https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?action=history&feed=atom&title=UNIXI_arengu_kronoloogia 2026-04-18T10:15:32Z Selle lehekülje redigeerimiste ajalugu MediaWiki 1.43.6 https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=UNIXI_arengu_kronoloogia&diff=22540&oldid=prev 2010-10-12T12:03:05Z

<p></p> <table style="background-color: #fff; color: #202122;" data-mw="interface"> <col class="diff-marker" /> <col class="diff-content" /> <col class="diff-marker" /> <col class="diff-content" /> <tr class="diff-title" lang="et"> <td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td> <td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">Redaktsioon: 12. oktoober 2010, kell 12:03</td> </tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l41">41. rida:</td> <td colspan="2" class="diff-lineno">41. rida:</td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Slackware Linux olla nn. BSD suuna esindajate laadi ja RedHat Linux System V moodi.</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Slackware Linux olla nn. BSD suuna esindajate laadi ja RedHat Linux System V moodi.</div></td></tr> <tr><td colspan="2" class="diff-side-deleted"></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;"></ins></div></td></tr> <tr><td colspan="2" class="diff-side-deleted"></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">* http://beta.wikiversity.org/wiki/IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid/Noppeid_IT_ajaloost</ins></div></td></tr> </table>

Jj https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=UNIXI_arengu_kronoloogia&diff=17825&oldid=prev 2010-01-28T15:39:10Z

<p></p> <table style="background-color: #fff; color: #202122;" data-mw="interface"> <col class="diff-marker" /> <col class="diff-content" /> <col class="diff-marker" /> <col class="diff-content" /> <tr class="diff-title" lang="et"> <td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td> <td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">Redaktsioon: 28. jaanuar 2010, kell 15:39</td> </tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l1">1. rida:</td> <td colspan="2" class="diff-lineno">1. rida:</td></tr> <tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Sissejuhatus</div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">===</ins>Sissejuhatus<ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">===</ins></div></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Järgnev jutt annab ülevaate UNIX&#039;i arengust ajaloolises perspektiivis. Siit peaks selgeks saama arvutiinimeste kõnepruugis tihti esinevate sõnada (BSD, SCO, Ritchie &amp;Kernighan ..) päritolu, ehk küll vaid mõningal määral.</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Järgnev jutt annab ülevaate UNIX&#039;i arengust ajaloolises perspektiivis. Siit peaks selgeks saama arvutiinimeste kõnepruugis tihti esinevate sõnada (BSD, SCO, Ritchie &amp;Kernighan ..) päritolu, ehk küll vaid mõningal määral.</div></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td></tr> <tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Kronoloogia</div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">===</ins>Kronoloogia<ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">===</ins></div></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Andrei Robatshevski raamatust Operatsioonisüsteem UNIX on reastatud fakte. Pöörake tähelepanu kahele olulisele trendile: BSD UNIX ja System V.</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Andrei Robatshevski raamatust Operatsioonisüsteem UNIX on reastatud fakte. Pöörake tähelepanu kahele olulisele trendile: BSD UNIX ja System V.</div></td></tr> <tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l27">27. rida:</td> <td colspan="2" class="diff-lineno">27. rida:</td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>*1993 4.4 BSD</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>*1993 4.4 BSD</div></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td></tr> <tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Olulised ja tuntud UNIXi versioonid</div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">===</ins>Olulised ja tuntud UNIXi versioonid<ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">===</ins></div></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Praktiliselt on riistvara tootjad ka tarkvaratootjad.</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Praktiliselt on riistvara tootjad ka tarkvaratootjad.</div></td></tr> </table>

Jj https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=UNIXI_arengu_kronoloogia&diff=17644&oldid=prev 2010-01-15T17:19:36Z

