Kliendi seadistamine - Redigeerimiste ajalugu

Jj – 27. oktoober 2010, kell 07:57

2010-10-27T07:57:42Z

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 27. oktoober 2010, kell 07:57
1. rida:		1. rida:
			[[Kategooria:Interneti domeeninimede süsteem]]
	===Sissejuhatus===		===Sissejuhatus===

Triinu: /* Kontroll */

2007-01-08T10:43:35Z

Kontroll

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 8. jaanuar 2007, kell 10:43
87. rida:		87. rida:
	===Kontroll===		===Kontroll===

	~~Veendumake~~, et omate resolveri seadistamise üle kontrolli, lisage prooviks faili /etc/hosts rida		Veendumaks, et omate resolveri seadistamise üle kontrolli, lisage prooviks faili /etc/hosts rida

	193.40.13.130 www.neti.ee		193.40.13.130 www.neti.ee

	Kui nüüd püüda siseneda www.neti.ee'sse, siis tervitab teid tegelikult Tartu ~~Lennukolledzhi~~ server!		Kui nüüd püüda siseneda www.neti.ee'sse, siis tervitab teid tegelikult Tartu Lennukolledži server!

	Ning peale lisatud rea eemaldamist ~~veenduga~~, et domeeninimi www.neti.ee ning teised ka õigesti lahenduvad.		Ning peale lisatud rea eemaldamist veenduge, et domeeninimi www.neti.ee ning teised ka õigesti lahenduvad.

Triinu: /* Arvuti nimi */

2007-01-08T10:42:07Z

Arvuti nimi

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 8. jaanuar 2007, kell 10:42
23. rida:		23. rida:
	===Arvuti nimi===		===Arvuti nimi===

	Korrektsel juhul on enne arvuti võrku ühendamist ~~muu hulges~~ teada, millist IP ~~aadress~~ ning domeeninime tuleb kasutada, samuti milline nimeserver hakkab teda teenindama.		Korrektsel juhul on enne arvuti võrku ühendamist muuhulgas teada, millist IP-aadressi ning domeeninime tuleb kasutada, samuti milline nimeserver hakkab teda teenindama.

	Kui arvuti võrgukaart töötab ning seatud on ka ruuting, siis tõenäoliselt on teie arvutile juba ka nimi omistatud. Vaadake üle järgmised failid ning vajadusel muudke nimi sobivaks.		Kui arvuti võrgukaart töötab ning seatud on ka ruuting, siis tõenäoliselt on teie arvutile juba ka nimi omistatud. Vaadake üle järgmised failid ning vajadusel muudke nimi sobivaks.
32. rida:		32. rida:
	kalake.zoo.tartu.ee		kalake.zoo.tartu.ee

	masina enda IP aadress ja domeeninimi ehk hostimini failis /etc/hosts kusjuures esimeseks kirjutada täisnimi (kalake.zoo.tartu.ee) ning seejärel lühikesel kujul (kalake)		masina enda IP-aadress ja domeeninimi ehk hostimini failis /etc/hosts kusjuures esimeseks kirjutada täisnimi (kalake.zoo.tartu.ee) ning seejärel lühikesel kujul (kalake)

	bash# cat /etc/hosts		bash# cat /etc/hosts
38. rida:		38. rida:
	193.40.10.2 kalake.zoo.tartu.ee kalake		193.40.10.2 kalake.zoo.tartu.ee kalake

	Traditsiooniliselt on UNIXilistel operatsioonisüsteemidel lisaks välistele üks sisemine võrguseade lo ning temaga seostakse nimi localhost ja IP aadress 127.0.0.1. Selle seadme olemasolu eeldavad teatud programmid ja see on vajalik ka siis, kui arvutil väline võrguühendus puudub.		Traditsiooniliselt on UNIXilistel operatsioonisüsteemidel lisaks välistele üks sisemine võrguseade lo ning temaga seostakse nimi localhost ja IP-aadress 127.0.0.1. Selle seadme olemasolu eeldavad teatud programmid ja see on vajalik ka siis, kui arvutil väline võrguühendus puudub.

	välise nimeserveri nimi failis /etc/resolv.conf		välise nimeserveri nimi failis /etc/resolv.conf
45. rida:		45. rida:
	nameserver 193.40.0.12		nameserver 193.40.0.12

	Antud juhul on seatud nimesid lahendama nimeserver IP aadressiga 193.40.0.12. Üldiselt näidatakse nimeserveri aadress numbriliselt.		Antud juhul on seatud nimesid lahendama nimeserver IP-aadressiga 193.40.0.12. Üldiselt näidatakse nimeserveri aadress numbriliselt.
	Resolver		Resolver

