Kohtvõrgu kaitse - Redigeerimiste ajalugu

Jj: /* Kohtvõrgu ühendamine Internetti */

2011-11-21T18:49:58Z

Kohtvõrgu ühendamine Internetti

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 21. november 2011, kell 18:49
23. rida:		23. rida:
	Hiljem või varem nõuavad süsteemi kasutajad, lisaks kohtvõrgu teenustele, võimalust kasutada Internetis pakutavaid teenuseid - veeb, e-post, FTP arhiivid ja kõikvõimalikud nendest tuletatud teenused, näiteks veebipank.		Hiljem või varem nõuavad süsteemi kasutajad, lisaks kohtvõrgu teenustele, võimalust kasutada Internetis pakutavaid teenuseid - veeb, e-post, FTP arhiivid ja kõikvõimalikud nendest tuletatud teenused, näiteks veebipank.

	Tehniliselt on Internet ~~===~~laivõrk~~===~~ (ingl. k. WAN - Wide Area Network), koosnedes paljudest omavahel ühendatud kohtvõrkudest. Kohtvõrkude omavaheliseks ühendamiseks kasutatakse näiteks telefoniliine, raadiosidet, valguskaablit.		Tehniliselt on Internet '''laivõrk''' (ingl. k. WAN - Wide Area Network), koosnedes paljudest omavahel ühendatud kohtvõrkudest. Kohtvõrkude omavaheliseks ühendamiseks kasutatakse näiteks telefoniliine, raadiosidet, valguskaablit.

	Ühendades kohtvõrgu Internetti, saab lisaks väliste teenuste kasutamisele hakata kohtvõrgu seest pakkuma ka teistele, sh oma kasutajatele, väljapoole teenuseid, näiteks kohalik veebiserver ja e-post. Skeem kujutab Internetti ühendatud kohtvõrku		Ühendades kohtvõrgu Internetti, saab lisaks väliste teenuste kasutamisele hakata kohtvõrgu seest pakkuma ka teistele, sh oma kasutajatele, väljapoole teenuseid, näiteks kohalik veebiserver ja e-post. Skeem kujutab Internetti ühendatud kohtvõrku

Jj: /* Kaitse */

2010-01-16T14:05:24Z

Kaitse

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 16. jaanuar 2010, kell 14:05
77. rida:		77. rida:
	Kaitse eemärk on väärata väljast sisse tulevad nii serveri kui üksikute kohtvõrgu arvutite vastu suunatud rünnakud. Samuti kaitsta seest lähtuvate võimalike rünnakute eest kohalikke ja väljaspool asuvaid masinaid.		Kaitse eemärk on väärata väljast sisse tulevad nii serveri kui üksikute kohtvõrgu arvutite vastu suunatud rünnakud. Samuti kaitsta seest lähtuvate võimalike rünnakute eest kohalikke ja väljaspool asuvaid masinaid.

	Kasutades eelmisel skeemil toodud arvutite paigutust, tuleks vähemalt kõiki raamatukogu arvuteid ja serverit eraldi kindlustada. See vastab ~~===~~masina taseme kaitsele~~===~~ (ingl. k. host-level security) ja on suheliselt töömahukas.		Kasutades eelmisel skeemil toodud arvutite paigutust, tuleks vähemalt kõiki raamatukogu arvuteid ja serverit eraldi kindlustada. See vastab masina taseme kaitsele (ingl. k. host-level security) ja on suheliselt töömahukas.

	Kasutades samu riistvaralisi vahendeid saab kaitse realiseerimist oluliselt lihtsustada, paigutades kohtvõrgu arvutid selliselt		Kasutades samu riistvaralisi vahendeid saab kaitse realiseerimist oluliselt lihtsustada, paigutades kohtvõrgu arvutid selliselt

Jj: /* Rünnakud */

2007-10-19T18:24:21Z

Rünnakud

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 19. oktoober 2007, kell 18:24
62. rida:		62. rida:
	Tänapäeval on tundlikku informatsiooni sisalduvad serverid piisavalt hästi kaitstud ja seega on põhiline ründaja motivatsioon sportlik huvi või lihsalt soov segadust tekitada. Eristakse kolme rünnaku eesmärki, üks võib tuua kaasa teise		Tänapäeval on tundlikku informatsiooni sisalduvad serverid piisavalt hästi kaitstud ja seega on põhiline ründaja motivatsioon sportlik huvi või lihsalt soov segadust tekitada. Eristakse kolme rünnaku eesmärki, üks võib tuua kaasa teise

