Runlevels - Redigeerimiste ajalugu

Jj: /* RunLevels */

2011-09-28T14:09:27Z

RunLevels

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 28. september 2011, kell 14:09
7. rida:		7. rida:
	Linux võib peale voolu sisselülitamist jõuda välja erinevatesse seisudesse. Need 'erinevad seisud' erinevad üksteisest selle poolest		Linux võib peale voolu sisselülitamist jõuda välja erinevatesse seisudesse. Need 'erinevad seisud' erinevad üksteisest selle poolest

	- millised programmid või daemonid ehk vaimud töötavad		- millised programmid või daemonid ehk päkapikud-vaimud töötavad
	- kas kasutajad saavad sisse logida		- kas kasutajad saavad sisse logida
	- millised failisüsteemid on külge monteeritud		- millised failisüsteemid on külge monteeritud

Jj: /* RunLevels */

2010-11-25T09:04:11Z

RunLevels

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 25. november 2010, kell 09:04
23. rida:		23. rida:
	sellel taemel saab nagu nimi ütleb root toimetada aga kasutajaid sisse logida ei lubata.		sellel taemel saab nagu nimi ütleb root toimetada aga kasutajaid sisse logida ei lubata.

	~~2: ???~~		...

	~~3: ???~~

	~~4: ???~~

	~~5: ???~~

	6: reboot		6: reboot

Jj – 25. oktoober 2009, kell 18:07

2009-10-25T18:07:02Z

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 25. oktoober 2009, kell 18:07
2. rida:		2. rida:

	OS Linux'i nagu vist igasuguse teise OS'i töö mõistmiseks on vaja kindlasti aru saada mida ja kuidas OS käivitamisel teeb või teha võiks. Järgneb jutustus sellest mis toimub, millised faile loetakse ja programme (sh. nn. scripte) täidetakse peale arvuti voolu alla lülitamist kuni selle ajani mil kasutajal on võimalik end nö. sisse logida. Kirjeldus eeldab, et üles bootimine toimub normaalselt; see eeldab, et viimati tehti korralikult 'shutdown'.		OS Linux'i nagu vist igasuguse teise OS'i töö mõistmiseks on vaja kindlasti aru saada mida ja kuidas OS käivitamisel teeb või teha võiks. Järgneb jutustus sellest mis toimub, millised faile loetakse ja programme (sh. nn. scripte) täidetakse peale arvuti voolu alla lülitamist kuni selle ajani mil kasutajal on võimalik end nö. sisse logida. Kirjeldus eeldab, et üles bootimine toimub normaalselt; see eeldab, et viimati tehti korralikult 'shutdown'.

	~~On kaks unix'i suunda System V ja BSD: RedHat on esimese ja Slackware teise moodi. Niisiis kõik kõnealused failid leiate kataloogist /etc, seal all on ka muid olulisi konfiguratsiooni faile.~~

	===RunLevels===		===RunLevels===
51. rida:		49. rida:
	- on signaal toite kadumisest (normaalselt tuleb see UPS'ilt)		- on signaal toite kadumisest (normaalselt tuleb see UPS'ilt)
	- käsuga telinit soovitakse vahetada runlevelit		- käsuga telinit soovitakse vahetada runlevelit

	~~/etc/inittab~~

Jj – 25. oktoober 2009, kell 18:03

2009-10-25T18:03:40Z

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 25. oktoober 2009, kell 18:03
2. rida:		2. rida:

	OS Linux'i nagu vist igasuguse teise OS'i töö mõistmiseks on vaja kindlasti aru saada mida ja kuidas OS käivitamisel teeb või teha võiks. Järgneb jutustus sellest mis toimub, millised faile loetakse ja programme (sh. nn. scripte) täidetakse peale arvuti voolu alla lülitamist kuni selle ajani mil kasutajal on võimalik end nö. sisse logida. Kirjeldus eeldab, et üles bootimine toimub normaalselt; see eeldab, et viimati tehti korralikult 'shutdown'.		OS Linux'i nagu vist igasuguse teise OS'i töö mõistmiseks on vaja kindlasti aru saada mida ja kuidas OS käivitamisel teeb või teha võiks. Järgneb jutustus sellest mis toimub, millised faile loetakse ja programme (sh. nn. scripte) täidetakse peale arvuti voolu alla lülitamist kuni selle ajani mil kasutajal on võimalik end nö. sisse logida. Kirjeldus eeldab, et üles bootimine toimub normaalselt; see eeldab, et viimati tehti korralikult 'shutdown'.

