Protsessor - Redigeerimiste ajalugu

Jj – 26. aprill 2011, kell 10:26

2011-04-26T10:26:05Z

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 26. aprill 2011, kell 10:26
150. rida:		150. rida:

	http://www.4004.com/mcs4-masks-schematics-sim.html#schematics ajaloolne 4004 protsessor ja selle ehitus		http://www.4004.com/mcs4-masks-schematics-sim.html#schematics ajaloolne 4004 protsessor ja selle ehitus

			http://et.wikipedia.org/wiki/Keskprotsessor

Jj: /* Data ja Address Buses (andme ja adresseerimise kanalid) - Protsessor ja mälu */

2010-12-22T13:29:03Z

Data ja Address Buses (andme ja adresseerimise kanalid) - Protsessor ja mälu

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 22. detsember 2010, kell 13:29
78. rida:		78. rida:
	Andmevahetuse kiirus sõltub sellest kui lai kanal ühendab protsessorit mäluga - see on andmekanal. Esimestel protsessoritel oli see laiusega 1 B. St. kaheksa andmete jaoks mõeldud juhet ühendasid protsessorit mäluga. Tuletage meelde, et ühes mälupesas (kastikeses) on 8 bitti - igale üks juhe, klapib kokku.		Andmevahetuse kiirus sõltub sellest kui lai kanal ühendab protsessorit mäluga - see on andmekanal. Esimestel protsessoritel oli see laiusega 1 B. St. kaheksa andmete jaoks mõeldud juhet ühendasid protsessorit mäluga. Tuletage meelde, et ühes mälupesas (kastikeses) on 8 bitti - igale üks juhe, klapib kokku.

	Aadressi kanal		===Aadressi kanal===

	Teine juhtmete komplekt mis protsessorist väljub on nn. aadressi kanal. See oli esimestel protsessoritel 20' st juhtmest koosnev komplekt. Neis juhtmetes olevad signaalid määrasid ära millise mälupesaga parasjagu tegeles andmekanal.		Teine juhtmete komplekt mis protsessorist väljub on nn. aadressi kanal. See oli esimestel protsessoritel 20' st juhtmest koosnev komplekt. Neis juhtmetes olevad signaalid määrasid ära millise mälupesaga parasjagu tegeles andmekanal.
102. rida:		102. rida:
	Muide see adresseeritav objekt - bait jäi ikka samaks 8 bitti.		Muide see adresseeritav objekt - bait jäi ikka samaks 8 bitti.

	Andmekanal ja registri laius		===Andmekanal ja registri laius===

	Andmekanaliga on lugu nii, et siin toimus samuti areng laienemise suunas. Andmekanalist mainides tuletame meelde, et andmed satuvad protsessorisse tulles registritesse. Aga mitte otse, st andmekanali ja registrite laius ei pruugi sama olla. Erinevus on tavaliselt täis arv kordi. Registri laius (see mis oli enne 8 bitti) on toodud allaolevas tabelis ja mida suurem seda kiiremini protsessor saab tegutseda. Andmekanali laius näitab kui suures tempos suudab mälu protsessorit andmetega varustada. Mida laiem seda parem. Märgime, et kui nt. andmekanali laius on 64 bitti siis tuleb mööda kanalit kohale kaheksa kõrvutise mälupesa sisu.		Andmekanaliga on lugu nii, et siin toimus samuti areng laienemise suunas. Andmekanalist mainides tuletame meelde, et andmed satuvad protsessorisse tulles registritesse. Aga mitte otse, st andmekanali ja registrite laius ei pruugi sama olla. Erinevus on tavaliselt täis arv kordi. Registri laius (see mis oli enne 8 bitti) on toodud allaolevas tabelis ja mida suurem seda kiiremini protsessor saab tegutseda. Andmekanali laius näitab kui suures tempos suudab mälu protsessorit andmetega varustada. Mida laiem seda parem. Märgime, et kui nt. andmekanali laius on 64 bitti siis tuleb mööda kanalit kohale kaheksa kõrvutise mälupesa sisu.

