Bash

Bash kooriku skript

Kooriku skript on tekstifail, millesse on kirjutatud üksteise järele programmi nimed või kooriku sisekäsud. Lisaks saab kasutada programmeerimisele iseloomulikke konstruktsioone, nagu tingimus, kordus- ja valiklause jne. Koorik on interpreteeritav keel.

Paljud süsteemi utiliidid on kooriku skriptid.

Skripti kirjutamine ja käivitamine

Kooriku skript kirjutatakse tekstiredaktoris, kusjuures failil peab olema lugemis- ja käivitamisõigus.

Näiteks toome skpriti, mis kirjutab ekraanile "Näe, poolkuu".

 #!/bin/sh
 echo "Näe, poolkuu"

Selgituseks märgime, et

• #!/bin/sh näitab interpretaatori nime
• echo on sisekäsk, mis väljastab ekraanile oma argumendi

Skript käivitakse käsurealt

Esmalt tuleb skript teha käivitatavaks öeldes

 $ chmod 0755 skript.sh

ja käivitada

 $ ./skript.sh

Heaks kombeks on skripti nimi lõpetada mõnetähelise kombinatsiooniga, mis viitab interpretaatorile - '.sh'.

Skripti käivitamisel käivitatakse uus koorik, milles skripti käsud täidetakse.

Muutuja ja väärtuse omistamine

Muutuja nimi peab algama tähe või alakriipsuga, kusjuures võib sisaldada neid ja ka numbreid. Muutuja tüüpi pole tarvis deklareerida.

Muutujale väärtuse omistamisel märgitakse teda vaid nimega (a_1), kuid talle viidates peab alustama muutuja nime dollar ($a_1). Näites omistatakse võrdusmärgi abil muutujale väärtus ja kasutatakse seda

 #!/bin/sh
 a_1=5
 b_1=$a_1
 c_1=Tere
 echo $a_1 
 echo $b_1
 echo $c_1

Tühikute olemasolu ja puudumine on oluline.

Kui muutujale väärtust omistades on vaja vältida metasümbolite erilist käsitlust, siis tuleb avaldis kirjutada ülakomade vahele, näiteks

#!/bin/sh
echo 'Ei asenda keskkonnamuutujat $OSTYPE tema väärtusega'

Kui on tarvis, et keskkonnamuutujad asenduksid oma väärtustega ning toimuks muutuja väärtustamine, siis kasutatakse jutumärke, näiteks

 #!/bin/sh
 echo "Keskkonnamuutujate asemele tekivad nende väärtused: $OSTYPE"
 echo "Muutujad väärtustatakse: $(date)"
 echo "Käsud väärtustatakse: `date`"
 echo "Aritmeetiline väärtustamine: 11 + 11 = $((11+11))"

Aritmeetilised tehted

Esitame näited aritmeetiliste tehete kohta

• "+, -" - liitmine ja lahutamine
• "*, /, %" - korrutamine, jagamine ja jääk
• "<<, >>" - bitinihe

 #!/bin/sh
 a=255
 b=1
 c=5
 d=50
 a_miinus_c=$(($a - $b))
 a_jaak_d=$(($a % $d))
 a_bitinihe_paremale_b=$(($a >> $b))
 echo "$a - $b = $a_miinus_c"
 echo "$a % $d = $a_jaak_d"
 echo "$a >> $b = $a_bitinihe_paremale_b"

Tingimused ja valikulause

Valikulause võimaldab vastavalt seatud tingimustele programmi edasist käiku suunata.

Arvulisi suurusi võrreldakse järgmiste loogiliste operaatoritega

• -eq - võrdne (ingl. k. equal)
• -ne - mittevõrdne (ingl. k. not equal)
• -lt - väiksem (ingl. k. less than)
• -le - väiksemvõrdne (ingl. k. less equal)
• -gt - suurem (ingl. k. greater than)
• -ge - suuremvõrdne (ingl. k. greater equal)

Näiteks tingimus

[ 5 < 6 ]

on tõene kuna "viis on väiksem kuuest".

