Domeeninimede hajusandmebaas - Redigeerimiste ajalugu

Jj – 27. oktoober 2010, kell 07:57

2010-10-27T07:57:13Z

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 27. oktoober 2010, kell 07:57
1. rida:		1. rida:
	[[Kategooria:~~DNS~~]]		[[Kategooria:Interneti domeeninimede süsteem]]
	===Domeeninimede süsteemi korraldamine===		===Domeeninimede süsteemi korraldamine===

Jj – 27. oktoober 2010, kell 07:54

2010-10-27T07:54:18Z

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 27. oktoober 2010, kell 07:54
1. rida:		1. rida:
			[[Kategooria:DNS]]

	===Domeeninimede süsteemi korraldamine===		===Domeeninimede süsteemi korraldamine===

Triinu: /* Domeeninimede andmebaasi struktuur */

2007-01-08T09:50:12Z

Domeeninimede andmebaasi struktuur

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 8. jaanuar 2007, kell 09:50
107. rida:		107. rida:
	===Domeeninimede andmebaasi struktuur===		===Domeeninimede andmebaasi struktuur===

	Domeeninimede andmebaasis on muu abistava info hulgas kõige olulisemad kaks andmevälja: domeeninimi ning vastav IP aadress. Kusjuures nimele võib vastata ka mitu IP aadressi, samuti vastupidi. Seda võiks kujutada ~~tableina~~		Domeeninimede andmebaasis on muu abistava info hulgas kõige olulisemad kaks andmevälja: domeeninimi ning vastav IP-aadress. Kusjuures nimele võib vastata ka mitu IP-aadressi, samuti vastupidi. Seda võiks kujutada tabelina

	domeeninimi IP aadress		domeeninimi IP-aadress
	tac.ee. 193.40.13.130		tac.ee. 193.40.13.130
	ilm.tac.ee. 193.40.13.146		ilm.tac.ee. 193.40.13.146
	tlk.tac.ee. 193.40.13.129		tlk.tac.ee. 193.40.13.129

	Kliendid võiksid seda andmebaasi ilma ~~pikemata~~ kasutama hakata: leida domeeninimele vastav IP aadress või IP aadressile vastav domeeninimi.		Kliendid võiksid seda andmebaasi ilma pikema mõtlemiseta kasutama hakata: leida domeeninimele vastav IP-aadress või IP-aadressile vastav domeeninimi.

	Vastavalt nimetatakse neid domeeninimede päri- ja pöördteisendusteks. Tavaliselt mõeldakse domeeninime teisendusest kõneldes päriteisendust, mis tähendab, domeeninimele vastava IP aadressi leidmist. Pöördteisendust nimetatakse ka reversteisenduseks, mis tähendab IP aadressile vastava domeeninime leidmist.		Vastavalt nimetatakse neid domeeninimede päri- ja pöördteisendusteks. Tavaliselt mõeldakse domeeninime teisendusest kõneldes päriteisendust, mis tähendab domeeninimele vastava IP-aadressi leidmist. Pöördteisendust nimetatakse ka reversteisenduseks, mis tähendab IP-aadressile vastava domeeninime leidmist.

	Siinjuures tuleb praktiliselt arvestada kahte asjaolu:		Siinjuures tuleb praktiliselt arvestada kahte asjaolu:

	* Nagu teada, muutub andmebaasist ~~pärginute~~ tegemine oluliselt kiiremaks, kui andmebaas on otsingu tingumuses oleva välja järgi indekseeritud. Samas on andmebaasi indekseerimine 'kallis' tegevus, muidu võiks andmebaasid olla kõikide väljade järgi indekseeritud.		* Nagu teada, muutub andmebaasist päringute tegemine oluliselt kiiremaks, kui andmebaas on otsingu tingumuses oleva välja järgi indekseeritud. Samas on
			andmebaasi indekseerimine 'kallis' tegevus, muidu võiks andmebaasid olla kõikide väljade järgi indekseeritud.
	* Oleks hea kui algoritmiliselt oleksid päri-ja pöördteisendused ühesugused.		* Oleks hea kui algoritmiliselt oleksid päri-ja pöördteisendused ühesugused.