	Järgnevast esitusest arusaamine eeldab, et tunnete 'bash shell' script'i. Toodud scriptid mis enamjaolt on peale distributsiooni installatsiooni olemas on tavaliselt selles nö. keeles. Tõepoolest, võtke väike aeg ja uurige shellis programmeerimist:

	~~- tingimuste esitamine (if, case, test)~~
	~~- I/O (input/output) ümbersuunamine~~
	~~- protsesside tagaplaanil ja esiplaanil jooksutamine~~
	~~- ....~~

	On kaks unix'i suunda System V ja BSD: RedHat on esimese ja Slackware teise moodi. Niisiis kõik kõnealused failid leiate kataloogist /etc, seal all on ka muid olulisi konfiguratsiooni faile.		On kaks unix'i suunda System V ja BSD: RedHat on esimese ja Slackware teise moodi. Niisiis kõik kõnealused failid leiate kataloogist /etc, seal all on ka muid olulisi konfiguratsiooni faile.

Jj – 25. oktoober 2009, kell 18:02

2009-10-25T18:02:37Z

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 25. oktoober 2009, kell 18:02
9. rida:		9. rida:
	- protsesside tagaplaanil ja esiplaanil jooksutamine		- protsesside tagaplaanil ja esiplaanil jooksutamine
	- ....		- ....

	Ilmselt ei maksa hakata väga neid vaikimisi scriptide järjekordi muutma, kuid väikesi muutusi võib ikka teha. Muuses, Slackware ja RedHati erinevus ongi paljuski selles kuidas asetsevad need kõnealused rc (run command) scriptid.

	On kaks unix'i suunda System V ja BSD: RedHat on esimese ja Slackware teise moodi. Niisiis kõik kõnealused failid leiate kataloogist /etc, seal all on ka muid olulisi konfiguratsiooni faile.		On kaks unix'i suunda System V ja BSD: RedHat on esimese ja Slackware teise moodi. Niisiis kõik kõnealused failid leiate kataloogist /etc, seal all on ka muid olulisi konfiguratsiooni faile.

	~~Osa inimesi vaidlevad kumb on parem, objektiivselt on võimalik väita vist vaid seda, et Slack'il on vähem konf faile. Teine erinevus on tarkvara levitamine:~~

	RedHat'i puhul on seda kombeks teha nn. .rpm (RedHat Package Manager) failidena mida pole vaja kompilleerida st. need on binary'd. Peale selle saab töötava RedHat'i puhul kindlaks teha millise programmi juurde ükskõik milline fail kuulub. Puudus on selles, et kui midagi mitte .rpm asi installeerida, siis võib see põhjustada teatud segadust (aga see kõik võib olla ka hoopis mitte nii, sest ma ei ole RedHati'ga palju tegelenud).

	Slackware puhul on olemas ka Package Manager - pkgtool - kuid vähem elaboraatsem kui RedHati oma (pkgtool'ile vastavad nn. .tgz failid mis on struktuurselt kokku pakitud binarid (tar zxvf ...) ja tegelikult on kogu distributsioon esitatud selles vormis). Slack'i puhul peeakse tavaliselt normaalseks tarkvara lisamisel see kohapeal kompilleerida ja siis installeerida. See on keerulisem, 25 % (kuidas kellelegi :) tõenäosust, et tarkvara ei õnnestugi installeerida ja kui õnnestub, siis süsteem kui tervik võib tulla suhteliselt ebastabilsem kui sama tarkvaraga RedHat. Aga mis on oluline: huvitav on ja tihtipeale on tarkvara uuemad verisioonid saadaval vaid nö. source'dena ehk kujul mida on vaja tingimata kompilleerida.

