Vahendid kettatestiks

dd

Alustuseks kõige lihtsam lugemise ja kirjutuskiiruse testimise utiliit

# dd if=/dev/sda of=/dev/null bs=1024k count=1000

1000+0 records in
1000+0 records out
1048576000 bytes (1.0 GB) copied, 17.0656 s, 61.4 MB/s

dd käsku võib peal juurutada ntx nii:

# kirjutamine, ketta algusse ja lõppu
dd bs=1024K count=1024 if=/dev/zero of=/dev/hdc
dd bs=1024K count=1024 if=/dev/zero of=/dev/hdc seek=75000
# lugemine
dd bs=1024K count=1024 if=/dev/hdc of=/dev/null
dd bs=1024K count=1024 if=/dev/hdc of=/dev/null skip=75000

Kui blocksize suurus anda rohkem kui operatsioonisüsteemil on kasutada mälu, õigemini vaba mälu, siis ta hakkab tõenäoliselt swappima ja tulemus moondub või ei tööta üldse. Selles osas tasub jälgida vmstat väljundit.

Linux hdparm

# hdparm -tT /dev/sda

/dev/sda:
 Timing cached reads:   8688 MB in  2.00 seconds = 4349.14 MB/sec
 Timing buffered disk reads:  174 MB in  3.00 seconds =  57.91 MB/sec

Bonnie

Kirjutus ja lugemistestid

# /usr/local/bin/bonnie
File './Bonnie.81484', size: 104857600
Writing with putc()...done
Rewriting...done
Writing intelligently...done
Reading with getc()...done
Reading intelligently...done
Seeker 1...Seeker 2...Seeker 3...start 'em...done...done...done...
              -------Sequential Output-------- ---Sequential Input-- --Random--
              -Per Char- --Block--- -Rewrite-- -Per Char- --Block--- --Seeks---
Machine    MB K/sec %CPU K/sec %CPU K/sec %CPU K/sec %CPU K/sec %CPU  /sec %CPU
          100 163734 81.9 280862 22.1 384488 57.6 127538 97.3 2539304 98.2 214041.1 253.4

Raidist ja selle töökiirusest

raid1 on mirror, ehk paarisarv kettaid on pandud üksteist mirrordama

raid0 on stripe ehk siis hulk kettaid on järjestikku ühendatud üheks kettaks, failisüsteem on venitatud üle kõigi ketaste, plussiks on, et see virtuaalne suur ketas töötab kõigi lisatud ketaste kiiruse summana (tegelikult natuke vähem sest kaod on) miinuseks on see, et kui 1 ketas rikneb läheb kogu failisüsteem päästmatult puruks. Kiiremaks muutub raid0 andmed on jaotatud mööda mitut ketast, arvuti lugeda ühe fali blokke korraga nii ühelt kui teiselt kettalt liites nii erinevate ketaste kiirused. Kirjutades kettale jagatakse aga juba automaatselt baidid laiali.

raid10 on kombineeritud 1 ja 0, võetud näiteks neli ketast...jagatud kaheks paariks, need omavahel mirrordatud ja saadud kaks virtuaalset ketast omakord ühendatud kokku stripeks. tulemuseks üks virtuaalne seade mis esiteks on kiire ja teiseks võib sealt korraga 2 ketast hapneda

raid5 on ka veel olemas

Ketaste raidi lisamiseks on olemas kaks võimalust nn softwareline raid ja tarkvaraline. Esimesel juhul teeb töö ära tarkvara teisel juhul eraldi arvutisse pistetud kaart enda kiipidega.

Ei maksa täielikult tõepähe võtta, aga umbkaudu sellised katsetulemused Sulgudes toodud ketaste arv

• RAID10(4) on kiiruse poolest sama mis RAID0(2).
• RAID0 iga lisandunud ketas annab kiirust juurde 0,9 - 0,7
• RAID1(2) on ~5% aeglasem ühest kettast
• RAID5(5) lugemine on kiire, umbes nagu RAID0(4), kuid kirjutamine aeglane, midagi nagu RAID1(2)

Kloonimine

kasutamiseks sobib sysrescsd http://www.sysresccd.org/Screenshots

1. arvuti

nc -l -p 3000 | dd of=/de/sda

2. arvuti

dd if=/dev/sda | nc 192.168.1.5 3000

Lingid

http://www.iozone.org/