If-elif-else valikulause

Skript genereerib juhusliku arvu vahemikus 0 kuni 32 767 (2^15) ja teatab, milline see on

 #!/bin/sh
 a=$RANDOM
   if [ $a -lt 10000 ]; then
      echo "Juhuslik arv $a < 10 000"
 elif [ $a -ge 10000 -a $a -lt 20000 ]; then
      echo "Juhuslik arv on 10 000 <= $a < 20 000"
 else [ $a -ge 20000 -a $a -lt 32767 ]
      echo "Juhuslik arv on 20 000 <= $a < 32767"
 fi

Näites esitatakse tingimused, kusjuures

• -a (AND) nõuab mõlema tingimuse samaaegset täidetust
• -o (OR) väljendab, et täidetud võib olla üks või teine või mõlemad.
•  ! (NOT) alustades tingimust hüüumärgiga märgitakse eitust

Näiteks tingimus

[ ! 5 < 6 ]

on väär kuna "viis on väiksem kuuest", aga kasutatakse loogilist eitust (!).

Kantsulgude asemel võib tingimuse esitamisel kasutada suvalist programmi. Sel juhul tõlgendatakse programmi lõppkoodi väärtust tõeväärtusena, so 0 on tõene ja muu väär. Näites saadab õppejõud igale praktikumist puudujale kirja, milles ta vabandab, et viib õppetööd läbi ilma tegelase osavõtuta

 #!/bin/sh
 for i in priit miima peeter mart liibu
 do
 if ! who | grep $i ; then
   echo -e "Subject: Ma vabandan, et Teid polnud kohal\n\n." | \
 /usr/sbin/sendmail $i
 fi
 done

Nagu ikka, peab rida jätkav kaigas olema viimane sümbol real.

Tihti kasutatakse tingimuste esitamisel spetsiaalset sisekäsku test. Esitame näite selle käsu kasutamisest

 #!/bin/sh
 a=$RANDOM
   if test $a -lt 10000; then
      echo "Juhuslik arv $a < 10 000"
 elif test $a -ge 10000 -a $a -lt 20000; then
      echo "Juhuslik arv on 10 000 <= $a < 20 000"
 else test $a -ge 20000 -a $a -lt 32767
      echo "Juhuslik arv on 20 000 <= $a < 32767"
 fi

If-else tingimust saab esitada ka && (AND) ja || (OR) abil

 #!/bin/sh
 a=$RANDOM
 (test $a -lt 15000 && echo "$a < 15 000" ) || echo "$a >= 15 000"

&& -le järgnev käsk täidetakse, kui eelnenud käsu lõppkood oli null (tõene).
|| -le järgnev käsk täidetakse, kui eelnenud käsu lõppkood oli üks (väär).

Loogiliste tehetega mängimiseks on otstarbekas kasutada spetsiaalseid programme true ja false, mis ei tee muud, kui tagastavad vastava lõppkoodi

 bash~$ (true && echo "õige" ) || echo "väär"
 õige
 bash~$ (false && echo "õige" ) || echo "väär"
 väär

Tavaline on skriptides kontrollida mingite muutujate seadistust, näiteks kontrollime kas ssl kataloog on seadistatud

 if [ "$MOD_SSL_DIR" = "" ]
 then                      
         echo "MOD_SSL_DIR seadmata"
         exit 1                     
 fi

Leksikograafilisi tingimusi esitatakse järgmiste loogiliste operaatorite abil

   * = võrdne
   * != mittevõrdne 

Esitame näite, kus skript ootab vastust küsimusele, "Kes on Kuutõrvaja üks peategelaskujusid?"

 #!/bin/sh
 echo "Kes on Kuutõrvaja üks peategelaskujusid?\n"
 read vastus
 if [ $vastus = "Priit" ]; then 
   echo "Õige"
 else
    echo "Vale"
 fi

Rida 'read vastus' ootab klaviatuurilt sisestust ning omistab selle muutuja $vastus väärtuseks.