Jj: /* Protsessori kirjeldus */

2010-11-25T00:19:24Z

Protsessori kirjeldus

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 25. november 2010, kell 00:19
32. rida:		32. rida:
	Kõneleme nn. klassikaliselt 8086 protsessorist millest kõik muud Inteli ja mõnede teiste tootjate (AMD, Cyrix) protsessorid välja/edasi arenesid. Siiski, maailmas on ka muid kui Ineteli protsessorid ja Intel pole veel maailma tipp. Aga levinud on nad küll. Allpool tuleb juttu sellest, kust protsessor andmeid saab, aga praegu pöörame tähelepanu sellele kuidas protsessor sisemiselt andmetega ümber käib. Õigemini, piirdume nende elementide nimetamisega, mis andmetega tegelevad.		Kõneleme nn. klassikaliselt 8086 protsessorist millest kõik muud Inteli ja mõnede teiste tootjate (AMD, Cyrix) protsessorid välja/edasi arenesid. Siiski, maailmas on ka muid kui Ineteli protsessorid ja Intel pole veel maailma tipp. Aga levinud on nad küll. Allpool tuleb juttu sellest, kust protsessor andmeid saab, aga praegu pöörame tähelepanu sellele kuidas protsessor sisemiselt andmetega ümber käib. Õigemini, piirdume nende elementide nimetamisega, mis andmetega tegelevad.

	Kui selles liinis juttu jätkata, siis tuleks hakata tegelema Assembler keeles programmeerimisega. See on ~~selline~~ arvutikeel, mis mõnede asjatundjate meelest ei ~~klassifitseeru arvutikeeleks~~. Assembler on järgnevus sisuliselt masinkeelseid protsessori käske mida esitatakse masinkeele omadega ekvivalentsel kujul kuid inimesele paremini meeldejäävate mnemoonikutena (mov, jmp ...). Need masinkeelsed käsud juhtivad protsessori tööd kõige madalamal tasemel. Assembleris saab tõepoolest võtta konkreetsest protsessorist välja viimast, kuid puuduseks on see, et too assemblerprogramm töötaks siis vaid valitud kokreetsel protsessoril millele ta on mõeldud. Niipalju siis Assemblerist. DOS'i alla on huvitav asi - debug, ta võimaldab suhelda vahetult protsessoriga.		Kui selles liinis juttu jätkata, siis tuleks hakata tegelema Assembler keeles programmeerimisega. See on arvutikeel, mis mõnede asjatundjate meelest ei klassifitseerugi keeleks. Assembler on järgnevus sisuliselt masinkeelseid protsessori käske mida esitatakse masinkeele omadega ekvivalentsel kujul kuid inimesele paremini meeldejäävate mnemoonikutena (mov, jmp ...). Need masinkeelsed käsud juhtivad protsessori tööd kõige madalamal tasemel. Assembleris saab tõepoolest võtta konkreetsest protsessorist välja viimast, kuid puuduseks on see, et too assemblerprogramm töötaks siis vaid valitud kokreetsel protsessoril millele ta on mõeldud. Niipalju siis Assemblerist. DOS'i alla on huvitav asi - debug, ta võimaldab suhelda vahetult protsessoriga.

	Niisiis, nagu mainitud on igal protsessoril oma käsustik, uuemad protsessorid erinevad vanematest just sellle poolest, et neil on olemas rohkem käske (samuti registreid) mis omakorda võimaldavad efektiivsemalt töötada mingit sorti andmetega (arvutada, näidata pilti ...). Samuti määrab protsessori tüüp ära kuidas ta mälule juurde saab.		Niisiis, nagu mainitud on igal protsessoril oma käsustik, uuemad protsessorid erinevad vanematest just sellle poolest, et neil on olemas rohkem käske (samuti registreid) mis omakorda võimaldavad efektiivsemalt töötada mingit sorti andmetega (arvutada, näidata pilti ...). Samuti määrab protsessori tüüp ära kuidas ta mälule juurde saab.
71. rida:		71. rida:

	Öeldu ei ole piisavalt detailne kirjeldus, et ise hakata protsessorit ehitama, aga peaks teda põgusalt tutvustama.		Öeldu ei ole piisavalt detailne kirjeldus, et ise hakata protsessorit ehitama, aga peaks teda põgusalt tutvustama.