	Seepärast mõeldi välja kavalus ja lepiti kokku hakata kasutama pöördteisenduste jaoks sarnaselt domeeninimede nimepuule ainult selleks otstarbeks reserveeritud in-addr.arpa. domeeni nimepuud.		Seepärast mõeldi välja kavalus ja lepiti kokku hakata kasutama pöördteisenduste jaoks sarnaselt domeeninimede nimepuule ainult selleks otstarbeks reserveeritud in-addr.arpa. domeeni nimepuud.

	See nimepuu asetub domeeninimede ruumis juurele domeeninime in-addr.arpa. alla. in-addr.arpa. domeeni ~~nimeseid moodutatakse~~ kindla reegli alusel, vastava IP ~~aadressi~~ kirjutatakse tagurpidi in-addr.arpa. ette. Näiteks IP aadressile 193.40.13.130 vastab in-addr.arpa. nimepuus domeeninimi 130.13.40.193.in-addr.arpa.		See nimepuu asetub domeeninimede ruumis juurele domeeninime in-addr.arpa. alla. in-addr.arpa. domeeni nimesid moodustatakse kindla reegli alusel,
			vastava IP-aadress kirjutatakse tagurpidi in-addr.arpa. ette. Näiteks IP-aadressile 193.40.13.130 vastab in-addr.arpa. nimepuus domeeninimi 130.13.40.193.in-addr.arpa.

	Võttes seda arvesse tuleks kujutada domeeninimede andmebaasi ~~seesuguse~~ tabelina:		Võttes seda arvesse tuleks kujutada domeeninimede andmebaasi sellise tabelina:

	domeeninimi A PTR		domeeninimi A PTR
140. rida:		142. rida:

	* domeeninimi		* domeeninimi
	* A - domeeninimele vastav IP aadress		* A - domeeninimele vastav IP-aadress
	* PTR - in-addr.arpa. domeenis IP aadressist moodustatud in-addr.arpa. domeeninimele vastav IP aadress		* PTR - in-addr.arpa. domeenis IP -aadressist moodustatud in-addr.arpa. domeeninimele vastav IP-aadress

	Niisiis, nimeserverites kirjeldatud in-addr.arpa. domeeni domeeninimed, mida kasutatakse IP aadressile vastava 'päris' domeeninime leidmiseks kirjeldada sarnaselt 'päris' domeeninimedele.		Niisiis, nimeserverites kirjeldatud in-addr.arpa. domeeni domeeninimed, mida kasutatakse IP-aadressile vastava 'päris' domeeninime leidmiseks, kirjeldada sarnaselt 'päris' domeeninimedele.

	Tavaliselt kasutavad andmebaasid indekseerimisel kahendpuid. Näiteks domeeninimele ilm.tac.ee vastava aadressi leidmiseks alustatakse kõnealuse nime paremast äärest ning hakatakse liikuma vasakule, kuni indeksist leitakse õige nimi. Seejärel saab andmebaasist järele vaadata millisele kirjele see indeks viitab. Sarnaselt, otsides IP aadressile 193.40.13.129 vastavat domeeninime, moodustatakse esmalt sellele aadressile vastav in-addr.arpa. domeeni domeeninimi so 129.13.40.193.in-addr.arpa. ning hakatakse taas seda andmebaasi samast indeksist otsima.		Tavaliselt kasutavad andmebaasid indekseerimisel kahendpuid. Näiteks domeeninimele ilm.tac.ee vastava aadressi leidmiseks alustatakse kõnealuse nime paremast äärest ning hakatakse liikuma vasakule, kuni indeksist leitakse õige nimi. Seejärel saab andmebaasist järele vaadata, millisele kirjele see indeks viitab. Sarnaselt, otsides IP-aadressile 193.40.13.129 vastavat domeeninime, moodustatakse esmalt sellele aadressile vastav in-addr.arpa. domeeni domeeninimi, so 129.13.40.193.in-addr.arpa. ning hakatakse taas seda andmebaasi samast indeksist otsima.

	Korrektselt hooldatud domeenis on kirjeldatud kooskõlaliselt nii päri-kui pöördteisendused.		Korrektselt hooldatud domeenis on kirjeldatud kooskõlaliselt nii päri-kui pöördteisendused.