<p></p> <table style="background-color: #fff; color: #202122;" data-mw="interface"> <col class="diff-marker" /> <col class="diff-content" /> <col class="diff-marker" /> <col class="diff-content" /> <tr class="diff-title" lang="et"> <td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td> <td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">Redaktsioon: 15. jaanuar 2010, kell 17:19</td> </tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l8">8. rida:</td> <td colspan="2" class="diff-lineno">8. rida:</td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Linux on võtnud üle mõnda siit mõnda sealt.</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Linux on võtnud üle mõnda siit mõnda sealt.</div></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Moraal: osates Linuxit peaks hakkama saama UNIX&#039;tes</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Moraal: osates Linuxit peaks hakkama saama UNIX&#039;tes</div></td></tr> <tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><del style="font-weight: bold; text-decoration: none;"> </del></div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div> </div></td></tr> <tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><del style="font-weight: bold; text-decoration: none;"> </del></div></td><td colspan="2" class="diff-side-added"></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>*1965 Bell Telephone Laboratories, General Electric Company ja Massachusetts&#039;i Ülikooli Tehnoloogia Instituut alustasid uue OS-i väljatootamist - &#039;&#039;&#039;MULTICS&#039;&#039;&#039; - MULTiplexed Information and Computing Service See MULTICS jäi lõpetamata, aga märgime, et Bell Labs-i poolt võtsid osa &#039;&#039;&#039;Ken Tompson ja Dennis Ritchie&#039;&#039;&#039;</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>*1965 Bell Telephone Laboratories, General Electric Company ja Massachusetts&#039;i Ülikooli Tehnoloogia Instituut alustasid uue OS-i väljatootamist - &#039;&#039;&#039;MULTICS&#039;&#039;&#039; - MULTiplexed Information and Computing Service See MULTICS jäi lõpetamata, aga märgime, et Bell Labs-i poolt võtsid osa &#039;&#039;&#039;Ken Tompson ja Dennis Ritchie&#039;&#039;&#039;</div></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>*1969 Bell Labs väljus projektist kuid mehed jätkasid tööd mugava programmeerimiskeskkonna loomiseks. Tol aastal saadigi tööle üks teine OS millele nime andis Brian Kernighan - UNIX</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>*1969 Bell Labs väljus projektist kuid mehed jätkasid tööd mugava programmeerimiskeskkonna loomiseks. Tol aastal saadigi tööle üks teine OS millele nime andis Brian Kernighan - UNIX</div></td></tr> <tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l27">27. rida:</td> <td colspan="2" class="diff-lineno">26. rida:</td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>*1991 Loodi Minixi eeskujul OS &#039;&#039;&#039;Linux&#039;&#039;&#039; - mõnes mottes UNIX-i port x86 arvutitele - autor Linus Torvalds, ilmselt mitte ainuisikuliselt)</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>*1991 Loodi Minixi eeskujul OS &#039;&#039;&#039;Linux&#039;&#039;&#039; - mõnes mottes UNIX-i port x86 arvutitele - autor Linus Torvalds, ilmselt mitte ainuisikuliselt)</div></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>*1993 4.4 BSD</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>*1993 4.4 BSD</div></td></tr> <tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><del style="font-weight: bold; text-decoration: none;"> </del></div></td><td colspan="2" class="diff-side-added"></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Olulised ja tuntud UNIXi versioonid</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Olulised ja tuntud UNIXi versioonid</div></td></tr> <tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l39">39. rida:</td> <td colspan="2" class="diff-lineno">37. rida:</td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>  DEC Digital UNIX</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>  DEC Digital UNIX</div></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>  Santa Cruz Operation SCO UNIX</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>  Santa Cruz Operation SCO UNIX</div></td></tr> <tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><del style="font-weight: bold; text-decoration: none;"></del></div></td><td colspan="2" class="diff-side-added"></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Enam ei olevat &quot;puhast UNIX&#039;it&quot; - viimane oli nn. Seventh Edition 1979 aastal. Nüüd võib rääkida ehk nt. konkreetse UNIX&#039;i administreerimise sarnasusest System V, BSD UNIX või OSF/1&#039;le.</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Enam ei olevat &quot;puhast UNIX&#039;it&quot; - viimane oli nn. Seventh Edition 1979 aastal. Nüüd võib rääkida ehk nt. konkreetse UNIX&#039;i administreerimise sarnasusest System V, BSD UNIX või OSF/1&#039;le.</div></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Slackware Linux olla nn. BSD suuna esindajate laadi ja RedHat Linux System V moodi.</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Slackware Linux olla nn. BSD suuna esindajate laadi ja RedHat Linux System V moodi.</div></td></tr> </table>

Jj https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=UNIXI_arengu_kronoloogia&diff=17643&oldid=prev 2010-01-15T17:06:47Z

<p></p> <table style="background-color: #fff; color: #202122;" data-mw="interface"> <col class="diff-marker" /> <col class="diff-content" /> <col class="diff-marker" /> <col class="diff-content" /> <tr class="diff-title" lang="et"> <td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td> <td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">Redaktsioon: 15. jaanuar 2010, kell 17:06</td> </tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l14">14. rida:</td> <td colspan="2" class="diff-lineno">14. rida:</td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>*1971 Bell Labsi patendinduse osakonnal oli vaja OS-i ja valituks osutus UNIX. Olid olemas käsud: cat, chdir, chmod, cp, ed, find, mail, mkdir, mkfs, mount, mv, rm, ,rmdir, wc,  who Need käsud peaksid illustreerima seda fakti, et loodud OS oli mitmekasutaja (&#039;&#039;&#039;multiuser&#039;&#039;&#039;) süsteem. OS oskas suhelda üle võrgu ja võimaldas lahendada mitut ülesannet samaaegselt (&#039;&#039;&#039;multitasking&#039;&#039;&#039;) Võiks mõtelda ka sellele, et Albert Einstein oli seotud oma karjaari algul samuti patendindusega. UNIX&#039;it kasutati PDP -11 masinate peal: 16 kB  kernel, 8 kB rakendusprogrammid, 512 kB kõvaketas. Ken Tompson töötas välja B-keele (initerpretaator) Kernighan ja Ritchie lõid seda arvestades  C-keele.</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>*1971 Bell Labsi patendinduse osakonnal oli vaja OS-i ja valituks osutus UNIX. Olid olemas käsud: cat, chdir, chmod, cp, ed, find, mail, mkdir, mkfs, mount, mv, rm, ,rmdir, wc,  who Need käsud peaksid illustreerima seda fakti, et loodud OS oli mitmekasutaja (&#039;&#039;&#039;multiuser&#039;&#039;&#039;) süsteem. OS oskas suhelda üle võrgu ja võimaldas lahendada mitut ülesannet samaaegselt (&#039;&#039;&#039;multitasking&#039;&#039;&#039;) Võiks mõtelda ka sellele, et Albert Einstein oli seotud oma karjaari algul samuti patendindusega. UNIX&#039;it kasutati PDP -11 masinate peal: 16 kB  kernel, 8 kB rakendusprogrammid, 512 kB kõvaketas. Ken Tompson töötas välja B-keele (initerpretaator) Kernighan ja Ritchie lõid seda arvestades  C-keele.</div></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>*1973 UNIX-i kernel kirjutati C keeles - sinnamaani tehti seda madalkeeltes (assemblerites). Loodi UNIX System Group - USG Kerneli kirjutamine kõrgkeeles tähendas praktiliselt seda, et teda sai lihtsamini portida eri riistvaraliste platvormide vahel. See aga tähendas levikut (Autorid olid tunnistanud siis, et oleks nad kerneli teinud assembleris oleks asi saanud väiksem ja 20 % kiirem, aga asi oli uues suhtumises).</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>*1973 UNIX-i kernel kirjutati C keeles - sinnamaani tehti seda madalkeeltes (assemblerites). Loodi UNIX System Group - USG Kerneli kirjutamine kõrgkeeles tähendas praktiliselt seda, et teda sai lihtsamini portida eri riistvaraliste platvormide vahel. See aga tähendas levikut (Autorid olid tunnistanud siis, et oleks nad kerneli teinud assembleris oleks asi saanud väiksem ja 20 % kiirem, aga asi oli uues suhtumises).</div></td></tr> <tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>*1974 Seadusandluse tõttu ei saanud AT &amp; T (kelle alla kuulus Bell Labs) UNIX-it müüa küll aga levitati seda akadeemilistes ringkondades.  </div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>*1974 Seadusandluse tõttu ei saanud AT &amp; T (kelle alla kuulus Bell Labs) UNIX-it müüa küll aga levitati seda akadeemilistes ringkondades. Anti välja 4 Edition - Berkely Ülikoolis Californias. Siit algab üks tugev UNIX- arendamise suund - BSD UNIX.</div></td></tr> <tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Anti välja 4 Edition - Berkely Ülikoolis Californias. Siit algab üks tugev UNIX- arendamise suund - BSD UNIX.</div></td><td colspan="2" class="diff-side-added"></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>*1975 Sixth Edition - kirjutatud täielikult C - keeles. (kokku oli verisioone 10 mida andi välja *1971 - 1989)</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>*1975 Sixth Edition - kirjutatud täielikult C - keeles. (kokku oli verisioone 10 mida andi välja *1971 - 1989)</div></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>*1977 oli olemas ca 500 töötavat UNIX-i süsteemi. Süsteemi hakati müüma. Samuti porditi teda edukalt PDP-dest erinevatele arvutitele (nt. VAX).</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>*1977 oli olemas ca 500 töötavat UNIX-i süsteemi. Süsteemi hakati müüma. Samuti porditi teda edukalt PDP-dest erinevatele arvutitele (nt. VAX).</div></td></tr> </table>