53. rida:		53. rida:
	* /etc/host.conf		* /etc/host.conf

	Tavaliselt pole neid faile vaja redigeerida, kui te ei asu kasutame mõnda eksootilist nimede ~~lahendamist~~ mehhanismi, näiteks NISi. Siiski toome nende sisu ära nii nagu see võiks tavaliselt olle. Ärge nende sisu uisapäisa hakake oma operatsioonisüsteemi juures muutma.		Tavaliselt pole neid faile vaja redigeerida, juhul kui te ei asu kasutame mõnda eksootilist nimede lahendamise mehhanismi, näiteks NISi. Siiski toome nende sisu ära nii nagu see võiks tavaliselt olle. Ärge nende sisu uisapäisa hakake oma operatsioonisüsteemi juures muutma.

	===/etc/nsswitch.conf===		===/etc/nsswitch.conf===

Triinu: /* Vajalik tarkvara */

2007-01-08T10:37:29Z

Vajalik tarkvara

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 8. jaanuar 2007, kell 10:37
17. rida:		17. rida:
	===Vajalik tarkvara===		===Vajalik tarkvara===

	Enamus tänapäeva operatsioonisüsteeme sisaldavad arvutivõrgu tuge, ning peale seda kui on seadistatud võrguseade, ruuting ja nimeserver saab neist võrguteenuseid kasutada.		Enamus tänapäeva operatsioonisüsteeme sisaldavad arvutivõrgu tuge, ning peale seda, kui on seadistatud võrguseade, ruuting ja nimeserver, saab neist võrguteenuseid kasutada.

	Niisiis, nimeserveri kliendiks olemiseks vajalik tarkvara on tavaliselt paigaldatud ja seda pole vaja eraldi paigalda.		Niisiis, nimeserveri kliendiks olemiseks vajalik tarkvara on tavaliselt paigaldatud ja seda pole vaja eraldi paigalda.

Triinu: /* Sissejuhatus */

2007-01-08T10:31:36Z

Sissejuhatus

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 8. jaanuar 2007, kell 10:31
5. rida:		5. rida:

	* kliendid - soovivad domeeninimesid lahendada		* kliendid - soovivad domeeninimesid lahendada
	* nimeserverid - teenindavad kientide ~~pärginuid~~		* nimeserverid - teenindavad kientide päringuid

	Käesolevas palas kirjeldatakse kuidas seadistada arvuti kasutama olemasolevate nimeserverite teenuseid. Eeldame, et tegu on nö kohtvõrgu juhuga, kus ei kasutata automaatset nimede omistamist nt DHCP ega ka NIS abil. Samuti ei käsitleta, kuidas toimub nimedega ümberkäimine sissehelistamiskeskuste klientide puhul.		Käesolevas palas kirjeldatakse kuidas seadistada arvuti kasutama olemasolevate nimeserverite teenuseid. Eeldame, et tegu on nö kohtvõrgu juhuga, kus ei kasutata automaatset nimede omistamist nt DHCP ega ka NIS abil. Samuti ei käsitleta, kuidas toimub nimedega ümberkäimine sissehelistamiskeskuste klientide puhul.

	Küllaltki tihti on arvuti näiva võrguühenduse ~~mitte-töötamise~~ põhjuseks see, et ta on valesti või üldse mitte seadistatud nimeserveri kliendiks.		Küllaltki tihti on arvuti näiva võrguühenduse mittetöötamise põhjuseks see, et ta on valesti või üldse mitte seadistatud nimeserveri kliendiks.

	Kui te kasutate üksikut arvutit ilma ka seda ajutiselt võrku ühendades, siis pole üldiselt nimeserveri teenus teile oluline. Tõsi, tehniliselt saab seada tööle sellesse samasse arvutisse endasse nimeserveri ning asuda seda kasutama.		Kui te kasutate üksikut arvutit ilma ka seda ajutiselt võrku ühendades, siis pole üldiselt nimeserveri teenus teile oluline. Tõsi, tehniliselt saab seada tööle sellesse samasse arvutisse endasse nimeserveri ning asuda seda kasutama.