Triinu: /* Nimeserverite tüübid */

2007-01-08T09:44:38Z

Nimeserverite tüübid

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 8. jaanuar 2007, kell 09:44
87. rida:		87. rida:
	===Nimeserverite tüübid===		===Nimeserverite tüübid===

	Kuna nimeserveri teenus on ~~äärimisel~~ oluline interneti toimimiseks, siis on kombeks domeeni delegeerimisel näidata ära vähemalt kaks erinevat ~~nimesererit~~. Need nimeserverid peavad kirjeldama oma pädevusse antud nimesid ühesuguselt ja soovitavalt olema teineteisest interneti ja toite suhtes kaugel. Kui ühe serveriga otseselt või kaudselt (tervel korrusel on elektririke, või katkeb internetiühendus asutusega) midagi ~~juhtunud~~, siis teine server jätkab klientide jaoks nimede lahendamist.		Kuna nimeserveri teenus on äärmiselt oluline interneti toimimiseks, siis on kombeks domeeni delegeerimisel näidata ära vähemalt kaks erinevat nimeserverit. Need nimeserverid peavad kirjeldama oma pädevusse antud nimesid ühesuguselt ja soovitavalt olema teineteisest interneti ja toite suhtes kaugel. Kui ühe serveriga otseselt või kaudselt (tervel korrusel on elektririke, või katkeb internetiühendus asutusega) midagi juhtub, siis teine server jätkab klientide jaoks nimede lahendamist.

	Kuna käsitsi on ebamugav nimeservereid sünkroonis hoida, siis on mõeldud välja tehnika, mis teeb seda automaatselt. Nimelt, tsooni primaarne nimeserver saab tsooni kohta käivad andmed tekstifailist, kuid tsooni sekundaarne nimeserver kopeerib neid endale primaarse nimeserveri käest üle võrgu.		Kuna käsitsi on ebamugav nimeservereid sünkroonis hoida, siis on mõeldud välja tehnika, mis teeb seda automaatselt. Nimelt, tsooni primaarne nimeserver saab tsooni kohta käivad andmed tekstifailist, kuid tsooni sekundaarne nimeserver kopeerib neid endale primaarse nimeserveri käest üle võrgu.

	Kliendi joaks kes tahab nimele vastavat IP aadressi teada on nad mõlemad samahead nind ühtviisi pädevad kõnealuse tsooni suhtes.		Kliendi joaks, kes tahab nimele vastavat IP-aadressi teada, on nad mõlemad samahead nind ühtviisi pädevad kõnealuse tsooni suhtes.

	Seda milline arvuti on primaarne nimeserver määratakse tsoonifailis SOA (Start of Authority) kirjega. Seal määratakse ka kui tihti primaarne ja sekundaarne nimeserver omavahel ~~suhtelevad~~. SOA kirje - sisaldab järgmisi tsooni jaoks olulisi andmeid:		Seda, milline arvuti on primaarne nimeserver, määratakse tsoonifailis SOA (Start of Authority) kirjega. Seal määratakse ka kui tihti primaarne ja sekundaarne nimeserver omavahel suhtlevad. SOA kirje sisaldab järgmisi tsooni jaoks olulisi andmeid:

	* domeeni nimi		* domeeni nimi
	* domeeni primaarse nimeserveri nimi		* domeeni primaarse nimeserveri nimi
	* domeeni eest vastutava kontaktisiku ~~epostiaadress~~		* domeeni eest vastutava kontaktisiku e-postiaadress
	* seerianumber näitab, kas tsoonis on vahepeal tehtud muudatusi; seda tuleb muudatuste kehtestumiseks iga kord suurendada		* seerianumber - näitab kas tsoonis on vahepeal tehtud muudatusi; seda tuleb muudatuste kehtestumiseks iga kord suurendada
	* ~~varskendusperiood~~ (refresh) - määrab kui tihti sekundaarne nimeserver kopeerib ~~andmeb~~ primaarselt		* värskendusperiood (refresh) - määrab kui tihti sekundaarne nimeserver kopeerib andmed primaarselt
	* korduskatseperiood (retry) - kui korraline andmete kopeerimine ei õnnestunud, siis näidatud ajavahemiku järel uuesti proovida		* korduskatseperiood (retry) - kui korraline andmete kopeerimine ei õnnestunud, siis näidatud ajavahemiku järel uuesti proovida
	* parim möödas (expire) - kui sekundaarselt ~~nimeserveril~~ ei õnnestunud andmeid uuendada, siis näidatud ajavahemiku möödudes viimasest värskendusest ei pea sekundaarne end kõnesoleva tsooni suhtes pädevaks		* parim möödas (expire) - kui sekundaarselt nimeserverilt ei õnnestunud andmeid uuendada, siis näidatud ajavahemiku möödudes viimasest värskendusest
	* eluaeg (TTL - Time to Live) - aeg kui kaua vastava tsooni domeeninimed interneti vaheladudes säilitatakse		ei pea sekundaarne end kõnesoleva tsooni suhtes pädevaks
			* eluaeg (TTL - Time to Live) - aeg kui kaua vastava tsooni domeeninimed interneti vaheladudes säilitatakse

