I/O - Redigeerimiste ajalugu

Jj: /* Sisendi ja väljundi ümbersuunamine UNIXis */

2012-10-22T09:22:43Z

Sisendi ja väljundi ümbersuunamine UNIXis

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 22. oktoober 2012, kell 09:22
11. rida:		11. rida:
	UNIXis saab küllaltki paindlikult töötavate programmide '''sisend- ja väljundvoogusid''' (ingl. k. input/output ehk IO) ümber suunata. Situatsioonid, kus seda on kindlasti otstarbekas kasutada:		UNIXis saab küllaltki paindlikult töötavate programmide '''sisend- ja väljundvoogusid''' (ingl. k. input/output ehk IO) ümber suunata. Situatsioonid, kus seda on kindlasti otstarbekas kasutada:

	* programmi tekstilise väljundi lehitsemine (more, less)		* programmi tekstilise väljundi lehitsemine (more, less)
	* programmi tekstilise väljundi filtreerimine (egrep, grep, sort)		* programmi tekstilise väljundi filtreerimine (egrep, grep, sort)
	* programmi väljundi suunamine teise programmi sisendisse (arhiveerimine)		* programmi väljundi suunamine teise programmi sisendisse (arhiveerimine)

	===Lihtsad ümbersuunamised===		===Lihtsad ümbersuunamised===

Jj – 20. detsember 2010, kell 00:06

2010-12-20T00:06:21Z

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 20. detsember 2010, kell 00:06
1. rida:		1. rida:
	===Sisendi ja väljundi ümbersuunamine UNIXis===		===Sisendi ja väljundi ümbersuunamine UNIXis===

	~~===Sissejuhatus===~~

	Igal töötaval programmil so protsessil on:		Igal töötaval programmil so protsessil on:

Jj – 20. detsember 2010, kell 00:06

2010-12-20T00:06:01Z

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 20. detsember 2010, kell 00:06
1. rida:		1. rida:
	===Sisendi ja väljundi ümbersuunamine UNIXis===		===Sisendi ja väljundi ümbersuunamine UNIXis===

	Sissejuhatus		===Sissejuhatus===
	~~Lihtsad ümbersuunamised~~
	~~Keerulised ümbersuunamised~~


	Igal töötaval programmil so protsessil on:		Igal töötaval programmil so protsessil on:
23. rida:		20. rida:


	===Programmi väljundi ümbersuunamine===		====Programmi väljundi ümbersuunamine====

	Suuname kalendrit ekraanile toova käsu '''cal''' väljundi faili nimega 'aprill_2000'		Suuname kalendrit ekraanile toova käsu '''cal''' väljundi faili nimega 'aprill_2000'
37. rida:		34. rida:
	bash#~$ cal 4 2000 > /dev/tty3		bash#~$ cal 4 2000 > /dev/tty3

	===Programmi sisendi ümbersuunamine===		====Programmi sisendi ümbersuunamine====

	bash~$ nl < aprill_1998		bash~$ nl < aprill_1998
44. rida:		41. rida:
	Näites kasutatakse ära asjaolu, et programmid '''wc''' (sõnadelugeja) ja '''nl''' (ridadenummerdaja) loevad sisendit. On kombeks, et viisakas UNIXi programm loeb oma sisendit, kui ta käivitada ilma argumentideta.		Näites kasutatakse ära asjaolu, et programmid '''wc''' (sõnadelugeja) ja '''nl''' (ridadenummerdaja) loevad sisendit. On kombeks, et viisakas UNIXi programm loeb oma sisendit, kui ta käivitada ilma argumentideta.

	===Tavaline ehk nimeta toru (pipe)===		====Tavaline ehk nimeta toru (pipe)====

	Ühe protsessi väljundi ühendamine teise protsessi sisendiga		Ühe protsessi väljundi ühendamine teise protsessi sisendiga
70. rida:		67. rida:
	bash~$ ls -la \| less		bash~$ ls -la \| less

	===Fail nimega -===		====Fail nimega -====

	Paljudel juhtudel saab sisendfaili nimena kasutada '-' märki. See tähendab, et programm võtab andmed oma sisendist.		Paljudel juhtudel saab sisendfaili nimena kasutada '-' märki. See tähendab, et programm võtab andmed oma sisendist.
96. rida:		93. rida:
	Loomulikult ei pruugi kõiki vooge tingimata suunata /dev/null'i. Võib kasutada igasuguseid protsesse ja seadmeid, mis sisendvoogudega midagi peale oskavad hakata.		Loomulikult ei pruugi kõiki vooge tingimata suunata /dev/null'i. Võib kasutada igasuguseid protsesse ja seadmeid, mis sisendvoogudega midagi peale oskavad hakata.