Case valikulause

Case valik võimaldab valida mitme tegevuse vahel. Näide teatab, kas sisestatud sõna algustäht oli vahemikust A-K, L-Z või midagi muud

 #!/bin/sh
 echo "Sisestage klaviatuurilt sõna:"
 read a
 case $a in
   [a-k]*|[A-K]*) echo "Sisestatud sõna algab tähega vahemikust A kuni K";;
   [l-z]*|[L-Z]*) echo "Sisestatud sõna algab tähega vahemikust L kuni Z";;
               *) echo "Midagi muud";;  
 esac

Valikut määrav regulaaravaldise stiilis avaldis [a-k]*|[A-K]* tähendab, et klapivad stringid, mis algavad väikese vahemikku a kuni k jääva tähega või samasse vahemikku jääva suure tähega.

Select valikulause

See on väga sarnane Case valikule olles interaktiivsem

 #!/bin/sh
 select i in "Tartu" "Valga" "Paide" "Ahja" "Ots"
 do
 case $i in
 Tartu) echo "Tartu" ;;
 Valga) echo "Valga" ;;
 Paide) echo "Paide" ;;
  Ahja) echo "Ahja" ;;
  Ots) exit ;;  
     *) echo "midagi muud" ;;
  esac
 done

Korduslaused

Kordus võimaldab teatud arv kordi korrata tegevust.

For korduslause

For korduses seatakse tavaliselt otseselt paika korduste arv. Toome näite

 #!/bin/sh
 a="Tartu Elva Puhja Polva"
 for i in $a
 do
 echo $i
 done

Iga järgmise kordusega omandab muutuja $i uue väärtuse nimekirjast, milleks on muutuja $a tühikuga eraldatud alamstringid. Muutujale $a võib väärtust omistada ka kasutades käsu väärtustamist, näiteks jätame muutuja $a enda kasutamata

 #!/bin/sh
 for i in `ls r*`
 do
 echo $i
 done

Näites kuvatakse kõik r tähega algavad failinimed.

While korduslause

While kordust korratakse kuni tingimus on tõene. Näites sooritatakse kordus kuni muutuja $a on väiksem kümnest

 #!/bin/sh
 a=0
 while [ $a -lt 10 ]
 do
 echo $a
 a=$(($a+1))
 done

Until korduslause

Kordust sooritatakse kuni tingimus saab tõeseks.

 #!/bin/sh
 a=20
 while [ $a -lt 10 ]
 do
 echo $a
 a=$(($a-1))
 done

Kordusest väljumine

Kasutades korduse sees lisatingimust, on võimalik kordusest väljuda käsuga exit. Skripti täitmine jätkub kordusele järgnevast käsust. Näites sooritatakse kordus kuni muutuja $i saab võrdseks stringiga "teie"

 #!/bin/sh
 a="mina sina tema meie teie nemad"
 for i in $a
 do
 if test $i = "teie"; then
    exit
 else
    echo $i
 fi
 echo "Skripti lõpp"
 done

Sisend, väljund ja käsurea argumendid

Skripti sisendi vastuvõtmist korraldab käsk read. Loeme näites sisendit kuni andmete lõppemiseni ning trükime välja vastavad suured tähed.

 #!/bin/sh
 while read a
 do
 echo $a | tr "a-z" "A-Z"
 done

Suuname programmi df väljundi skripti sisendisse

bash~$ df | skript.sh

Skripti väljund tekitatakse tavaliselt käsuga echo.

Skripti käivitamisel saab anda ka argumente, kusjuures nende väärtused on skriptis muutujates $1, $2 jne.

#!/bin/sh
echo $1 $2 $3

Lisaks on olulised sellised muutujad

• * - "$*" väärtustub stringiks, kus on kõik argumendid tühikutega eraldatud
• @ - "$@" väärtustub mitmeks stringiks, mis on vastavalt käsurea argumendid
• # - "$#" käsurea argumentide arv
•  ? - "$?" eelmise esiplaanil käivitatud programmi väljundkood
• $ - "$$" skripti enda PID
•  ! - "!$" viimati tagaplaanil käivitatud programmi nimi
• 0 - "$0" skripti enda nimi

Failitestid

Sisekäsk test võimaldab kontrollida faili tüüpi. Näiteks eristame kataloogis olevad lingid, tavalised faili ja kataloogid

 #!/bin/bash
 for i in `ls -a`
 do
   if test -f $i; then
     echo $i: fail
 elif test -L $i; then
     echo $i: link
 elif test -d $i; then
     echo $i: kataloog
 fi
 done