	===Domeeninimede andmebaasi struktuur===		===Domeeninimede andmebaasi struktuur===

Triinu: /* Tsoonid */

2007-01-08T09:40:47Z

Tsoonid

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 8. jaanuar 2007, kell 09:40
79. rida:		79. rida:
	Vajaduse tsooni mõiste järele tingib domeeninimede delegeerimine erinevate nimeserverite vahel.		Vajaduse tsooni mõiste järele tingib domeeninimede delegeerimine erinevate nimeserverite vahel.

	Kui nimeserverile on ~~delgeeritud~~ domeen, siis võivad kõik sellesse domeeni kuuluvad domeeninimed olla kirjeldatud selles nimeserveris. Aga ~~kõnelalune~~ nimeserver ~~või~~ osa talle delegeeritud domeeni alamdomeene ka ise edasi delegeerida, erijuhul ka iseendale. Tsooni moodustavad kõik need domeeni kuuluvad domeeninimed, mis ei kuulu omakorda edasi delegeeritud domeenidesse. ~~Niisiis, kui~~ nimeserver talle delegeeritud domeeni alamdomeene edasi ei delegeeri, siis langevad domeeni ja tsooni kuuluvad domeeninimed kokku.		Kui nimeserverile on delegeeritud domeen, siis võivad kõik sellesse domeeni kuuluvad domeeninimed olla kirjeldatud selles nimeserveris. Aga kõnealune nimeserver võib osa talle delegeeritud domeeni alamdomeene ka ise edasi delegeerida, erijuhul ka iseendale. Tsooni moodustavad kõik need domeeni kuuluvad domeeninimed, mis ei kuulu omakorda edasi delegeeritud domeenidesse. Kui nimeserver talle delegeeritud domeeni alamdomeene edasi ei delegeeri, siis langevad domeeni ja tsooni kuuluvad domeeninimed kokku.

	Kui nimeserver vastutab mingi talle delegeeritud domeeni osa so tsooni eest, siis öeldakse, et ta on antud tsooni jaoks pädev. Üks ja sama nimeserver võib olla mitmete tsoonide jaoks pädev.		Kui nimeserver vastutab mingi talle delegeeritud domeeni osa, so tsooni eest, siis öeldakse, et ta on antud tsooni jaoks pädev. Üks ja sama nimeserver võib olla mitmete tsoonide jaoks pädev.

	Tavaliselt hoiab nimeserver tsooni kohta käivaid andmeid tekstifailidena ja neid faile nimetatakse tsoonifailideks.		Tavaliselt hoiab nimeserver tsooni kohta käivaid andmeid tekstifailidena ja neid faile nimetatakse tsoonifailideks.

Triinu: /* Nimeserverite tööjaotus */

2007-01-08T09:38:57Z

Nimeserverite tööjaotus

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 8. jaanuar 2007, kell 09:38
59. rida:		59. rida:
	Domeeninimede süsteemi korraldamisel tuleb oskuslikult kasutada võimalust nimeserverite vahel koormust jagada. Olemasolevat tarkvara saab tööle seada ka selliselt, et kõikide klientide arvutites on neid teenindavaks nimeserveriks märgitud üks ja seesama nimeserver JUURU, mille andmebaasis on kirjeldatud kõik domeeninimed. Samuti võib tööle seada iga domeeninime jaoks oma nimeserveri, ilmselt pole kumbki äärmus efektiivne.		Domeeninimede süsteemi korraldamisel tuleb oskuslikult kasutada võimalust nimeserverite vahel koormust jagada. Olemasolevat tarkvara saab tööle seada ka selliselt, et kõikide klientide arvutites on neid teenindavaks nimeserveriks märgitud üks ja seesama nimeserver JUURU, mille andmebaasis on kirjeldatud kõik domeeninimed. Samuti võib tööle seada iga domeeninime jaoks oma nimeserveri, ilmselt pole kumbki äärmus efektiivne.