	Loomulikult on ka vastupidiseid näiteid: autorid ei soovi kasutajatele näidata programmide lähtetekste ja levitavaid nö. pre-compiled binary'eid. See pole aga kooskõlas Linux'i kui vabatarkvara ideoloogiaga. Ja põhjenduseks sellele miks eelistatakse levitada source on see, et üks ja sama source sobib erinevate binaryte valmistamiseks: produkt võib olla nt. x86 protsessori ja Linux'i ELF library jaoks, aga temast võib kompilleerida hoopis ALPHA arhitektuuriga arvuti jaoks binary vms. Olgu öeldud, et igal protsessoril on talle iseloomulikud käsud ja sellepärast on erinevatele arvutitele vaja erinevaid binarey'd (x86 seeria protsessorid pole mitte ainukesed ja kõige paremad, kuigi mina isiklikult pole muid kasutanud; aga tegelikult ma ei teagi mis raua peal nt. madli.ut.ee jookseb :).


	===RunLevels===		===RunLevels===
70. rida:		59. rida:
	- käsuga telinit soovitakse vahetada runlevelit		- käsuga telinit soovitakse vahetada runlevelit

			/etc/inittab
	~~Ja siin on tüüpiline~~ /etc/inittab

Jj: Uus lehekülg: '===Sissejuhatus=== OS Linux'i nagu vist igasuguse teise OS'i töö mõistmiseks on vaja kindlasti aru saada mida ja kuidas OS käivitamisel teeb või teha võiks. Järgneb jutustus…'

2009-10-25T18:01:09Z

Uus lehekülg: '===Sissejuhatus=== OS Linux'i nagu vist igasuguse teise OS'i töö mõistmiseks on vaja kindlasti aru saada mida ja kuidas OS käivitamisel teeb või teha võiks. Järgneb jutustus…'

Uus lehekülg

===Sissejuhatus===

OS Linux'i nagu vist igasuguse teise OS'i töö mõistmiseks on vaja kindlasti aru saada mida ja kuidas OS käivitamisel teeb või teha võiks. Järgneb jutustus sellest mis toimub, millised faile loetakse ja programme (sh. nn. scripte) täidetakse peale arvuti voolu alla lülitamist kuni selle ajani mil kasutajal on võimalik end nö. sisse logida. Kirjeldus eeldab, et üles bootimine toimub normaalselt; see eeldab, et viimati tehti korralikult 'shutdown'.

Järgnevast esitusest arusaamine eeldab, et tunnete 'bash shell' script'i. Toodud scriptid mis enamjaolt on peale distributsiooni installatsiooni olemas on tavaliselt selles nö. keeles. Tõepoolest, võtke väike aeg ja uurige shellis programmeerimist:

- tingimuste esitamine (if, case, test)
- I/O (input/output) ümbersuunamine
- protsesside tagaplaanil ja esiplaanil jooksutamine
- ....

Ilmselt ei maksa hakata väga neid vaikimisi scriptide järjekordi muutma, kuid väikesi muutusi võib ikka teha. Muuses, Slackware ja RedHati erinevus ongi paljuski selles kuidas asetsevad need kõnealused rc (run command) scriptid.

On kaks unix'i suunda System V ja BSD: RedHat on esimese ja Slackware teise moodi. Niisiis kõik kõnealused failid leiate kataloogist /etc, seal all on ka muid olulisi konfiguratsiooni faile.

Osa inimesi vaidlevad kumb on parem, objektiivselt on võimalik väita vist vaid seda, et Slack'il on vähem konf faile. Teine erinevus on tarkvara levitamine:

RedHat'i puhul on seda kombeks teha nn. .rpm (RedHat Package Manager) failidena mida pole vaja kompilleerida st. need on binary'd. Peale selle saab töötava RedHat'i puhul kindlaks teha millise programmi juurde ükskõik milline fail kuulub. Puudus on selles, et kui midagi mitte .rpm asi installeerida, siis võib see põhjustada teatud segadust (aga see kõik võib olla ka hoopis mitte nii, sest ma ei ole RedHati'ga palju tegelenud).

