Marsruutimine - Redigeerimiste ajalugu

Jj: /* Sissejuhatus */

2007-09-22T14:39:10Z

Sissejuhatus

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 22. september 2007, kell 14:39
4. rida:		4. rida:

	on laivõrk, mis koosneb paljudest omavahel ühendatud kohtvõrkudest.		on laivõrk, mis koosneb paljudest omavahel ühendatud kohtvõrkudest.

			[[Pilt:Fyysil.jpg]]

	'''Kohtvõrk'''		'''Kohtvõrk'''

Triinu: /* Ruutingutabel */

2007-01-26T12:37:27Z

Ruutingutabel

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 26. jaanuar 2007, kell 12:37
194. rida:		194. rida:


	Ruuteri ülesandeks on suunata ükskõik millise seadme kaudu saabunud paketid sobivalt edasi. Ruuter võrdleb IP paketi päises olevat sihtpunkti aadressi ruutingutabeli reeglitega ning otsustab, millise võrguseadme kaudu see pakett välja saata. Kui paketi sihtpunkti aadress kuulub sellesse võrku, kus asub väljasaatmiseks valitud võrguseade, saab paketti saata otse sihtpunkti kohale. Vastasel juhul saadetakse pakett töötlemiseks edasi järgmisele ruuterile.		Ruuteri ülesandeks on suunata ükskõik millise seadme kaudu saabunud paketid sobivalt edasi. Ruuter võrdleb IP-paketi päises olevat sihtpunkti aadressi ruutingutabeli reeglitega ning otsustab, millise võrguseadme kaudu see pakett välja saata. Kui paketi sihtpunkti aadress kuulub sellesse võrku, kus asub väljasaatmiseks valitud võrguseade, saab paketti saata otse sihtpunkti kohale. Vastasel juhul saadetakse pakett töötlemiseks edasi järgmisele ruuterile.

	Korrektse ruutingu puhul ei saa tavaliselt nii olla, et ruutingu tulemusena otsustatakse pakett saata välja sama seadme kaudu, kust ta ruuterisse sisenes.		Korrektse ruutingu puhul ei saa tavaliselt nii olla, et ruutingu tulemusena otsustatakse pakett saata välja sama seadme kaudu, kust ta ruuterisse sisenes.
209. rida:		209. rida:

	Esimesel real on toodud tulpade tähendused:		Esimesel real on toodud tulpade tähendused:
	sihtvõrk (Destination) - rida toimib näidatud võrku suunatud IP pakettidega		sihtvõrk (Destination) - rida toimib näidatud võrku suunatud IP-pakettidega
	vaikelüüs (Gateway) - millisele ruuteriga samas võrgus olevale aadressile pakett suunatakse edasi; * märgib, et paketi saab ruuterist otse kohale toimetada		vaikelüüs (Gateway) - millisele ruuteriga samas võrgus olevale aadressile pakett suunatakse edasi; * märgib, et paketi saab ruuterist otse kohale toimetada
	võrguseade (Iface) - millise võrguseadme kaudu pakett väljastada		võrguseade (Iface) - millise võrguseadme kaudu pakett väljastada
236. rida:		236. rida:
	Alamvõrkude arvutamise näide		Alamvõrkude arvutamise näide

	Vajadus alamvõrkude arvutamise järgi tekib näiteks siis, kui asutusele eraldatakse IP aadressruum, võrk 193.40.10.0/24 ning administratiivsetel ja ~~tehniliselt~~ põhjustel on vaja kohtvõrk jagada neljaks võrdseks alamvõrguks.		Vajadus alamvõrkude arvutamise järgi tekib näiteks siis, kui asutusele eraldatakse IP-aadressruum, võrk 193.40.10.0/24 ning administratiivsetel ja tehnilistel põhjustel on vaja kohtvõrk jagada neljaks võrdseks alamvõrguks.