	Õigem oleks selline asjakorraldus, ~~kuis~~ igas nimeserveris on andmed teatud osa kohta nimeruumist. Nii näiteks teab koolimaja arvutitega seotud nimedest so domeenist kool. nimeserver KOOLJAS; ja aiaga seotud arvutite nimedest so domeenist aed. nimeserver AEDJAS. Öeldakse, et esimese taseme ehk tipptaseme domeenid kool. ja .aed. jaoks on vastavalt nimeserverid KOOLJAS ja AEDJAS esimese taseme ehk tipptaseme nimeserverid. Tipptaseme nimeserveris ~~kirjeldatkse~~ ära teise taseme domeeninimed.		Õigem oleks selline asjakorraldus, kus igas nimeserveris on andmed teatud osa kohta nimeruumist. Nii näiteks teab koolimaja arvutitega seotud nimedest, so domeenist kool. nimeserver KOOLJAS ja aiaga seotud arvutite nimedest, so domeenist aed. nimeserver AEDJAS. Öeldakse, et esimese taseme ehk tipptaseme domeenid kool. ja .aed. jaoks on vastavalt nimeserverid KOOLJAS ja AEDJAS esimese taseme ehk tipptaseme nimeserverid. Tipptaseme nimeserveris kirjeldatakse ära teise taseme domeeninimed.

	Kogu nimesüsteemi seob tervikuks kokku erilises ~~stataatuses~~ nimeserver JUURU. Kuigi ta ei tea otseselt ise midagi domeenides kool. ega aed. sisalduvatest domeeninimedest, teab ta millise nimeserveri käest mis tipptaseme domeeni kuuluvaid nimesid küsida! Selliseid nimeservereid, kus on kirjeldatud esimese taseme domeenid nimetatakse juurnimeserveriks. Tavaliselt on juurnimeserverites vaid kirjas, millisele tipptaseme nimeserverile on pandud vastutus mõne esimese taseme domeeni eest.		Kogu nimesüsteemi seob tervikuks kokku erilises staatuses nimeserver JUURU. Kuigi ta ei tea otseselt ise midagi domeenides kool. ega aed. sisalduvatest domeeninimedest, teab ta millise nimeserveri käest mis tipptaseme domeeni kuuluvaid nimesid küsida! Selliseid nimeservereid, kus on kirjeldatud esimese taseme domeenid nimetatakse juurnimeserveriks. Tavaliselt on juurnimeserverites vaid kirjas, millisele tipptaseme nimeserverile on pandud vastutus mõne esimese taseme domeeni eest.

	Seesugune vastutuse ~~edasiandmeine~~ ehk domeenide delegeerimine võib jätkuda ka madama taseme domeenidega. Näiteks võiks tipptaseme domeeni kool. nimeserveris KOOLJAS omakorda näidata, millisele teise taseme nimeserverile on delegeeritud vastutus teise taseme domeeni raamatukogu.kool. eest. Ja tolles teise taseme nimeserveris kirjeldatakse ~~kolmadna~~ taseme domeeninimesid.		Seesugune vastutuse edasiandmine ehk domeenide delegeerimine võib jätkuda ka madama taseme domeenidega. Näiteks võiks tipptaseme domeeni kool. nimeserveris KOOLJAS omakorda näidata, millisele teise taseme nimeserverile on delegeeritud vastutus teise taseme domeeni raamatukogu.kool. eest. Ja tolles teise taseme nimeserveris kirjeldatakse kolmanda taseme domeeninimesid.

	Tänapäeval on internetis tegelikult kasutusel kümmekond tipptaseme domeene teenindavat nimeserverit, mis ~~sisaldavat~~ praktiliselt ühesuguseid andmeid esimese taseme domeenide kohta. St millistele tipptaseme nimeserveritele on millised esimese taseme domeenid delegeeritud.		Tänapäeval on internetis tegelikult kasutusel kümmekond tipptaseme domeene teenindavat nimeserverit, mis sisaldavad praktiliselt ühesuguseid andmeid esimese taseme domeenide kohta. St millistele tipptaseme nimeserveritele on millised esimese taseme domeenid delegeeritud.

