Emaplaat - Redigeerimiste ajalugu

Drakan: /* Üldisemalt */

2011-01-28T09:13:14Z

Üldisemalt

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 28. jaanuar 2011, kell 09:13
13. rida:		13. rida:
	Laiendkaardipesasid e. siine on arvutil olnud 2: ISA ja PCI. PCI'd kasutatakse tänapäevani.		Laiendkaardipesasid e. siine on arvutil olnud 2: ISA ja PCI. PCI'd kasutatakse tänapäevani.

	~~Videokaardid sobisin~~ nii ISA kui PCI pessa ~~kuid~~ pesade ~~kiirus polnud~~ videopildi edastamiseks ja töötlemiseks piisav, seetõttu loodi AGP (Accelerated Graphics Port) ning sellest omakorda PCI-E (PCI-Express).		Videokaarte on toodetud nii ISA kui PCI pessa. Paraku polnud pesade info läbilaskevõime videopildi edastamiseks ja töötlemiseks piisav, seetõttu loodi AGP (Accelerated Graphics Port) ning sellest omakorda PCI-E (PCI-Express).

	Mälupesad emaplaadil: (DIMM, EDO) SDRAM, DDR, DDR2, DDR3.		Mälupesad emaplaadil: (DIMM, EDO) SDRAM, DDR, DDR2, DDR3.

Wordmc9 – 14. oktoober 2010, kell 20:15

2010-10-14T20:15:00Z

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 14. oktoober 2010, kell 20:15
93. rida:		93. rida:
	Nende asenduseks on seadmed nagu: CD, DVD, BlueRay, mälupulgad, välised kõvakettad ja mälukaardid. Mälupulkade maht võrreldes diskettidega on sadu (ja ka tuhandeid) kordi suurem. Samuti ei lähe mälupulgad nii kergesti katki, kui seda tegid disketid. Üks liivatera võis rikkuda kogu disketi!		Nende asenduseks on seadmed nagu: CD, DVD, BlueRay, mälupulgad, välised kõvakettad ja mälukaardid. Mälupulkade maht võrreldes diskettidega on sadu (ja ka tuhandeid) kordi suurem. Samuti ei lähe mälupulgad nii kergesti katki, kui seda tegid disketid. Üks liivatera võis rikkuda kogu disketi!

	'''HDD''' e. Hard Disk Drive - Andmekandja e. kõvaketas. Kasutusel kolme sorti kettaid: PATA, SATA ja SSD.		'''HDD''' e. Hard Disk Drive - Andmekandja e. kõvaketas. Kasutusel kolme sorti kettaid: PATA, SATA ja SSD. HDD on ka teatud mõõtu ,lauaarvutil on see 3,5"(standart) ja sülearvutis 2.5"(standart).

	'''Socket''' ja '''Slot''' - Protsessori pesa. Pesasid on rohkem, kui käte ja varvaste peal saaks kokku lugeda. Emaplaat ei toeta kõiki protsessoreid ja vastupidi. Emaplaatidel on tihti piirangud ka protsessorite kiirustele. Protsessor võib pessa sobida kuid selle taktsagedus võib olla emaplaadi jaoks liig mis liig.		'''Socket''' ja '''Slot''' - Protsessori pesa. Pesasid on rohkem, kui käte ja varvaste peal saaks kokku lugeda. Emaplaat ei toeta kõiki protsessoreid ja vastupidi. Emaplaatidel on tihti piirangud ka protsessorite kiirustele. Protsessor võib pessa sobida kuid selle taktsagedus võib olla emaplaadi jaoks liig mis liig.