	===Data ja Address Buses (andme ja adresseerimise kanalid) - Protsessor ja mälu===		===Data ja Address Buses (andme ja adresseerimise kanalid) - Protsessor ja mälu===

Jj – 25. november 2010, kell 00:16

2010-11-25T00:16:03Z

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 25. november 2010, kell 00:16
32. rida:		32. rida:
	Kõneleme nn. klassikaliselt 8086 protsessorist millest kõik muud Inteli ja mõnede teiste tootjate (AMD, Cyrix) protsessorid välja/edasi arenesid. Siiski, maailmas on ka muid kui Ineteli protsessorid ja Intel pole veel maailma tipp. Aga levinud on nad küll. Allpool tuleb juttu sellest, kust protsessor andmeid saab, aga praegu pöörame tähelepanu sellele kuidas protsessor sisemiselt andmetega ümber käib. Õigemini, piirdume nende elementide nimetamisega, mis andmetega tegelevad.		Kõneleme nn. klassikaliselt 8086 protsessorist millest kõik muud Inteli ja mõnede teiste tootjate (AMD, Cyrix) protsessorid välja/edasi arenesid. Siiski, maailmas on ka muid kui Ineteli protsessorid ja Intel pole veel maailma tipp. Aga levinud on nad küll. Allpool tuleb juttu sellest, kust protsessor andmeid saab, aga praegu pöörame tähelepanu sellele kuidas protsessor sisemiselt andmetega ümber käib. Õigemini, piirdume nende elementide nimetamisega, mis andmetega tegelevad.

	Kui selles liinis juttu jätkata, siis tuleks hakata tegelema Assembler keeles programmeerimisega. See on selline arvutikeel, mis mõnede asjatundjate meelest ei ~~klassifitseerugi~~ arvutikeeleks. Assembler on järgnevus sisuliselt masinkeelseid protsessori käske mida esitatakse masinkeele omadega ekvivalentsel kujul kuid inimesele paremini meeldejäävate mnemoonikutena (mov, jmp ...). Need masinkeelsed käsud juhtivad protsessori tööd kõige madalamal tasemel. Assembleris saab tõepoolest võtta konkreetsest protsessorist välja viimast, kuid puuduseks on see, et too assemblerprogramm töötaks siis vaid valitud ~~konreetsel~~ protsessoril millele ta on mõeldud. Niipalju siis Assemblerist. DOS'i alla on huvitav asi - debug, ta võimaldab suhelda vahetult protsessoriga.		Kui selles liinis juttu jätkata, siis tuleks hakata tegelema Assembler keeles programmeerimisega. See on selline arvutikeel, mis mõnede asjatundjate meelest ei klassifitseeru arvutikeeleks. Assembler on järgnevus sisuliselt masinkeelseid protsessori käske mida esitatakse masinkeele omadega ekvivalentsel kujul kuid inimesele paremini meeldejäävate mnemoonikutena (mov, jmp ...). Need masinkeelsed käsud juhtivad protsessori tööd kõige madalamal tasemel. Assembleris saab tõepoolest võtta konkreetsest protsessorist välja viimast, kuid puuduseks on see, et too assemblerprogramm töötaks siis vaid valitud kokreetsel protsessoril millele ta on mõeldud. Niipalju siis Assemblerist. DOS'i alla on huvitav asi - debug, ta võimaldab suhelda vahetult protsessoriga.

	Niisiis, nagu mainitud on igal protsessoril oma käsustik, uuemad protsessorid ~~erivevad~~ vanematest just sellle poolest, et neil on olemas rohkem käske (samuti registreid) mis omakorda võimaldavad efektiivsemalt töötada mingit sorti andmetega (arvutada, näidata pilti ...). Samuti määrab protsessori tüüp ära kuidas ta mälule juurde saab.		Niisiis, nagu mainitud on igal protsessoril oma käsustik, uuemad protsessorid erinevad vanematest just sellle poolest, et neil on olemas rohkem käske (samuti registreid) mis omakorda võimaldavad efektiivsemalt töötada mingit sorti andmetega (arvutada, näidata pilti ...). Samuti määrab protsessori tüüp ära kuidas ta mälule juurde saab.