	256-aadressilise klassi jagamisel võrdseteks alamklassideks kuulub igasse alamklassi 64 aadressi. Kuna 64 on võrdne 2^6, st antud juhul on võrgumaski masinaosa 6 biti pikkune, ülejäänud 26 bitti on võrguosa.		256-aadressilise klassi jagamisel võrdseteks alamklassideks kuulub igasse alamklassi 64 aadressi. Kuna 64 on võrdne 2^6, st antud juhul on võrgumaski masinaosa 6 biti pikkune, ülejäänud 26 bitti on võrguosa.
249. rida:		249. rida:
	network võrgumask		network võrgumask
	netmask leviaadress		netmask leviaadress
	broadcast arvutite IP aadressid arvuteid võrgus		broadcast arvutite IP-aadressid arvuteid võrgus
	193.40.10.0 255.255.255.192 193.40.10.63 193.40.10.1 - 193.40.10.62 62		193.40.10.0 255.255.255.192 193.40.10.63 193.40.10.1 - 193.40.10.62 62
	193.40.10.64 255.255.255.192 193.40.10.127 193.40.10.65 - 193.40.10.126 62		193.40.10.64 255.255.255.192 193.40.10.127 193.40.10.65 - 193.40.10.126 62

Triinu: /* Vaikelüüs */

2007-01-26T12:28:08Z

Vaikelüüs

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 26. jaanuar 2007, kell 12:28
183. rida:		183. rida:
	===Vaikelüüs===		===Vaikelüüs===

	Igas tööjaamas on vaja ära näidata tema alamvõrgu ruuteri ehk vaikelüüsi IP aadress.		Igas tööjaamas on vaja ära näidata tema alamvõrgu ruuteri ehk vaikelüüsi IP-aadress.

	Enne IP paketi arvutist väljumist tehakse esmalt kindlaks, kas ta on suunatud samasse võrku või mujale. Selleks korrutatakse bittipidi väljuva paketi sihtpunkti IP aadress kohaliku võrgu võrgumaskiga.		Enne IP-paketi arvutist väljumist tehakse esmalt kindlaks, kas ta on suunatud samasse võrku või mujale. Selleks korrutatakse bittipidi väljuva paketi sihtpunkti IP-aadress kohaliku võrgu võrgumaskiga.

	Kui tulemuseks saadakse kohalik võrgunumber, siis järelikult soovitakse pakett saata mõnele kohaliku võrgu arvutile ning pakett toimetatakse otse kohale.		Kui tulemuseks saadakse kohalik võrgunumber, siis järelikult soovitakse pakett saata mõnele kohaliku võrgu arvutile ning pakett toimetatakse otse kohale.

	Kui tulemuseks ei ole kohaliku võrgunumber, tuleb pakett saata kohalikust võrgust välja. Selleks saadetakse pakett esmalt kohaliku võrgu ruuterile. Ruuter "otsustab" kuhu pakett edasi saata.		Kui tulemuseks ei ole kohaliku võrgunumber, tuleb pakett saata kohalikust võrgust välja. Selleks saadetakse pakett esmalt kohaliku võrgu ruuterile. Ruuter "otsustab", kuhu pakett edasi saata.

	===Ruutingutabel===		===Ruutingutabel===

Triinu: /* Ruuting */

2007-01-26T12:26:49Z

Ruuting

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 26. jaanuar 2007, kell 12:26
175. rida:		175. rida:
	===Ruuting===		===Ruuting===

	Ruuterid tegutsevad IP tasemel - ruuditakse IP pakette. Millisesse võrguseadmesse pakett edasi saadetakse, ~~otsustakse~~ iga paketi jaoks eraldi paketi IP-päise järgi. Ruutingu seisukohalt on IP päises oluliseks informatsiooniks vaid sihtpunkti IP aadress.		Ruuterid tegutsevad IP-tasemel - ruuditakse IP-pakette. Millisesse võrguseadmesse pakett edasi saadetakse, otsustatakse iga paketi jaoks eraldi paketi IP-päise järgi. Ruutingu seisukohalt on IP-päises oluliseks informatsiooniks vaid sihtpunkti IP-aadress.

	Skeemil on kujututud kaheksat võrku (V1, V2 ... V8), mida ühendavad kolm ruuterit (R1, R2, R3). Tumesinised kastikesed kujutavad üksikuid arvuteid: tööjaamu või servereid; helesinised ristkülikud tähistavad alamvõrgu piire, kusjuures on toodud ka alamvõrgu võrgunumber. Ruuterite võrguseadmeid tähistatakse i1, i2, i3 jne ning neist nelja juurde on kirjutatud vastava IP aadressi viimane osa.		Skeemil on kujututud kaheksat võrku (V1, V2 ... V8), mida ühendavad kolm ruuterit (R1, R2, R3). Tumesinised kastikesed kujutavad üksikuid arvuteid: tööjaamu või servereid; helesinised ristkülikud tähistavad alamvõrgu piire, kusjuures on toodud ka alamvõrgu võrgunumber. Ruuterite võrguseadmeid tähistatakse i1, i2, i3 jne ning neist nelja juurde on kirjutatud vastava IP-aadressi viimane osa.