Jj https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=UNIXI_arengu_kronoloogia&diff=17642&oldid=prev 2010-01-15T16:59:31Z

<p></p> <table style="background-color: #fff; color: #202122;" data-mw="interface"> <col class="diff-marker" /> <col class="diff-content" /> <col class="diff-marker" /> <col class="diff-content" /> <tr class="diff-title" lang="et"> <td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td> <td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">Redaktsioon: 15. jaanuar 2010, kell 16:59</td> </tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l24">24. rida:</td> <td colspan="2" class="diff-lineno">24. rida:</td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>*1986 4.3 BSD</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>*1986 4.3 BSD</div></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>*1987 AT&amp;T avaldas uue SVR3</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>*1987 AT&amp;T avaldas uue SVR3</div></td></tr> <tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>*1988 AT&amp;T ja Sun Microsystem sõlmisid lepingu, et hakkavad Sytem V edasisi versioone koos arendama <del style="font-weight: bold; text-decoration: none;"> </del></div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>*1988 AT&amp;T ja Sun Microsystem sõlmisid lepingu, et hakkavad Sytem V edasisi versioone koos arendama Paljud teised olulised firmad nagu IMB, DEC, HP lõid organisatsiooni OSF - Open Software Foundation. Liigne on vist ütelda miks loodi OSF - tulemusena loodi OS OSF/1</div></td></tr> <tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Paljud teised olulised firmad nagu IMB, DEC, HP lõid organisatsiooni OSF - Open Software Foundation. Liigne on vist ütelda miks loodi OSF - tulemusena loodi OS OSF/1</div></td><td colspan="2" class="diff-side-added"></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>*1989 SVR4 - Sun MicroSystems, Berkeley Software Distribution ja AT&amp;T koostöö. (mõnesmottes sümbioos iga firma pakutavatest OS-idest, vastavalt (SUnOS, BSD UNIX ja System V)</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>*1989 SVR4 - Sun MicroSystems, Berkeley Software Distribution ja AT&amp;T koostöö. (mõnesmottes sümbioos iga firma pakutavatest OS-idest, vastavalt (SUnOS, BSD UNIX ja System V)</div></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>*1991 Loodi Minixi eeskujul OS &#039;&#039;&#039;Linux&#039;&#039;&#039; - mõnes mottes UNIX-i port x86 arvutitele - autor Linus Torvalds, ilmselt mitte ainuisikuliselt)</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>*1991 Loodi Minixi eeskujul OS &#039;&#039;&#039;Linux&#039;&#039;&#039; - mõnes mottes UNIX-i port x86 arvutitele - autor Linus Torvalds, ilmselt mitte ainuisikuliselt)</div></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>*1993 4.4 BSD</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>*1993 4.4 BSD</div></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>   </div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>   </div></td></tr> <tr><td colspan="2" class="diff-side-deleted"></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;"></ins></div></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Olulised ja tuntud UNIXi versioonid</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Olulised ja tuntud UNIXi versioonid</div></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Praktiliselt on riistvara tootjad ka tarkvaratootjad.</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Praktiliselt on riistvara tootjad ka tarkvaratootjad.</div></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>   </div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>   </div></td></tr> <tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Sun Microsystems SunOS, Solaris</div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;"> </ins>Sun Microsystems SunOS, Solaris</div></td></tr> <tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Helwett - Packard HP - UX</div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;"> </ins>Helwett - Packard HP - UX</div></td></tr> <tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>IBM AIX</div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;"> </ins>IBM AIX</div></td></tr> <tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Silicon Graphic IRIX</div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;"> </ins>Silicon Graphic IRIX</div></td></tr> <tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>DEC Digital UNIX</div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;"> </ins>DEC Digital UNIX</div></td></tr> <tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Santa Cruz Operation SCO UNIX</div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;"> </ins>Santa Cruz Operation SCO UNIX</div></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td></tr> </table>