Jj – 13. november 2006, kell 11:30

2006-11-13T11:30:34Z

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 13. november 2006, kell 11:30
1. rida:		1. rida:
	~~'''Kliendi seadistamine'''~~

	Sissejuhatus		===Sissejuhatus===
	~~Vajalik tarkvara~~
	~~Arvuti nimi~~
	~~Resolver~~
	~~Kontroll~~

	~~'''Sissejuhatus'''~~

	Nimesüsteemiga seotud kaks poolt:		Nimesüsteemiga seotud kaks poolt:
22. rida:		15. rida:
	Lõpuks, välise nimeserveri kasutamine eeldab, et arvuti võrgukaart töötab ja on sobivalt seadistatud ning õieti on seadistatud ka ruuting. Seda on käsitletud palas Arvuti võrgutoetuse seadistamise kuidas-teha.		Lõpuks, välise nimeserveri kasutamine eeldab, et arvuti võrgukaart töötab ja on sobivalt seadistatud ning õieti on seadistatud ka ruuting. Seda on käsitletud palas Arvuti võrgutoetuse seadistamise kuidas-teha.

	~~'''~~Vajalik tarkvara~~'''~~		===Vajalik tarkvara===

	Enamus tänapäeva operatsioonisüsteeme sisaldavad arvutivõrgu tuge, ning peale seda kui on seadistatud võrguseade, ruuting ja nimeserver saab neist võrguteenuseid kasutada.		Enamus tänapäeva operatsioonisüsteeme sisaldavad arvutivõrgu tuge, ning peale seda kui on seadistatud võrguseade, ruuting ja nimeserver saab neist võrguteenuseid kasutada.
28. rida:		21. rida:
	Niisiis, nimeserveri kliendiks olemiseks vajalik tarkvara on tavaliselt paigaldatud ja seda pole vaja eraldi paigalda.		Niisiis, nimeserveri kliendiks olemiseks vajalik tarkvara on tavaliselt paigaldatud ja seda pole vaja eraldi paigalda.

	~~'''~~Arvuti nimi~~'''~~		===Arvuti nimi===

	Korrektsel juhul on enne arvuti võrku ühendamist muu hulges teada, millist IP aadress ning domeeninime tuleb kasutada, samuti milline nimeserver hakkab teda teenindama.		Korrektsel juhul on enne arvuti võrku ühendamist muu hulges teada, millist IP aadress ning domeeninime tuleb kasutada, samuti milline nimeserver hakkab teda teenindama.
62. rida:		55. rida:
	Tavaliselt pole neid faile vaja redigeerida, kui te ei asu kasutame mõnda eksootilist nimede lahendamist mehhanismi, näiteks NISi. Siiski toome nende sisu ära nii nagu see võiks tavaliselt olle. Ärge nende sisu uisapäisa hakake oma operatsioonisüsteemi juures muutma.		Tavaliselt pole neid faile vaja redigeerida, kui te ei asu kasutame mõnda eksootilist nimede lahendamist mehhanismi, näiteks NISi. Siiski toome nende sisu ära nii nagu see võiks tavaliselt olle. Ärge nende sisu uisapäisa hakake oma operatsioonisüsteemi juures muutma.

	~~'''~~/etc/nsswitch.conf~~'''~~		===/etc/nsswitch.conf===

	See 'System Databases and Name Service Switch configuration file' sisaldab sarnaseid ridu		See 'System Databases and Name Service Switch configuration file' sisaldab sarnaseid ridu
92. rida:		85. rida:
	Antud juhul püütakse nimesid lahendada /etc/hosts failist ning siis nimeserverite abil.		Antud juhul püütakse nimesid lahendada /etc/hosts failist ning siis nimeserverite abil.

	~~'''~~Kontroll~~'''~~		===Kontroll===

	Veendumake, et omate resolveri seadistamise üle kontrolli, lisage prooviks faili /etc/hosts rida		Veendumake, et omate resolveri seadistamise üle kontrolli, lisage prooviks faili /etc/hosts rida

Jj – 19. august 2006, kell 14:50

2006-08-19T14:50:24Z

Uus lehekülg

'''Kliendi seadistamine'''

Sissejuhatus
Vajalik tarkvara
Arvuti nimi
Resolver
Kontroll

'''Sissejuhatus'''

Nimesüsteemiga seotud kaks poolt:

* kliendid - soovivad domeeninimesid lahendada
* nimeserverid - teenindavad kientide pärginuid

Käesolevas palas kirjeldatakse kuidas seadistada arvuti kasutama olemasolevate nimeserverite teenuseid. Eeldame, et tegu on nö kohtvõrgu juhuga, kus ei kasutata automaatset nimede omistamist nt DHCP ega ka NIS abil. Samuti ei käsitleta, kuidas toimub nimedega ümberkäimine sissehelistamiskeskuste klientide puhul.

