Proxmox VE 1.x

Sissejuhatus

Proxmox on asutus mis arendab Debianil ja vabavaral baseeruvaid serverilahendusi Proxmox VE on Debianile loodud KVM ja OpenVZ tehnikale baseeruvate virtuaalserverite haldusplatform e alusdistro. Proxmox kuulub GPL litsentsi alla.

Proxmox VE võimalused:

• Virtuaalmasinate võrgu boodi tugi gPXE abil http://www.etherboot.org/wiki/pxechaining
• Lihtne kuid võimas veebiliides
• Clustri tugi
• Virtuaalserverite mugav kasutamine üle java konsooli

Install

Installimiseks on kaks võimalust, esiteks on võimalik tõmmata ametlik ISO fail ning paigaldada Proxmox sealt. Juhend ja ISO tõmbamise lingid asuvad aadressil http://pve.proxmox.com/wiki/Installation

Kui mingil põhjusel ametlikust paketist install ebaõnnestub. Näiteks ei tundnud minul seal leiduv Debian ära võrgukaarte ühe teatud kerneli bugi tõttu. Saab paigaldada käsitsi kõige uuema Debiani ning sinna omakorda Proxmoxi paketi. Selleks esimese sammuna tuleks paigaldada tavaline Debian distro ja järgida juhendit http://pve.proxmox.com/wiki/Install_Proxmox_VE_on_Debian_Lenny

Mingil arusaamatul põhjusel juhendis viidatud sources.list (/etc/apt/sources.list) faili muudatused ei tahtnud mul töötada, kasutasin seetõttu järgnevaid väärtusi.

deb http://security.debian.org/ lenny/updates main
deb http://ftp.debian.org/debian lenny main
deb http://download.proxmox.com/debian lenny pve1.6
deb http://security.debian.org/ lenny/updates main

Ka on juhendis viidatud kerneliversioonid väga vanad, praegusel hetkel tasuks paigaldada juba uuem

# aptitude install proxmox-ve-2.6.32

Nimetatud kerneli versioon toetab ka KSM nimelist tehnoloogiat mälukasutuse vähendamiseks virtuaalmasinatel http://pve.proxmox.com/wiki/KSM Pisut juttu veel sellest funktsioonist leiab kerneli uuenduste loetelu juures http://kernelnewbies.org/Linux_2_6_32#head-d3f32e41df508090810388a57efce73f52660ccb

Võrgu seadistus

Probleem, meil on serveril üks võrgukaart ning tahame omistada sellele avaliku IP aadressi (192.168.0.60), lisaks aga ka teha üle selle virtuaalsete serveriteni bridge (silla) millekaudu pääsevad võrku ka kõik serveris resideeruvad virtuaalmasinad.

avame faili /etc/network/interfaces

auto vmbr0
iface vmbr0 inet static
        address  192.168.0.60
        netmask  255.255.255.0
        bridge_ports eth0 
        bridge_stp off
        bridge_fd 0

Ja ongi valmis. Server on ligipääsetav ip aadressi 192.168.0.60 abil ning KVM virtuaalmasinate network kaardid võib siduda vmbr0 sillaga. Virtuaalmasinate sees võib tekkinud võrguseadmele omistada koheselt sama võrgu ip aadresse või DHCP teenuse olemasolu korral küsida IP aadresse.

Tähele tasub panna, et vmbr0 tuleb külge linuxitele esimese võrguseadme, ehk eth0ina, vmbr1 järgnevalt eth1na jne..

Proxmox DRBD cluster

Soovitatav on, et kettal või partitsioonil, kus virtuaalmasinad resideeruvad oleks eelnevalt seadistatud LVM

• http://pve.proxmox.com/wiki/DRBD Ametlik seadistusjuhend
• http://www.drbd.org/ DRBD ametlik kodulehekülg
• http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/DRBD_kasutamine_Debianiga DRBD kasutamine Debianiga

Virtuaalserverite backupimine ja taastamine

Proxmoxi veebiliidesest on võimalik seda seadistada virtuaalserveritest nii automaatselt snapshotte kui täisvarukoopiaid tegema.

Varundatud masinate taastamine toimbu käsureal vzrestore (OpenVZ) või qmrestore (KVM) käskudega.

Põjalikuma juhendi leiab taas ametlikust wikist

• http://pve.proxmox.com/wiki/Backup_-_Restore_-_Live_Migration

Veebiliides

Pöördudes http://proxmox.zoo.tartu.ee aadressile peaks avanema veebiaken kus saab virtuaalseid masinaid luua ja hallata.

KVM virtuaalserveri loomine. Kui virtuaalmasinas (KVM) kasutatav operatsioonisüsteem lubab siis tasub kasutada virtio seamdmeid (võrk, ketas), nendepoolt tekitatud väiksema overheadi tõttu, pole vaja virtuaalserveril emuleerida mingit konkreetset rauda.

Lingid

Proxmoxi wiki

• http://pve.proxmox.com/wiki/Main_Page

Erinevate virtuaalmasinate loomise ja halduse tarkvarade võrdlustabel wikipedias

• http://en.wikipedia.org/wiki/Comparison_of_platform_virtual_machines

Kaks linki mälu kokkuhoidmisest virtuaalmasinate puhul

• http://avikivity.blogspot.com/2008/04/memory-overcommit-with-kvm.html
• http://www.linux-kvm.com/content/memory-ballooning-feature-coming-soon-kvm

Uue XENi fetuuridest

• http://wiki.xensource.com/xenwiki/Xen4.0

Virtuaalmasinate haldamiseks on hea asi libvirt. Võimalik on kasutada juba mõnda selle otsa ehitatud liidest või teha ise endale sobiv liides. Libvirt suhtleb virtualiseerimiskihiga ja kasutaja ei pea väga muretsema, kas all on KVM, Xen või midagi muud.

• http://libvirt.org/

KVM kasutamine Debian Lennyga

• http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/KVM_kasutamine_Debian_Lenniga

KVM kasutamine Ubuntu 10.04 operatsioonisüsteemiga

• http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/KVM_kasutamine_Ubuntu_10.04_operatsioonisüsteemiga