Jj https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=UNIXI_arengu_kronoloogia&diff=17639&oldid=prev 2010-01-14T21:27:44Z

<p></p> <table style="background-color: #fff; color: #202122;" data-mw="interface"> <col class="diff-marker" /> <col class="diff-content" /> <col class="diff-marker" /> <col class="diff-content" /> <tr class="diff-title" lang="et"> <td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td> <td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">Redaktsioon: 14. jaanuar 2010, kell 21:27</td> </tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l13">13. rida:</td> <td colspan="2" class="diff-lineno">13. rida:</td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>*1969 Bell Labs väljus projektist kuid mehed jätkasid tööd mugava programmeerimiskeskkonna loomiseks. Tol aastal saadigi tööle üks teine OS millele nime andis Brian Kernighan - UNIX</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>*1969 Bell Labs väljus projektist kuid mehed jätkasid tööd mugava programmeerimiskeskkonna loomiseks. Tol aastal saadigi tööle üks teine OS millele nime andis Brian Kernighan - UNIX</div></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>*1971 Bell Labsi patendinduse osakonnal oli vaja OS-i ja valituks osutus UNIX. Olid olemas käsud: cat, chdir, chmod, cp, ed, find, mail, mkdir, mkfs, mount, mv, rm, ,rmdir, wc,  who Need käsud peaksid illustreerima seda fakti, et loodud OS oli mitmekasutaja (&#039;&#039;&#039;multiuser&#039;&#039;&#039;) süsteem. OS oskas suhelda üle võrgu ja võimaldas lahendada mitut ülesannet samaaegselt (&#039;&#039;&#039;multitasking&#039;&#039;&#039;) Võiks mõtelda ka sellele, et Albert Einstein oli seotud oma karjaari algul samuti patendindusega. UNIX&#039;it kasutati PDP -11 masinate peal: 16 kB  kernel, 8 kB rakendusprogrammid, 512 kB kõvaketas. Ken Tompson töötas välja B-keele (initerpretaator) Kernighan ja Ritchie lõid seda arvestades  C-keele.</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>*1971 Bell Labsi patendinduse osakonnal oli vaja OS-i ja valituks osutus UNIX. Olid olemas käsud: cat, chdir, chmod, cp, ed, find, mail, mkdir, mkfs, mount, mv, rm, ,rmdir, wc,  who Need käsud peaksid illustreerima seda fakti, et loodud OS oli mitmekasutaja (&#039;&#039;&#039;multiuser&#039;&#039;&#039;) süsteem. OS oskas suhelda üle võrgu ja võimaldas lahendada mitut ülesannet samaaegselt (&#039;&#039;&#039;multitasking&#039;&#039;&#039;) Võiks mõtelda ka sellele, et Albert Einstein oli seotud oma karjaari algul samuti patendindusega. UNIX&#039;it kasutati PDP -11 masinate peal: 16 kB  kernel, 8 kB rakendusprogrammid, 512 kB kõvaketas. Ken Tompson töötas välja B-keele (initerpretaator) Kernighan ja Ritchie lõid seda arvestades  C-keele.</div></td></tr> <tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>*1973 UNIX-i kernel kirjutati C keeles - sinnamaani tehti seda madalkeeltes (assemblerites).  </div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>*1973 UNIX-i kernel kirjutati C keeles - sinnamaani tehti seda madalkeeltes (assemblerites). Loodi UNIX System Group - USG Kerneli kirjutamine kõrgkeeles tähendas praktiliselt seda, et teda sai lihtsamini portida eri riistvaraliste platvormide vahel. See aga tähendas levikut (Autorid olid tunnistanud siis, et oleks nad kerneli teinud assembleris oleks asi saanud väiksem ja 20 % kiirem, aga asi oli uues suhtumises).</div></td></tr> <tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Loodi UNIX System Group - USG Kerneli kirjutamine kõrgkeeles tähendas praktiliselt seda, et teda sai lihtsamini portida eri riistvaraliste platvormide vahel. See aga tähendas levikut (Autorid olid tunnistanud siis, et oleks nad kerneli teinud assembleris oleks asi saanud väiksem ja 20 % kiirem, aga asi oli uues suhtumises).</div></td><td colspan="2" class="diff-side-added"></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>*1974 Seadusandluse tõttu ei saanud AT &amp; T (kelle alla kuulus Bell Labs) UNIX-it müüa küll aga levitati seda akadeemilistes ringkondades.  </div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>*1974 Seadusandluse tõttu ei saanud AT &amp; T (kelle alla kuulus Bell Labs) UNIX-it müüa küll aga levitati seda akadeemilistes ringkondades.  </div></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Anti välja 4 Edition - Berkely Ülikoolis Californias. Siit algab üks tugev UNIX- arendamise suund - BSD UNIX.</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Anti välja 4 Edition - Berkely Ülikoolis Californias. Siit algab üks tugev UNIX- arendamise suund - BSD UNIX.</div></td></tr> <tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l21">21. rida:</td> <td colspan="2" class="diff-lineno">20. rida:</td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>*1978 Toetudes 6 ndale Editionile anti välja esimene BSD UNIX</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>*1978 Toetudes 6 ndale Editionile anti välja esimene BSD UNIX</div></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>*1979 Seventh Edition - lisandus Bourne shell Selle baasil tehti Kalifornias 3BSD  </div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>*1979 Seventh Edition - lisandus Bourne shell Selle baasil tehti Kalifornias 3BSD  </div></td></tr> <tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>*1982 Seoses UNIX-i populaarsuse kasvuga tekkis palju erinevaid versioone ja tootjaid (nt. BSD). Et mitte kaotada initsiatiivi ühendas  </div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>*1982 Seoses UNIX-i populaarsuse kasvuga tekkis palju erinevaid versioone ja tootjaid (nt. BSD). Et mitte kaotada initsiatiivi ühendas AT&amp;T mitmed olemasolevad versioonid ja tulemuseks oli System III  Siit loetakse ühe teise tugeva UNIX-i suuna algust</div></td></tr> <tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>AT&amp;T mitmed olemasolevad versioonid ja tulemuseks oli System III   </div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>*1983 AT&amp;T avaldas uues versiooni System V ja seejärel System V Release 2 (SVR2) Anti välja 4.2BSD UNIX millesse oli integreeritud US kaitseministeeriumi poolt tellitud võrguprotokollid üldnimetusega TCP/IP</div></td></tr> <tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Siit loetakse ühe teise tugeva UNIX-i suuna algust</div></td><td colspan="2" class="diff-side-added"></td></tr> <tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>*1983 AT&amp;T avaldas uues versiooni System V ja seejärel System V Release 2 (SVR2) <del style="font-weight: bold; text-decoration: none;"> </del></div></td><td colspan="2" class="diff-side-added"></td></tr> <tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Anti välja 4.2BSD UNIX millesse oli integreeritud US kaitseministeeriumi poolt tellitud võrguprotokollid üldnimetusega TCP/IP</div></td><td colspan="2" class="diff-side-added"></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>*1986 4.3 BSD</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>*1986 4.3 BSD</div></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>*1987 AT&amp;T avaldas uue SVR3</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>*1987 AT&amp;T avaldas uue SVR3</div></td></tr> <tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l34">34. rida:</td> <td colspan="2" class="diff-lineno">30. rida:</td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>*1993 4.4 BSD</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>*1993 4.4 BSD</div></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>   </div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>   </div></td></tr> <tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><del style="font-weight: bold; text-decoration: none;"></del></div></td><td colspan="2" class="diff-side-added"></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Olulised ja tuntud UNIXi versioonid</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Olulised ja tuntud UNIXi versioonid</div></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td></tr> </table>