	[[Image:marsruuting.gif]]		[[Image:marsruuting.gif]]

	===Vaikelüüs===		===Vaikelüüs===

Triinu: /* Alamklassid */

2007-01-26T12:25:50Z

Alamklassid

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 26. jaanuar 2007, kell 12:25
158. rida:		158. rida:
	===Alamklassid===		===Alamklassid===

	Kuna praktiliselt on tihti piisav omada näiteks ka 16 IP aadressilist võrku, siis lubab standard moodustada ka sellised võrke, mille võrguosa ulatub võrgumaskis viimase, neljanda baidi sisse. Näiteks alamklassi 193.40.10.128/28 puhul on võrgumaskis seatud 28 vasakpoolset bitti		Kuna praktiliselt on tihti piisav omada näiteks ka 16 IP-aadressilist võrku, siis lubab standard moodustada ka sellised võrke, mille võrguosa ulatub võrgumaskis viimase, neljanda baidi sisse. Näiteks alamklassi 193.40.10.128/28 puhul on võrgumaskis seatud 28 vasakpoolset bitti

	193.40.10.128 -- 1100 0001 0010 1000 0000 1010 1000 0000		193.40.10.128 -- 1100 0001 0010 1000 0000 1010 1000 0000
167. rida:		167. rida:
	255.255.255.240		255.255.255.240

	Näeme, et võrgumaskiga /28 võrku jääb 16 IP aadressi, kuna masinaosale vastab 4 bitti ja see võimaldab moodustada 2 ^ 4 = 16 erinevat IP aadressi.		Näeme, et võrgumaskiga /28 võrku jääb 16 IP-aadressi, kuna masinaosale vastab 4 bitti ja see võimaldab moodustada 2 ^ 4 = 16 erinevat IP-aadressi.

	Võrgu leviaadress on alamvõrgu suurim aadress. 128 + 16 = 144 on järgmise võrgu algus, seega on võrgu 193.40.10.128/28 leviaadress 143. Ehk teisipidi, seades masinaosas kõik neli bitti ühtedeks, saame viimasele baidile kahendväärtuse 1000 1111, mis on kümnendsüsteemis 143.		Võrgu leviaadress on alamvõrgu suurim aadress. 128 + 16 = 144 on järgmise võrgu algus, seega on võrgu 193.40.10.128/28 leviaadress 143. Ehk teisipidi, seades masinaosas kõik neli bitti ühtedeks, saame viimasele baidile kahendväärtuse 1000 1111, mis on kümnendsüsteemis 143.

	Võrgumaskiga on võimalik ka klasse ühendada. Näiteks võrku 192.168.16.0/20 kuuluvad aadressid vahemikus 192.168.16.0 kuni 192.168.31.255. Selles ~~võrgu~~ on 2^12 = 4 096 IP aadressi.		Võrgumaskiga on võimalik ka klasse ühendada. Näiteks võrku 192.168.16.0/20 kuuluvad aadressid vahemikus 192.168.16.0 kuni 192.168.31.255. Selles võrgus on 2^12 = 4 096 IP-aadressi.

	===Ruuting===		===Ruuting===

Triinu: /* Täisklassid */

2007-01-26T12:24:45Z

Täisklassid

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 26. jaanuar 2007, kell 12:24
135. rida:		135. rida:
	===Täisklassid===		===Täisklassid===

	Vanarahvas räägib, et esialgu ei osatud nii globaalset arvutite võrgutamist ette näha nagu seda on tänapäeval Internet. Seepärast jaotati IP numbrid kolme täisklassi A, B ja C vahel IP aadresside täisklassid		Vanarahvas räägib, et esialgu ei osatud nii globaalset arvutite võrgutamist ette näha, nagu seda on tänapäeval Internet. Seepärast jaotati IP-numbrid kolme täisklassi A, B ja C vahel. IP-aadresside täisklassid:

	klass võrgumask IP aadresruum võrke IP aadresse võrgus klassi aadresse kokku		klass võrgumask IP aadresruum võrke IP aadresse võrgus klassi aadresse kokku
148. rida:		148. rida:
	Rida 'muud' vastab ülejäänud numbritele ja need on reserveeritud spetsiaalseks kasutuseks.		Rida 'muud' vastab ülejäänud numbritele ja need on reserveeritud spetsiaalseks kasutuseks.