	~~===~~sissetung'' - tulemusena saab ründaja süsteemi kasutaja või administraatori õigused ning kontrollib süsteemi		'''sissetung''' - tulemusena saab ründaja süsteemi kasutaja või administraatori õigused ning kontrollib süsteemi

	~~===~~DoS~~===~~ (ingl. k. Denial of Service) - näiteks "uputab" keegi teie süsteemi saates sinna suurtes kogustes e-posti; tulemusena ei saa ründaja küll midagi olulist kätte, va süsteemi töö halvamine		'''DoS''' (ingl. k. Denial of Service) - näiteks "uputab" keegi teie süsteemi saates sinna suurtes kogustes e-posti; tulemusena ei saa ründaja küll midagi olulist kätte, va süsteemi töö halvamine

	~~===~~info vargus~~===~~ - näiteks ühendatakse andmeliinile füüsiliselt külge pealtkuulamisseade, so vastavalt konfigureeritud arvuti, ning salvestatakse kõik või teatud tunnustega andmed; tüüpiliselt kasutatakse saadud andmeid edasiseks sissetungiks		'''info vargus''' - näiteks ühendatakse andmeliinile füüsiliselt külge pealtkuulamisseade, so vastavalt konfigureeritud arvuti, ning salvestatakse kõik või teatud tunnustega andmed; tüüpiliselt kasutatakse saadud andmeid edasiseks sissetungiks

	Kõige primitiivsemaks sissetungi mooduseks on püüda aimata ära mõne süsteemi legaalse kasutaja kasutajanimi ja parool ning sisse logida. Teine populaarne sissetungi viis on kasutada ära mõne kohtvõrgu avaliku serveri programmivigu, mida tõenäoliselt igasugune tarkvara sisaldab. Näiteks e-posti serverina kasutatav programm Sendmail peab tavaliselt olema nõus suhtlema igasuguste "külalistega". Sendmail võimaldab kliendil anda protokolliga ettenähtud korraldusi ning seejärel täidab neid. Eeldatavasti ei kujuta see ohtu süsteemile ja äärmisel juhul lihtsalt toimib DoS-ina. Teatud puhkudel saab serveri protokolli ja selle realiseerimise piiril tegutsedes keelitada süsteemi tegema midagi, mida ta teha ei tohiks. Näiteks saatma e-postiga välja kohaliku süsteemi kasutajate paroolifaili. Seda omades on aga sissetungijal juba hõlpsam edasi tegutseda.		Kõige primitiivsemaks sissetungi mooduseks on püüda aimata ära mõne süsteemi legaalse kasutaja kasutajanimi ja parool ning sisse logida. Teine populaarne sissetungi viis on kasutada ära mõne kohtvõrgu avaliku serveri programmivigu, mida tõenäoliselt igasugune tarkvara sisaldab. Näiteks e-posti serverina kasutatav programm Sendmail peab tavaliselt olema nõus suhtlema igasuguste "külalistega". Sendmail võimaldab kliendil anda protokolliga ettenähtud korraldusi ning seejärel täidab neid. Eeldatavasti ei kujuta see ohtu süsteemile ja äärmisel juhul lihtsalt toimib DoS-ina. Teatud puhkudel saab serveri protokolli ja selle realiseerimise piiril tegutsedes keelitada süsteemi tegema midagi, mida ta teha ei tohiks. Näiteks saatma e-postiga välja kohaliku süsteemi kasutajate paroolifaili. Seda omades on aga sissetungijal juba hõlpsam edasi tegutseda.

