https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?action=history&feed=atom&title=Tarkvaralise_RAID_massiivi_kasutamine_Linuxiga 2026-06-04T07:43:12Z Selle lehekülje redigeerimiste ajalugu MediaWiki 1.43.6 https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Tarkvaralise_RAID_massiivi_kasutamine_Linuxiga&diff=19707&oldid=prev 2010-04-25T22:32:24Z

<p><span class="autocomment">Operatsioonisüsteemi alglaadimine RAID1 skeemilt</span></p> <table style="background-color: #fff; color: #202122;" data-mw="interface"> <col class="diff-marker" /> <col class="diff-content" /> <col class="diff-marker" /> <col class="diff-content" /> <tr class="diff-title" lang="et"> <td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td> <td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">Redaktsioon: 25. aprill 2010, kell 22:32</td> </tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l414">414. rida:</td> <td colspan="2" class="diff-lineno">414. rida:</td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>===Operatsioonisüsteemi alglaadimine RAID1 skeemilt===</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>===Operatsioonisüsteemi alglaadimine RAID1 skeemilt===</div></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td></tr> <tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Eelmistes punktides on keskendutud RAID kasutamisele käsitlemata, kuidas seejuures toimub arvuti alglaadimine, st on eeldatud, et arvuti töötab nö <del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">tavalisel seadmel asuva </del>/boot ja / <del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">failisüsteemiga</del>. Kui arvuti /boot ja / failisüsteemid asuvad samuti RAID1 lülituses, siis tagab see täiendava redundantsuse. Tehniliselt peab ainult /boot failisüsteem olema RAID1 lülituses ja juurfailisüsteem võib olla suvalises RAID lülituses, mida parasjagu kasutatav initramfs toetab.</div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Eelmistes punktides on keskendutud RAID kasutamisele käsitlemata, kuidas seejuures toimub arvuti alglaadimine, st on eeldatud, et arvuti töötab nö <ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">tavalistel seadmetel asuvate </ins>/boot ja / <ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">failisüsteemidega</ins>. Kui arvuti /boot ja / failisüsteemid asuvad samuti RAID1 lülituses, siis tagab see täiendava redundantsuse. Tehniliselt peab ainult /boot failisüsteem olema RAID1 lülituses ja juurfailisüsteem võib olla suvalises RAID lülituses, mida parasjagu kasutatav initramfs toetab.</div></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Füüsilisi kõvakettaid /dev/sda ja /dev/sdb kasutav RAID1 skeemilt töötavate /boot ja / failisüsteemidega arvuti näeb välja nt selline</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Füüsilisi kõvakettaid /dev/sda ja /dev/sdb kasutav RAID1 skeemilt töötavate /boot ja / failisüsteemidega arvuti näeb välja nt selline</div></td></tr> </table>

Imre https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Tarkvaralise_RAID_massiivi_kasutamine_Linuxiga&diff=19706&oldid=prev 2010-04-25T22:30:53Z

<p><span class="autocomment">Hot spare kasutamine</span></p> <table style="background-color: #fff; color: #202122;" data-mw="interface"> <col class="diff-marker" /> <col class="diff-content" /> <col class="diff-marker" /> <col class="diff-content" /> <tr class="diff-title" lang="et"> <td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td> <td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">Redaktsioon: 25. aprill 2010, kell 22:30</td> </tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l310">310. rida:</td> <td colspan="2" class="diff-lineno">310. rida:</td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>===Hot spare kasutamine===</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>===Hot spare kasutamine===</div></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td></tr> <tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Hot spare kasutamine on võimalik selliste RAID skeemide puhul, kus on olemas redundantsus. Kui töö ajal peaks üks komponent riknema, siis tarkvaraline RAID hoolitseb automaatselt selle eest, et skeemis riknenud kompoent asendatakse hot-spare'iga. Näiteks kahe peeglisse lülitatud ja ühe hot spare seadmega skeemi moodustamine toimub selliselt</div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Hot spare kasutamine on võimalik selliste RAID skeemide puhul, kus on olemas redundantsus<ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">, nt RAID1 või RAID5</ins>. Kui töö ajal peaks üks komponent riknema, siis tarkvaraline RAID hoolitseb automaatselt selle eest, et skeemis riknenud kompoent asendatakse hot-spare'iga. Näiteks kahe peeglisse lülitatud ja ühe hot spare seadmega skeemi moodustamine toimub selliselt</div></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>  # mdadm --create /dev/md1 -l raid1 -n 2 -x 1 /dev/sda /dev/sdb /dev/sdc</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>  # mdadm --create /dev/md1 -l raid1 -n 2 -x 1 /dev/sda /dev/sdb /dev/sdc</div></td></tr> </table>