Drakan: /* Seespool */

2010-10-04T08:43:47Z

Seespool

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 4. oktoober 2010, kell 08:43
73. rida:		73. rida:

	'''IDE''' e. Integrated Drive Electronics e. Parallel ATA (PATA) - Kõvaketaste ühendamiseks arvutiga. Liises kasutab laia 40 (või 80) soonelist kaablit emaplaadiga suhtlemiseks. Lubab edastamiskiiruseid: 16, 33, 66, 100 ja 133 MB/s. Ühe IDE kaabli küljes saab olla korraga 2 seadet ning üks neist peab olema '''master''' ja teine '''slave'''. Rolle saab määrata seadme küljes olevaid pin'e lühistades.		'''IDE''' e. Integrated Drive Electronics e. Parallel ATA (PATA) - Kõvaketaste ühendamiseks arvutiga. Liises kasutab laia 40 (või 80) soonelist kaablit emaplaadiga suhtlemiseks. Lubab edastamiskiiruseid: 16, 33, 66, 100 ja 133 MB/s. Ühe IDE kaabli küljes saab olla korraga 2 seadet ning üks neist peab olema '''master''' ja teine '''slave'''. Rolle saab määrata seadme küljes olevaid pin'e lühistades.

			[[Pilt:SSD_vs_HDD.jpg\|right\|thumb\|200px\|SSD vs HDD]]

	'''SATA''' e. Serial ATA e. Serial Advanced Technology Attachment - Aastal 2003 loodud liides kõvaketaste ühendamiseks arvutiga. Suhtleb arvutiga läbi peenikese 8-soonelise kaabli. Alates 2009-ndast aastast standardina kõigis uutes PC'des. Lubab edastamiskiirust kuni 6 Gbit/s e. 0,75 GB/s e. 750 MB/s.		'''SATA''' e. Serial ATA e. Serial Advanced Technology Attachment - Aastal 2003 loodud liides kõvaketaste ühendamiseks arvutiga. Suhtleb arvutiga läbi peenikese 8-soonelise kaabli. Alates 2009-ndast aastast standardina kõigis uutes PC'des. Lubab edastamiskiirust kuni 6 Gbit/s e. 0,75 GB/s e. 750 MB/s.
81. rida:		83. rida:

	'''southbridge''' - Kiip mis tegeleb "aeglasemate" komponentidega nagu PCI, ISA, PATA, SATA, heli ning ka kella liigutamisega. Southbridge teeb tihedat koostööd ka northbridge'iga.		'''southbridge''' - Kiip mis tegeleb "aeglasemate" komponentidega nagu PCI, ISA, PATA, SATA, heli ning ka kella liigutamisega. Southbridge teeb tihedat koostööd ka northbridge'iga.

			[[Pilt:Xeon_CPU.jpg\|right\|thumb\|200px\|Xeon CPU]]

	'''CPU''' e. Central Processing Unit - Protsesside töötleja e. Protsessor, üks kahest kõige tähtsamast komponendist arvutis. Tema ülesanne on töödelda arvutis liikuvat infot.		'''CPU''' e. Central Processing Unit - Protsesside töötleja e. Protsessor, üks kahest kõige tähtsamast komponendist arvutis. Tema ülesanne on töödelda arvutis liikuvat infot.

Drakan: /* Üldisemalt */

2010-10-04T07:46:13Z

Üldisemalt

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 4. oktoober 2010, kell 07:46
13. rida:		13. rida:
	Laiendkaardipesasid e. siine on arvutil olnud 2: ISA ja PCI. PCI'd kasutatakse tänapäevani.		Laiendkaardipesasid e. siine on arvutil olnud 2: ISA ja PCI. PCI'd kasutatakse tänapäevani.

	Videokaardid ~~käisid~~ nii ISA kui PCI pessa, kuid pesade kiirus polnud videopildi edastamiseks ja töötlemiseks piisav, seetõttu ~~arendati välja~~ AGP (Accelerated Graphics Port) ning sellest omakorda PCI-E (PCI-Express).		Videokaardid sobisin nii ISA kui PCI pessa kuid pesade kiirus polnud videopildi edastamiseks ja töötlemiseks piisav, seetõttu loodi AGP (Accelerated Graphics Port) ning sellest omakorda PCI-E (PCI-Express).

	Mälupesad emaplaadil: (DIMM, EDO) SDRAM, DDR, DDR2, DDR3.		Mälupesad emaplaadil: (DIMM, EDO) SDRAM, DDR, DDR2, DDR3.

