Isc-dhcpd server - Redigeerimiste ajalugu

Jj – 31. jaanuar 2013, kell 14:42

2013-01-31T14:42:37Z

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 31. jaanuar 2013, kell 14:42
187. rida:		187. rida:

	http://wiki.itcollege.ee/index.php/DHCP_teenus_Ubuntu_Server_s%C3%BCsteemis		http://wiki.itcollege.ee/index.php/DHCP_teenus_Ubuntu_Server_s%C3%BCsteemis

			http://www.madboa.com/geek/dhcp-failover/ DHCP failover cluser.

Jj: /* Näide 3 - Mitme eri subneti ip'de jagamine */

2013-01-31T14:13:43Z

Näide 3 - Mitme eri subneti ip'de jagamine

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 31. jaanuar 2013, kell 14:13
165. rida:		165. rida:
	host masin3 {hardware ethernet 00:04:61:4e:25:36; fixed-address 192.168.1.25;}		host masin3 {hardware ethernet 00:04:61:4e:25:36; fixed-address 192.168.1.25;}
	host masin4 {hardware ethernet 00:50:8d:51:fc:31; fixed-address 192.168.1.26;}		host masin4 {hardware ethernet 00:50:8d:51:fc:31; fixed-address 192.168.1.26;}


	Kui võrku tekib terve partii uusi masinaid, siis neil võib (teoorias) olla mingi prefixi osas sarnased MACid ja saab teha sellele filtri:		Kui võrku tekib terve partii uusi masinaid, siis neil võib (teoorias) olla mingi prefixi osas sarnased MACid ja saab teha sellele filtri:

Jj: /* Näide 3 - Mitme eri subneti ip'de jagamine */

2013-01-31T14:13:35Z

Näide 3 - Mitme eri subneti ip'de jagamine

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 31. jaanuar 2013, kell 14:13
167. rida:		167. rida:


	Kui võrku tekib terve partii uusi masinaid, siis neil võib (teoorias) olla mingi prefixi osas sarnased MACid ja saab sellele filtri ~~teha~~:		Kui võrku tekib terve partii uusi masinaid, siis neil võib (teoorias) olla mingi prefixi osas sarnased MACid ja saab teha sellele filtri:

	class "my-clients" {		class "my-clients" {

Jj: /* Teadus - ehk kuidas dhcp täpsemalt toimib */

2013-01-31T14:10:42Z

Teadus - ehk kuidas dhcp täpsemalt toimib

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 31. jaanuar 2013, kell 14:10
43. rida:		43. rida:
	Kogu liiklus toimub udp peal ja sisemiste tulemüüri reeglite puhul see lubada.		Kogu liiklus toimub udp peal ja sisemiste tulemüüri reeglite puhul see lubada.

	~~Protokolli järgi, kui~~ klient IP liisingut uuendama hakkab, teeb ta seda esmalt unicastiga selle sama serveri pihta, kes talle selle algselt andis. Alles kui see mitmeid kordi on ebaõnnestunud, üritab ta uuendamist broadcastida, kuid ka siis küsib ta sama IP numbrit, millele teine server eeldatavasti ei reageeri.		Kui klient IP liisingut uuendama hakkab, teeb ta seda esmalt unicastiga selle sama serveri pihta, kes talle selle algselt andis. Alles kui see mitmeid kordi on ebaõnnestunud, üritab ta uuendamist broadcastida, kuid ka siis küsib ta sama IP numbrit, millele teine server eeldatavasti ei reageeri.

	Seega teine DHCP (mis nt seadistatud erinevatele MAC aadressitele IPsid jagama) ei tohiks juba töötavas võrgus häireid põhjustada ja protokoll on koostatudki arvestusega, et servereid võib mitu olla. Üldiselt tasuks siiski arvestada selle reegliga, et kahte DHCP serverit ühte LANi panna ei tohi!		Seega teine DHCP (mis nt seadistatud erinevatele MAC aadressitele IPsid jagama) ei tohiks juba töötavas võrgus häireid põhjustada ja protokoll on koostatudki arvestusega, et servereid võib mitu olla. Üldiselt tasuks siiski arvestada selle reegliga, et kahte DHCP serverit ühte LANi panna ei tohi!