Jj https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=UNIXI_arengu_kronoloogia&diff=17638&oldid=prev 2010-01-14T20:51:51Z

<p></p> <table style="background-color: #fff; color: #202122;" data-mw="interface"> <col class="diff-marker" /> <col class="diff-content" /> <col class="diff-marker" /> <col class="diff-content" /> <tr class="diff-title" lang="et"> <td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td> <td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">Redaktsioon: 14. jaanuar 2010, kell 20:51</td> </tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l12">12. rida:</td> <td colspan="2" class="diff-lineno">12. rida:</td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>*1965 Bell Telephone Laboratories, General Electric Company ja Massachusetts&#039;i Ülikooli Tehnoloogia Instituut alustasid uue OS-i väljatootamist - &#039;&#039;&#039;MULTICS&#039;&#039;&#039; - MULTiplexed Information and Computing Service See MULTICS jäi lõpetamata, aga märgime, et Bell Labs-i poolt võtsid osa &#039;&#039;&#039;Ken Tompson ja Dennis Ritchie&#039;&#039;&#039;</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>*1965 Bell Telephone Laboratories, General Electric Company ja Massachusetts&#039;i Ülikooli Tehnoloogia Instituut alustasid uue OS-i väljatootamist - &#039;&#039;&#039;MULTICS&#039;&#039;&#039; - MULTiplexed Information and Computing Service See MULTICS jäi lõpetamata, aga märgime, et Bell Labs-i poolt võtsid osa &#039;&#039;&#039;Ken Tompson ja Dennis Ritchie&#039;&#039;&#039;</div></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>*1969 Bell Labs väljus projektist kuid mehed jätkasid tööd mugava programmeerimiskeskkonna loomiseks. Tol aastal saadigi tööle üks teine OS millele nime andis Brian Kernighan - UNIX</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>*1969 Bell Labs väljus projektist kuid mehed jätkasid tööd mugava programmeerimiskeskkonna loomiseks. Tol aastal saadigi tööle üks teine OS millele nime andis Brian Kernighan - UNIX</div></td></tr> <tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>*1971 Bell Labsi patendinduse osakonnal oli vaja OS-i ja valituks osutus UNIX. Olid olemas käsud: cat, chdir, chmod, cp, ed, find, mail, mkdir, mkfs, mount, mv, rm, ,rmdir, wc,  who Need käsud peaksid illustreerima seda fakti, et loodud OS oli mitmekasutaja ('''multiuser''') süsteem. OS oskas suhelda üle võrgu ja võimaldas lahendada mitut ülesannet samaaegselt ('''multitasking''')  </div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>*1971 Bell Labsi patendinduse osakonnal oli vaja OS-i ja valituks osutus UNIX. Olid olemas käsud: cat, chdir, chmod, cp, ed, find, mail, mkdir, mkfs, mount, mv, rm, ,rmdir, wc,  who Need käsud peaksid illustreerima seda fakti, et loodud OS oli mitmekasutaja ('''multiuser''') süsteem. OS oskas suhelda üle võrgu ja võimaldas lahendada mitut ülesannet samaaegselt ('''multitasking''') Võiks mõtelda ka sellele, et Albert Einstein oli seotud oma karjaari algul samuti patendindusega. UNIX'it kasutati PDP -11 masinate peal: 16 kB  kernel, 8 kB rakendusprogrammid, 512 kB kõvaketas. Ken Tompson töötas välja B-keele (initerpretaator) Kernighan ja Ritchie lõid seda arvestades  C-keele.</div></td></tr> <tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Võiks mõtelda ka sellele, et Albert Einstein oli seotud oma karjaari algul samuti patendindusega. UNIX'it kasutati PDP -11 masinate peal: 16 kB  kernel, 8 kB rakendusprogrammid, 512 kB kõvaketas.  </div></td><td colspan="2" class="diff-side-added"></td></tr> <tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Ken Tompson töötas välja B-keele (initerpretaator)  </div></td><td colspan="2" class="diff-side-added"></td></tr> <tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Kernighan ja Ritchie lõid seda arvestades  C-keele.</div></td><td colspan="2" class="diff-side-added"></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>*1973 UNIX-i kernel kirjutati C keeles - sinnamaani tehti seda madalkeeltes (assemblerites).  </div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>*1973 UNIX-i kernel kirjutati C keeles - sinnamaani tehti seda madalkeeltes (assemblerites).  </div></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Loodi UNIX System Group - USG Kerneli kirjutamine kõrgkeeles tähendas praktiliselt seda, et teda sai lihtsamini portida eri riistvaraliste platvormide vahel. See aga tähendas levikut (Autorid olid tunnistanud siis, et oleks nad kerneli teinud assembleris oleks asi saanud väiksem ja 20 % kiirem, aga asi oli uues suhtumises).</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Loodi UNIX System Group - USG Kerneli kirjutamine kõrgkeeles tähendas praktiliselt seda, et teda sai lihtsamini portida eri riistvaraliste platvormide vahel. See aga tähendas levikut (Autorid olid tunnistanud siis, et oleks nad kerneli teinud assembleris oleks asi saanud väiksem ja 20 % kiirem, aga asi oli uues suhtumises).</div></td></tr> </table>