Küllaltki tihti on arvuti näiva võrguühenduse mitte-töötamise põhjuseks see, et ta on valesti või üldse mitte seadistatud nimeserveri kliendiks.

Kui te kasutate üksikut arvutit ilma ka seda ajutiselt võrku ühendades, siis pole üldiselt nimeserveri teenus teile oluline. Tõsi, tehniliselt saab seada tööle sellesse samasse arvutisse endasse nimeserveri ning asuda seda kasutama.

Lõpuks, välise nimeserveri kasutamine eeldab, et arvuti võrgukaart töötab ja on sobivalt seadistatud ning õieti on seadistatud ka ruuting. Seda on käsitletud palas Arvuti võrgutoetuse seadistamise kuidas-teha.

'''Vajalik tarkvara'''

Enamus tänapäeva operatsioonisüsteeme sisaldavad arvutivõrgu tuge, ning peale seda kui on seadistatud võrguseade, ruuting ja nimeserver saab neist võrguteenuseid kasutada.

Niisiis, nimeserveri kliendiks olemiseks vajalik tarkvara on tavaliselt paigaldatud ja seda pole vaja eraldi paigalda.

'''Arvuti nimi'''

Korrektsel juhul on enne arvuti võrku ühendamist muu hulges teada, millist IP aadress ning domeeninime tuleb kasutada, samuti milline nimeserver hakkab teda teenindama.

Kui arvuti võrgukaart töötab ning seatud on ka ruuting, siis tõenäoliselt on teie arvutile juba ka nimi omistatud. Vaadake üle järgmised failid ning vajadusel muudke nimi sobivaks.

masina domeeninimi ehk hostinimi failis /etc/HOSTNAME

bash# cat /etc/HOSTNAME
kalake.zoo.tartu.ee

masina enda IP aadress ja domeeninimi ehk hostimini failis /etc/hosts kusjuures esimeseks kirjutada täisnimi (kalake.zoo.tartu.ee) ning seejärel lühikesel kujul (kalake)

bash# cat /etc/hosts
127.0.0.1 localhost
193.40.10.2 kalake.zoo.tartu.ee kalake

Traditsiooniliselt on UNIXilistel operatsioonisüsteemidel lisaks välistele üks sisemine võrguseade lo ning temaga seostakse nimi localhost ja IP aadress 127.0.0.1. Selle seadme olemasolu eeldavad teatud programmid ja see on vajalik ka siis, kui arvutil väline võrguühendus puudub.

välise nimeserveri nimi failis /etc/resolv.conf

bash# cat /etc/resolv.conf
nameserver 193.40.0.12

Antud juhul on seatud nimesid lahendama nimeserver IP aadressiga 193.40.0.12. Üldiselt näidatakse nimeserveri aadress numbriliselt.
Resolver

Kliendi nimede lahedamisega tegeleb resolver ning selle seadistamiseks on kaks faili:

* /etc/nsswitch.conf
* /etc/host.conf

Tavaliselt pole neid faile vaja redigeerida, kui te ei asu kasutame mõnda eksootilist nimede lahendamist mehhanismi, näiteks NISi. Siiski toome nende sisu ära nii nagu see võiks tavaliselt olle. Ärge nende sisu uisapäisa hakake oma operatsioonisüsteemi juures muutma.

'''/etc/nsswitch.conf'''

See 'System Databases and Name Service Switch configuration file' sisaldab sarnaseid ridu

passwd: compat
group: compat

hosts: files dns
networks: files dns

services: db files
protocols: db files
rpc: db files
ethers: db files
netmasks: files
netgroup: files
bootparams: files

automount: files
aliases: files

Domeeninimede lahendamise seisukohast on oluline rida 'hosts: files dns', mis tähendab, et nimede lahendamisel kasutatakse esmalt kohalikku faili /etc/hosts sisu ja kui selle abil nime lahendamine ei õnnestu, siis failis /etc/resolv.conf näidatud nimeservereid.

Teine resolveri konfiguratsioonifail sisladab vaikimisi järgmist

order hosts, bind
multi on

Antud juhul püütakse nimesid lahendada /etc/hosts failist ning siis nimeserverite abil.

'''Kontroll'''

Veendumake, et omate resolveri seadistamise üle kontrolli, lisage prooviks faili /etc/hosts rida

193.40.13.130 www.neti.ee

Kui nüüd püüda siseneda www.neti.ee'sse, siis tervitab teid tegelikult Tartu Lennukolledzhi server!

Ning peale lisatud rea eemaldamist veenduga, et domeeninimi www.neti.ee ning teised ka õigesti lahenduvad.