	Emaplaadil on kaks tähtsat kiipi, mida nimetatakse järgnevalt: NorthBridge (PõhjaSild)ja SouthBridge (LõunaSild). Nende ülesandeks on juhtida emaplaadi tööd. NorthBridge vajab enamasti jahutamist. Jahutajad jagunevad kaheks: passiivsed ja aktiivsed. Passiivjahutus on ilma ventillaatorita jahutus.		Emaplaadil on kaks tähtsat kiipi, mida nimetatakse järgnevalt: NorthBridge (PõhjaSild) ja SouthBridge (LõunaSild). Nende ülesandeks on juhtida emaplaadi tööd. NorthBridge vajab enamasti jahutamist. Jahutajad jagunevad kaheks: passiivsed ja aktiivsed. Passiivjahutus on ilma ventillaatorita jahutus.

	Arvuti kastis liigub õhk arvuti eesotsast sisse, kasti sees soojeneb ning väljub läbi toiteploki.		Arvuti kastis liigub õhk arvuti eesotsast sisse, kasti sees soojeneb ning väljub läbi toiteploki.

Drakan: /* Kondensaatorid (Elektrolüüdid) */

2010-09-30T13:32:47Z

Kondensaatorid (Elektrolüüdid)

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 30. september 2010, kell 13:32
105. rida:		105. rida:
	Kondensaatori ülesandeks on koguda laenguid.		Kondensaatori ülesandeks on koguda laenguid.

	Kondensaatorid lähevad katki kõrge temperatuuri või ebaühtlase voolu tõttu. Kui arvuti võtab voolu sisse kuid ei taha pilti ette võtta, võib viga olla katkis(t)es kondensaatori(te)s. Kui kondensaator ~~läheb katki~~, muutub tema mahtuvus. Samuti läheb silinder punni ja võib isegi kõmakaga puruks minna, kuid seda juhtub siiski harva.		Kondensaatorid lähevad katki kõrge temperatuuri või ebaühtlase voolu tõttu. Kui arvuti võtab voolu sisse kuid ei taha pilti ette võtta, võib viga olla katkis(t)es kondensaatori(te)s. Kui kondensaator puruneb, muutub tema mahtuvus. Samuti läheb silinder punni ja võib isegi kõmakaga puruks minna kuid seda juhtub siiski harva.

			Kondensaatorite vahetus nõuab pisut oskuseid ja palju kannatust. Igale selline tegevus ei sobigi, selleks on vaja jootejaama, jootetina, tinasukka või tinapumpa, isopropanooli, pisikest harja ja stabiilset kätt. Esmalt võiks trenni teha mõne katkise riistvaralise komponendi peal. Proovige skeemilt mõni kondekas kätte saada ning siis tagasi joota.

			Kõige keerulisem trikk on tina sulama saada. Tihti pole tina puudutamisest jootekolviga abi. Soojust ei juhita piisavalt tina peale, mistõttu ei lähe see vedelaks. Abi on sellest, kui värsket tina pisut jootekolvile panna. Tinaga ei tohi koonerdada ega liialdada. Peale jootmise lõppu tuleb eemaldada liigne tina, et mikroskeemil rajad lühisesse ei läheks. Isopropanooli pihustada joodetud koha juurde ja pisikese harjaga kõik jääknähtused emaplaadilt eemaldada.

			Kui eelnev välja tuleb, siis võib toimiva elektroonika kallale minna.

			NB! Halbu asju juhtub seadmetega, mis lammutamise käigus vooluvõrgus on. Seetõttu tuleks kõiksugused elektroonilised seadmed (mille siseelu te tundma üritate õppida) vooluvõrgust lahti ühendada.

			Elektroonika kardab staatilist elektrit. Seetõttu oleks soovitav end ära maandada (katsuda kasvõi radiaatorit). Suurem mass annab oma laengu teisele edasi, ehk siis teisisõnu: radiaator maandab sinu, sest tema laeng on pea olematu.

			Kondensaatoritel on positiivne ja negatiivne pool. Ei maksa sassi ajada, kumb on kumb. Kui ka kipub meelest minema, siis paanikaks pole põhjust. Emaplaadil on märgistus, mis teile vajaliku viida uuesti kätte näitab.