Jj https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=UNIXI_arengu_kronoloogia&diff=17637&oldid=prev 2010-01-14T20:51:17Z

<p></p> <table style="background-color: #fff; color: #202122;" data-mw="interface"> <col class="diff-marker" /> <col class="diff-content" /> <col class="diff-marker" /> <col class="diff-content" /> <tr class="diff-title" lang="et"> <td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td> <td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">Redaktsioon: 14. jaanuar 2010, kell 20:51</td> </tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l12">12. rida:</td> <td colspan="2" class="diff-lineno">12. rida:</td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>*1965 Bell Telephone Laboratories, General Electric Company ja Massachusetts&#039;i Ülikooli Tehnoloogia Instituut alustasid uue OS-i väljatootamist - &#039;&#039;&#039;MULTICS&#039;&#039;&#039; - MULTiplexed Information and Computing Service See MULTICS jäi lõpetamata, aga märgime, et Bell Labs-i poolt võtsid osa &#039;&#039;&#039;Ken Tompson ja Dennis Ritchie&#039;&#039;&#039;</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>*1965 Bell Telephone Laboratories, General Electric Company ja Massachusetts&#039;i Ülikooli Tehnoloogia Instituut alustasid uue OS-i väljatootamist - &#039;&#039;&#039;MULTICS&#039;&#039;&#039; - MULTiplexed Information and Computing Service See MULTICS jäi lõpetamata, aga märgime, et Bell Labs-i poolt võtsid osa &#039;&#039;&#039;Ken Tompson ja Dennis Ritchie&#039;&#039;&#039;</div></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>*1969 Bell Labs väljus projektist kuid mehed jätkasid tööd mugava programmeerimiskeskkonna loomiseks. Tol aastal saadigi tööle üks teine OS millele nime andis Brian Kernighan - UNIX</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>*1969 Bell Labs väljus projektist kuid mehed jätkasid tööd mugava programmeerimiskeskkonna loomiseks. Tol aastal saadigi tööle üks teine OS millele nime andis Brian Kernighan - UNIX</div></td></tr> <tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>*1971 Bell Labsi patendinduse osakonnal oli vaja OS-i ja valituks osutus UNIX. Olid olemas käsud: cat, chdir, chmod, cp, ed, find, mail, mkdir, mkfs, mount, mv, rm, ,rmdir, wc,  who  </div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>*1971 Bell Labsi patendinduse osakonnal oli vaja OS-i ja valituks osutus UNIX. Olid olemas käsud: cat, chdir, chmod, cp, ed, find, mail, mkdir, mkfs, mount, mv, rm, ,rmdir, wc,  who Need käsud peaksid illustreerima seda fakti, et loodud OS oli mitmekasutaja ('''multiuser''') süsteem. OS oskas suhelda üle võrgu ja võimaldas lahendada mitut ülesannet samaaegselt ('''multitasking''')  </div></td></tr> <tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Need käsud peaksid illustreerima seda fakti, et loodud OS oli mitmekasutaja ('''multiuser''') süsteem. OS oskas suhelda üle võrgu ja võimaldas lahendada mitut ülesannet samaaegselt ('''multitasking''')  </div></td><td colspan="2" class="diff-side-added"></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Võiks mõtelda ka sellele, et Albert Einstein oli seotud oma karjaari algul samuti patendindusega. UNIX&#039;it kasutati PDP -11 masinate peal: 16 kB  kernel, 8 kB rakendusprogrammid, 512 kB kõvaketas.  </div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Võiks mõtelda ka sellele, et Albert Einstein oli seotud oma karjaari algul samuti patendindusega. UNIX&#039;it kasutati PDP -11 masinate peal: 16 kB  kernel, 8 kB rakendusprogrammid, 512 kB kõvaketas.  </div></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Ken Tompson töötas välja B-keele (initerpretaator)  </div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Ken Tompson töötas välja B-keele (initerpretaator)  </div></td></tr> </table>