Imre – 10. aprill 2007, kell 17:27

2007-04-10T17:27:11Z

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 10. aprill 2007, kell 17:27
112. rida:		112. rida:
	Tulemüür töötab tavaliselt kahel tasemel:		Tulemüür töötab tavaliselt kahel tasemel:

	* võrgutase - kontrollitakse IP-pakettide liiklust, näiteks IP-filter		* võrgutase - kontrollitakse IP-pakettide liiklust, näiteks IP-filter
	* rakendustase - kontrollitakse erinevate rakenduste protokollide tasemel andmevahetust, näiteks vahendusservereid (ingl. k. Proxy)		* rakendustase - kontrollitakse erinevate rakenduste protokollide tasemel andmevahetust, näiteks vahendusservereid (ingl. k. Proxy)

	===IP filter===		===IP filter===

Imre – 10. aprill 2007, kell 17:26

2007-04-10T17:26:48Z

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 10. aprill 2007, kell 17:26
110. rida:		110. rida:
	Tulemüüri konfigureerimisel soovitatakse lähtuda sellest, et keelatud on kõik, va see, mis on lubatud. Näiteks soovides lubada välismaailmal külastada vaid veebiserverit, tuleb keelata kõik sissetulevad ühenduse loomise katsed ja lubada ligipääs ainult sellele pordile, millele vastab veebiserver.		Tulemüüri konfigureerimisel soovitatakse lähtuda sellest, et keelatud on kõik, va see, mis on lubatud. Näiteks soovides lubada välismaailmal külastada vaid veebiserverit, tuleb keelata kõik sissetulevad ühenduse loomise katsed ja lubada ligipääs ainult sellele pordile, millele vastab veebiserver.

	Tulemüür töötab tavaliselt kahel tasemel:		Tulemüür töötab tavaliselt kahel tasemel:
	võrgutase - kontrollitakse IP-pakettide liiklust, näiteks IP-filter
	rakendustase - kontrollitakse erinevate rakenduste protokollide tasemel andmevahetust, näiteks vahendusservereid (ingl. k. Proxy)		* võrgutase - kontrollitakse IP-pakettide liiklust, näiteks IP-filter
			* rakendustase - kontrollitakse erinevate rakenduste protokollide tasemel andmevahetust, näiteks vahendusservereid (ingl. k. Proxy)

	===IP filter===		===IP filter===

Triinu – 31. jaanuar 2007, kell 09:26

2007-01-31T09:26:10Z

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 31. jaanuar 2007, kell 09:26
117. rida:		117. rida:


	Tüüpiliselt kasutatakse tulemüüris andmete liikumise kontrollimiseks IP filtrit. IP filtri abil saab hõlpsasti reguleerida IP pakettide liiklust vastavalt IP paketi päises olevate andmetele, näiteks lähte- ja sihtaadressi ja vastavate portide järgi.		Tüüpiliselt kasutatakse tulemüüris andmete liikumise kontrollimiseks IP-filtrit. IP-filtri abil saab hõlpsasti reguleerida IP-pakettide liiklust vastavalt IP-paketi päises olevate andmetele, näiteks lähte- ja sihtaadressi ja vastavate portide järgi.

	IP filtri kasutamise eelised on:		IP-filtri kasutamise eelised on:
	ühte kohta saab luua sõlmpunkti, mis reguleerib liiklust kahe või enama alamvõrgu vahel, näiteks kahe alamvõrgu ja Interneti vahel		ühte kohta saab luua sõlmpunkti, mis reguleerib liiklust kahe või enama alamvõrgu vahel, näiteks kahe alamvõrgu ja Interneti vahel
	tulemüür on kasutajale nähtamatu - kui vastavaid pakette lubatakse läbi, siis ühendus toimub, kui mitte, siis ühendust ei toimu; kasutaja ei pea omama tööjaamas spetsiaalset tarkvara ega tarvitama standardset tarkvara erilisel viisil.		tulemüür on kasutajale nähtamatu - kui vastavaid pakette lubatakse läbi, siis ühendus toimub, kui mitte, siis ühendust ei toimu; kasutaja ei pea omama tööjaamas spetsiaalset tarkvara ega tarvitama standardset tarkvara erilisel viisil.

