas: Kuutõrvaja
(Paigaldamine)
 
(ei näidata sama kasutaja 25 vahepealset redaktsiooni)
4. rida: 4. rida:
  
 
Ruby on Rails on veebiarenduse raamistik ehk ''framework'', mis kasutab programmeerimiskeelt Ruby. Kui Rails on alles noor raamistik (2004), siis Ruby on juba aastast 1993, mil Yukihiro Matsumoto sai Jaapanis tööle esimese "Hello World!"-i.
 
Ruby on Rails on veebiarenduse raamistik ehk ''framework'', mis kasutab programmeerimiskeelt Ruby. Kui Rails on alles noor raamistik (2004), siis Ruby on juba aastast 1993, mil Yukihiro Matsumoto sai Jaapanis tööle esimese "Hello World!"-i.
 
Ruby't saab proovida ka otse browseris http://tryruby.hobix.com/
 
  
 
Rails on mõeldud lihtsustama ning kiirendama andmebaasidega seotud veebilehtide loomist. Rails on kirjutatud Ruby keeles ja tegemist on vabavaralise projektiga.
 
Rails on mõeldud lihtsustama ning kiirendama andmebaasidega seotud veebilehtide loomist. Rails on kirjutatud Ruby keeles ja tegemist on vabavaralise projektiga.
 
Edasine tekst on kirjutatud FreeBSDd silmas pidades, kuid peaks olema piisavalt üldine ,et kasutada kõigil Linux/UNIX süsteemidel.
 
  
 
===Rails arenduskeskond===
 
===Rails arenduskeskond===
17. rida: 13. rida:
 
Paigaldada on vaja  
 
Paigaldada on vaja  
  
* Mysql server
+
* Mingi andmebaasi server näiteks MySQL, Postgresql
* ruby18
+
* Ruby programeerimiskeele vahendid
* rubygem-rails koos s2ltuvustega
+
* rubygem-rails koos sltuvustega
 +
 
 +
====Paigaldamine====
  
Paigaldame mysql serveri ning siis ruby. FreeBSD's saab viimase installida lihtsalt.
+
RoR paigaldamiseks sobib öelda Debian operatsioonisüsteemis
  
  cd /usr/ports/lang/ruby18
+
  # apt-get install rails
make install clean
 
  
'''railsi install'''
+
Railsi gemist paigaldamiseks tuleb esiteks installida arvutiss ruby gems pakett ning seejärel vaadata mis versioon railsist on hetkel kõige viimane. Selleks tuleb anda käsk
  
Porsudest on hetkel rails 1.x versioon kuid see on juba pisut vana seega
+
# gem search rails --remote
Paigaldame ruby gems paketti ning siis selleks ,et vaadata mis versiooni railsi installida saab
 
  
gem search rails --remote
+
Mis tekitab nimekirja railsi aktiivsetest versioonidest mida annab paigadada.
 +
Viimane versioon selle teksti kirjutamise hetkel on 2.0.2 nii ,et installime selle andes käsu
  
Tekitab nimekirja railsi versioonidest mida annab paigadada.
+
# gem install rails --version 2.0.2
Viimane versioon hetkel on 2.0.2 nii ,et installime selle
 
  
gem install rails --version 2.0.2
+
'''Paigaldamine Gentoos'''
  
'''Uue projekti start'''
+
Emergeda tuleb pakett www-apache/passenger ning jälgida
 +
edasise seadistuse osas selle paketi poolt jagatud juhiseid.
  
Uue projekti loome käsuga
+
====Rakenduse ehk projekti tekitamine====
  
rails ideenimi
+
RoR rakenduse tekitamiseks tuleb
  
rails 2.0 puhul ,et vältida mysqli tuleb kirjutada
+
* tekitada rakendusele vastav kataloogistruktuur
  
  rails -d mysql test
+
Postgresql puhul
 +
 
 +
  $ rails -D postgresql contactlist
  
Genereerib kausta test
+
* tekitada andmebaas, nt PostgreSQL
  
seejärel stardime arenduseks vajaliku webrick serveri
+
create table contacts (
 +
id serial not null,             
 +
first_name varchar(100)  not null,
 +
last_name  varchar(100)  not null,                   
 +
address    varchar(255)  not null,                             
 +
city      varchar(100)  not null,                                     
 +
state      varchar(2)    not null,                                               
 +
country    varchar(100)  not null,
 +
phone      varchar(15)  not  null,
 +
email      varchar(100) ,
 +
CONSTRAINT pk_id PRIMARY KEY (id)
 +
);
  
cd test
+
ning kohendada baasi ligipääs seadistusfailis
script/server -d -p 3000
 
=> Booting WEBrick...
 