	[[Pilt:Kondensaator.punnis.jpg\|left\|thumb\|300px\|Punnis elektrolüüt]]		[[Pilt:Kondensaator.punnis.jpg\|left\|thumb\|300px\|Punnis elektrolüüt]]
	[[Pilt:Kondensaator.ok.jpg\|left\|thumb\|300px\|Elektrolüüdid]]		[[Pilt:Kondensaator.ok.jpg\|left\|thumb\|300px\|Elektrolüüdid]]

Drakan: /* Seespool */

2010-09-30T13:19:19Z

Seespool

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 30. september 2010, kell 13:19
63. rida:		63. rida:
	'''ISA''' e. (Industry Standard Architecture) - vanemat sorti laiendkaardipesa mis loodi 1981. aastal. See siin oli kas 8 või 16 bitine ning töötas sagedusel 8 MHz. Sellist siini võib kohata näiteks 486 emaplaatidel.		'''ISA''' e. (Industry Standard Architecture) - vanemat sorti laiendkaardipesa mis loodi 1981. aastal. See siin oli kas 8 või 16 bitine ning töötas sagedusel 8 MHz. Sellist siini võib kohata näiteks 486 emaplaatidel.

	'''PCI''' e. Peripheral Component Interconnect - ~~Siin laiendkaartide jaoks~~, leiab kasutust ka tänapäeval.		'''PCI''' e. Conventional PCI e. Peripheral Component Interconnect - Laiendkaartide pesa, mis leiab kasutust ka tänapäeval. See loodi 1993. aastal ning loojaks oli Intel. Siine on arvutis reeglina rohkem kui üks. PCI pesa on kas 32 või 64 bitine ja töötab sagedusel 33 või 66 MHz. Infoedastuse kiiruseks on 133 MB/s.Tüüpilised PCI siini kaardid on: võrgukaardid, helikaardid, modemid, lisa USB pesad, IEE 1394 pesa võimaldavad kaardid, TV kaardid ja kettakontrollerid.

	'''PCI-E''' e. Peripheral Component Interconnect Express		'''PCI-E''' e. PCI Express e. Peripheral Component Interconnect Express - Tänapäevane laiendkaardipesa, mis loodi aastal 2004. Seekord tegid selle nimel koostööd nii Intel, Dell, IBM kui ka HP. PCI-E on nii PCI kui AGP asenduseks.

	[[Pilt:Utx58 pcie assignment.png\|right\|thumb\|200px\|PCI-PCIe]]		[[Pilt:Utx58 pcie assignment.png\|right\|thumb\|200px\|PCI-PCIe]]

	'''AGP''' e. Accelerated Graphics Port - Graafikakaardi ~~jaoks loodud~~ pesa.		'''AGP''' e. Accelerated Graphics Port - Graafikakaardi pesa, mis loodi 1997. aastal. Pesa on 32 bitine
			ja töötab 66 MHz peal. Infoedastuse kiiruseks on 2133 MB/s. AGP on tänaseks küll vananenud kuid vanemates arvutites on ta endiselt kasutusel.

	~~AGP on tänaseks küll vananenud~~, ~~kuid vanemates arvutites on ta endiselt kasutusel~~.		'''IDE''' e. Integrated Drive Electronics e. Parallel ATA (PATA) - Kõvaketaste ühendamiseks arvutiga. Liises kasutab laia 40 (või 80) soonelist kaablit emaplaadiga suhtlemiseks. Lubab edastamiskiiruseid: 16, 33, 66, 100 ja 133 MB/s. Ühe IDE kaabli küljes saab olla korraga 2 seadet ning üks neist peab olema '''master''' ja teine '''slave'''. Rolle saab määrata seadme küljes olevaid pin'e lühistades.

	~~'''IDE''' e. Integrated Drive Electronics e. Parallel ATA (PATA) - Kõvaketaste ühendamiseks arvutiga. Liises kasutab laia 40 (või 80) soonelist kaablit arvutiga suhtlemiseks.~~		'''SATA''' e. Serial ATA e. Serial Advanced Technology Attachment - Aastal 2003 loodud liides kõvaketaste ühendamiseks arvutiga. Suhtleb arvutiga läbi peenikese 8-soonelise kaabli. Alates 2009-ndast aastast standardina kõigis uutes PC'des. Lubab edastamiskiirust kuni 6 Gbit/s e. 0,75 GB/s e. 750 MB/s.