	IP filtri kasutamise puuduseks on, et kuna filter toimib nii madalal tasemel (IP tasemel), siis on raske kontrollida ~~millise-sisulisi~~ ühendusi peetakse. Logimisel ei saa olulist infot.		IP-filtri kasutamise puuduseks on see, et kuna filter toimib nii madalal tasemel (IP-tasemel), siis on raske kontrollida mis sisuga ühendusi peetakse. Logimisel ei saa olulist infot.

	===Vahendusserver===		===Vahendusserver===


	Äärmuslikul juhul saab rakendada tulemüüris IP filtrit selliselt, et IP paketid ei saagi otse tulemüürist läbi. Tulemüür eraldab kohtvõrgud Internetist. Et siiski kohtvõrgu kliendid saaksid väliseid teenuseid pruukida, kasutatakse tulemüüris vahendusserverid, mis on olemas enamusele olulistele teenustele.		Äärmuslikul juhul saab rakendada tulemüüris IP-filtrit selliselt, et IP-paketid ei saagi otse tulemüürist läbi. Tulemüür eraldab kohtvõrgud Internetist. Et siiski kohtvõrgu kliendid saaksid väliseid teenuseid pruukida, kasutatakse tulemüüris vahendusserverid, mis on olemas enamusele olulistele teenustele.

	Kui klient soovib näiteks külastada välist veebiserverit, siis esitab ta vastava päringu HTTP vahendusserverile, ning too võtab omakorda ühendust välise veebiserveriga. Väline veebiserver saadab ~~andmeb~~ vahendusserverile ning too omakorda kliendile.		Kui klient soovib näiteks külastada välist veebiserverit, siis esitab ta vastava päringu HTTP vahendusserverile ning too võtab omakorda ühendust välise veebiserveriga. Väline veebiserver saadab andmed vahendusserverile ning too omakorda kliendile.
	klient server		klient server
	____ ____		____ ____
148. rida:		148. rida:
	Kliendile jääb illusioon, et ta suhtleb otse välise severiga, kuid välisel serveril jääb mulje, et temaga suhtlevaks kliendiks ongi vahendusserver ise.		Kliendile jääb illusioon, et ta suhtleb otse välise severiga, kuid välisel serveril jääb mulje, et temaga suhtlevaks kliendiks ongi vahendusserver ise.

	Nii toimivat vahendusserverit nimetatakse '''~~rakendus-taseme~~ vahendusserveriks''' (ingl. k. application-level proxy) ning tema eeliseks on, et lisaks vahendustegevusele on võimalik tulemüüris sekkuda andmevahetusse sh logida suhteliselt põhjalikult, kuna tegutsetakse kõrgel tasemel (protokolli tasemel).		Nii toimivat vahendusserverit nimetatakse '''rakendustaseme vahendusserveriks''' (ingl. k. application-level proxy) ning tema eeliseks on, et lisaks vahendustegevusele on võimalik tulemüüris sekkuda andmevahetusse, sh logida suhteliselt põhjalikult, kuna tegutsetakse kõrgel tasemel (protokolli tasemel).

	Tavaliselt saab ~~rakendus-taseme~~ vahendusserveri kasutamisel tarvitada neid samu klientprogramme mida tavaliselt, kuid nad tuleb vastavalt konfigureerida või kasutamise käigus näidata, millise vahendusserveri kaudu toimetatakse (ingl. k. custom user procedures for proxying). Näiteks tuleb Lynxi jaoks väärtustada keskkonnamuutuja HTTP_PROXY masina nime ja pordi numbriga, kus HTTP vahendusserver töötab.		Tavaliselt saab rakendustaseme vahendusserveri kasutamisel tarvitada neid samu klientprogramme, mida tavaliselt, kuid nad tuleb vastavalt konfigureerida või kasutamise käigus näidata, millise vahendusserveri kaudu toimetatakse (ingl. k. custom user procedures for proxying). Näiteks tuleb Lynxi jaoks väärtustada keskkonnamuutuja HTTP_PROXY masina nime ja pordi numbriga, kus HTTP vahendusserver töötab.