Jj https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=UNIXI_arengu_kronoloogia&diff=17636&oldid=prev 2010-01-14T20:50:56Z

<p></p> <table style="background-color: #fff; color: #202122;" data-mw="interface"> <col class="diff-marker" /> <col class="diff-content" /> <col class="diff-marker" /> <col class="diff-content" /> <tr class="diff-title" lang="et"> <td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td> <td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">Redaktsioon: 14. jaanuar 2010, kell 20:50</td> </tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l12">12. rida:</td> <td colspan="2" class="diff-lineno">12. rida:</td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>*1965 Bell Telephone Laboratories, General Electric Company ja Massachusetts&#039;i Ülikooli Tehnoloogia Instituut alustasid uue OS-i väljatootamist - &#039;&#039;&#039;MULTICS&#039;&#039;&#039; - MULTiplexed Information and Computing Service See MULTICS jäi lõpetamata, aga märgime, et Bell Labs-i poolt võtsid osa &#039;&#039;&#039;Ken Tompson ja Dennis Ritchie&#039;&#039;&#039;</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>*1965 Bell Telephone Laboratories, General Electric Company ja Massachusetts&#039;i Ülikooli Tehnoloogia Instituut alustasid uue OS-i väljatootamist - &#039;&#039;&#039;MULTICS&#039;&#039;&#039; - MULTiplexed Information and Computing Service See MULTICS jäi lõpetamata, aga märgime, et Bell Labs-i poolt võtsid osa &#039;&#039;&#039;Ken Tompson ja Dennis Ritchie&#039;&#039;&#039;</div></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>*1969 Bell Labs väljus projektist kuid mehed jätkasid tööd mugava programmeerimiskeskkonna loomiseks. Tol aastal saadigi tööle üks teine OS millele nime andis Brian Kernighan - UNIX</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>*1969 Bell Labs väljus projektist kuid mehed jätkasid tööd mugava programmeerimiskeskkonna loomiseks. Tol aastal saadigi tööle üks teine OS millele nime andis Brian Kernighan - UNIX</div></td></tr> <tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>*1971 Bell Labsi patendinduse osakonnal oli vaja OS-i ja valituks osutus UNIX. Olid olemas käsud:  </div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>*1971 Bell Labsi patendinduse osakonnal oli vaja OS-i ja valituks osutus UNIX. Olid olemas käsud: cat, chdir, chmod, cp, ed, find, mail, mkdir, mkfs, mount, mv, rm, ,rmdir, wc,  who  </div></td></tr> <tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>cat, chdir, chmod, cp, ed, find, mail, mkdir, mkfs, mount, mv, rm, ,rmdir, wc,  who  </div></td><td colspan="2" class="diff-side-added"></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Need käsud peaksid illustreerima seda fakti, et loodud OS oli mitmekasutaja (&#039;&#039;&#039;multiuser&#039;&#039;&#039;) süsteem. OS oskas suhelda üle võrgu ja võimaldas lahendada mitut ülesannet samaaegselt (&#039;&#039;&#039;multitasking&#039;&#039;&#039;)  </div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Need käsud peaksid illustreerima seda fakti, et loodud OS oli mitmekasutaja (&#039;&#039;&#039;multiuser&#039;&#039;&#039;) süsteem. OS oskas suhelda üle võrgu ja võimaldas lahendada mitut ülesannet samaaegselt (&#039;&#039;&#039;multitasking&#039;&#039;&#039;)  </div></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Võiks mõtelda ka sellele, et Albert Einstein oli seotud oma karjaari algul samuti patendindusega. UNIX&#039;it kasutati PDP -11 masinate peal: 16 kB  kernel, 8 kB rakendusprogrammid, 512 kB kõvaketas.  </div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Võiks mõtelda ka sellele, et Albert Einstein oli seotud oma karjaari algul samuti patendindusega. UNIX&#039;it kasutati PDP -11 masinate peal: 16 kB  kernel, 8 kB rakendusprogrammid, 512 kB kõvaketas.  </div></td></tr> <tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l19">19. rida:</td> <td colspan="2" class="diff-lineno">18. rida:</td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Kernighan ja Ritchie lõid seda arvestades  C-keele.</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Kernighan ja Ritchie lõid seda arvestades  C-keele.</div></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>*1973 UNIX-i kernel kirjutati C keeles - sinnamaani tehti seda madalkeeltes (assemblerites).  </div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>*1973 UNIX-i kernel kirjutati C keeles - sinnamaani tehti seda madalkeeltes (assemblerites).  </div></td></tr> <tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Loodi UNIX System Group - USG  </div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Loodi UNIX System Group - USG Kerneli kirjutamine kõrgkeeles tähendas praktiliselt seda, et teda sai lihtsamini portida eri riistvaraliste platvormide vahel. See aga tähendas levikut (Autorid olid tunnistanud siis, et oleks nad kerneli teinud assembleris oleks asi saanud väiksem ja 20 % kiirem, aga asi oli uues suhtumises).</div></td></tr> <tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Kerneli kirjutamine kõrgkeeles tähendas praktiliselt seda, et teda sai lihtsamini portida eri riistvaraliste platvormide vahel. See aga tähendas levikut (Autorid olid tunnistanud siis, et oleks nad kerneli teinud assembleris oleks asi saanud väiksem ja 20 % kiirem, aga asi oli uues suhtumises).</div></td><td colspan="2" class="diff-side-added"></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>*1974 Seadusandluse tõttu ei saanud AT &amp; T (kelle alla kuulus Bell Labs) UNIX-it müüa küll aga levitati seda akadeemilistes ringkondades.  </div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>*1974 Seadusandluse tõttu ei saanud AT &amp; T (kelle alla kuulus Bell Labs) UNIX-it müüa küll aga levitati seda akadeemilistes ringkondades.  </div></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Anti välja 4 Edition - Berkely Ülikoolis Californias. Siit algab üks tugev UNIX- arendamise suund - BSD UNIX.</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Anti välja 4 Edition - Berkely Ülikoolis Californias. Siit algab üks tugev UNIX- arendamise suund - BSD UNIX.</div></td></tr> <tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l26">26. rida:</td> <td colspan="2" class="diff-lineno">24. rida:</td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>*1977 oli olemas ca 500 töötavat UNIX-i süsteemi. Süsteemi hakati müüma. Samuti porditi teda edukalt PDP-dest erinevatele arvutitele (nt. VAX).</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>*1977 oli olemas ca 500 töötavat UNIX-i süsteemi. Süsteemi hakati müüma. Samuti porditi teda edukalt PDP-dest erinevatele arvutitele (nt. VAX).</div></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>*1978 Toetudes 6 ndale Editionile anti välja esimene BSD UNIX</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>*1978 Toetudes 6 ndale Editionile anti välja esimene BSD UNIX</div></td></tr> <tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>*1979 Seventh Edition - lisandus Bourne shell <del style="font-weight: bold; text-decoration: none;"> </del></div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>*1979 Seventh Edition - lisandus Bourne shell Selle baasil tehti Kalifornias 3BSD  </div></td></tr> <tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Selle baasil tehti Kalifornias 3BSD  </div></td><td colspan="2" class="diff-side-added"></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>*1982 Seoses UNIX-i populaarsuse kasvuga tekkis palju erinevaid versioone ja tootjaid (nt. BSD). Et mitte kaotada initsiatiivi ühendas  </div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>*1982 Seoses UNIX-i populaarsuse kasvuga tekkis palju erinevaid versioone ja tootjaid (nt. BSD). Et mitte kaotada initsiatiivi ühendas  </div></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>AT&amp;T mitmed olemasolevad versioonid ja tulemuseks oli System III   </div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>AT&amp;T mitmed olemasolevad versioonid ja tulemuseks oli System III   </div></td></tr> </table>