	===Andmete kõrvaletoimetamine===		====Andmete kõrvaletoimetamine====

	Eelmises punktis tõime näiteid, kuidas mitut andmevoogu üheks kokku suunata. Nüüd näitame, kuidas on võimalik ühe protsessi väljundit samaaegselt "sisse sööta" mitmele muule protsessile. Selleks on programm '''tee'''.		Eelmises punktis tõime näiteid, kuidas mitut andmevoogu üheks kokku suunata. Nüüd näitame, kuidas on võimalik ühe protsessi väljundit samaaegselt "sisse sööta" mitmele muule protsessile. Selleks on programm '''tee'''.
104. rida:		101. rida:
	Näites suunatakse käsu '''ls -la''' väljund programmi '''tee''' sisendisse, mis ühe koopia sellest suunab otse oma väljundisse ning teise salvestab faili 'nimekiri'. Võti '-a' näitab, et faili nimekiri olemasolu korral lisatakse käsu '''ls -la''' väljund selle lõppu; faili puudumisel moodustatakse uus fail. Programmi '''tee''' väljund on omakorda suunatud filtreerija '''grep''' sisendisse. Tulemusena näidatakse ekraanil vaid neid ls -la väljundi ridu, millel sisaldus järgnevus 'sala'.		Näites suunatakse käsu '''ls -la''' väljund programmi '''tee''' sisendisse, mis ühe koopia sellest suunab otse oma väljundisse ning teise salvestab faili 'nimekiri'. Võti '-a' näitab, et faili nimekiri olemasolu korral lisatakse käsu '''ls -la''' väljund selle lõppu; faili puudumisel moodustatakse uus fail. Programmi '''tee''' väljund on omakorda suunatud filtreerija '''grep''' sisendisse. Tulemusena näidatakse ekraanil vaid neid ls -la väljundi ridu, millel sisaldus järgnevus 'sala'.

	===Andmete lisamine faili lõppu===		====Andmete lisamine faili lõppu====

	Kui väljundi suunamisel faili kasutada '>' asemel märki '>>', siis lisatakse uus info failis juba olemasolevale järgi. Kui fail enne puudus, siis ta luuakse.		Kui väljundi suunamisel faili kasutada '>' asemel märki '>>', siis lisatakse uus info failis juba olemasolevale järgi. Kui fail enne puudus, siis ta luuakse.

Wk: /* Programmi väljundi ümbersuunamine */

2009-09-20T19:24:19Z

Programmi väljundi ümbersuunamine

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 20. september 2009, kell 19:24
25. rida:		25. rida:
	===Programmi väljundi ümbersuunamine===		===Programmi väljundi ümbersuunamine===

	Suuname kalendrit ekraanile toova käsu '''~~cat~~''' väljundi faili nimega 'aprill_2000'		Suuname kalendrit ekraanile toova käsu '''cal''' väljundi faili nimega 'aprill_2000'

	kalake~$ cal 4 2000 > aprill_2000		kalake~$ cal 4 2000 > aprill_2000

Triinu: /* Andmete kõrvaletoimetamine */

2007-01-17T14:45:17Z

Andmete kõrvaletoimetamine

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 17. jaanuar 2007, kell 14:45
98. rida:		98. rida:
	===Andmete kõrvaletoimetamine===		===Andmete kõrvaletoimetamine===

	Eelmises punktis tõime näiteid, kuidas mitut andmevoogu üheks kokku suunata. Nüüd näitame, kuidas on võimalik ühe protsessi väljundit samaaegselt 'sisse sööta' mitmele muule protsessile. Selleks on programm '''tee'''.		Eelmises punktis tõime näiteid, kuidas mitut andmevoogu üheks kokku suunata. Nüüd näitame, kuidas on võimalik ühe protsessi väljundit samaaegselt "sisse sööta" mitmele muule protsessile. Selleks on programm '''tee'''.

	bash~$ ls -la \| tee -a nimekiri \| grep sala		bash~$ ls -la \| tee -a nimekiri \| grep sala

	Näites suunatakse käsu '''ls -la''' väljund programmi '''tee''' sisendisse, mis ühe koopia sellest suunab otse oma väljundisse ning teise salvestab faili 'nimekiri'. Võti '-a' näitab, et faili nimekiri olemasolu korral lisatakse käsu ~~===~~ls -la~~===~~ väljund selle lõppu; faili puudumisel ~~moodustakse~~ uus fail. Programmi '''tee''' väljund on omakorda suunatud filtreerija '''grep''' sisendisse. Tulemusena näidatakse ekraanil vaid neid ls -la ~~väljuni~~ ridu, millel sisaldus järgnevus 'sala'.		Näites suunatakse käsu '''ls -la''' väljund programmi '''tee''' sisendisse, mis ühe koopia sellest suunab otse oma väljundisse ning teise salvestab faili 'nimekiri'. Võti '-a' näitab, et faili nimekiri olemasolu korral lisatakse käsu '''ls -la''' väljund selle lõppu; faili puudumisel moodustatakse uus fail. Programmi '''tee''' väljund on omakorda suunatud filtreerija '''grep''' sisendisse. Tulemusena näidatakse ekraanil vaid neid ls -la väljundi ridu, millel sisaldus järgnevus 'sala'.