Jj: /* Teadus - ehk kuidas dhcp täpsemalt toimib */

2013-01-31T10:35:49Z

Teadus - ehk kuidas dhcp täpsemalt toimib

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 31. jaanuar 2013, kell 10:35
45. rida:		45. rida:
	Protokolli järgi, kui klient IP liisingut uuendama hakkab, teeb ta seda esmalt unicastiga selle sama serveri pihta, kes talle selle algselt andis. Alles kui see mitmeid kordi on ebaõnnestunud, üritab ta uuendamist broadcastida, kuid ka siis küsib ta sama IP numbrit, millele teine server eeldatavasti ei reageeri.		Protokolli järgi, kui klient IP liisingut uuendama hakkab, teeb ta seda esmalt unicastiga selle sama serveri pihta, kes talle selle algselt andis. Alles kui see mitmeid kordi on ebaõnnestunud, üritab ta uuendamist broadcastida, kuid ka siis küsib ta sama IP numbrit, millele teine server eeldatavasti ei reageeri.

	Seega teine DHCP ei tohiks juba töötavas võrgus häireid põhjustada ja protokoll on koostatudki arvestusega, et servereid võib mitu olla. Üldiselt tasuks siiski arvestada selle reegliga, et kahte DHCP serverit ühte LANi panna ei tohi!		Seega teine DHCP (mis nt seadistatud erinevatele MAC aadressitele IPsid jagama) ei tohiks juba töötavas võrgus häireid põhjustada ja protokoll on koostatudki arvestusega, et servereid võib mitu olla. Üldiselt tasuks siiski arvestada selle reegliga, et kahte DHCP serverit ühte LANi panna ei tohi!

	===Paigaldamine ja vajalikud failid===		===Paigaldamine ja vajalikud failid===

Jj: /* Teadus - ehk kuidas dhcp täpsemalt toimib */

2013-01-31T10:33:18Z

Teadus - ehk kuidas dhcp täpsemalt toimib

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 31. jaanuar 2013, kell 10:33
45. rida:		45. rida:
	Protokolli järgi, kui klient IP liisingut uuendama hakkab, teeb ta seda esmalt unicastiga selle sama serveri pihta, kes talle selle algselt andis. Alles kui see mitmeid kordi on ebaõnnestunud, üritab ta uuendamist broadcastida, kuid ka siis küsib ta sama IP numbrit, millele teine server eeldatavasti ei reageeri.		Protokolli järgi, kui klient IP liisingut uuendama hakkab, teeb ta seda esmalt unicastiga selle sama serveri pihta, kes talle selle algselt andis. Alles kui see mitmeid kordi on ebaõnnestunud, üritab ta uuendamist broadcastida, kuid ka siis küsib ta sama IP numbrit, millele teine server eeldatavasti ei reageeri.

	Seega teine DHCP ei tohiks juba töötavas võrgus häireid põhjustada ja protokoll on koostatudki arvestusega, et servereid võib mitu olla.		Seega teine DHCP ei tohiks juba töötavas võrgus häireid põhjustada ja protokoll on koostatudki arvestusega, et servereid võib mitu olla. Üldiselt tasuks siiski arvestada selle reegliga, et kahte DHCP serverit ühte LANi panna ei tohi!

	===Paigaldamine ja vajalikud failid===		===Paigaldamine ja vajalikud failid===

Jj – 31. jaanuar 2013, kell 10:25

2013-01-31T10:25:15Z

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 31. jaanuar 2013, kell 10:25
41. rida:		41. rida:
	*DHCPNAK - server ei kinnita aadressi andmist põhjuseks näiteks timeout, antud teisele kliendile		*DHCPNAK - server ei kinnita aadressi andmist põhjuseks näiteks timeout, antud teisele kliendile

			Kogu liiklus toimub udp peal ja sisemiste tulemüüri reeglite puhul see lubada.

	~~Kogu liiklus toimub udp peal~~ ja ~~sisemiste tulemüüri reeglite puhul see lubada~~.		Protokolli järgi, kui klient IP liisingut uuendama hakkab, teeb ta seda esmalt unicastiga selle sama serveri pihta, kes talle selle algselt andis. Alles kui see mitmeid kordi on ebaõnnestunud, üritab ta uuendamist broadcastida, kuid ka siis küsib ta sama IP numbrit, millele teine server eeldatavasti ei reageeri.

			Seega teine DHCP ei tohiks juba töötavas võrgus häireid põhjustada ja protokoll on koostatudki arvestusega, et servereid võib mitu olla.