=> Rails application started on http://0.0.0.0:3000
 
[2008-01-08 18:27:50] INFO  WEBrick 1.3.1
 
[2008-01-08 18:27:50] INFO  ruby 1.8.6 (2007-09-24) [i386-freebsd7]
 
  
võti -p 3000 stardib veebiserveri pordile 3000
+
config/database.yml
ning -d paneb tööle taustal, kasutades debumiseks on soovitatav see ärajätta
 
  
Nb! kui muudate database.yml faili tuleb veebiserverit taaskäivitada
+
Nt selliselt
  
nüüd peaksime enda projekti nägema aadressil http://www.nimi.ee:3000
+
development:
 +
  adapter: postgresql
 +
  encoding: unicode 
 +
  database: contactlist_development
 +
  username: contactlist
 +
  password: parool
 +
  host: 192.168.1.247
 +
  port: 5432
 +
...
  
[[Pilt:Railsiveb.jpg]]
+
Mysql puhul
  
Seejärel anname käsu mis loob uue kontrolleri.
+
rails -d mysql test
  
ruby script/generate controller katsetus
+
===Sissejuhatus mudelitesse ja kontrolleritesse===
  
Railsis on mudelid (model) ja controllerid (controller )
+
Railsis on mudelid (model) ja controllerid (controller)
 
See kõik asub siis stiilis aadress/kontroller. Näiteks www.nimi.ee kuhu
 
See kõik asub siis stiilis aadress/kontroller. Näiteks www.nimi.ee kuhu
 
lõime hetk tagasi kontrolleri nimega katsetus.
 
lõime hetk tagasi kontrolleri nimega katsetus.
 
Kohe peale loomist oli www.nimi.ee/katsetus kättesaadav. Models on kasutusel kui sql andmete hoidjad, meil on kasutuses mudel nimega test. Raisi controlleri failis defineeritakse asju, mida sinna www.nimi.ee/test/? kohta panna äsjaloodud kontrolleril on seal näiteks index, aee on avaleht.
 
Kohe peale loomist oli www.nimi.ee/katsetus kättesaadav. Models on kasutusel kui sql andmete hoidjad, meil on kasutuses mudel nimega test. Raisi controlleri failis defineeritakse asju, mida sinna www.nimi.ee/test/? kohta panna äsjaloodud kontrolleril on seal näiteks index, aee on avaleht.
Lisame näiteks indexile väikese teksti:  
+
Lisame näiteks indexile väikese teksti:
 +
 
 +
====Mudeli tekitamine====
 +
 
 +
$ ruby script/generate model Contact
 +
 
 +
* Veenduda, et mudelit saab Rails konsoolilt kasutada
 +
 
 +
$ ruby script/console
 +
Loading development environment (Rails 2.1.0)
 +
>> my_contact = Contact.new
 +
=> #<Contact id: nil, first_name: nil, last_name: nil, \
 +
  address: nil, city: nil, state: nil, country: nil, phone: nil, email: nil>
 +
 
 +
>> my_contact.first_name = 'Priit'
 +
=> "Priit"
 +
>> my_contact.last_name = 'Kask'
 +
=> "Kask"
 +
>> my_contact.address = 'Loomaaia tee 1'
 +
=> "Loomaaia tee 1"
 +
>> my_contact.city = 'Tartu'           
 +
=> "Tartu"
 +
>> my_contact.state = 'TR'
 +
=> "Tartu"
 +
>> my_contact.country = 'Eesti'
 +
=> "Eesti"
 +
>> my_contact.phone = '54331' 
 +
=> "54331"
 +
>> my_contact.email = 'priit@loomaaed.tartu.ee'
 +
=> "priit@loomaaed.tartu.ee"
 +
 +
>> my_contact.save
 +
=> true
 +
 +
>> result = Contact.find(:first)
 +
=> #<Contact id: 3, first_name: "Priit", last_name: "Kask", address: "Loomaaia tee 1", \
 +
  city: "Tartu", state: "TR", country: "Eesti", phone: "54331", email: "priit@loomaaed.tartu.ee">
 +
 +
>> puts result.first_name
 +
Priit
 +
=> nil
 +
 
