https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?action=history&feed=atom&title=Virtualiseerimine 2026-06-03T23:46:18Z Selle lehekülje redigeerimiste ajalugu MediaWiki 1.43.6 https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Virtualiseerimine&diff=15822&oldid=prev 2009-10-14T07:41:04Z

<p></p> <table style="background-color: #fff; color: #202122;" data-mw="interface"> <col class="diff-marker" /> <col class="diff-content" /> <col class="diff-marker" /> <col class="diff-content" /> <tr class="diff-title" lang="et"> <td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td> <td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">Redaktsioon: 14. oktoober 2009, kell 07:41</td> </tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l8">8. rida:</td> <td colspan="2" class="diff-lineno">8. rida:</td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>* virtuaalsete arvutite ja virtuaalsete võrkude tekitamine ning nende abil nt IPSec lahenduste uurimine</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>* virtuaalsete arvutite ja virtuaalsete võrkude tekitamine ning nende abil nt IPSec lahenduste uurimine</div></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td></tr> <tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Virtualiseerimise juures on oluline roll <del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">hüperviison </del>(ingl. k. hypervisor) tarkvaral, mille ülesandeks on kontrollida erinevatele operatsioonisüsteemi eksemplaridele eraldatud ressursse. Üldiselt jagunevad hüperviisorid selle alusel, millises keskkonnas nad töötavad, kahte klassi</div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Virtualiseerimise juures on oluline roll <ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">hüperviisor </ins>(ingl. k. hypervisor) tarkvaral, mille ülesandeks on kontrollida erinevatele operatsioonisüsteemi eksemplaridele eraldatud ressursse. Üldiselt jagunevad hüperviisorid selle alusel, millises keskkonnas nad töötavad, kahte klassi</div></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>* native ehk bare metal hypervisor - töötab otse riistvaral ning tema kontrolli all on kõik operatsioonisüsteemi eksemplarid sh Host ise (Xen, VMware ESX)</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>* native ehk bare metal hypervisor - töötab otse riistvaral ning tema kontrolli all on kõik operatsioonisüsteemi eksemplarid sh Host ise (Xen, VMware ESX)</div></td></tr> </table>

Imre https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Virtualiseerimine&diff=13223&oldid=prev 2009-07-20T17:35:56Z

<p>Uus lehekülg: Virtualiseerimine võimaldab ühel füüsilisel arvutil kasutada mitmeid samaaegselt töötavaid operatsioonisüsteeme ja sellisest võimalusest võiks olla kasu nt järgmistel juhtum...</p> <p><b>Uus lehekülg</b></p><div>Virtualiseerimine võimaldab ühel füüsilisel arvutil kasutada mitmeid samaaegselt töötavaid operatsioonisüsteeme ja sellisest võimalusest võiks olla kasu nt järgmistel juhtumitel<br /> <br /> * administratiivsetel kaalutlustel (nt asutuse töötajate vahelise töökorraldusega seoses)<br /> * kui loogilises mõttes tegevuste piisavaks eraldamiseks ei piisa unix&#039;i privileegisüsteemist<br /> * testimiseks (uue funktsionaalsuse juurutamisel, muudatuste rakendamisel)<br /> * süsteemist hot-standby eksemplari hoidmine, mida saaks kasutada juhul kui avaliku keskkonna haldamisel on tehtud nn inimlik viga<br /> * riistvara ressursikasutuse kontroll<br /> * virtuaalsete arvutite ja virtuaalsete võrkude tekitamine ning nende abil nt IPSec lahenduste uurimine<br /> <br /> Virtualiseerimise juures on oluline roll hüperviison (ingl. k. hypervisor) tarkvaral, mille ülesandeks on kontrollida erinevatele operatsioonisüsteemi eksemplaridele eraldatud ressursse. Üldiselt jagunevad hüperviisorid selle alusel, millises keskkonnas nad töötavad, kahte klassi<br /> <br /> * native ehk bare metal hypervisor - töötab otse riistvaral ning tema kontrolli all on kõik operatsioonisüsteemi eksemplarid sh Host ise (Xen, VMware ESX)<br /> * hosted hypervisor - töötab otse riistvaral töötava operatsioonisüsteemi sees (VirtualBox, VMware Server ehk nn tasuta VMware)<br /> <br /> Reeglina töötab virtualiseeritud režiimis kasutusel oleval arvutil üks põhiline operatsioonisüsteem (Host), millest kontrollitakse teiste (Guest) operatsioonisüsteemide tegevust. Üldiselt eristatakse nelja põhilist tüüpi virtualiseerimise tehnikaid:<br /> <br /> * Riistvara emuleerimine - QEMU (saab kasutada muu riistvara jaoks mõeldud operatsioonisüsteeme)<br /> * Full virtualization - KVM, VMware, VirtualBox (saab kasutada sama riistvaralise platvormi jaoks mõeldud modifitseerimata Guest operatsioonisüsteeme)<br /> * Paravirtualization - Xen, User-mode Linux (UML) (saab kasutada vaid modifitseeritud tuumaga Guest operatsioonisüsteeme, mis on sama riistvaralise platvormi jaoks; guest operatsioonisüsteemis töötavad modifitseerimata rakendused)<br /> * Operating System level virtualization - Solaris Containers, OpenVZ, FreeBSD jails (kõik töötavad operatsioonisüsteemi eksemplarid sh host kasutavad sama tuuma)<br /> <br /> ning praktikas esinevad lisaks veel mõningad juhtumid, näiteks<br /> <br /> * library virtualization - operatsioonisüsteemi emuleeritakse spetsiaalselt ettevalmistatud teekide abil, nt Wine<br /> * application virtualization - eesmärgiks on kasutada rakendusi virtuaalseses keskkonnas, Java Virtual Machine (JVM)<br /> <br /> Guesti modifitseerimine tähendab Xeni puhul seda, et Guest operatsioonisüsteem kasutab vastavalt paigatud tuuma.<br /> <br /> Xeni puhul kasutatakse põhimõtteliselt kahte sorti tuumi<br /> <br /> * dom0 - host operatsioonisüsteem ehk privilegeeritud domeen<br /> * domU - guest operatsioonisüsteem ehk privilegeerimata domeen<br /> <br /> Erijuhul, nt Debian GNU/Linux v 5.0 puhul kasutavad dom0 ja domU ühte ja sama spetsiaalselt ettevalmistatud tuuma.<br /> <br /> Xen&#039;i puhul moodustatakse guestide jaoks füüsilistele seadmetele vastavad lihtsustatud liidesed (ingl. k. interface). Sellise asjakorraldusega kaasnab<br /> <br /> * ainult hostis tuleb ja saab kasutada olemasolevaid riistvarale spetsiifilisi draivereid<br /> * operatsioonisüsteeme on Xen platvormi guestideks põhimõtteliselt suhteliselt lihtne portida, kuna guestid saavad kasutada lihtsustatud liideseid hosti kaudu füüsiliste seadmete poole pöördumisel<br /> * suhteliselt efektiivne füüsiliste ressursside kasutamine</div>

Imre