	Näiteks IP aadress 130.15.40.1 kuulub B klassi võrku.		Näiteks IP-aadress 130.15.40.1 kuulub B klassi võrku.

	Üldlevinud kokkuleppe kohaselt ei kasutata avalikult järgmisi IP aadresse; need on privaataadressid ja mõeldud kasutamiseks ainult kohalikes võrkudes, näiteks ilma internetiühenduseta võrkudes, või maskeraaditud võrkudes. Privaatvõrguaadressid		Üldlevinud kokkuleppe kohaselt ei kasutata avalikult järgmisi IP-aadresse: need on privaataadressid ja mõeldud kasutamiseks ainult kohalikes võrkudes, näiteks ilma internetiühenduseta võrkudes, või maskeraaditud võrkudes. Privaatvõrguaadressid
	klass võrgumask IP aadresruum võrke IP aadresse võrgus		klass võrgumask IP-aadresruum võrke IP-aadresse võrgus
	A 255.0.0.0 10.0.0.0 - 10.255.255.255 1 16 777 216		A 255.0.0.0 10.0.0.0 - 10.255.255.255 1 16 777 216
	B 255.255.0.0 172.16.0.0 - 172.31.255.255 16 65 536		B 255.255.0.0 172.16.0.0 - 172.31.255.255 16 65 536

Triinu: /* IP numbrite täisklassid ja alamklassid */

2007-01-26T12:22:55Z

IP numbrite täisklassid ja alamklassid

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 26. jaanuar 2007, kell 12:22
131. rida:		131. rida:
	193.40.10.13 -- 1100 0001 0010 1000 0000 1010 0000 1101		193.40.10.13 -- 1100 0001 0010 1000 0000 1010 0000 1101

	===IP numbrite täisklassid ja alamklassid===		===IP-numbrite täisklassid ja alamklassid===

	===Täisklassid===		===Täisklassid===

Triinu: /* IP aadresside klassid */

2007-01-26T12:22:36Z

IP aadresside klassid

Triinu: /* IP aadressid */

2007-01-26T12:17:37Z

IP aadressid

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 26. jaanuar 2007, kell 12:17
54. rida:		54. rida:
	Mõnel puhul käsitletakse kohtvõrguna füüsiliselt ühe asutuse sisse jäävat võrku, kusjuures see võib koosneda mitmes väiksemast võrguseadmete abil ühendatud võrgust.		Mõnel puhul käsitletakse kohtvõrguna füüsiliselt ühe asutuse sisse jäävat võrku, kusjuures see võib koosneda mitmes väiksemast võrguseadmete abil ühendatud võrgust.

	===IP aadressid===		===IP-aadressid===

	Kuivõrd Internetis ja suures osas Linuxi, FreeBSD, Solarise ja Windowsi operatsioonisüsteeme kasutavate tööjaamadega kohtvõrkudes tarvitatakse TCP/IP võrguprotokolle, käsitletakse käesolevas palas vaid seda, mis puutub TCP/IPsse.		Kuivõrd Internetis ja suures osas Linuxi, FreeBSD, Solarise ja Windowsi operatsioonisüsteeme kasutavate tööjaamadega kohtvõrkudes tarvitatakse TCP/IP võrguprotokolle, käsitletakse käesolevas palas vaid seda, mis puutub TCP/IPsse.

	Iga TCP/IP võrgus olevat võrguseadet identifitseerib unikaalne arv - seadme IP aadress (ehk IP number). Kuna enamasti on arvutil vaid üks võrguseade (näiteks võrgukaart), siis kõneldakse ka arvuti IP aadressist. Samal ajal on näiteks ruuteril mitu võrguseadet ja igal neist oma IP aadress.		Iga TCP/IP võrgus olevat võrguseadet identifitseerib unikaalne arv - seadme IP-aadress (ehk IP-number). Kuna enamasti on arvutil vaid üks võrguseade (näiteks võrgukaart), siis kõneldakse ka arvuti IP-aadressist. Samal ajal on näiteks ruuteril mitu võrguseadet ja igal neist oma IP-aadress.