 +
Lisaks annab kinnitust õnnestumisest, kui PostgreSQL andmebaasi vastavasse tabelisse on toimunud sissekanne.
 +
 
 +
===Kontrolleri tekitamine===
 +
 
 +
Seejärel anname käsu mis loob uue kontrolleri.
 +
 
 +
ruby script/generate controller katsetus
  
 
avame faili test/app/controllers/katsetus_controller  
 
avame faili test/app/controllers/katsetus_controller  
93. rida: 153. rida:
 
peaksime nägema kirja '''tekst index lehele'''
 
peaksime nägema kirja '''tekst index lehele'''
  
Edasi võib lugeda juba õpetusi stiilis
+
====Rakenduse veebiliidese startimine====
 +
 
 +
seejärel stardime arenduseks vajaliku webrick serveri
 +
 
 +
# cd contactlist
 +
# script/server -d -p 3000
 +
=> Booting WEBrick...
 +
=> Rails application started on http://0.0.0.0:3000
 +
[2008-01-08 18:27:50] INFO  WEBrick 1.3.1
 +
[2008-01-08 18:27:50] INFO  ruby 1.8.6 (2007-09-24) [i386-freebsd7]
 +
 
 +
võti -p 3000 stardib veebiserveri pordile 3000
 +
ning -d paneb tööle taustal, kasutades debumiseks on soovitatav see ärajätta
  
http://www.onlamp.com/pub/a/onlamp/2005/03/03/rails.html
+
Nb! kui muudate database.yml faili tuleb veebiserverit taaskäivitada
 +
 
 +
nüüd peaksime enda projekti nägema aadressil http://www.nimi.ee:3000
 +
 
 +
[[Pilt:Railsiveb.jpg]]
  
 
===Railsi logid===
 
===Railsi logid===
113. rida: 189. rida:
 
     touch /www/projekt/rails/tmp/restart.txt
 
     touch /www/projekt/rails/tmp/restart.txt
 
   }
 
   }
 +
 +
ja liikudes urlile http://www.nimi.ee:8000/katsetus
 +
 +
peaksime nägema kirja "Hello world"
 +
 +
===Lingid===
 +
 +
* [[Ruby]]
 +
 +
* http://www.onlamp.com/pub/a/onlamp/2005/03/03/rails.html

Viimane redaktsioon: 10. november 2010, kell 17:50

Ruby on Rails

Sissejuhatus

Ruby on Rails on veebiarenduse raamistik ehk framework, mis kasutab programmeerimiskeelt Ruby. Kui Rails on alles noor raamistik (2004), siis Ruby on juba aastast 1993, mil Yukihiro Matsumoto sai Jaapanis tööle esimese "Hello World!"-i.

Rails on mõeldud lihtsustama ning kiirendama andmebaasidega seotud veebilehtide loomist. Rails on kirjutatud Ruby keeles ja tegemist on vabavaralise projektiga.

Rails arenduskeskond

Installime vajalikud päkitsad railsile

Paigaldada on vaja

  • Mingi andmebaasi server näiteks MySQL, Postgresql
  • Ruby programeerimiskeele vahendid
  • rubygem-rails koos sltuvustega

Paigaldamine

RoR paigaldamiseks sobib öelda Debian operatsioonisüsteemis

# apt-get install rails

Railsi gemist paigaldamiseks tuleb esiteks installida arvutiss ruby gems pakett ning seejärel vaadata mis versioon railsist on hetkel kõige viimane. Selleks tuleb anda käsk

# gem search rails --remote

Mis tekitab nimekirja railsi aktiivsetest versioonidest mida annab paigadada. Viimane versioon selle teksti kirjutamise hetkel on 2.0.2 nii ,et installime selle andes käsu

# gem install rails --version 2.0.2

Paigaldamine Gentoos

Emergeda tuleb pakett www-apache/passenger ning jälgida edasise seadistuse osas selle paketi poolt jagatud juhiseid.

Rakenduse ehk projekti tekitamine

RoR rakenduse tekitamiseks tuleb

  • tekitada rakendusele vastav kataloogistruktuur

Postgresql puhul

$ rails -D postgresql contactlist
  • tekitada andmebaas, nt PostgreSQL
create table contacts (
id serial not null,              
first_name varchar(100)  not null,
last_name  varchar(100)  not null,                     
address    varchar(255)  not null,                              
city       varchar(100)  not null,                                       
state      varchar(2)    not null,                                                
country    varchar(100)  not null,
phone      varchar(15)   not  null,
email      varchar(100) ,
CONSTRAINT pk_id PRIMARY KEY (id)
);

ning kohendada baasi ligipääs seadistusfailis

config/database.yml

Nt selliselt

development:
  adapter: postgresql
  encoding: unicode  
  database: contactlist_development
  username: contactlist
  password: parool
  host: 192.168.1.247 
  port: 5432
...

