Linuxi tuum - Redigeerimiste ajalugu

Jj: /* Lilo */

2016-06-24T18:04:56Z

Lilo

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 24. juuni 2016, kell 18:04
119. rida:		119. rida:
	Töötava süsteemi puhul on seal kindlasti juba sarnane sektsioon olemas, kopeerige see ja tehke hädavajalikud muudatused.		Töötava süsteemi puhul on seal kindlasti juba sarnane sektsioon olemas, kopeerige see ja tehke hädavajalikud muudatused.

	* image - tuuma faili nimi		* image - tuuma faili nimi
	* root - juurfailisüsteemi nimi		* root - juurfailisüsteemi nimi
	* label - konkreetse tuumaga seostatud nimi		* label - konkreetse tuumaga seostatud nimi
	* read-only - peab olema		* read-only - peab olema

	Laske lilol kirjutada info kõvaketta algusse, prooviks		Laske lilol kirjutada info kõvaketta algusse, prooviks

Jj: /* Konfigureerimine */

2012-09-23T17:26:53Z

Konfigureerimine

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 23. september 2012, kell 17:26
71. rida:		71. rida:
	bash# make menuconfig		bash# make menuconfig

	Lisaks on võimalik tuuma konfigureerida ka käskude make config ja make xconfig abil.		(Lisaks on võimalik tuuma konfigureerida ka käskude make config ja make xconfig abil)

			[[Pilt:Menuconfig.png]]

	Avanenud dialoogide ehk menüüde vahel saab liikuda klaviatuuri abil kasutades nooli, tühikut ja enterit. Vaikimisi on juba osa valikuid teie eest tehtud ja kui te ei tea mis need tähendavad, ei maksa neid suvaliselt muuta. Kui valiku ees on [ ], siis saab tühiku vajutamisega sinna tekitada tärni ning järgmise tühiku vajutusega selle sealt eemaldada. Sellised omadused saab jätta valimata või nad otse kernelisse kompileerida. Kui valiku ees on < >, siis saab tühiku vajutusega tekitada sinna Mi, mis tähendab, et omadus kompileeritakse moodulina. Vajutades veel tühikut ilmub tärn, mis tähendab, et vastav täiendus kompileeritakse otse kernelisse ja veelkord algab ring taas. Järgnevalt kirjeldame üldiseid olulisi valikuid. Klahvid shift ja ? annavad täpsemat infot välja kohta.		Avanenud dialoogide ehk menüüde vahel saab liikuda klaviatuuri abil kasutades nooli, tühikut ja enterit. Vaikimisi on juba osa valikuid teie eest tehtud ja kui te ei tea mis need tähendavad, ei maksa neid suvaliselt muuta. Kui valiku ees on [ ], siis saab tühiku vajutamisega sinna tekitada tärni ning järgmise tühiku vajutusega selle sealt eemaldada. Sellised omadused saab jätta valimata või nad otse kernelisse kompileerida. Kui valiku ees on < >, siis saab tühiku vajutusega tekitada sinna Mi, mis tähendab, et omadus kompileeritakse moodulina. Vajutades veel tühikut ilmub tärn, mis tähendab, et vastav täiendus kompileeritakse otse kernelisse ja veelkord algab ring taas. Järgnevalt kirjeldame üldiseid olulisi valikuid. Klahvid shift ja ? annavad täpsemat infot välja kohta.

Jj: /* Tuum */

2012-09-19T15:15:15Z

Tuum

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 19. september 2012, kell 15:15
26. rida:		26. rida:

	Põhjalikuma kirjelduse leiab wikipedia lehelt http://en.wikipedia.org/wiki/Linux_kernel		Põhjalikuma kirjelduse leiab wikipedia lehelt http://en.wikipedia.org/wiki/Linux_kernel

			[[Pilt:Linux kernel diagram.png]]

	===Tuuma arendamine ja lähtetekstid===		===Tuuma arendamine ja lähtetekstid===

Jj – 19. september 2012, kell 15:14

2012-09-19T15:14:24Z

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 19. september 2012, kell 15:14
229. rida:		229. rida:

	http://www.kutukupret.com/2008/06/27/anatomy-of-the-linux-kernel/		http://www.kutukupret.com/2008/06/27/anatomy-of-the-linux-kernel/

			http://www.makelinux.net/kernel/diagram

Jj: /* Tuuma arendamine ja lähtetekstid */

2012-09-19T14:55:25Z

Tuuma arendamine ja lähtetekstid

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 19. september 2012, kell 14:55
31. rida:		31. rida:
	Erinvelt mitmetest teisest operatsioonisüsteemidest jagatakse Internetis Linuxi tuuma kompileerimiseks vajalikke C-keelseid lähtetekste tasuta. Keskmiselt kord paari kuu jooksul ilmub järgmine versioon. Linuxi tuuma arendatakse paralleelselt kahes harus:		Erinvelt mitmetest teisest operatsioonisüsteemidest jagatakse Internetis Linuxi tuuma kompileerimiseks vajalikke C-keelseid lähtetekste tasuta. Keskmiselt kord paari kuu jooksul ilmub järgmine versioon. Linuxi tuuma arendatakse paralleelselt kahes harus:

	* eksperimentaalne, versiooninumbri teine arv on paaritu (näiteks 2.3.33)		* eksperimentaalne, versiooninumbri teine arv on paaritu (näiteks 2.3.33)
	* stabiilne, versiooninumbri teine arv on paaris (näiteks 2.2.15)		* stabiilne, versiooninumbri teine arv on paaris (näiteks 2.2.15)

	Muuks, kui katsetusteks ei soovitata eksperimentaalseid tuumi kasutada. Kui tuumas parandatakse vigu (neid avastatakse aegajalt ka stabiilsetes tuumades!) või lisatakse midagi ideoloogiliselt väheolulist, näiteks toetus mõnele uuele seadmele, siis ilmutatakse järjekordne tuum ühe võrra suurendatud versiooninumbri viimase kohaga. Kui tuuma arendamisel toimub põhimõttelisi muutusi ja need loetakse stabiilseks, siis antakse välja tuuma versioon, mille teise koha numbrit on suurendatud järgmisele paarisarvule. Näiteks 1999. aasta detsembris lõpetas kernel 2.0.36 2.0.xx seeria ja välja tuli 2.2.0 kernel.		Muuks, kui katsetusteks ei soovitata eksperimentaalseid tuumi kasutada. Kui tuumas parandatakse vigu (neid avastatakse aegajalt ka stabiilsetes tuumades!) või lisatakse midagi ideoloogiliselt väheolulist, näiteks toetus mõnele uuele seadmele, siis ilmutatakse järjekordne tuum ühe võrra suurendatud versiooninumbri viimase kohaga. Kui tuuma arendamisel toimub põhimõttelisi muutusi ja need loetakse stabiilseks, siis antakse välja tuuma versioon, mille teise koha numbrit on suurendatud järgmisele paarisarvule. Näiteks 1999. aasta detsembris lõpetas kernel 2.0.36 2.0.xx seeria ja välja tuli 2.2.0 kernel.
40. rida:		40. rida:
	Vajadus uue tuuma järele tekib tavaliselt siis, kui		Vajadus uue tuuma järele tekib tavaliselt siis, kui

	* on vaja muuta tuuma konfiguratsiooni, näiteks hakata kasutama IP-aliasingut		* on vaja muuta tuuma konfiguratsiooni, näiteks hakata kasutama IP-aliasingut
	* omandasite uue seadme ja soovite seda kasutama hakata, näiteks SCSI kõvaketta		* omandasite uue seadme ja soovite seda kasutama hakata, näiteks SCSI kõvaketta
	* uues tuuma versioonis on parandatud olulisi vigu või on lisatud teile vajalikke uusi funtsioone		* uues tuuma versioonis on parandatud olulisi vigu või on lisatud teile vajalikke uusi funtsioone

	===Ettevalmistused uue tuuma paigaldamiseks===		===Ettevalmistused uue tuuma paigaldamiseks===

Jj: /* Konfigureerimine */

2012-09-19T14:55:09Z

Konfigureerimine

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 19. september 2012, kell 14:55
73. rida:		73. rida:
	Avanenud dialoogide ehk menüüde vahel saab liikuda klaviatuuri abil kasutades nooli, tühikut ja enterit. Vaikimisi on juba osa valikuid teie eest tehtud ja kui te ei tea mis need tähendavad, ei maksa neid suvaliselt muuta. Kui valiku ees on [ ], siis saab tühiku vajutamisega sinna tekitada tärni ning järgmise tühiku vajutusega selle sealt eemaldada. Sellised omadused saab jätta valimata või nad otse kernelisse kompileerida. Kui valiku ees on < >, siis saab tühiku vajutusega tekitada sinna Mi, mis tähendab, et omadus kompileeritakse moodulina. Vajutades veel tühikut ilmub tärn, mis tähendab, et vastav täiendus kompileeritakse otse kernelisse ja veelkord algab ring taas. Järgnevalt kirjeldame üldiseid olulisi valikuid. Klahvid shift ja ? annavad täpsemat infot välja kohta.		Avanenud dialoogide ehk menüüde vahel saab liikuda klaviatuuri abil kasutades nooli, tühikut ja enterit. Vaikimisi on juba osa valikuid teie eest tehtud ja kui te ei tea mis need tähendavad, ei maksa neid suvaliselt muuta. Kui valiku ees on [ ], siis saab tühiku vajutamisega sinna tekitada tärni ning järgmise tühiku vajutusega selle sealt eemaldada. Sellised omadused saab jätta valimata või nad otse kernelisse kompileerida. Kui valiku ees on < >, siis saab tühiku vajutusega tekitada sinna Mi, mis tähendab, et omadus kompileeritakse moodulina. Vajutades veel tühikut ilmub tärn, mis tähendab, et vastav täiendus kompileeritakse otse kernelisse ja veelkord algab ring taas. Järgnevalt kirjeldame üldiseid olulisi valikuid. Klahvid shift ja ? annavad täpsemat infot välja kohta.