	Praktiliselt võimaldavad vahendusserverid andmeid ka ladustada. Näiteks kui üks klient esitab HTTP vahendusserverile päringu, siis ta saadab talle vastuseks soovitud andmed ning salvestab need teatud ajaks ka endale lattu. Kui tuleb järgmine päring samale aadressile ning vahepeal pole möödunud liiga palju ~~ega~~, siis ei pruugi vahendusserver enam neile andmetele uuesti järele minna, vaid annab pärijale andmed oma laost.		Praktiliselt võimaldavad vahendusserverid andmeid ka ladustada. Näiteks kui üks klient esitab HTTP vahendusserverile päringu, siis ta saadab talle vastuseks soovitud andmed ning salvestab need teatud ajaks ka endale lattu. Kui tuleb järgmine päring samale aadressile ning vahepeal pole möödunud liiga palju aega, siis ei pruugi vahendusserver enam neile andmetele uuesti järele minna, vaid annab pärijale andmed oma laost.

Triinu: /* Tulemüür */

2007-01-26T12:54:58Z

Tulemüür

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 26. jaanuar 2007, kell 12:54
108. rida:		108. rida:


	Tulemüüri konfigureerimisel soovitatakse lähtuda sellest, et keelatud on kõik va see, mis on lubatud. Näiteks soovides lubada välismaailmal külastada vaid veebiserverit, tuleb keelata kõik sissetulevad ühenduse loomise katsed ja lubada ligipääs ainult sellele pordile, millele vastab veebiserver.		Tulemüüri konfigureerimisel soovitatakse lähtuda sellest, et keelatud on kõik, va see, mis on lubatud. Näiteks soovides lubada välismaailmal külastada vaid veebiserverit, tuleb keelata kõik sissetulevad ühenduse loomise katsed ja lubada ligipääs ainult sellele pordile, millele vastab veebiserver.

	Tulemüür töötab tavaliselt kahel tasemel:		Tulemüür töötab tavaliselt kahel tasemel:
	võrgutase - kontrollitakse IP pakettide liiklust, näiteks IP filter		võrgutase - kontrollitakse IP-pakettide liiklust, näiteks IP-filter
	rakendustase - kontrollitakse erinevate rakenduste protokollide tasemel andmevahetust, näiteks vahendusservereid (ingl. k. Proxy)		rakendustase - kontrollitakse erinevate rakenduste protokollide tasemel andmevahetust, näiteks vahendusservereid (ingl. k. Proxy)

	===IP filter===		===IP filter===

Triinu: /* Kaitse */

2007-01-26T12:53:52Z

Kaitse

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 26. jaanuar 2007, kell 12:53
77. rida:		77. rida:
	Kaitse eemärk on väärata väljast sisse tulevad nii serveri kui üksikute kohtvõrgu arvutite vastu suunatud rünnakud. Samuti kaitsta seest lähtuvate võimalike rünnakute eest kohalikke ja väljaspool asuvaid masinaid.		Kaitse eemärk on väärata väljast sisse tulevad nii serveri kui üksikute kohtvõrgu arvutite vastu suunatud rünnakud. Samuti kaitsta seest lähtuvate võimalike rünnakute eest kohalikke ja väljaspool asuvaid masinaid.

	Kasutades eelmisel skeemil toodud arvutite paigutust, tuleks vähemalt kõiki raamatukogu arvuteid ja serverit ~~iga~~ eraldi kindlustada. See vastab ===masina-taseme kaitsele=== (ingl. k. host-level security) ja on suheliselt töömahukas.		Kasutades eelmisel skeemil toodud arvutite paigutust, tuleks vähemalt kõiki raamatukogu arvuteid ja serverit eraldi kindlustada. See vastab ===masina taseme kaitsele=== (ingl. k. host-level security) ja on suheliselt töömahukas.

	Kasutades samu riistvaralisi vahendeid saab kaitse realiseerimist oluliselt lihtsustada, paigutades kohtvõrgu arvutid selliselt		Kasutades samu riistvaralisi vahendeid saab kaitse realiseerimist oluliselt lihtsustada, paigutades kohtvõrgu arvutid selliselt
99. rida:		99. rida:
	arvutiklass		arvutiklass