Imre https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Tarkvaralise_RAID_massiivi_kasutamine_Linuxiga&diff=19705&oldid=prev 2010-04-25T22:30:01Z

<p><span class="autocomment">Riistvaraline ja tarkvaraline RAID</span></p> <table style="background-color: #fff; color: #202122;" data-mw="interface"> <col class="diff-marker" /> <col class="diff-content" /> <col class="diff-marker" /> <col class="diff-content" /> <tr class="diff-title" lang="et"> <td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td> <td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">Redaktsioon: 25. aprill 2010, kell 22:30</td> </tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l13">13. rida:</td> <td colspan="2" class="diff-lineno">13. rida:</td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>===Riistvaraline ja tarkvaraline RAID===</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>===Riistvaraline ja tarkvaraline RAID===</div></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td></tr> <tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Kui loogilise seadme moodustamiseks kasutatakse nt arvuti PCI-E siinile ühendatud spetsiaalselt riistvaralist RAID kontrollerit, mille külge omakorda <del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">on </del>ühendatud kõvakettad, <del style="font-weight: bold; text-decoration: none;"> </del>siis on tegu riistvaralise RAID lahendusega. Operatsioonisüsteem peab sel juhul toetama kasutusel olevat riistavaralise RAID massiivi kontrollerit ja tugi esineb tavaliselt <del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">kerneli </del>mooduli kujul. Operatsioonisüsteemi jaoks paistab loogiline seade ühe SCSI seadmena, kusjuures riistvaralist RAID massiivi reeglina ei saa operatsioonisüsteemi vahenditega hallata, haldus toimub nt kontrolleri BIOS kaudu. Selliseks näiteks on <del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">3ware kontrollerite kasutamine, </del>[[:3ware RAID kontrolleri kasutamine]].</div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Kui loogilise seadme moodustamiseks kasutatakse nt arvuti PCI-E siinile ühendatud spetsiaalselt riistvaralist RAID kontrollerit, mille külge <ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">on </ins>omakorda ühendatud kõvakettad, siis on tegu riistvaralise RAID lahendusega. Operatsioonisüsteem peab sel juhul toetama kasutusel olevat riistavaralise RAID massiivi kontrollerit ja tugi esineb tavaliselt <ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">tuuma </ins>mooduli kujul. Operatsioonisüsteemi jaoks paistab loogiline seade ühe SCSI seadmena, kusjuures riistvaralist RAID massiivi reeglina ei saa operatsioonisüsteemi vahenditega hallata, haldus toimub nt kontrolleri BIOS kaudu <ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">arvuti käivitamisel</ins>. Selliseks näiteks on [[:3ware RAID kontrolleri kasutamine]].</div></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Ostub aga, et kuigi kõvakettad ühendada nt otse SATA kontrolleri külge, saab siiski korraldada nende RAID lülituse, sel juhul tegeleb RAID lülituse pidamiseks vajalike tegevustega operatsioonisüsteemi tuum. Sellisel moel korraldatud RAID lülitust nimetatakse tarkvaraliseks ning tal on riistvaralise ees järgmised eelised</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Ostub aga, et kuigi kõvakettad ühendada nt otse SATA kontrolleri külge, saab siiski korraldada nende RAID lülituse, sel juhul tegeleb RAID lülituse pidamiseks vajalike tegevustega operatsioonisüsteemi tuum. Sellisel moel korraldatud RAID lülitust nimetatakse tarkvaraliseks ning tal on riistvaralise ees järgmised eelised</div></td></tr> </table>

Imre https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Tarkvaralise_RAID_massiivi_kasutamine_Linuxiga&diff=19704&oldid=prev 2010-04-25T14:48:04Z

<p><span class="autocomment">Massiivi tõrgete kohta teadete saatmine</span></p> <table style="background-color: #fff; color: #202122;" data-mw="interface"> <col class="diff-marker" /> <col class="diff-content" /> <col class="diff-marker" /> <col class="diff-content" /> <tr class="diff-title" lang="et"> <td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td> <td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">Redaktsioon: 25. aprill 2010, kell 14:48</td> </tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l650">650. rida:</td> <td colspan="2" class="diff-lineno">650. rida:</td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>  From: mdadm monitoring &lt;root@loomaaed.tartu.ee&gt;</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>  From: mdadm monitoring &lt;root@loomaaed.tartu.ee&gt;</div></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>  To: priit@loomaaed.tartu.ee</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>  To: priit@loomaaed.tartu.ee</div></td></tr> <tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>  Subject: Fail event on /dev/md1:<del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">raid</del></div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>  Subject: Fail event on /dev/md1:<ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">loomaaed.tartu.ee</ins></div></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>  Message-Id: &lt;20100425122119.D955D13D6C@loomaaed.tartu.ee&gt;</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>  Message-Id: &lt;20100425122119.D955D13D6C@loomaaed.tartu.ee&gt;</div></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>  Date: Sun, 25 Apr 2010 08:21:19 -0400 (EDT)</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>  Date: Sun, 25 Apr 2010 08:21:19 -0400 (EDT)</div></td></tr> </table>