	Protsessoris on olemas andmete ajutiseks paigutuseks mälupesad. Sinna paigutatakse arvud enne nendega tehete tegemist (liitmine, ~~korrutmine~~) ja seal samas asuvad ka tulemused. Protsessori töö ajal liigub temast pidevalt läbi andmeid millega ta tegeleb. Asja võib ette kujutada umbes nii, et ühed protsessorist läbijooksvad bitid/baidid juhivad seda kuidas protsessor teiste läbijooksvate bittide/baitidega peab toimima nn. CODE ja DATA.		Protsessoris on olemas andmete ajutiseks paigutuseks mälupesad. Sinna paigutatakse arvud enne nendega tehete tegemist (liitmine, korrutamine) ja seal samas asuvad ka tulemused. Protsessori töö ajal liigub temast pidevalt läbi andmeid millega ta tegeleb. Asja võib ette kujutada umbes nii, et ühed protsessorist läbijooksvad bitid/baidid juhivad seda kuidas protsessor teiste läbijooksvate bittide/baitidega peab toimima nn. CODE ja DATA.

	Mainitud protsessori mälupesi nimetatakse tavaliselt registriteks ja kujutatakse selliselt:		Mainitud protsessori mälupesi nimetatakse tavaliselt registriteks ja kujutatakse selliselt:
81. rida:		81. rida:
	Aadressi kanal		Aadressi kanal

	Teine juhtmete komplekt mis protsessorist väljub on nn. aadressi kanal. See oli esimestel protsessoritel 20' st juhtmest koosnev komplekt. Neis juhtmetes olevad signaalid määrasid ära millise ~~mälupeasaga~~ parasjagu tegeles andmekanal.		Teine juhtmete komplekt mis protsessorist väljub on nn. aadressi kanal. See oli esimestel protsessoritel 20' st juhtmest koosnev komplekt. Neis juhtmetes olevad signaalid määrasid ära millise mälupesaga parasjagu tegeles andmekanal.

	Olukorda võiks võrrelda kaheksasoonelise veevoolikuga kusjuures igas soones saab vee ~~kiinni~~ panna või jooksma lasta (~~andmenal~~). Ja kümne mehega kes igaüks mõlema käega seda voolikut suunavad (aadresskanal). Viimane pole just kõige paremini õnnestunud võrdlus- kui tulen mõne parema peale, kirjutan!		Olukorda võiks võrrelda kaheksasoonelise veevoolikuga kusjuures igas soones saab vee kinni panna või jooksma lasta (andmekanal). Ja kümne mehega kes igaüks mõlema käega seda voolikut suunavad (aadresskanal). Viimane pole just kõige paremini õnnestunud võrdlus- kui tulen mõne parema peale, kirjutan!

	Jah, siit jutust ei saa teada konkreetselt kuidas juhtmed on asetatud aga põhimõtteliselt küll. Seda ma taotlengi.		Jah, siit jutust ei saa teada konkreetselt kuidas juhtmed on asetatud aga põhimõtteliselt küll. Seda ma taotlengi.
105. rida:		105. rida:
	Andmekanal ja registri laius		Andmekanal ja registri laius

	Andmekanaliga on lugu nii, et siin toimus samuti areng laienemise suunas. Andmekanalist mainides tuletame meelde, et andmed satuvad protsessorisse tulles registritesse. Aga mitte otse, st andmekanali ja registrite laius ei pruugi sama olla. Erinevus on tavaliselt täis arv kordi. Registri laius (see mis oli enne 8 bitti) on toodud allaolevas tabelis ja mida suurem seda ~~kiiremine~~ protsessor saab tegutseda. ~~Andemkanali~~ laius näitab kui suures tempos ~~suundab~~ mälu protsessorit andmetega varustada. Mida laiem seda parem. Märgime, et kui nt. andmekanali laius on 64 bitti siis tuleb mööda kanalit kohale kaheksa kõrvutise mälupesa sisu.		Andmekanaliga on lugu nii, et siin toimus samuti areng laienemise suunas. Andmekanalist mainides tuletame meelde, et andmed satuvad protsessorisse tulles registritesse. Aga mitte otse, st andmekanali ja registrite laius ei pruugi sama olla. Erinevus on tavaliselt täis arv kordi. Registri laius (see mis oli enne 8 bitti) on toodud allaolevas tabelis ja mida suurem seda kiiremini protsessor saab tegutseda. Andmekanali laius näitab kui suures tempos suudab mälu protsessorit andmetega varustada. Mida laiem seda parem. Märgime, et kui nt. andmekanali laius on 64 bitti siis tuleb mööda kanalit kohale kaheksa kõrvutise mälupesa sisu.