Mysql puhul

rails -d mysql test

Sissejuhatus mudelitesse ja kontrolleritesse

Railsis on mudelid (model) ja controllerid (controller) See kõik asub siis stiilis aadress/kontroller. Näiteks www.nimi.ee kuhu lõime hetk tagasi kontrolleri nimega katsetus. Kohe peale loomist oli www.nimi.ee/katsetus kättesaadav. Models on kasutusel kui sql andmete hoidjad, meil on kasutuses mudel nimega test. Raisi controlleri failis defineeritakse asju, mida sinna www.nimi.ee/test/? kohta panna äsjaloodud kontrolleril on seal näiteks index, aee on avaleht. Lisame näiteks indexile väikese teksti:

Mudeli tekitamine

$ ruby script/generate model Contact
  • Veenduda, et mudelit saab Rails konsoolilt kasutada
$ ruby script/console
Loading development environment (Rails 2.1.0)
>> my_contact = Contact.new
=> #<Contact id: nil, first_name: nil, last_name: nil, \
  address: nil, city: nil, state: nil, country: nil, phone: nil, email: nil>
>> my_contact.first_name = 'Priit'
=> "Priit"
>> my_contact.last_name = 'Kask'
=> "Kask"
>> my_contact.address = 'Loomaaia tee 1'
=> "Loomaaia tee 1"
>> my_contact.city = 'Tartu'            
=> "Tartu"
>> my_contact.state = 'TR'
=> "Tartu"
>> my_contact.country = 'Eesti'
=> "Eesti"
>> my_contact.phone = '54331'  
=> "54331"
>> my_contact.email = 'priit@loomaaed.tartu.ee'
=> "priit@loomaaed.tartu.ee"

>> my_contact.save
=> true

>> result = Contact.find(:first)
=> #<Contact id: 3, first_name: "Priit", last_name: "Kask", address: "Loomaaia tee 1", \
  city: "Tartu", state: "TR", country: "Eesti", phone: "54331", email: "priit@loomaaed.tartu.ee">

>> puts result.first_name
Priit
=> nil

Lisaks annab kinnitust õnnestumisest, kui PostgreSQL andmebaasi vastavasse tabelisse on toimunud sissekanne.

Kontrolleri tekitamine

Seejärel anname käsu mis loob uue kontrolleri.

ruby script/generate controller katsetus 

avame faili test/app/controllers/katsetus_controller kus asub class KatsetusControllerning tekitame sinna järgneva sisu

class KatsetusController < ApplicationController 

 def index
   render :text => "tekst index lehele"
 end

end

ja liikudes urlile http://www.nimi.ee:8000/katsetus

peaksime nägema kirja tekst index lehele

Rakenduse veebiliidese startimine

seejärel stardime arenduseks vajaliku webrick serveri

# cd contactlist
# script/server -d -p 3000
=> Booting WEBrick...
=> Rails application started on http://0.0.0.0:3000
[2008-01-08 18:27:50] INFO  WEBrick 1.3.1
[2008-01-08 18:27:50] INFO  ruby 1.8.6 (2007-09-24) [i386-freebsd7]

võti -p 3000 stardib veebiserveri pordile 3000 ning -d paneb tööle taustal, kasutades debumiseks on soovitatav see ärajätta

Nb! kui muudate database.yml faili tuleb veebiserverit taaskäivitada

nüüd peaksime enda projekti nägema aadressil http://www.nimi.ee:3000

Railsiveb.jpg

Railsi logid

Logid võivad railsil kasvada päris suureks seetõttu oleks mõistlik need roteerima panna

näiteks sobiks logrotate jaoks selline blokk

/www/projekt/rails/log/production.log {
   daily
   rotate 14
   size 5M
   compress
   create 640
   missingok
   # vaja ka teha railsile restart, kui kasutuses moodulina siis näiteks selliselt
   touch /www/projekt/rails/tmp/restart.txt
 }

ja liikudes urlile http://www.nimi.ee:8000/katsetus

peaksime nägema kirja "Hello world"

Lingid