Imre https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Tarkvaralise_RAID_massiivi_kasutamine_Linuxiga&diff=19703&oldid=prev 2010-04-25T14:47:49Z

<p><span class="autocomment">Massiivi tõrgete kohta teadete saatmine</span></p> <table style="background-color: #fff; color: #202122;" data-mw="interface"> <col class="diff-marker" /> <col class="diff-content" /> <col class="diff-marker" /> <col class="diff-content" /> <tr class="diff-title" lang="et"> <td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td> <td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">Redaktsioon: 25. aprill 2010, kell 14:47</td> </tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l642">642. rida:</td> <td colspan="2" class="diff-lineno">642. rida:</td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Tulemusena töötab protsess</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Tulemusena töötab protsess</div></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td></tr> <tr><td colspan="2" class="diff-side-deleted"></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;"> # ps aux | grep mdadm | grep -v grep</ins></div></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>  root 2180  0.0  0.1  12364  632 ?  Ss  Apr24  0:00 /sbin/mdadm --monitor \</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>  root 2180  0.0  0.1  12364  632 ?  Ss  Apr24  0:00 /sbin/mdadm --monitor \</div></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>   --pid-file /var/run/mdadm/monitor.pid --daemonise --scan --syslog</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>   --pid-file /var/run/mdadm/monitor.pid --daemonise --scan --syslog</div></td></tr> </table>

Imre https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Tarkvaralise_RAID_massiivi_kasutamine_Linuxiga&diff=19702&oldid=prev 2010-04-25T14:46:46Z

<p><span class="autocomment">Operatsioonisüsteemi alglaadimine RAID1 skeemilt</span></p> <table style="background-color: #fff; color: #202122;" data-mw="interface"> <col class="diff-marker" /> <col class="diff-content" /> <col class="diff-marker" /> <col class="diff-content" /> <tr class="diff-title" lang="et"> <td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td> <td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">Redaktsioon: 25. aprill 2010, kell 14:46</td> </tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l414">414. rida:</td> <td colspan="2" class="diff-lineno">414. rida:</td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>===Operatsioonisüsteemi alglaadimine RAID1 skeemilt===</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>===Operatsioonisüsteemi alglaadimine RAID1 skeemilt===</div></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td></tr> <tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Eelmistes punktides on keskendutud RAID kasutamisele käsitlemata, kuidas seejuures toimub arvuti alglaadimine, st on eeldatud, et arvuti töötab nö tavalisel seadmel asuva /boot ja / failisüsteemiga. Kui arvuti /boot ja / failisüsteemid asuvad samuti RAID1 lülituses, siis tagab see täiendava redundantsuse. Tehniliselt peab ainult /boot failisüsteem olema RAID1 lülituses ja juurfailisüsteem võib olla suvalises <del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">RAID1 </del>lülituses, mida parasjagu kasutatav initramfs toetab.</div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Eelmistes punktides on keskendutud RAID kasutamisele käsitlemata, kuidas seejuures toimub arvuti alglaadimine, st on eeldatud, et arvuti töötab nö tavalisel seadmel asuva /boot ja / failisüsteemiga. Kui arvuti /boot ja / failisüsteemid asuvad samuti RAID1 lülituses, siis tagab see täiendava redundantsuse. Tehniliselt peab ainult /boot failisüsteem olema RAID1 lülituses ja juurfailisüsteem võib olla suvalises <ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">RAID </ins>lülituses, mida parasjagu kasutatav initramfs toetab.</div></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Füüsilisi kõvakettaid /dev/sda ja /dev/sdb kasutav RAID1 skeemilt töötavate /boot ja / failisüsteemidega arvuti näeb välja nt selline</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Füüsilisi kõvakettaid /dev/sda ja /dev/sdb kasutav RAID1 skeemilt töötavate /boot ja / failisüsteemidega arvuti näeb välja nt selline</div></td></tr> </table>

Imre https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Tarkvaralise_RAID_massiivi_kasutamine_Linuxiga&diff=19701&oldid=prev 2010-04-25T14:46:23Z