	'''SATA''' e. Serial ATA e. Serial Advanced Technology Attachment - ~~Uute~~ kõvaketaste ühendamiseks arvutiga. Suhtleb arvutiga läbi peenikese 8-soonelise kaabli.

	'''SSD''' e. Solid-State Drive - Andmekandja, kus puuduvad liikuvad osad. Ketas koosneb püsimälust, kuhu info paigutatakse. SSD ketas nõuab võrreldes PATA või SATA ketastega vähem voolu ja ei karda raputamist. Ühtlasi saab SSD kettalt infot kiiremini kätte.		'''SSD''' e. Solid-State Drive - Andmekandja, kus puuduvad liikuvad osad. Ketas koosneb püsimälust, kuhu info paigutatakse. SSD ketas nõuab võrreldes PATA või SATA ketastega vähem voolu ja ei karda raputamist. Ühtlasi saab SSD kettalt infot kiiremini kätte.
92. rida:		91. rida:
	'''HDD''' e. Hard Disk Drive - Andmekandja e. kõvaketas. Kasutusel kolme sorti kettaid: PATA, SATA ja SSD.		'''HDD''' e. Hard Disk Drive - Andmekandja e. kõvaketas. Kasutusel kolme sorti kettaid: PATA, SATA ja SSD.

	'''Socket''' ~~- Protsessori pesa.~~		'''Socket''' ja '''Slot''' - Protsessori pesa. Pesasid on rohkem, kui käte ja varvaste peal saaks kokku lugeda. Emaplaat ei toeta kõiki protsessoreid ja vastupidi. Emaplaatidel on tihti piirangud ka protsessorite kiirustele. Protsessor võib pessa sobida kuid selle taktsagedus võib olla emaplaadi jaoks liig mis liig.

	'''Slot''' - Protsessori pesa.

	=== Lingid ===		=== Lingid ===

Jj – 21. september 2010, kell 16:55

2010-09-21T16:55:02Z

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 21. september 2010, kell 16:55
95. rida:		95. rida:

	'''Slot''' - Protsessori pesa.		'''Slot''' - Protsessori pesa.

			=== Lingid ===

			*http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/IPMI

	=== Kondensaatorid (Elektrolüüdid) ===		=== Kondensaatorid (Elektrolüüdid) ===

Jj: /* Lingid */

2010-09-21T16:54:39Z

Lingid

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 21. september 2010, kell 16:54
109. rida:		109. rida:
	[[Pilt:Kondensaator.punnis.jpg\|left\|thumb\|300px\|Punnis elektrolüüt]]		[[Pilt:Kondensaator.punnis.jpg\|left\|thumb\|300px\|Punnis elektrolüüt]]
	[[Pilt:Kondensaator.ok.jpg\|left\|thumb\|300px\|Elektrolüüdid]]		[[Pilt:Kondensaator.ok.jpg\|left\|thumb\|300px\|Elektrolüüdid]]

	~~===Lingid===~~

	*http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/IPMI

Jj – 21. september 2010, kell 16:54

2010-09-21T16:54:02Z

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 21. september 2010, kell 16:54
109. rida:		109. rida:
	[[Pilt:Kondensaator.punnis.jpg\|left\|thumb\|300px\|Punnis elektrolüüt]]		[[Pilt:Kondensaator.punnis.jpg\|left\|thumb\|300px\|Punnis elektrolüüt]]
	[[Pilt:Kondensaator.ok.jpg\|left\|thumb\|300px\|Elektrolüüdid]]		[[Pilt:Kondensaator.ok.jpg\|left\|thumb\|300px\|Elektrolüüdid]]

			===Lingid===

			*http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/IPMI

Jj: /* Seespool */

2010-09-21T16:42:48Z

Seespool

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 21. september 2010, kell 16:42
66. rida:		66. rida:

	'''PCI-E''' e. Peripheral Component Interconnect Express		'''PCI-E''' e. Peripheral Component Interconnect Express

			[[Pilt:Utx58 pcie assignment.png\|right\|thumb\|200px\|PCI-PCIe]]

	'''AGP''' e. Accelerated Graphics Port - Graafikakaardi jaoks loodud pesa.		'''AGP''' e. Accelerated Graphics Port - Graafikakaardi jaoks loodud pesa.