Erinevus lehekülje "Terminal server" redaktsioonide vahel
(→Graafiline Xorg keskkond) |
|||
(ei näidata sama kasutaja 5 vahepealset redaktsiooni) | |||
1. rida: | 1. rida: | ||
− | Kõige esimene | + | ===Sissejuhatus=== |
+ | |||
+ | Kõige esimene samm terminalserveris peale arvuti installi on cvsup. Algkoodi hankimisel pikemalt ei peatu, siin kuutõrvaja wikis on sellekohta juba väga põhjalik manuaal. | ||
+ | |||
+ | Seejärel teeme skripti, mis kompileerib ja paigaldab kogu süsteemi, minul siis /usr/home/tftpboot/pxe kausta | ||
Märkustest niipalju, et terminalserveri ip 192.168.0.253 | Märkustest niipalju, et terminalserveri ip 192.168.0.253 | ||
+ | |||
+ | ===Bootserveri install=== | ||
#!/bin/sh | #!/bin/sh | ||
− | export DESTDIR=/usr/home/tftpboot/ | + | export DESTDIR=/usr/home/tftpboot/ |
mkdir -p ${DESTDIR} | mkdir -p ${DESTDIR} | ||
cd /usr/src; make world && make kernel | cd /usr/src; make world && make kernel | ||
cd /usr/src/etc; make distribution | cd /usr/src/etc; make distribution | ||
− | Peale skripti töö lõppemist kopeerime /boot/kernel kausta /usr/home/tftpboot/pxe/boot alla ja faili /boot/pxeboot /usr/home/tftpboot/ | + | Peale skripti töö lõppemist kopeerime /boot/kernel kausta /usr/home/tftpboot/pxe/boot alla ja faili /boot/pxeboot /usr/home/tftpboot/ kausta |
+ | |||
+ | cp -r /boot/kernel /usr/home/tftpboot/boot | ||
+ | |||
+ | seejärel installime isc-dhcp serveri ja teeme konfi, minu oma selline | ||
ddns-update-style none; | ddns-update-style none; | ||
39. rida: | 49. rida: | ||
/usr | /usr | ||
− | Liigume /usr/home/tftpboot/pxe/etc, seal avame fail fstab | + | Liigume /usr/home/tftpboot/pxe/etc, seal avame fail fstab kuhu kirjutame |
+ | |||
192.168.0.253:/usr /usr nfs rw 2 2 | 192.168.0.253:/usr /usr nfs rw 2 2 | ||
− | Installime | + | ===Graafiline Xorg keskkond=== |
+ | |||
+ | Kuna soovime, et graafiline kesskond ehk X server töötaks ikkagi võimsama terminaliserveri | ||
+ | peal mitte õhemal kliendil siis on vajalik teha järgnevad sammud | ||
+ | |||
+ | Installime xorg serveri ja mingi aknahalduri nt fluxboxi ning gdm’i lähemat seletust usun need sammud ei vaja :) | ||
loome fail /usr/X11R6/etc/dm/Sessions/Fluxbox.desktop | loome fail /usr/X11R6/etc/dm/Sessions/Fluxbox.desktop | ||
+ | |||
[Desktop Entry] | [Desktop Entry] | ||
Encoding=UTF-8 | Encoding=UTF-8 | ||
52. rida: | 69. rida: | ||
Type=Application | Type=Application | ||
− | Seadistame paika remote logimise gdm’is seadistusfailis /usr/X11R6/etc/gdm/gdm.conf | + | Seadistame paika remote logimise gdm’is seadistusfailis /usr/X11R6/etc/gdm/gdm.conf kus muudame [xdmcp] juures Enable=true |
Süsteem peaegu valmis, veel rc.conf’i | Süsteem peaegu valmis, veel rc.conf’i | ||
64. rida: | 81. rida: | ||
Siis reboot ja naudime enda serverit ja klienti :) | Siis reboot ja naudime enda serverit ja klienti :) | ||
− | Juhul, kui | + | Juhul, kui Eesti arvutikaubandusvõrk ei suuda meid varustada vajalike pxe kividega kaartidega, ei sobi pxeboot, vaid tuleb kompileerida kernel käsitsi ja paigutada /usr/home/tftpboot/pxe kausta ning etherboot’i veebimootoriga saab genereerida flopid |
− | |||
− |
Viimane redaktsioon: 7. juuni 2010, kell 12:50
Sissejuhatus
Kõige esimene samm terminalserveris peale arvuti installi on cvsup. Algkoodi hankimisel pikemalt ei peatu, siin kuutõrvaja wikis on sellekohta juba väga põhjalik manuaal.
