Proxmox VE 4.x - Redigeerimiste ajalugu

Aus: /* Probleemid */

2018-06-14T07:51:09Z

Probleemid

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 14. juuni 2018, kell 07:51
680. rida:		680. rida:

	systemctl unmask teenus		systemctl unmask teenus

			====Node MTU on muutunud====
			OpenvSwitchi korral on aeg-ajalt juhtunud, et mingil seletamatul põhjusel muutuvad node võrgu MTUd paigast ära.

			for i in $(ovs-vsctl list ports vmbr0);do ip link set mtu 9000 dev $i;done

			või siis parandamiseks ühekaupa:

			ovs-vsctl set int vmbr0 mtu_request=9000

	===Lingid===		===Lingid===

	https://documentation.online.net/en/dedicated-server/tutorials/network/rpn-proxmox-openvswitch kahe erinevas lokatsioonis asuva proxmoxi openvswitchi abil kokku tunneldamine.		https://documentation.online.net/en/dedicated-server/tutorials/network/rpn-proxmox-openvswitch kahe erinevas lokatsioonis asuva proxmoxi openvswitchi abil kokku tunneldamine.

Jj: /* Lihtne linuxi bridge */

2018-01-22T14:41:41Z

Lihtne linuxi bridge

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 22. jaanuar 2018, kell 14:41
37. rida:		37. rida:
	Universaalsemaks võrgulahenduseks on olukord, kus proxmoxi hostil on endal väline IP aadress, et halduseks saaks sinna browseriga ligi ja samas pääseks virtuaalmasinad üle sama interface samast võrgust pärit avalike IP aadressidega välja. Ehk saaks jagada enda osadele virtuaalmasinatele avalikke IP aadresse (neid on alati vaja, proxyd, koormusjaoturid jne).		Universaalsemaks võrgulahenduseks on olukord, kus proxmoxi hostil on endal väline IP aadress, et halduseks saaks sinna browseriga ligi ja samas pääseks virtuaalmasinad üle sama interface samast võrgust pärit avalike IP aadressidega välja. Ehk saaks jagada enda osadele virtuaalmasinatele avalikke IP aadresse (neid on alati vaja, proxyd, koormusjaoturid jne).

	Linuxi bridge kujutab enda olemuselt primitiivset virtuaalset switchi kuhu on võimalik ühendada virtuaalservereid enda virtuaalsete liidestega või füüsilisi arvuti küljes olevad ethX porte.		Linuxi bridge kujutab enda olemuselt primitiivset virtuaalset switchi kuhu on võimalik ühendada virtuaalservereid enda virtuaalsete liidestega või füüsilisi arvuti küljes olevad ethX porte. Nende bridgedega võib samamoodi nagu tavaliste switchidega ehitada ja ühendada erinevaid võrke virtuaalmasinate vahele.

	[[Pilt:Proxmox net.jpg]]		[[Pilt:Proxmox net.jpg]]

Jj: /* Lihtne linuxi bridge */

2018-01-22T14:35:33Z

Lihtne linuxi bridge

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 22. jaanuar 2018, kell 14:35
35. rida:		35. rida:
	====Lihtne linuxi bridge====		====Lihtne linuxi bridge====

	Universaalsemaks võrgulahenduseks on olukord, kus proxmoxi hostil on endal väline IP aadress, et halduseks saaks sinna browseriga ligi ja samas pääseks virtuaalmasinad üle sama interface samast võrgust pärit avalike IP aadressidega välja. Ehk saaks jagada enda osadele virtuaalmasinatele avalikke IP aadresse (neid on alati vaja, proxyd, koormusjaoturid jne). ~~Selleks on täpsemalt vaja tekitada internetiga ühendatud võrgukaardi peale linuxi-sild ja jagada sillale eraldi IP~~		Universaalsemaks võrgulahenduseks on olukord, kus proxmoxi hostil on endal väline IP aadress, et halduseks saaks sinna browseriga ligi ja samas pääseks virtuaalmasinad üle sama interface samast võrgust pärit avalike IP aadressidega välja. Ehk saaks jagada enda osadele virtuaalmasinatele avalikke IP aadresse (neid on alati vaja, proxyd, koormusjaoturid jne).

	Linuxi bridge kujutab enda olemuselt primitiivset virtuaalset switchi kuhu on võimalik ühendada virtuaalservereid enda virtuaalsete liidestega või füüsilisi arvuti küljes olevad ethX porte.		Linuxi bridge kujutab enda olemuselt primitiivset virtuaalset switchi kuhu on võimalik ühendada virtuaalservereid enda virtuaalsete liidestega või füüsilisi arvuti küljes olevad ethX porte.
41. rida:		41. rida:
	[[Pilt:Proxmox net.jpg]]		[[Pilt:Proxmox net.jpg]]

	~~Kõige tüüpilisem on olukord kus meil~~ on serveril üks võrgukaart ning tahame omistada sellele avaliku IP aadressi (192.168.1.15), lisaks aga ka teha üle selle virtuaalsete serveriteni bridge (silla) millekaudu pääsevad võrku ka kõik serveris resideeruvad virtuaalmasinad.		Antud näites onmeil on serveril üks võrgukaart ning tahame omistada sellele avaliku IP aadressi (192.168.1.15), lisaks aga ka teha üle selle virtuaalsete serveriteni bridge (silla) millekaudu pääsevad võrku ka kõik serveris resideeruvad virtuaalmasinad.