	tüüp aadresskanali laius MB GB registri laius andmekanali laius		tüüp aadresskanali laius MB GB registri laius andmekanali laius
113. rida:		113. rida:
	P6 36 64 32 64		P6 36 64 32 64

	Vahetult võib arvutuste teel ~~veenuda~~, et aadresskanali laius ja MB/GB on seotud.		Vahetult võib arvutuste teel veenduda, et aadresskanali laius ja MB/GB on seotud.
	Ja kui kõneldakse 32 bitilistest programmidest, siis mõeldakse seda, et nad töötavad kõige ~~paremine~~ kui protsessoril on register laiusega 32. Asi on nimelt selles, et hulka aega toodeti juba häid protsessoreid, aga toodetud tarkvara on 16 bitiline ja ei töötanud nende peal nii efektiivselt kui oleks võinud.		Ja kui kõneldakse 32 bitilistest programmidest, siis mõeldakse seda, et nad töötavad kõige paremini kui protsessoril on register laiusega 32. Asi on nimelt selles, et hulka aega toodeti juba häid protsessoreid, aga toodetud tarkvara on 16 bitiline ja ei töötanud nende peal nii efektiivselt kui oleks võinud.

	Siin all on kaks joonist,		Siin all on kaks joonist,
134. rida:		134. rida:
	'''Real Mode'''		'''Real Mode'''

	Kõige esimesed protsessorid (8088, 80 186) oskasid töötada ainult real mode'is. Praktiliselt tähendas see seda, et korraga sai käia ainult üks programm ja kui see kinni jooksis siis tuli arvuti taas käivitada (reboot). Peale selle sai arvuti kasutada just nii palju mälu kui arvutil tegelikult oli (tavaliselt 640 kB). Swap'i ketta peale teha ei saanud. Selle mode'i tarvis kirjutati ohtralt tarkvara ja see on paljuski järgmisi samme protsessorite arengus määranud. Nimelt pidid uued protsessorid olema ~~lomulikult~~ uute omadustega kuid samas võimaldama ka kasutada vanu programme.		Kõige esimesed protsessorid (8088, 80 186) oskasid töötada ainult real mode'is. Praktiliselt tähendas see seda, et korraga sai käia ainult üks programm ja kui see kinni jooksis siis tuli arvuti taas käivitada (reboot). Peale selle sai arvuti kasutada just nii palju mälu kui arvutil tegelikult oli (tavaliselt 640 kB). Swap'i ketta peale teha ei saanud. Selle mode'i tarvis kirjutati ohtralt tarkvara ja see on paljuski järgmisi samme protsessorite arengus määranud. Nimelt pidid uued protsessorid olema loomulikult uute omadustega kuid samas võimaldama ka kasutada vanu programme.

	'''Protected Mode'''		'''Protected Mode'''