	===Paigaldamine ja vajalikud failid===		===Paigaldamine ja vajalikud failid===

Jj – 31. jaanuar 2013, kell 10:23

2013-01-31T10:23:28Z

@@ 162. rida: / 162. rida: @@
   host masin3 {hardware ethernet 00:04:61:4e:25:36; fixed-address  192.168.1.25;}
   host masin4 {hardware ethernet 00:50:8d:51:fc:31; fixed-address  192.168.1.26;}
 ===Lingid===

Jj: /* Näide 1 - Tavaline kasutus */

2011-03-14T14:47:27Z

Näide 1 - Tavaline kasutus

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 14. märts 2011, kell 14:47
70. rida:		70. rida:
	võib hakata defineerima erinevaid võrke mida kasutatakse.		võib hakata defineerima erinevaid võrke mida kasutatakse.

	'''default-lease-time 86400;'''		'''default-lease-time 86400;''' DHCP lease kestvuse aeg 1 päev

	~~DHCP~~ lease ~~kestvuse aeg 1 päev~~		'''max-lease-time 172800;''' Maksimaalne kestvus 2 päeva

	'~~''max-lease-time 172800;'''~~		Iga dhcp võrgu seadistust alustatakse töö võrgu ehk subnet'i paikamääramisega

	~~Maksimaalne kestvus 2 päeva~~		'''subnet 192.168.0.0 netmask 255.255.255.0''' See rida määrab ,et võrk on 192.168.0.0/24 mida edaspidi kasutame.

	~~Iga dhcp võrgu seadistust alustatakse subnet'i paikamääramisega~~

	'''subnet 192.168.0.0 netmask 255.255.255.0'''

	See rida määrab ,et võrk on 192.168.0.0/24 mida edaspidi kasutame.
	Seejärel defineeerime sulgude '''{}''' vahele ülejäänud muutujad.		Seejärel defineeerime sulgude '''{}''' vahele ülejäänud muutujad.

	'''range 192.168.0.50 192.168.0.100;'''		'''range 192.168.0.50 192.168.0.100;''' IP'd jagatakse vahemikus 192.168.0.50 - 192.168.0.100

	IP'd jagatakse vahemikus 192.168.0.50 - 192.168.0.100

	~~'''option subnet-mask 255.255.255.0;'''~~

	~~Kliendile jagatav subnet mask~~

	~~'''option broadcast-address 192.168.0.255;'''~~

	~~Kliendi broadcast aadress~~

	'''option ~~routers 192~~.~~168~~.0.1;'''		'''option subnet-mask 255.255.255.0;''' Kliendile jagatav subnet mask

	~~router mis antakse kliendile~~		'''option broadcast-address 192.168.0.255;''' Kliendi broadcast aadress

	'''option ~~domain-name-servers 194~~.~~126~~.97.30;'''		'''option routers 192.168.0.1;''' router mis antakse kliendile

	Nimeserver või serverid.		'''option domain-name-servers 194.126.97.30;''' Nimeserver või serverid.

	===Näide 2 - Jagame ip'sid mac aadressi alusel===		===Näide 2 - Jagame ip'sid mac aadressi alusel===

Jj – 22. september 2010, kell 20:19

2010-09-22T20:19:23Z

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 22. september 2010, kell 20:19
8. rida:		8. rida:
	DHCP on samaks otstarbeks loodud BOOTP edasiarendus.		DHCP on samaks otstarbeks loodud BOOTP edasiarendus.

			'''isc-dhcpd''' tarkvara on arendatav ISC (Internet System Consortsium) poolt.

	~~'''isc-dhcpd'''~~		Kokku sisaldab see endast tegelikult kolme programmi

	~~Tarkvara arendatav ISC (Internet System Consortsium) poolt.~~

	Kokku ~~kujutab~~ see endast kolme ~~tarkvara~~

	* A DHCP server		* A DHCP server
	* A DHCP client		* A DHCP client
	* A DHCP relay agent		* A DHCP relay agent


	===Teadus - ehk kuidas dhcp täpsemalt toimib===		===Teadus - ehk kuidas dhcp täpsemalt toimib===
192. rida:		188. rida:

	http://www.onlamp.com/pub/a/bsd/2003/05/01/FreeBSD_Basics.html		http://www.onlamp.com/pub/a/bsd/2003/05/01/FreeBSD_Basics.html

			http://wiki.itcollege.ee/index.php/DHCP_teenus_Ubuntu_Server_s%C3%BCsteemis