	Domeenide delegeerimine omab lisaks nimeserverite koormuse jaotamisele veel kasutajate jaoks olulist hüve. Kuna domeenis kool. tegutsev koolimaja rahvas omab ise nimeserverit KOOLJAS, siis saavad nad seal kirjeldada domeeni kool. kuuluvad teise taseme ja allapoole jäävad domeeninimed ja delegatsioonid oma parema äranägemise järgi~~. Ning~~ tehtud sissekanded ja muudatused on ~~ilma pikemata~~ teada kogu internetis.		Domeenide delegeerimine omab lisaks nimeserverite koormuse jaotamisele veel kasutajate jaoks olulist hüve. Kuna domeenis kool. tegutsev koolimaja rahvas omab ise nimeserverit KOOLJAS, siis saavad nad seal kirjeldada domeeni kool. kuuluvad teise taseme ja allapoole jäävad domeeninimed ja delegatsioonid oma parema äranägemise järgi ning tehtud sissekanded ja muudatused on teada kogu internetis.

	Oluline on tähele panna, et üsna loomulik on, kui domeeni nimeserver kuulub samasse domeeni mida ta kirjeldab, aga mitte tingimata. Näites nimeserverite nimedena kasutatud JUURU, KOOLJAS ja AEDJAS rõhutavad, et ei ole tähtis millisesse domeeni nad ise kuuluvad.		Oluline on tähele panna, et üsna loomulik on kui domeeni nimeserver kuulub samasse domeeni, mida ta kirjeldab, aga mitte tingimata. Näites nimeserverite nimedena kasutatud JUURU, KOOLJAS ja AEDJAS rõhutavad, et ei ole tähtis millisesse domeeni nad ise kuuluvad.

	Üks ja sama nimeserver võib sisaldada andmeid sh delegatsioone paljude, ka erineva tasemega domeenide kohta.		Üks ja sama nimeserver võib sisaldada andmeid, sh delegatsioone paljude, ka erineva tasemega domeenide kohta.

	~~Nimeserveri~~ ise ei asu üksteise suhtes hierarhiliselt, küll aga tehtud domeenide delegatsioonid.		Nimeserverid ise ei asu üksteise suhtes hierarhiliselt, küll aga tehtud domeenide delegatsioonid.

	===Tsoonid===		===Tsoonid===

Triinu: /* Domeeninimede süsteemi korraldamine */

2007-01-08T09:33:33Z

Domeeninimede süsteemi korraldamine

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 8. jaanuar 2007, kell 09:33
13. rida:		13. rida:
	* Domeeninimede süsteemis tehtud andmete muudatuste sisseviimine oleks tülikas.		* Domeeninimede süsteemis tehtud andmete muudatuste sisseviimine oleks tülikas.

	Siiski, kuna arvuti käivitumisel ~~veel~~ ei pruugi olla ~~kättesaadav nimeserver~~, kuid mõned programmid soovivad lahendada nende jaoks olulisi nimesid, siis ka praegu kireldatakse vähesed nimed failid /etc/hosts. Tavaliselt localhost. ja masina enda nimi.		Siiski, kuna arvuti käivitumisel ei pruugi veel nimeserver kättesaadav olla, kuid mõned programmid soovivad lahendada nende jaoks olulisi nimesid, siis ka praegu kireldatakse vähesed nimed failid /etc/hosts. Tavaliselt localhost. ja masina enda nimi.