	Alates 80286 ehk lihtsalt 286 protsessorid oskasid töötada kahes mode's: vanas real modes ning uues Protected Mode's. Protected Mode tähendab seda, et sellistel protsessorite sai kasutada UNIX'i laadseid OS'e - korraga võis käia mitu programmi ning kui mõni neist kinni jooksis siis jäi süsteemi terviklikkus puutumatuks ning tuli ainult too üks programm ära tappa ja taas käivitada. Samuti Sai programmidele jätta mulje et arvutil on väga palju mälu - 1 GB (NB! Protected Mode'i poolt emuleeritav mälu on suurem kui protsessor adresseerimiskanali abil ~~adresseeida~~ saaks!) . Mida ta tegelikult kasutada sai määras siiski ära ~~reealse~~ mälu ja swap'i summa. Protected mode's ei saanud käivitada real mode'i jaoks kirjutatud programm; vähemalt mitte lihtsasti. ~~Ümerlülitamiseks~~ kahe mode vahel tuli teha masinale restart. Siin tuleb ~~tähelepanna~~, et see kas süsteem töötab Protected Mode'is või mitte määrab ära ühelt poolt protsessor (riistvara) ning teiselt poolt kasutatava operatsioonisüsteem (tarkvara). ~~TUnnistagem~~, et paljuski ei kasutatud 286 protsessori uusi Protected Mode 'i omadusi ära ning neid tarvitati kui kiiremaid 80 186 protsessoreid.		Alates 80286 ehk lihtsalt 286 protsessorid oskasid töötada kahes mode's: vanas real modes ning uues Protected Mode's. Protected Mode tähendab seda, et sellistel protsessorite sai kasutada UNIX'i laadseid OS'e - korraga võis käia mitu programmi ning kui mõni neist kinni jooksis siis jäi süsteemi terviklikkus puutumatuks ning tuli ainult too üks programm ära tappa ja taas käivitada. Samuti Sai programmidele jätta mulje et arvutil on väga palju mälu - 1 GB (NB! Protected Mode'i poolt emuleeritav mälu on suurem kui protsessor adresseerimiskanali abil adresseerida saaks!) . Mida ta tegelikult kasutada sai määras siiski ära reaalse mälu ja swap'i summa. Protected mode's ei saanud käivitada real mode'i jaoks kirjutatud programm; vähemalt mitte lihtsasti. Ümberlülitamiseks kahe mode vahel tuli teha masinale restart. Siin tuleb tähele panna, et see kas süsteem töötab Protected Mode'is või mitte määrab ära ühelt poolt protsessor (riistvara) ning teiselt poolt kasutatava operatsioonisüsteem (tarkvara). Tunnistagem, et paljuski ei kasutatud 286 protsessori uusi Protected Mode 'i omadusi ära ning neid tarvitati kui kiiremaid 80 186 protsessoreid.

	'''Virtual Real Mode'''		'''Virtual Real Mode'''

	See on selline kaval mode mida hakkasid toetama 386 protsessorid lisaks real ja protected mode'le; nimelt, osutus võimalikuks käivitada real mode'i tarvis kirjutatud programme, ja isegi mitut samaaegselt. ~~Ümerlülitamiseks~~ kahe mode vahel ei olnud enam vaja teha masinale restarti. Kõigi hilisemate protsessorite (486, Pentium) on loomulikuks mode'ks peetud Protected Mode'i. Seda Protected Mode oskavad kasutada UNIX, Linux, W95, NT, OS/2 ning ei oska kasutada DOS.		See on selline kaval mode mida hakkasid toetama 386 protsessorid lisaks real ja protected mode'le; nimelt, osutus võimalikuks käivitada real mode'i tarvis kirjutatud programme, ja isegi mitut samaaegselt. Ümber lülitamiseks kahe mode vahel ei olnud enam vaja teha masinale restarti. Kõigi hilisemate protsessorite (486, Pentium) on loomulikuks mode'ks peetud Protected Mode'i. Seda Protected Mode oskavad kasutada UNIX, Linux, W95, NT, OS/2 ning ei oska kasutada DOS.

	===Lingid===		===Lingid===

Jj – 21. november 2009, kell 12:55

2009-11-21T12:55:19Z

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 21. november 2009, kell 12:55
150. rida:		150. rida:
	http://www.ibm.com/developerworks/library/pa-microhist.html?ca=dgr-lnxw01MicroHistory		http://www.ibm.com/developerworks/library/pa-microhist.html?ca=dgr-lnxw01MicroHistory

	http://www.4004.com/mcs4-masks-schematics-sim.html#schematics		http://www.4004.com/mcs4-masks-schematics-sim.html#schematics ajaloolne 4004 protsessor ja selle ehitus

Jj – 21. november 2009, kell 12:54

2009-11-21T12:54:54Z

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 21. november 2009, kell 12:54
149. rida:		149. rida:

	http://www.ibm.com/developerworks/library/pa-microhist.html?ca=dgr-lnxw01MicroHistory		http://www.ibm.com/developerworks/library/pa-microhist.html?ca=dgr-lnxw01MicroHistory

			http://www.4004.com/mcs4-masks-schematics-sim.html#schematics

Jj – 19. oktoober 2007, kell 18:29

2007-10-19T18:29:28Z

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 19. oktoober 2007, kell 18:29
147. rida:		147. rida:

	http://triin.net/2004/09/29/Protsessor		http://triin.net/2004/09/29/Protsessor

			http://www.ibm.com/developerworks/library/pa-microhist.html?ca=dgr-lnxw01MicroHistory