Slackware puhul on olemas ka Package Manager - pkgtool - kuid vähem elaboraatsem kui RedHati oma (pkgtool'ile vastavad nn. .tgz failid mis on struktuurselt kokku pakitud binarid (tar zxvf ...) ja tegelikult on kogu distributsioon esitatud selles vormis). Slack'i puhul peeakse tavaliselt normaalseks tarkvara lisamisel see kohapeal kompilleerida ja siis installeerida. See on keerulisem, 25 % (kuidas kellelegi :) tõenäosust, et tarkvara ei õnnestugi installeerida ja kui õnnestub, siis süsteem kui tervik võib tulla suhteliselt ebastabilsem kui sama tarkvaraga RedHat. Aga mis on oluline: huvitav on ja tihtipeale on tarkvara uuemad verisioonid saadaval vaid nö. source'dena ehk kujul mida on vaja tingimata kompilleerida.

Loomulikult on ka vastupidiseid näiteid: autorid ei soovi kasutajatele näidata programmide lähtetekste ja levitavaid nö. pre-compiled binary'eid. See pole aga kooskõlas Linux'i kui vabatarkvara ideoloogiaga. Ja põhjenduseks sellele miks eelistatakse levitada source on see, et üks ja sama source sobib erinevate binaryte valmistamiseks: produkt võib olla nt. x86 protsessori ja Linux'i ELF library jaoks, aga temast võib kompilleerida hoopis ALPHA arhitektuuriga arvuti jaoks binary vms. Olgu öeldud, et igal protsessoril on talle iseloomulikud käsud ja sellepärast on erinevatele arvutitele vaja erinevaid binarey'd (x86 seeria protsessorid pole mitte ainukesed ja kõige paremad, kuigi mina isiklikult pole muid kasutanud; aga tegelikult ma ei teagi mis raua peal nt. madli.ut.ee jookseb :).

===RunLevels===

Linux võib peale voolu sisselülitamist jõuda välja erinevatesse seisudesse. Need 'erinevad seisud' erinevad üksteisest selle poolest

- millised programmid või daemonid ehk vaimud töötavad
- kas kasutajad saavad sisse logida
- millised failisüsteemid on külge monteeritud

Tavaliselt jõuab linux kokkuleppeliselt kolmandaks nimetatud runlevelisse ja kogu tegevus toimub selles.

Runlevelit on võimalik muuta: näiteks saab vajadusel kolmandast levelist minna esimesse ja sealt tagasi kolmandasse.

Nagu üteldud, iga RunLeveliga kaasneb teatud erinev tase süsteemi funktsionaalsust:

0: halt
sellele tasemele minek teostab süsteemi töö peatamise (halt) (ilmselt ei saa 0'ndas levelis olles käske anda - reset või power nupp aitavad)

1: single user mode
sellel taemel saab nagu nimi ütleb root toimetada aga kasutajaid sisse logida ei lubata.

2: ???

3: ???

4: ???

5: ???

6: reboot
Minnes kuulendale runlevelile reeb süsteem reboodi.

Nagu näha (või ega väga ei ole tegelikult) on lugu selline, et kui süsteem läheb nt. kolmandale tasemele, siis see ei tähenda, nagu ta peaks läbima enne 0, 1, 2 taseme.

Olemas on veel nö. level S (Startup) mis läbitakse alati arvuti käivitmisel.

Et süsteem saaks minna mingisse levelisse peab ta eelnevalt täitma (st. käivitama teatud programmid, midagi ära tegema) teatud scriptid.

Seda millised scriptid kunas täita on kirjas failis /etc/inittab

See on selline püha fail kust kõikide pragrammide isa init peale kerneli laabimist vaatab mis edasi teha. Arvuti tööd juhib/kontrollib programm init (muuseas tema PID on alati 1).
Ja init ei võta sõna enne kuni ta pole juhtunud ühte järgnevast:

- mõni tema enda poolt vahetult käivitatud programm pole otsa lõppend (nt. getty) ja kui on siis käivitad selle uuesti (kui see sünnib üle 10 korra 2 minuti jooksul, siis ta vaatab selle kui veale ja ei pööra sellele tähelepanu 5 minutit)
- on signaal toite kadumisest (normaalselt tuleb see UPS'ilt)
- käsuga telinit soovitakse vahetada runlevelit

Ja siin on tüüpiline /etc/inittab