	Tänapäeval (aasta 2000 lõpp) kehtiva IPv4 standardi kohaselt märgitakse IP aadresse neljaelemendiliste ~~arvukombinatsioonidega~~, kusjuures iga elemendi väärtus võib olla 0 ... 255 ning neid eraldatakse üksteisest punktiga. Näiteks on korrektne IP aadress		Tänapäeval (aasta 2000 lõpp) kehtiva IPv4 standardi kohaselt märgitakse IP-aadresse neljaelemendiliste arvukombinatsioonidena, kusjuures iga elemendi väärtus võib olla 0 ... 255 ning neid eraldatakse üksteisest punktiga. Näiteks on korrektne IP-aadress 193.40.10.130.
	193.40.10.130

	Järgneva paremaks mõistmiseks tuleb arvestada, et arvutites väljendatakse elementidele vastavaid arve kahendsüsteemis. Nii vastab ~~ndites~~ toodud IP numbrile kahendsüsteemis arv		Järgneva paremaks mõistmiseks tuleb arvestada, et arvutites väljendatakse elementidele vastavaid arve kahendsüsteemis. Nii vastab näites toodud IP-numbrile kahendsüsteemis arv
	193 . 40 . 10 . 13		193 . 40 . 10 . 13
	1100 0001 0010 1000 0000 1010 0000 1101		1100 0001 0010 1000 0000 1010 0000 1101

	IP aadressi esitamiseks on vaja nelja baiti ehk 32 bitti. Niisiis, IPv4 standard näeb ette 2^32 erineva aadressi kasutamise.		IP-aadressi esitamiseks on vaja nelja baiti ehk 32 bitti. Niisiis, IPv4 standard näeb ette 2^32 erineva aadressi kasutamise.


	===IP aadresside klassid===		===IP aadresside klassid===

Triinu: /* Sissejuhatus */

2007-01-26T12:15:29Z

Sissejuhatus

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 26. jaanuar 2007, kell 12:15
7. rida:		7. rida:
	'''Kohtvõrk'''		'''Kohtvõrk'''

	on selline arvutivõrk, kus kõik sinna kuuluvad arvutid saavad omavahel otse, ilma täiendavate võrguseadmeteta, näiteks ruuteriteta suhelda. Skeemil on kujutatud kolm masinat A, B ja C, mis asuvad ühes võrgus.		on selline arvutivõrk, kus kõik sinna kuuluvad arvutid saavad omavahel otse, ilma täiendavate võrguseadmeteta, näiteks ruuteriteta, suhelda. Skeemil on kujutatud kolm masinat A, B ja C, mis asuvad ühes võrgus.

	A B C		A B C
52. rida:		52. rida:
	Arvutite võrkudesse grupeerimise üks põhjusi on andmeliikluse lokaliseerimine.		Arvutite võrkudesse grupeerimise üks põhjusi on andmeliikluse lokaliseerimine.

	Mõnel puhul käsitletakse kohtvõrguna füüsiliselt ühe asutuse sisse jäävat võrku, kusjuures see võib koosneda mitmes väiksemast võrguseadmete abil ühendatud võrgust.		Mõnel puhul käsitletakse kohtvõrguna füüsiliselt ühe asutuse sisse jäävat võrku, kusjuures see võib koosneda mitmes väiksemast võrguseadmete abil ühendatud võrgust.


	===IP aadressid===		===IP aadressid===

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 26. jaanuar 2007, kell 12:22
68. rida:		68. rida:
	IP-aadressi esitamiseks on vaja nelja baiti ehk 32 bitti. Niisiis, IPv4 standard näeb ette 2^32 erineva aadressi kasutamise.		IP-aadressi esitamiseks on vaja nelja baiti ehk 32 bitti. Niisiis, IPv4 standard näeb ette 2^32 erineva aadressi kasutamise.