<p><span class="autocomment">Operatsioonisüsteemi alglaadimine RAID1 skeemilt</span></p> <table style="background-color: #fff; color: #202122;" data-mw="interface"> <col class="diff-marker" /> <col class="diff-content" /> <col class="diff-marker" /> <col class="diff-content" /> <tr class="diff-title" lang="et"> <td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td> <td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">Redaktsioon: 25. aprill 2010, kell 14:46</td> </tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l414">414. rida:</td> <td colspan="2" class="diff-lineno">414. rida:</td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>===Operatsioonisüsteemi alglaadimine RAID1 skeemilt===</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>===Operatsioonisüsteemi alglaadimine RAID1 skeemilt===</div></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td></tr> <tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Eelmistes punktides on keskendutud RAID kasutamisele käsitlemata, kuidas seejuures toimub arvuti alglaadimine, st on eeldatud, et arvuti töötab nö tavalisel seadmel asuva failisüsteemiga. Kui arvuti /boot ja / failisüsteemid asuvad samuti RAID1 lülituses, siis tagab see täiendava redundantsuse. Tehniliselt peab ainult /boot failisüsteem olema RAID1 lülituses ja juurfailisüsteem võib olla suvalises RAID1 lülituses, mida parasjagu kasutatav initramfs toetab.</div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Eelmistes punktides on keskendutud RAID kasutamisele käsitlemata, kuidas seejuures toimub arvuti alglaadimine, st on eeldatud, et arvuti töötab nö tavalisel seadmel asuva <ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">/boot ja / </ins>failisüsteemiga. Kui arvuti /boot ja / failisüsteemid asuvad samuti RAID1 lülituses, siis tagab see täiendava redundantsuse. Tehniliselt peab ainult /boot failisüsteem olema RAID1 lülituses ja juurfailisüsteem võib olla suvalises RAID1 lülituses, mida parasjagu kasutatav initramfs toetab.</div></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Füüsilisi kõvakettaid /dev/sda ja /dev/sdb kasutav RAID1 skeemilt töötavate /boot ja / failisüsteemidega arvuti näeb välja nt selline</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Füüsilisi kõvakettaid /dev/sda ja /dev/sdb kasutav RAID1 skeemilt töötavate /boot ja / failisüsteemidega arvuti näeb välja nt selline</div></td></tr> </table>

Imre https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Tarkvaralise_RAID_massiivi_kasutamine_Linuxiga&diff=19700&oldid=prev 2010-04-25T14:45:47Z

<p><span class="autocomment">RAID1 parandamine</span></p> <table style="background-color: #fff; color: #202122;" data-mw="interface"> <col class="diff-marker" /> <col class="diff-content" /> <col class="diff-marker" /> <col class="diff-content" /> <tr class="diff-title" lang="et"> <td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td> <td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">Redaktsioon: 25. aprill 2010, kell 14:45</td> </tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l368">368. rida:</td> <td colspan="2" class="diff-lineno">368. rida:</td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>===RAID1 parandamine===</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>===RAID1 parandamine===</div></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td></tr> <tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Kui RAID1 lülituses on komponent riknenud, siis reeglina on süsteem kasutatav, kuid riknenud komponent tuleks asendada töötavaga, et taastada süsteemi andmekandja <del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">redundatsus</del>. Peale sobiva suurusega füüsilise seadme asendamist tuleb süsteemis öelda nt</div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Kui RAID1 lülituses on komponent riknenud, siis reeglina on süsteem kasutatav, kuid riknenud komponent tuleks asendada töötavaga, et taastada süsteemi andmekandja <ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">redundantsus</ins>. Peale sobiva suurusega füüsilise seadme asendamist tuleb süsteemis öelda nt</div></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>  # mdadm /dev/md1 -a /dev/sdc2</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>  # mdadm /dev/md1 -a /dev/sdc2</div></td></tr> </table>

Imre https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Tarkvaralise_RAID_massiivi_kasutamine_Linuxiga&diff=19697&oldid=prev 2010-04-25T13:07:05Z