	Sellejaoks avame faili '''/etc/network/interfaces'''		Sellejaoks avame faili '''/etc/network/interfaces'''

Jj: /* Üksiku node storage */

2018-01-22T14:30:02Z

Üksiku node storage

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 22. jaanuar 2018, kell 14:30
256. rida:		256. rida:
	===Üksiku node storage===		===Üksiku node storage===

	~~Kasutaja pead ära otsustama, et mis storage mudelit kasutab.~~ Vaikimisi pannakse kõik VMid ja backupid ja ISO imgd millest installitakse ning lxc konteinerite templaadid '''/var/lib/vz''' alla. Kasutaja saab sinna minna käsurealt ja wgetida alla nt debiani, ubuntu jms installeri, et ~~teha mõned test virtuaalmasinad~~. Kui pole clustrit vaid ainult ~~1 server~~ LVMil kasutamisel väga suurt mõtet ~~ei näe~~ eriti kuna lvm ei toeta proxmoxi sees snapshottide tegemist (mis on väga hea asi). Seega võid teha ~~mingi~~ suure /srv paritsiooni ja lasta ~~tal panna~~ virtuaalmasinad ~~sinna~~ failikujul näiteks qcow2 formaadis. Kui tahad natuke täiuslikumat süsteemi, võid proovida ka panna ~~ühele~~ partitsioonile nt Linuxi-zfsi versiooni ja sinna ~~virtuaalmasinad~~.		Vaikimisi pannakse kõik VMid ja backupid ja ISO imgd millest installitakse ning lxc konteinerite templaadid '''/var/lib/vz''' alla. Kasutaja saab sinna minna käsurealt ja wgetida alla nt debiani, ubuntu jms installeri ISO failid, et virtuaalmasinaid installida.

			Kui pole plaanis clustrit tekitada vaid kasutada ainult ühte proxmox serverit pole LVMil kasutamisel väga suurt mõtet, eriti kuna lvm ei toeta proxmoxi sees snapshottide tegemist (mis on väga hea asi). Seega võid teha ühe suure /srv paritsiooni ja lasta seadistada veebiliidesest see storage allikaks, kuhu virtuaalmasinad pannakse failikujul - näiteks qcow2 formaadis. Kui tahad natuke täiuslikumat süsteemi, võid proovida ka panna sinna reserveeritud partitsioonile Linuxi-zfsi versiooni ja tekitada virtuaalmasinad sinna.

	====Jagatud storage====		====Jagatud storage====

Jj: /* Jagatud storage */

2018-01-22T14:26:54Z

Jagatud storage

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 22. jaanuar 2018, kell 14:26
253. rida:		253. rida:
	0x00000001 1 192.168.1.16 (local)		0x00000001 1 192.168.1.16 (local)
	0x00000006 1 192.168.1.17		0x00000006 1 192.168.1.17

			===Üksiku node storage===

			Kasutaja pead ära otsustama, et mis storage mudelit kasutab. Vaikimisi pannakse kõik VMid ja backupid ja ISO imgd millest installitakse ning lxc konteinerite templaadid '''/var/lib/vz''' alla. Kasutaja saab sinna minna käsurealt ja wgetida alla nt debiani, ubuntu jms installeri, et teha mõned test virtuaalmasinad. Kui pole clustrit vaid ainult 1 server LVMil kasutamisel väga suurt mõtet ei näe eriti kuna lvm ei toeta proxmoxi sees snapshottide tegemist (mis on väga hea asi). Seega võid teha mingi suure /srv paritsiooni ja lasta tal panna virtuaalmasinad sinna failikujul näiteks qcow2 formaadis. Kui tahad natuke täiuslikumat süsteemi, võid proovida ka panna ühele partitsioonile nt Linuxi-zfsi versiooni ja sinna virtuaalmasinad.

	====Jagatud storage====		====Jagatud storage====

Jj: /* Lihtne linuxi bridge */

2018-01-22T14:24:10Z

Lihtne linuxi bridge

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 22. jaanuar 2018, kell 14:24
34. rida:		34. rida:

	====Lihtne linuxi bridge====		====Lihtne linuxi bridge====

			Universaalsemaks võrgulahenduseks on olukord, kus proxmoxi hostil on endal väline IP aadress, et halduseks saaks sinna browseriga ligi ja samas pääseks virtuaalmasinad üle sama interface samast võrgust pärit avalike IP aadressidega välja. Ehk saaks jagada enda osadele virtuaalmasinatele avalikke IP aadresse (neid on alati vaja, proxyd, koormusjaoturid jne). Selleks on täpsemalt vaja tekitada internetiga ühendatud võrgukaardi peale linuxi-sild ja jagada sillale eraldi IP

	Linuxi bridge kujutab enda olemuselt primitiivset virtuaalset switchi kuhu on võimalik ühendada virtuaalservereid enda virtuaalsete liidestega või füüsilisi arvuti küljes olevad ethX porte.		Linuxi bridge kujutab enda olemuselt primitiivset virtuaalset switchi kuhu on võimalik ühendada virtuaalservereid enda virtuaalsete liidestega või füüsilisi arvuti küljes olevad ethX porte.