	===IP aadresside klassid===		===IP-aadresside klassid===

	Ruutingu efektiivsemaks korraldamiseks on IP aadressid grupeeritud klassidesse. See teeb ruuterite konfigureerimise mugavamaks, kuna seadistamisel kirjeldatud reeglid toimivad kõigi vastavasse klassi kuuluvate IP aadresside jaoks.		Ruutingu efektiivsemaks korraldamiseks on IP-aadressid grupeeritud klassidesse. See teeb ruuterite konfigureerimise mugavamaks, kuna seadistamisel kirjeldatud reeglid toimivad kõigi vastavasse klassi kuuluvate IP-aadresside jaoks.

	Tavaliselt kuulub klassi kahe astme jagu IP aadresse (4, 8, 16, 32 ...) ning nad on järjestikulised (193.40.80.160, 193.40.80.161, 193.40.80.162 ...). Klasse märgitakse kaldkriipsu abil selliselt:		Tavaliselt kuulub klassi kahe astme jagu IP-aadresse (4, 8, 16, 32 ...) ning nad on järjestikulised (193.40.80.160, 193.40.80.161, 193.40.80.162 ...). Klasse märgitakse kaldkriipsu abil selliselt:
	võrguaadress/võrgumask		võrguaadress/võrgumask

78. rida:		78. rida:
	193.40.80.0/24		193.40.80.0/24

	Võrguaadress (ingl. k. network address) on klassi kõige väiksem IP aadress, antud näites 193.40.80.0.		Võrguaadress (ingl. k. network address) on klassi kõige väiksem IP-aadress, antud näites 193.40.80.0.

	Võrku kuuluvate IP aadresside koguarvu saab leida sellise valemi abil		Võrku kuuluvate IP-aadresside koguarvu saab leida sellise valemi abil
	aadresside arv = 2^(32 - mask)		aadresside arv = 2^(32 - mask)

86. rida:		86. rida:
	aadresside arv = 2^(32 - 24) = 2^8 = 256		aadresside arv = 2^(32 - 24) = 2^8 = 256

	Võrgu kõige suuremat IP aadressi nimetakse leviaadressiks (ingl. k. broadcast address) ning ta arvutatakse sellise valemi järgi		Võrgu kõige suuremat IP-aadressi nimetakse leviaadressiks (ingl. k. broadcast address) ning ta arvutatakse sellise valemi järgi
	leviaadress = võrguaadress + aadresside koguarv alamklassis - 1		leviaadress = võrguaadress + aadresside koguarv alamklassis - 1

94. rida:		94. rida:
	Tulemuseks on 193.40.80.255.		Tulemuseks on 193.40.80.255.

	Kõik klassi võrguaadressi ja leviaadressi vahele jäävad IP aadressid, ~~kaasa arvatud~~ võrgu- ja leviaadress ise, kuuluvad kõnealusesse klassi.		Kõik klassi võrguaadressi ja leviaadressi vahele jäävad IP-aadressid, ka võrgu- ja leviaadress ise, kuuluvad kõnealusesse klassi.

	Alamklassile vastavasse võrku kuuluvate arvutite IP aadressidena võib kasutada kõiki klassi kuuluvaid aadresse peale võrgu- ja leviaadressi. Niisiis, igast klassist läheb ~~tehilistel puhjustel~~ kaotsi ~~kaks~~ IP aadressi.		Alamklassile vastavasse võrku kuuluvate arvutite IP-aadressidena võib kasutada kõiki klassi kuuluvaid aadresse peale võrgu- ja leviaadressi. Niisiis, igast klassist läheb tehnilistel põhjustel kaotsi 2 IP-aadressi.

	Kuna klassi kuuluvaid IP aadresse kasutatakse ühte võrku kuuluvate arvutite jaoks, siis tihti öeldakse ka 193.40.80.0/24-suguse asja kohta võrk, mõeldes sellele võrgule vastavate IP aadresside komplekti so klassi.		Kuna klassi kuuluvaid IP-aadresse kasutatakse ühte võrku kuuluvate arvutite jaoks, siis tihti öeldakse ka 193.40.80.0/24-suguse asja kohta võrk, mõeldes sellele võrgule vastavate IP-aadresside komplekti, so klassi.