<p><span class="autocomment">RAID ja LVM</span></p> <table style="background-color: #fff; color: #202122;" data-mw="interface"> <col class="diff-marker" /> <col class="diff-content" /> <col class="diff-marker" /> <col class="diff-content" /> <tr class="diff-title" lang="et"> <td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td> <td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">Redaktsioon: 25. aprill 2010, kell 13:07</td> </tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l22">22. rida:</td> <td colspan="2" class="diff-lineno">22. rida:</td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>===RAID ja LVM===</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>===RAID ja LVM===</div></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td></tr> <tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Kuigi tihtipeale <del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">kõneldakse ja </del>kasutatakse RAID ja LVM (Logical Volume Management) tehnikat koos ja teatud lahendusi saab moodustada praktiliselt mõlemiga, on sisuliselt tegu kahe erineva küsimusega:</div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Kuigi tihtipeale kasutatakse RAID ja LVM (Logical Volume Management) tehnikat koos ja teatud lahendusi saab moodustada praktiliselt mõlemiga, on sisuliselt tegu kahe erineva küsimusega:</div></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>* RAID tegeleb peaasjalikult füüsilistest plokk-seadmetest loogiliste plokk-seadmete moodustamisega ja selle tulemusena moodustunud süsteemi haldamisega, nt asendab automaatselt riknenud kõvaketta hot-spare&#039;ga ning sünkroniseerib andmed õiges suunas</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>* RAID tegeleb peaasjalikult füüsilistest plokk-seadmetest loogiliste plokk-seadmete moodustamisega ja selle tulemusena moodustunud süsteemi haldamisega, nt asendab automaatselt riknenud kõvaketta hot-spare&#039;ga ning sünkroniseerib andmed õiges suunas</div></td></tr> </table>

Imre https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Tarkvaralise_RAID_massiivi_kasutamine_Linuxiga&diff=19696&oldid=prev 2010-04-25T13:03:50Z

<p><span class="autocomment">Riistvaraline ja tarkvaraline RAID</span></p> <table style="background-color: #fff; color: #202122;" data-mw="interface"> <col class="diff-marker" /> <col class="diff-content" /> <col class="diff-marker" /> <col class="diff-content" /> <tr class="diff-title" lang="et"> <td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td> <td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">Redaktsioon: 25. aprill 2010, kell 13:03</td> </tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l13">13. rida:</td> <td colspan="2" class="diff-lineno">13. rida:</td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>===Riistvaraline ja tarkvaraline RAID===</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>===Riistvaraline ja tarkvaraline RAID===</div></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td></tr> <tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Kui loogilise seadme moodustamiseks kasutatakse nt arvuti PCI-E siinile ühendatud spetsiaalselt riistvaralist RAID kontrollerit, mille külge omakorda on ühendatud kõvakettad,  siis on tegu riistvaralise RAID lahendusega. Operatsioonisüsteem peab sel juhul toetama kasutusel olevat riistavaralise RAID massiivi kontrollerit ja tugi esineb tavaliselt kerneli mooduli kujul. Operatsioonisüsteemi jaoks paistab loogiline seade ühe SCSI seadmena kusjuures riistvaralist RAID massiivi reeglina ei saa operatsioonisüsteemi vahenditega hallata. Selliseks näiteks on 3ware kontrollerite kasutamine, [[:3ware RAID kontrolleri kasutamine]].</div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Kui loogilise seadme moodustamiseks kasutatakse nt arvuti PCI-E siinile ühendatud spetsiaalselt riistvaralist RAID kontrollerit, mille külge omakorda on ühendatud kõvakettad,  siis on tegu riistvaralise RAID lahendusega. Operatsioonisüsteem peab sel juhul toetama kasutusel olevat riistavaralise RAID massiivi kontrollerit ja tugi esineb tavaliselt kerneli mooduli kujul. Operatsioonisüsteemi jaoks paistab loogiline seade ühe SCSI seadmena<ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">, </ins>kusjuures riistvaralist RAID massiivi reeglina ei saa operatsioonisüsteemi vahenditega hallata<ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">, haldus toimub nt kontrolleri BIOS kaudu</ins>. Selliseks näiteks on 3ware kontrollerite kasutamine, [[:3ware RAID kontrolleri kasutamine]].</div></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Ostub aga, et kuigi kõvakettad ühendada nt otse SATA kontrolleri külge, saab siiski korraldada nende RAID lülituse, sel juhul tegeleb RAID lülituse pidamiseks vajalike tegevustega operatsioonisüsteemi tuum. Sellisel moel korraldatud RAID lülitust nimetatakse tarkvaraliseks ning tal on riistvaralise ees järgmised eelised</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Ostub aga, et kuigi kõvakettad ühendada nt otse SATA kontrolleri külge, saab siiski korraldada nende RAID lülituse, sel juhul tegeleb RAID lülituse pidamiseks vajalike tegevustega operatsioonisüsteemi tuum. Sellisel moel korraldatud RAID lülitust nimetatakse tarkvaraliseks ning tal on riistvaralise ees järgmised eelised</div></td></tr> </table>

Imre