	Antud juhul liiguvad andmed kohtvõrgu arvutite ja välismaailma vahel mõlemas suunas läbi ühe sõlmpunkti (ingl. k. choke point) so antud juhul serveri. Kuna sõlmpunktiks olev arvuti saab seda liiklust kontrollida ja otsustada milliseid ühendusi lubatakse, siis ~~nii~~ tööle seatud arvutit nimetatakse tulemüüriks. Selline skeem vastab ~~võrgu-taseme~~ kaitsele (ingl. k. network-level security), kuivõrd ühe arvutiga on kaitstud terve arvutivõrk, antud juhul isegi kaks.		Antud juhul liiguvad andmed kohtvõrgu arvutite ja välismaailma vahel mõlemas suunas läbi ühe sõlmpunkti (ingl. k. choke point), so antud juhul serveri. Kuna sõlmpunktiks olev arvuti saab seda liiklust kontrollida ja otsustada milliseid ühendusi lubatakse, siis selliselt tööle seatud arvutit nimetatakse tulemüüriks. Selline skeem vastab võrgutaseme kaitsele (ingl. k. network-level security), kuivõrd ühe arvutiga on kaitstud terve arvutivõrk, antud juhul isegi kaks.

	Ennekõike peab tulemüür olema ise võimalikult raskesti sissetungitav. Näiteks kui pahalane on saanud haarata tulemüüris juurkasutaja õigused, saab ta antud juhul kuulata pealt kõike alamvõrkudes toimuvat.		Ennekõike peab tulemüür olema ise võimalikult raskesti sissetungitav. Näiteks kui pahalane on saanud haarata tulemüüris juurkasutaja õigused, saab ta antud juhul kuulata pealt kõike alamvõrkudes toimuvat.

	Kaitse algab sellest, et teadvustatakse endale ohud ning otsustatakse kuidas neile vastu seista. Kaitse peab muuseas võimaldama võimalikult vara aru saada, et tunneb teie süsteemi vastu kahtlast huvi. Näiteks saab enamuse serverid konfigureerida nii, et nad logivad teatud tunnustega pöördumisi.		Kaitse algab sellest, et teadvustatakse endale ohud ning otsustatakse kuidas neile vastu seista. Kaitse peab muuseas võimaldama võimalikult vara aru saada, et keegi tunneb teie süsteemi vastu kahtlast huvi. Näiteks saab enamuse serverid konfigureerida nii, et nad logivad teatud tunnustega pöördumisi.

	===Tulemüür===		===Tulemüür===

Triinu: /* info vargus */

2007-01-26T12:51:08Z

info vargus

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 26. jaanuar 2007, kell 12:51
66. rida:		66. rida:
	===DoS=== (ingl. k. Denial of Service) - näiteks "uputab" keegi teie süsteemi saates sinna suurtes kogustes e-posti; tulemusena ei saa ründaja küll midagi olulist kätte, va süsteemi töö halvamine		===DoS=== (ingl. k. Denial of Service) - näiteks "uputab" keegi teie süsteemi saates sinna suurtes kogustes e-posti; tulemusena ei saa ründaja küll midagi olulist kätte, va süsteemi töö halvamine

	===info vargus=== - näiteks ühendatakse andmeliinile füüsiliselt külge pealtkuulamisseade so vastavalt konfigureeritud arvuti ning salvestatakse kõik või teatud tunnustega andmed; tüüpiliselt kasutatakse saadud andmeid edasiseks sissetungiks		===info vargus=== - näiteks ühendatakse andmeliinile füüsiliselt külge pealtkuulamisseade, so vastavalt konfigureeritud arvuti, ning salvestatakse kõik või teatud tunnustega andmed; tüüpiliselt kasutatakse saadud andmeid edasiseks sissetungiks