	===Andmete lisamine faili lõppu===		===Andmete lisamine faili lõppu===

Triinu: /* Keerulised ümbersuunamised */

2007-01-17T14:43:55Z

Keerulised ümbersuunamised

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 17. jaanuar 2007, kell 14:43
94. rida:		94. rida:
	bash~$ ls -lR / 1> /dev/null 2> &1		bash~$ ls -lR / 1> /dev/null 2> &1

	Loomulikult ei pruugi kõiki vooge tingimata suunata /dev/null'i~~; võib~~ kasutada igasuguseid protsesse ja seadmeid, mis sisendvoogudega midagi peale oskavad hakata.		Loomulikult ei pruugi kõiki vooge tingimata suunata /dev/null'i. Võib kasutada igasuguseid protsesse ja seadmeid, mis sisendvoogudega midagi peale oskavad hakata.

	===Andmete kõrvaletoimetamine===		===Andmete kõrvaletoimetamine===

Triinu: /* Tavaline ehk nimeta toru (pipe) */

2007-01-17T14:43:13Z

Tavaline ehk nimeta toru (pipe)

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 17. jaanuar 2007, kell 14:43
48. rida:		48. rida:
	Ühe protsessi väljundi ühendamine teise protsessi sisendiga		Ühe protsessi väljundi ühendamine teise protsessi sisendiga

	Näiteks käsu "who" väljundi suunamine käsu "wc -l" sisendisse annab tulemuseks hetkel süsteemi kasutavate kasutajate arvu		Näiteks käsu '''who''' väljundi suunamine käsu '''wc -l''' sisendisse annab tulemuseks hetkel süsteemi kasutavate kasutajate arvu

	bash~$ who \| wc -l		bash~$ who \| wc -l
	3		3

	eeldusel, et käsu "who" väljund on selline		eeldusel, et käsu '''who''' väljund on selline

	priit tty0 Jun 5 12:40		priit tty0 Jun 5 12:40
59. rida:		59. rida:
	kati tty2 Jun 3 14:40		kati tty2 Jun 3 14:40

	Näide illustreerib, kuidas erinevad protsessid saavad UNIXis üksteisega suhelda. Antud juhul toimub suhtlus "nimeta toru" vahendusel. Tehniliselt on nimeta toru "mälubuffer", mida kasutavad kaks protsessi: üks kirjutamiseks, teine lugemiseks. Arusaadavalt peavad protsesside õigused olema sobivad, näiteks peavad nad kuuluma samale kasutajale.		Näide illustreerib, kuidas erinevad protsessid saavad UNIXis üksteisega suhelda. Antud juhul toimub suhtlus "nimeta toru" vahendusel. Tehniliselt on nimeta toru mälubuffer, mida kasutavad kaks protsessi: üks kirjutamiseks, teine lugemiseks. Arusaadavalt peavad protsesside õigused olema sobivad, näiteks peavad nad kuuluma samale kasutajale.

	Pikkade tekstifailide vaatamiseks on abiks programmid "more" ja "less". Neid nimetatakse ka "lehitsejateks" (ingl. k. pager), sest teksti esitatakse ekraanitäite kaupa		Pikkade tekstifailide vaatamiseks on abiks programmid '''more''' ja '''less'''. Neid nimetatakse ka "lehitsejateks" (ingl. k. pager), sest teksti esitatakse ekraanitäite kaupa

	bash~$ more failinimi		bash~$ more failinimi

Triinu: /* Programmi sisendi ümbersuunamine */

2007-01-17T14:42:06Z

Programmi sisendi ümbersuunamine

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 17. jaanuar 2007, kell 14:42
42. rida:		42. rida:
	bash~$ wc < aprill_1998		bash~$ wc < aprill_1998

	Näites kasutatakse ära asjaolu, et programmid "wc" (sõnadelugeja) ja "nl" (ridadenummerdaja) loevad sisendit. On kombeks, et viisakas UNIXi programm loeb oma sisendit, kui ta käivitada ilma argumentideta.		Näites kasutatakse ära asjaolu, et programmid '''wc''' (sõnadelugeja) ja '''nl''' (ridadenummerdaja) loevad sisendit. On kombeks, et viisakas UNIXi programm loeb oma sisendit, kui ta käivitada ilma argumentideta.