Jj https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=UNIXI_arengu_kronoloogia&diff=17635&oldid=prev 2010-01-14T20:49:41Z

<p></p> <table style="background-color: #fff; color: #202122;" data-mw="interface"> <col class="diff-marker" /> <col class="diff-content" /> <col class="diff-marker" /> <col class="diff-content" /> <tr class="diff-title" lang="et"> <td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td> <td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">Redaktsioon: 14. jaanuar 2010, kell 20:49</td> </tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l10">10. rida:</td> <td colspan="2" class="diff-lineno">10. rida:</td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>   </div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>   </div></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>   </div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>   </div></td></tr> <tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>*1965 Bell Telephone Laboratories, General Electric Company ja Massachusetts'i Ülikooli Tehnoloogia Instituut alustasid uue OS-i väljatootamist - '''MULTICS''' - MULTiplexed Information and Computing Service <del style="font-weight: bold; text-decoration: none;"> </del></div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>*1965 Bell Telephone Laboratories, General Electric Company ja Massachusetts'i Ülikooli Tehnoloogia Instituut alustasid uue OS-i väljatootamist - '''MULTICS''' - MULTiplexed Information and Computing Service See MULTICS jäi lõpetamata, aga märgime, et Bell Labs-i poolt võtsid osa '''Ken Tompson ja Dennis Ritchie'''</div></td></tr> <tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>See MULTICS jäi lõpetamata, aga märgime, et Bell Labs-i poolt võtsid osa '''Ken Tompson ja Dennis Ritchie'''</div></td><td colspan="2" class="diff-side-added"></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>*1969 Bell Labs väljus projektist kuid mehed jätkasid tööd mugava programmeerimiskeskkonna loomiseks. Tol aastal saadigi tööle üks teine OS millele nime andis Brian Kernighan - UNIX</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>*1969 Bell Labs väljus projektist kuid mehed jätkasid tööd mugava programmeerimiskeskkonna loomiseks. Tol aastal saadigi tööle üks teine OS millele nime andis Brian Kernighan - UNIX</div></td></tr> <tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>*1971 Bell Labsi patendinduse osakonnal oli vaja OS-i ja valituks osutus UNIX.  </div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>*1971 Bell Labsi patendinduse osakonnal oli vaja OS-i ja valituks osutus UNIX. Olid olemas käsud:  </div></td></tr> <tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Olid olemas käsud:  </div></td><td colspan="2" class="diff-side-added"></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>cat, chdir, chmod, cp, ed, find, mail, mkdir, mkfs, mount, mv, rm, ,rmdir, wc,  who  </div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>cat, chdir, chmod, cp, ed, find, mail, mkdir, mkfs, mount, mv, rm, ,rmdir, wc,  who  </div></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Need käsud peaksid illustreerima seda fakti, et loodud OS oli mitmekasutaja (&#039;&#039;&#039;multiuser&#039;&#039;&#039;) süsteem. OS oskas suhelda üle võrgu ja võimaldas lahendada mitut ülesannet samaaegselt (&#039;&#039;&#039;multitasking&#039;&#039;&#039;)  </div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Need käsud peaksid illustreerima seda fakti, et loodud OS oli mitmekasutaja (&#039;&#039;&#039;multiuser&#039;&#039;&#039;) süsteem. OS oskas suhelda üle võrgu ja võimaldas lahendada mitut ülesannet samaaegselt (&#039;&#039;&#039;multitasking&#039;&#039;&#039;)  </div></td></tr> </table>

Jj