	Kõige primitiivsemaks sissetungi mooduseks on püüda aimata ära mõne süsteemi legaalse kasutaja kasutajanimi ja parool ning sisse logida. Teine populaarne sissetungi viis on kasutada ära mõne kohtvõrgu avaliku serveri programmivigu, mida tõenäoliselt igasugune tarkvara sisaldab. Näiteks e-posti serverina kasutatav programm Sendmail peab tavaliselt olema nõus suhtlema igasuguste "külalistega". Sendmail võimaldab kliendil anda protokolliga ettenähtud korraldusi ning seejärel täidab neid. Eeldatavasti ei kujuta see ohtu süsteemile ja äärmisel juhul lihtsalt toimib ~~DoSina~~. Teatud puhkudel saab serveri protokolli ja selle realiseerimise piiril tegutsedes keelitada süsteemi tegema midagi, mida ta teha ei tohiks. Näiteks saatma e-postiga välja kohaliku süsteemi kasutajate paroolifaili. Seda omades on aga sissetungijal juba hõlpsam edasi tegutseda.		Kõige primitiivsemaks sissetungi mooduseks on püüda aimata ära mõne süsteemi legaalse kasutaja kasutajanimi ja parool ning sisse logida. Teine populaarne sissetungi viis on kasutada ära mõne kohtvõrgu avaliku serveri programmivigu, mida tõenäoliselt igasugune tarkvara sisaldab. Näiteks e-posti serverina kasutatav programm Sendmail peab tavaliselt olema nõus suhtlema igasuguste "külalistega". Sendmail võimaldab kliendil anda protokolliga ettenähtud korraldusi ning seejärel täidab neid. Eeldatavasti ei kujuta see ohtu süsteemile ja äärmisel juhul lihtsalt toimib DoS-ina. Teatud puhkudel saab serveri protokolli ja selle realiseerimise piiril tegutsedes keelitada süsteemi tegema midagi, mida ta teha ei tohiks. Näiteks saatma e-postiga välja kohaliku süsteemi kasutajate paroolifaili. Seda omades on aga sissetungijal juba hõlpsam edasi tegutseda.

	~~Osutub, et kõige~~ raskem on süsteemi kaitsta seestpoolt tulevate rünnakute eest ~~ning neid esineb~~ ka kõige ~~sagedamine~~. Süsteemi on seestpoolt rünnata lihsam juba seetõttu, et ollakse süsteemi kasutaja ning omatakse ligipääsu, sh füüsilist ligipääsu. Tegemist võib olla tõeliselt pahatahtlike kohalike kasutajatega või lihtsalt teadmatusega. Näiteks valivad kasutajad endale liiga kergesti äraaimatava parooli või ei hoia seda endateada.		Kõige raskem on süsteemi kaitsta seestpoolt tulevate rünnakute eest, mis on ka kõige sagedasemad. Süsteemi on seestpoolt rünnata lihsam juba seetõttu, et ollakse süsteemi kasutaja ning omatakse ligipääsu, sh füüsilist ligipääsu. Tegemist võib olla tõeliselt pahatahtlike kohalike kasutajatega või lihtsalt teadmatusega. Näiteks valivad kasutajad endale liiga kergesti äraaimatava parooli või ei hoia seda endateada.

	===Kaitse===		===Kaitse===

Triinu: /* DoS */

2007-01-26T12:48:40Z

DoS

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 26. jaanuar 2007, kell 12:48
64. rida:		64. rida:
	===sissetung'' - tulemusena saab ründaja süsteemi kasutaja või administraatori õigused ning kontrollib süsteemi		===sissetung'' - tulemusena saab ründaja süsteemi kasutaja või administraatori õigused ning kontrollib süsteemi

	===DoS=== (ingl. k. Denial of Service) - näiteks "uputab" keegi teie süsteemi saates sinna suurtes kogustes e-posti; tulemusena ei saa ründaja küll midagi olulist kätte va süsteemi töö halvamine		===DoS=== (ingl. k. Denial of Service) - näiteks "uputab" keegi teie süsteemi saates sinna suurtes kogustes e-posti; tulemusena ei saa ründaja küll midagi olulist kätte, va süsteemi töö halvamine

	===info vargus=== - näiteks ühendatakse andmeliinile füüsiliselt külge pealtkuulamisseade so vastavalt konfigureeritud arvuti ning salvestatakse kõik või teatud tunnustega andmed; tüüpiliselt kasutatakse saadud andmeid edasiseks sissetungiks		===info vargus=== - näiteks ühendatakse andmeliinile füüsiliselt külge pealtkuulamisseade so vastavalt konfigureeritud arvuti ning salvestatakse kõik või teatud tunnustega andmed; tüüpiliselt kasutatakse saadud andmeid edasiseks sissetungiks