Erinevus lehekülje "Linux-HA Debianiga" redaktsioonide vahel
(→Kõrgkäideldav kluster) |
(→Heartbeat) |
||
23. rida: | 23. rida: | ||
Linux-HA projekt tegeleb klustri tarkvaraga Heartbeat, millest on levinud kaks versiooni | Linux-HA projekt tegeleb klustri tarkvaraga Heartbeat, millest on levinud kaks versiooni | ||
− | * R1 ehk legacy versioon - seadistamine on | + | * R1 ehk legacy versioon - seadistamine on lihtne, toetab kahe komponendilist klustrit, ei võimalda monitoorinda teenuseid, vaid komponendi võrgus olekut ja mitte-olekut |
* CRM ehk versioon 2 - seadistamine on keeruline, toetab kuni 255 komponendilist klustrit, võimaldab monitoorida teenuseid | * CRM ehk versioon 2 - seadistamine on keeruline, toetab kuni 255 komponendilist klustrit, võimaldab monitoorida teenuseid | ||
Redaktsioon: 24. juuni 2009, kell 01:21
Sisukord
Sissejuhatus
Üldiselt nimetatakse kõrgkäideldavaks (ingl. k. High Availability, HA) sellist süsteemi, mis vaatlusalusel ajal suudab järjepidevalt nõuetele vastavat teenust pakkuda. Linux-HA (High-Availability Linux) http://www.linux-ha.org/ projekt oli ajalooliselt esimene, mis tegeles kõrgkäideldava lahenduse tekitamisega kasutades Linux operatsioonisüsteemi.
Kõrgkäideldava arvutisüsteemi puhul ei tohiks põhimõtteliselt olla süsteemis ühtegi nn SPOF (ingl. k. Single Point of Failure) kohta. Kui arvutisüsteemi kujutleda kihiliselt, siis peavad olema dubleeritud või ümberlülitamise võimalusega nt sellised komponendid
- võrk - interface bonding/trunking, OSPF
- arvutid - Heartbeat, Relayd
- salvestusseadmed - RAID, DRBD
Sõltuvalt asjaoludest võib olla praktiline asendada võimalikult täpselt rikenenud kompoent, nt riistvaralise RAID skeemi üks ketas või siis kogu riknenud sõlm, nt üks arvuti.
Kõrgkäideldav kluster
Nimetus kõrgkäideldav kluster rõhutab asjaolu, et tegu on tervikliku süsteemiga, mille erinevad komponendid on dubleeritud ja usaldavad üksteist ning ühe komponenendi riknemisel on valmis teine komponent töö üle võtma säilitades nii süsteemi poolt pakutava teenuse järjepidevuse. Tavaliselt on klustriga seotud üks teenuse ip aadress ning igal komponendil on nö isiklik ip aadress.
TODO skeem
Teenuse ip aadress on igal ajahetkel omistatud ühele klustri komponendile, mis pakub kasutajatele teenust. Kõrgkäideldavust tagav tarkvara hoolitseb selle eest, et teha kindlaks kui seni teenust pakkuv komponent on riknenud ja seadistab teenuse ip aadressi valmis olnud klustri mõnele muule komponendile.
Heartbeat
Linux-HA projekt tegeleb klustri tarkvaraga Heartbeat, millest on levinud kaks versiooni
- R1 ehk legacy versioon - seadistamine on lihtne, toetab kahe komponendilist klustrit, ei võimalda monitoorinda teenuseid, vaid komponendi võrgus olekut ja mitte-olekut
- CRM ehk versioon 2 - seadistamine on keeruline, toetab kuni 255 komponendilist klustrit, võimaldab monitoorida teenuseid
2009 aasta keskpaigaks on Linux-HA projekt arendenud sellisesse seisu, et on eraldatud kaks kihti
- klustri infrastruktuur - vastutab osaliste 'communication and membership' eest, kaks prominentsemat projekti on Heartbeati viimase aja versioonid ise ning OpenAIS
- klustri ressursside haldus (ingl. k. cluster resource managament, CRM) - vastutab teenuste jälgimise ja käivitamise ning seiskamise eest
Praktiliselt on oluline tähele panna, et Heartbeat v. 2 on kasutatav nii R1 kui CRM režiimis sõltuvalt sellest, kuidas seadistusfailis on öeldud.
Heartbeat R1 kasutamine
TODO