	===Tavaline ehk nimeta toru (pipe)===		===Tavaline ehk nimeta toru (pipe)===

Triinu: /* Sisendi ja väljundi ümbersuunamine UNIXis */

2007-01-17T14:41:41Z

Sisendi ja väljundi ümbersuunamine UNIXis

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 17. jaanuar 2007, kell 14:41
3. rida:		3. rida:
	Sissejuhatus		Sissejuhatus
	Lihtsad ümbersuunamised		Lihtsad ümbersuunamised
			Keerulised ümbersuunamised


13. rida:		14. rida:
	Kombeks on neile kolmele viidata ka arvudega, vastavalt 0, 1, 2.		Kombeks on neile kolmele viidata ka arvudega, vastavalt 0, 1, 2.

	UNIXis saab küllaltki paindlikult töötavate programmide "sisend- ja väljundvoogusid" (ingl. k. input/output ehk IO) ümber suunata. Situatsioonid, kus seda on kindlasti otstarbekas kasutada:		UNIXis saab küllaltki paindlikult töötavate programmide '''sisend- ja väljundvoogusid''' (ingl. k. input/output ehk IO) ümber suunata. Situatsioonid, kus seda on kindlasti otstarbekas kasutada:

	* programmi tekstilise väljundi lehitsemine (more, less)		* programmi tekstilise väljundi lehitsemine (more, less)

Triinu: /* Tavaline ehk nimeta toru (pipe) */

2007-01-17T14:39:39Z

Tavaline ehk nimeta toru (pipe)

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 17. jaanuar 2007, kell 14:39
47. rida:		47. rida:
	Ühe protsessi väljundi ühendamine teise protsessi sisendiga		Ühe protsessi väljundi ühendamine teise protsessi sisendiga

	Näiteks käsu ~~'''~~who~~'''~~ väljundi suunamine käsu ~~'''~~wc -l~~'''~~ sisendisse annab tulemuseks hetkel süsteemi kasutavate kasutajate arvu		Näiteks käsu "who" väljundi suunamine käsu "wc -l" sisendisse annab tulemuseks hetkel süsteemi kasutavate kasutajate arvu

	bash~$ who \| wc -l		bash~$ who \| wc -l
	3		3

	eeldusel, et käsu ~~'''~~who~~'''~~ väljund on selline		eeldusel, et käsu "who" väljund on selline

	priit tty0 Jun 5 12:40		priit tty0 Jun 5 12:40
58. rida:		58. rida:
	kati tty2 Jun 3 14:40		kati tty2 Jun 3 14:40

	Näide illustreerib, kuidas erinevad protsessid saavad UNIXis üksteisega suhelda. Antud juhul toimub suhtlus ~~'''~~nimeta toru~~'''~~ vahendusel. Tehniliselt on nimeta toru ~~===~~mälubuffer~~===~~, mida kasutavad kaks protsessi: üks kirjutamiseks, teine lugemiseks. Arusaadavalt peavad protsesside õigused olema sobivad, näiteks peavad nad kuuluma samale kasutajale.		Näide illustreerib, kuidas erinevad protsessid saavad UNIXis üksteisega suhelda. Antud juhul toimub suhtlus "nimeta toru" vahendusel. Tehniliselt on nimeta toru "mälubuffer", mida kasutavad kaks protsessi: üks kirjutamiseks, teine lugemiseks. Arusaadavalt peavad protsesside õigused olema sobivad, näiteks peavad nad kuuluma samale kasutajale.

	Pikkade tekstifailide vaatamiseks on abiks programmid ~~'''~~more~~'''~~ ja ~~'''~~less~~'''~~		Pikkade tekstifailide vaatamiseks on abiks programmid "more" ja "less". Neid nimetatakse ka "lehitsejateks" (ingl. k. pager), sest teksti esitatakse ekraanitäite kaupa
	. Neid nimetatakse ka ~~'''~~lehitsejateks~~'''~~ (ingl. k. pager), sest teksti esitatakse ekraanitäite kaupa

	bash~$ more failinimi		bash~$ more failinimi

	Toru abil on võimalik lehitseda ~~aga~~ ka paljusõnaliste programmide väljundit:		Toru abil on võimalik lehitseda ka paljusõnaliste programmide väljundit:

	bash~$ ls -la \| more		bash~$ ls -la \| more