	Lisaks /24 notatsioonile on kombeks võrgumaski üles märkida ka nö pikal kujul. Teisendus viiakse läbi kasutades kahendarve ja arvestades, et võrgumaski (ingl. k. netmask) pikkus on nagu IP aadressi pikkuski 32 bitti. /24 näitab, et vasakpoolsed 24 bitti on seatud		Lisaks /24 notatsioonile on kombeks võrgumaski üles märkida ka nö pikal kujul. Teisendus viiakse läbi kasutades kahendarve ja arvestades, et võrgumaski (ingl. k. netmask) pikkus on nagu IP-aadressi pikkuski 32 bitti. /24 näitab, et vasakpoolsed 24 bitti on seatud

	1111 1111 1111 1111 1111 1111 0000 0000		1111 1111 1111 1111 1111 1111 0000 0000

	Väljendades kaheksaseid bittide gruppe ~~kümendsüsteemis~~ ning eraldades neid punktiga nagu pala alguses IP aadressi puhul, saame kirjutada samaväärselt võrgumaski /24 selliselt		Väljendades kaheksaseid bittide gruppe kümnendsüsteemis ning eraldades neid punktiga nagu pala alguses IP-aadressi puhul, saame kirjutada samaväärselt võrgumaski /24 selliselt

	255.255.255.0		255.255.255.0

	Oluline on märkida, et teades võrgumaski ja IP aadressi, saab üheselt kindlaks teha selle võrgunumbri kuhu see IP aadress kuulub.		Oluline on märkida, et teades võrgumaski ja IP-aadressi, saab üheselt kindlaks teha selle võrgunumbri, kuhu see IP-aadress kuulub.

	Näiteks võrgumaski 255.255.255.0 (ehk /24) ja IP aadressi 193.40.10.13 järgi saab kindlaks teha, et kõnealune IP aadress kuulub võrku 193.40.10.0/24 Selleks kirjutame mõlemad arvud välja kahendkujul ning korrutame bittipidi (ingl. k. bitwise)		Näiteks võrgumaski 255.255.255.0 (ehk /24) ja IP-aadressi 193.40.10.13 järgi saab kindlaks teha, et kõnealune IP-aadress kuulub võrku 193.40.10.0/24. Selleks kirjutame mõlemad arvud välja kahendkujul ning korrutame bittipidi (ingl. k. bitwise)
	193.40.10.13 -- 1100 0001 0010 1000 0000 1010 0000 1101		193.40.10.13 -- 1100 0001 0010 1000 0000 1010 0000 1101

121. rida:		121. rida:
	193.40.10.0 -- 1100 0001 0010 1000 0000 1010 0000 0000		193.40.10.0 -- 1100 0001 0010 1000 0000 1010 0000 0000

	Bittipidi korrutamisel on tulemus üks kui mõlemad tegurid on ühed, kõigil muudel juhtudel on ~~korrutis~~ väärtus null.		Bittipidi korrutamisel on tulemus üks, kui mõlemad tegurid on ühed, kõigil muudel juhtudel on korrutise väärtus null.
	IP aadressi võrgu- ja masinaosa		IP-aadressi võrgu- ja masinaosa

	IP aadressi saab vaadelda koosnevana võrgu- ning masinaosast, kusjuures võrgumask näitab, kus üks lõpeb ja teine algab. Kirjutades IP aadressi ja võrgumaski kahendkujul üksteise kohale välja, moodustab võrgunumbri see osa IP aadressist, mis jääb maski ühtede kohale, ülejäänud on masinaosa.		IP-aadressi saab vaadelda koosnevana võrgu- ning masinaosast, kusjuures võrgumask näitab, kus üks lõpeb ja teine algab. Kirjutades IP-aadressi ja võrgumaski kahendkujul üksteise kohale välja, moodustab võrgunumbri see osa IP-aadressist, mis jääb maski ühtede kohale, ülejäänud on masinaosa.

	Näiteks IP aadressi 193.40.10.13 ja võrgumaski 255.255.255.0 puhul		Näiteks IP-aadressi 193.40.10.13 ja võrgumaski 255.255.255.0 puhul
	\| <------ võrguosa --------> \| masinaosa		\| <------ võrguosa --------> \| masinaosa
	255.255.255.0 -- 1111 1111 1111 1111 1111 1111 0000 0000		255.255.255.0 -- 1111 1111 1111 1111 1111 1111 0000 0000