Seejärel teeme skripti, mis kompileerib ja paigaldab kogu süsteemi, minul siis /usr/home/tftpboot/pxe kausta
Märkustest niipalju, et terminalserveri ip 192.168.0.253
Bootserveri install
#!/bin/sh export DESTDIR=/usr/home/tftpboot/ mkdir -p ${DESTDIR} cd /usr/src; make world && make kernel cd /usr/src/etc; make distribution
Peale skripti töö lõppemist kopeerime /boot/kernel kausta /usr/home/tftpboot/pxe/boot alla ja faili /boot/pxeboot /usr/home/tftpboot/ kausta
cp -r /boot/kernel /usr/home/tftpboot/boot
seejärel installime isc-dhcp serveri ja teeme konfi, minu oma selline
ddns-update-style none; subnet 192.168.0.0 netmask 255.255.255.0 { range 192.168.0.50 192.168.0.100; default-lease-time 144000; max-lease-time 192000; filename "pxeboot"; option root-path "192.168.0.253:/usr/home/tftpboot/pxe"; option subnet-mask 255.255.255.0; option broadcast-address 192.168.0.255; option routers 192.168.0.253; option domain-name-servers 193.40.5.129; }
Käivitame tftp, selleks /etc/inetd.conf’is kommenteerime rea ja muudame tftp kausta järgmiselt
tftp dgram udp wait root /usr/libexec/tftpd tftpd -s /usr/home/tftpboot/pxe
Seejärel rc.conf’i kirjutame lisaks read inet’i ja nfs’i startimiseks boodil
inetd_enable="YES" nfs_server_enable="YES"
Loome faili /etc/export read nfs’iga pxe juurika ja usr’i käivitamiseks usr’it vajame hiljem selleks, et sealt gdm startida
/usr/home -maproot=0 -alldirs /usr
Liigume /usr/home/tftpboot/pxe/etc, seal avame fail fstab kuhu kirjutame
192.168.0.253:/usr /usr nfs rw 2 2
Graafiline Xorg keskkond
Kuna soovime, et graafiline kesskond ehk X server töötaks ikkagi võimsama terminaliserveri peal mitte õhemal kliendil siis on vajalik teha järgnevad sammud
Installime xorg serveri ja mingi aknahalduri nt fluxboxi ning gdm’i lähemat seletust usun need sammud ei vaja :)
loome fail /usr/X11R6/etc/dm/Sessions/Fluxbox.desktop
[Desktop Entry] Encoding=UTF-8 Name=Fluxbox Exec=/usr/X11R6/bin/fluxbox Icon= Type=Application
Seadistame paika remote logimise gdm’is seadistusfailis /usr/X11R6/etc/gdm/gdm.conf kus muudame [xdmcp] juures Enable=true
Süsteem peaegu valmis, veel rc.conf’i
gdm_enable=“YES”
Selleks, et terminal peale bootimist automaatselt stardiks gdm’i ja siis ühendaks end server xserveriga, paigutada /usr/local/etc/rc.d fail 00.gdm.sh, sinna kirjutame
#!/bin/sh /usr/X11R6/bin/X -broadcast
Siis reboot ja naudime enda serverit ja klienti :)
Juhul, kui Eesti arvutikaubandusvõrk ei suuda meid varustada vajalike pxe kividega kaartidega, ei sobi pxeboot, vaid tuleb kompileerida kernel käsitsi ja paigutada /usr/home/tftpboot/pxe kausta ning etherboot’i veebimootoriga saab genereerida flopid