Jj – 19. oktoober 2007, kell 18:27

2007-10-19T18:27:02Z

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 19. oktoober 2007, kell 18:27
143. rida:		143. rida:

	See on selline kaval mode mida hakkasid toetama 386 protsessorid lisaks real ja protected mode'le; nimelt, osutus võimalikuks käivitada real mode'i tarvis kirjutatud programme, ja isegi mitut samaaegselt. Ümerlülitamiseks kahe mode vahel ei olnud enam vaja teha masinale restarti. Kõigi hilisemate protsessorite (486, Pentium) on loomulikuks mode'ks peetud Protected Mode'i. Seda Protected Mode oskavad kasutada UNIX, Linux, W95, NT, OS/2 ning ei oska kasutada DOS.		See on selline kaval mode mida hakkasid toetama 386 protsessorid lisaks real ja protected mode'le; nimelt, osutus võimalikuks käivitada real mode'i tarvis kirjutatud programme, ja isegi mitut samaaegselt. Ümerlülitamiseks kahe mode vahel ei olnud enam vaja teha masinale restarti. Kõigi hilisemate protsessorite (486, Pentium) on loomulikuks mode'ks peetud Protected Mode'i. Seda Protected Mode oskavad kasutada UNIX, Linux, W95, NT, OS/2 ning ei oska kasutada DOS.

			===Lingid===

			http://triin.net/2004/09/29/Protsessor

Jj – 10. mai 2007, kell 16:17

2007-05-10T16:17:35Z

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 10. mai 2007, kell 16:17
143. rida:		143. rida:

	See on selline kaval mode mida hakkasid toetama 386 protsessorid lisaks real ja protected mode'le; nimelt, osutus võimalikuks käivitada real mode'i tarvis kirjutatud programme, ja isegi mitut samaaegselt. Ümerlülitamiseks kahe mode vahel ei olnud enam vaja teha masinale restarti. Kõigi hilisemate protsessorite (486, Pentium) on loomulikuks mode'ks peetud Protected Mode'i. Seda Protected Mode oskavad kasutada UNIX, Linux, W95, NT, OS/2 ning ei oska kasutada DOS.		See on selline kaval mode mida hakkasid toetama 386 protsessorid lisaks real ja protected mode'le; nimelt, osutus võimalikuks käivitada real mode'i tarvis kirjutatud programme, ja isegi mitut samaaegselt. Ümerlülitamiseks kahe mode vahel ei olnud enam vaja teha masinale restarti. Kõigi hilisemate protsessorite (486, Pentium) on loomulikuks mode'ks peetud Protected Mode'i. Seda Protected Mode oskavad kasutada UNIX, Linux, W95, NT, OS/2 ning ei oska kasutada DOS.

	~~'''Protsessorite areng - kronoloogiliselt'''~~


	~~markeering sagedus Internal~~
	~~Register~~
	~~Size Data bus~~
	~~width address bus~~
	~~width aasta tsüklit~~
	~~instruktsiooni~~
	~~kohta omadused~~
	~~8086 4,77 MHz 16 8 20 78 12~~
	~~8088 79~~
	~~286 16 16 24 82~~
	~~386DX 32 32 32 85~~
	~~386SX 88~~
	~~486DX 89~~
	~~386SL 90~~


	~~{\| class="wikitable"~~

	\|-

	~~! header 1~~

	~~! header 2~~

	~~! header 3~~

	\|-

	~~\| row 1, cell 1~~

	~~\| row 1, cell 2~~

	~~\| row 1, cell 3~~

	\|-

	~~\| row 2, cell 1~~

	~~\| row 2, cell 2~~

	~~\| row 2, cell 3~~

	\|}

Jj – 10. mai 2007, kell 16:14

2007-05-10T16:14:44Z

@@ 161. rida: / 161. rida: @@
 DX 					89
 SL 					90
-gggg
+{| class="wikitable"