Sisestus märgini

Märgini sisestamine võimaldab vältida mitmete järjestikuste käskude echo kasutamist.

cat >> /home/kasutaja/fail <<EOT
esimene rida
teine rida
kolmas rida
EOT

Toome näite CGI valdkonnast

 #!/bin/bash
 echo -e "Content-type: text/html\n\n"
 a=`df`
 cat <<mark
 <HTML><BODY>
 <p>Tere, masina failisüsteemiga on sellised lood:<p>
 <pre>
 $a
 </pre>
 <pre>
 $(hostname -f)
 $(date)
 </pre>
 </BODY></HTML>
<source>

Kusjuures, kui 'cat <<mark' rida asendada 'cat <<\mark', siis muutujaid ei asendata ega väärtustata.

===Funktsioonid===

Tihti esinevaid järgnevusi on mõistlik kirjeldada kord funktsioonina ning hiljem kasutada nende poole pöördumiseks seda funktsiooni. Näideks loome funktsiooni, mis paneb teksti < pre > ja < /pre > märkide vahele.

<source lang=bash>
 #!/bin/sh
 function pre () {
 echo -e "<pre>$1</pre>"
 }
 
 echo -e "Content-type: text/html\n\n<HTML ><BODY>"
 pre "`df`"
 pre "`uptime`"
 echo "</BODY></HTML>"

Funktsioonis kirjeldatu käivitamiseks ei tekitata uut koorikut. Argumente saab kasutada sarnaselt skriptile endale.

Teise näitena küsime kinnitust kasutajalt mingi tegevuse toestamise kohta

 kinnitus(){                                                 
         echo                                                
         echo                                                
         echo -n "$1 (y/n) [n] "                             
         read VASTUS                                         
 
         if [ "$VASTUS" != "y" ]
         then                   
                 exit           
         fi                     
 }

Kasutamine järgnev

kinnitus "installime vajalikud komponendid ?"

Üks shelliskriptis suisa häda vajalik funktsioon oleks kontrollida kas eelmine käsk on väljastanud mingi veateate ehk siis lõpetanud enda tegevuse ebaviisakalt

 kas_korras(){                                    
   RET=$?                                         
   if [ "$RET" != '0' ]                           
   then                                           
     echo                                         
     echo "eelmine käsk väljastas: $RET"        
     exit $RET                                    
   fi                                             
 }

Ning seejärel võib lisada näiteks make käsu järele kontrollfuntskiooni

kas_korras

Lock faili kasutamine skriptis

Vahel on vajalik saavutada olukord kus skripti selle töötamise ajal uuesti enam käivitada ei saa, siin tuleb appi lockf abil tekitatav /var/run/skript.lock nimeline fail

skripti idee lihtsalt tuhat sekundit passida

 #!/bin/sh
   if [ -f /var/run/skript.lock ]; then
     echo "eelmine programm ikka veel toimib."
     return
   else
     lockf -t 0 /var/run/skript.lock '''sleep 1000'''
   fi

Paneme skripti toimima taustal

# ./skript.sh &
[1] 80562

proovime veelkord startida

# ./skript.sh
eelmine programm ikka veel toimib.

Lockfaili võib muidugi käsu lockf puudumisel tekitada ka lihtsalt touch käsuga ja hiljem eemaldada

Bash ja internet

Bash võimaldab tegeleda ka võrgusocketitega. Viimaste kaudu on võimalik avada võrguühendus teatava serveri pordini ja vahetada sellega infot.

See käib läbi socketi mis kujul /dev/tcp/SERVER/PORT

Näiteks saadame maili serverile postfix pordile ühe käsu

 #avame socketi
 exec 3<>/dev/tcp/zoo.edu.ee/25 
 # saadame HELO käsu
 echo -e "HELO mail.edu.ee" >&3
 # loeme tulemust
 while read line <&3
  do
   echo -n $line >&1
  done
 # saadame QUIT käsu 
 echo -e "QUIT" >&3
 # sulgeme sisendi
 exec 3<&-
 # sulgeme väljundi
 exec 3>&-

Kasulikud lisamaterjalid

http://www.tinker.ncsu.edu/LEGO/shell_help.html