Aus: /* Uuendamisel teenused ei käivitu */

2017-06-22T08:42:02Z

Uuendamisel teenused ei käivitu

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 22. juuni 2017, kell 08:42
669. rida:		669. rida:
	Võib juhtuda, et nad on mingil moel sattunud maskitud teenuste alla ja seetõttu uuendamine feilib ja teenused ei käivitu.		Võib juhtuda, et nad on mingil moel sattunud maskitud teenuste alla ja seetõttu uuendamine feilib ja teenused ei käivitu.

	Vaata /etc/~~init.d~~/ kausta - kas seal on proxmoxiga seotud asjad suunatud /dev/nulli või ei ole. Kui on, siis on maskitud - siis pead nad unmaskima. Seejärel käivita uuendus uuesti. :)		Vaata /etc/systemd/system kausta - kas seal on proxmoxiga seotud asjad suunatud /dev/nulli või ei ole. Kui on, siis on maskitud - siis pead nad unmaskima. Seejärel käivita uuendus uuesti. :)

			systemctl unmask teenus

	===Lingid===		===Lingid===

	https://documentation.online.net/en/dedicated-server/tutorials/network/rpn-proxmox-openvswitch kahe erinevas lokatsioonis asuva proxmoxi openvswitchi abil kokku tunneldamine.		https://documentation.online.net/en/dedicated-server/tutorials/network/rpn-proxmox-openvswitch kahe erinevas lokatsioonis asuva proxmoxi openvswitchi abil kokku tunneldamine.

Aus – 22. juuni 2017, kell 07:36

2017-06-22T07:36:39Z

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 22. juuni 2017, kell 07:36
665. rida:		665. rida:
	service pvedaemon restart		service pvedaemon restart
	service pveproxy restart		service pveproxy restart

			====Uuendamisel teenused ei käivitu====
			Võib juhtuda, et nad on mingil moel sattunud maskitud teenuste alla ja seetõttu uuendamine feilib ja teenused ei käivitu.

			Vaata /etc/init.d/ kausta - kas seal on proxmoxiga seotud asjad suunatud /dev/nulli või ei ole. Kui on, siis on maskitud - siis pead nad unmaskima. Seejärel käivita uuendus uuesti. :)

	===Lingid===		===Lingid===

	https://documentation.online.net/en/dedicated-server/tutorials/network/rpn-proxmox-openvswitch kahe erinevas lokatsioonis asuva proxmoxi openvswitchi abil kokku tunneldamine.		https://documentation.online.net/en/dedicated-server/tutorials/network/rpn-proxmox-openvswitch kahe erinevas lokatsioonis asuva proxmoxi openvswitchi abil kokku tunneldamine.

Jj – 21. juuni 2017, kell 08:07

2017-06-21T08:07:59Z

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 21. juuni 2017, kell 08:07
511. rida:		511. rida:

	# Remove node from cluster		# Remove node from cluster
	~~pvecem~~ delnode NODE_NAME		pvecm delnode NODE_NAME

	# Remove PVE		# Remove PVE

Aus: /* Corosynci muutmise tagajärjel tekkinud N-pealisus */

2017-05-05T11:26:28Z

Corosynci muutmise tagajärjel tekkinud N-pealisus

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 5. mai 2017, kell 11:26
648. rida:		648. rida:
	====Corosynci muutmise tagajärjel tekkinud N-pealisus====		====Corosynci muutmise tagajärjel tekkinud N-pealisus====
	Corosynci konfiguratsiooni võib olla aeg-ajalt vaja muuta. Näiteks, et vahetada ära corosynci võrk vmt.		Corosynci konfiguratsiooni võib olla aeg-ajalt vaja muuta. Näiteks, et vahetada ära corosynci võrk vmt.

	'''Kindlasti on vaja suurendada config_version numbrit.'''		'''Kindlasti on vaja suurendada config_version numbrit.'''

	Kui corosync käib, siis kopeerib ta oma konfiguratsiooni /etc/pve/corosync kaustast, seega mõttekas on seda seal muuta, sest et siis saavad selle endale kõik noded korraga.		Kui corosync käib, siis kopeerib ta oma konfiguratsiooni /etc/pve/corosync kaustast, seega mõttekas on seda seal muuta, sest et siis saavad selle endale kõik noded korraga.

	Kui aga mingil juhul tekib olukord, kus corosync konfiguratsiooni muutmise tagajärjel on tekkinud N-pealine lohe (klaster), siis peaks saama allolevate käskudega selle korda		Kui aga mingil juhul tekib olukord, kus corosync konfiguratsiooni muutmise tagajärjel on tekkinud N-pealine lohe (klaster), siis peaks saama allolevate käskudega selle korda