	* Code maturity level options - kui see võimalus valida, siis saata muudes sektsioonides näha ka neid valikud mida ehk ei peeta kõige stabiilsemateks, kuigi tegu võib olla stabiilse tuumaga.		* Code maturity level options - kui see võimalus valida, siis saata muudes sektsioonides näha ka neid valikud mida ehk ei peeta kõige stabiilsemateks, kuigi tegu võib olla stabiilse tuumaga.
	* Processor type and features - näitate oma protsessori tüübi. Reeglina saab uuematel protsessoritel kasutada vanemate jaoks kompileeritud kernelit, aga mitte vastupidi.		* Processor type and features - näitate oma protsessori tüübi. Reeglina saab uuematel protsessoritel kasutada vanemate jaoks kompileeritud kernelit, aga mitte vastupidi.
	* Loadable module support - võimalus kasutada tuuma mooduleid		* Loadable module support - võimalus kasutada tuuma mooduleid

	===Tuuma kompileerimine ja paigaldamine===		===Tuuma kompileerimine ja paigaldamine===

Jj: /* Reboot linux faster with kexec */

2012-09-19T14:54:27Z

Reboot linux faster with kexec

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 19. september 2012, kell 14:54
198. rida:		198. rida:

	In Gentoo, Kexec is executed when you reboot, by reboot command or pressing Ctrl+Alt+Del.		In Gentoo, Kexec is executed when you reboot, by reboot command or pressing Ctrl+Alt+Del.

			Käsurealt Kexeci käivitamiseks:

	# kexec -l <kernel-image> --append="<command-line-options>"		# kexec -l <kernel-image> --append="<command-line-options>"

Jj: /* Reboot linux faster with kexec */

2012-09-19T14:30:10Z

Reboot linux faster with kexec

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 19. september 2012, kell 14:30
187. rida:		187. rida:
	firmwarede aktiivsus jms. Seetõttu on töötava süsteemi taaslaadimine ülimalt kiire. Millest		firmwarede aktiivsus jms. Seetõttu on töötava süsteemi taaslaadimine ülimalt kiire. Millest
	tulenevalt on downtime väiksem.		tulenevalt on downtime väiksem.

			Gentoos tuleb paigaldada kexec-tools pakett

	# emerge -av kexec-tools		# emerge -av kexec-tools

			Kerneli seadistus:

	Processor type and features --->		Processor type and features --->

Jj: /* Lingid */

2012-09-19T13:56:41Z

Lingid

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 19. september 2012, kell 13:56
180. rida:		180. rida:

	4. Kompileerida kernel edasi tavaliste võtetega		4. Kompileerida kernel edasi tavaliste võtetega

			===Reboot linux faster with kexec===

			Kexec on linuxi kerneli paik, mis lubab bootida uude kernelisse. Kexec jätab vahele kogu bootloaderi
			ahela ja hüppab koheselt kerneli juurde, mida soovime laadida. Puudub seega rauatasemel toimuv reset,
			firmwarede aktiivsus jms. Seetõttu on töötava süsteemi taaslaadimine ülimalt kiire. Millest
			tulenevalt on downtime väiksem.

			# emerge -av kexec-tools

			Processor type and features --->
			[*] kexec system call (EXPERIMENTAL)

			In Gentoo, Kexec is executed when you reboot, by reboot command or pressing Ctrl+Alt+Del.

			# kexec -l <kernel-image> --append="<command-line-options>"

			For example, if the kernel image you want to reboot is /boot/bzImage, and the contents of /proc/cmdline are
			"root=/dev/hda1", the command to load the kernel would be:

			# kexec -l /boot/bzImage -append="root=/dev/hda1"

	===Lingid===		===Lingid===

Jj – 20. aprill 2012, kell 08:13

2012-04-20T08:13:44Z

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 20. aprill 2012, kell 08:13
100. rida:		100. rida:
	===Grub===		===Grub===

	~~TODO~~		* http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Alglaadija_GRUB

	===Lilo===		===Lilo===