	Nimetatud puudusi leevendaks võrgust kättesaadava andmebaasi kasutamine, kus sisalduvad andmed kõikide domeeninimede kohta. Praktiliselt ongi tänapäeva nimesüsteem realiseeritud võrgus töötava andmebaasina, kuid selliselt, et kõiki andmeid ei püüta hoida mitte ühes arvutis töötavas andmebaasis, vaid andmebaasi sisu on jagatud paljude arvutite vahel. Selliselt töötavat andmebaasi nimetatakse hajusaks andmebaasiks ning kui andmebaas tegeleb konkreetselt domeeninimedega, siis nimetatakse vastavat programmi, vahel ka kogu arvutit domeeninimede serveriks ehk lühidalt nimeserveriks.		Nimetatud puudusi leevendaks võrgust kättesaadava andmebaasi kasutamine, kus sisalduvad andmed kõikide domeeninimede kohta. Praktiliselt ongi tänapäeva nimesüsteem realiseeritud võrgus töötava andmebaasina, kuid selliselt, et kõiki andmeid ei püüta hoida mitte ühes arvutis töötavas andmebaasis, vaid andmebaasi sisu on jagatud paljude arvutite vahel. Selliselt töötavat andmebaasi nimetatakse hajusaks andmebaasiks ning kui andmebaas tegeleb konkreetselt domeeninimedega, siis nimetatakse vastavat programmi, vahel ka kogu arvutit, domeeninimede serveriks ehk lühidalt nimeserveriks.

	Skeemil on kujutatud kliente, servereid ja hajusat domeeninimesüsteemi realiseerivaid nimeservereid		Skeemil on kujutatud kliente, servereid ja hajusat domeeninimesüsteemi realiseerivaid nimeservereid

Triinu: /* Domeeninimede süsteemi korraldamine */

2007-01-05T14:00:32Z

Domeeninimede süsteemi korraldamine

Jj – 16. november 2006, kell 23:20

2006-11-16T23:20:05Z

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 16. november 2006, kell 23:20
1. rida:		1. rida:
	~~'''Domeeninimede hajusandmebaas'''~~

	~~Domeeninimede süsteemi korraldamine~~
	~~Nimeserverite tööjaotus~~
	~~Tsoonid~~
	~~Nimeserverite tüübid~~
	~~Domeeninimede andmebaasi struktuur~~

	~~'''~~Domeeninimede süsteemi korraldamine~~'''~~		===Domeeninimede süsteemi korraldamine===

	Arvutitega seostatud nimede kasutamiseks on vaja kahte poolt		Arvutitega seostatud nimede kasutamiseks on vaja kahte poolt
61. rida:		55. rida:
	3. klient kasutab serveriga andmevahetuse loomiseks serveri IP aadressi		3. klient kasutab serveriga andmevahetuse loomiseks serveri IP aadressi

	~~'''~~Nimeserverite tööjaotus~~'''~~		===Nimeserverite tööjaotus===

	Domeeninimede süsteemi korraldamisel tuleb oskuslikult kasutada võimalust nimeserverite vahel koormust jagada. Olemasolevat tarkvara saab tööle seada ka selliselt, et kõikide klientide arvutites on neid teenindavaks nimeserveriks märgitud üks ja seesama nimeserver JUURU, mille andmebaasis on kirjeldatud kõik domeeninimed. Samuti võib tööle seada iga domeeninime jaoks oma nimeserveri, ilmselt pole kumbki äärmus efektiivne.		Domeeninimede süsteemi korraldamisel tuleb oskuslikult kasutada võimalust nimeserverite vahel koormust jagada. Olemasolevat tarkvara saab tööle seada ka selliselt, et kõikide klientide arvutites on neid teenindavaks nimeserveriks märgitud üks ja seesama nimeserver JUURU, mille andmebaasis on kirjeldatud kõik domeeninimed. Samuti võib tööle seada iga domeeninime jaoks oma nimeserveri, ilmselt pole kumbki äärmus efektiivne.
81. rida:		75. rida:
	Nimeserveri ise ei asu üksteise suhtes hierarhiliselt, küll aga tehtud domeenide delegatsioonid.		Nimeserveri ise ei asu üksteise suhtes hierarhiliselt, küll aga tehtud domeenide delegatsioonid.

	~~'''~~Tsoonid~~'''~~		===Tsoonid===

	Vajaduse tsooni mõiste järele tingib domeeninimede delegeerimine erinevate nimeserverite vahel.		Vajaduse tsooni mõiste järele tingib domeeninimede delegeerimine erinevate nimeserverite vahel.
91. rida:		85. rida:
	Tavaliselt hoiab nimeserver tsooni kohta käivaid andmeid tekstifailidena ja neid faile nimetatakse tsoonifailideks.		Tavaliselt hoiab nimeserver tsooni kohta käivaid andmeid tekstifailidena ja neid faile nimetatakse tsoonifailideks.

	~~'''~~Nimeserverite tüübid~~'''~~		===Nimeserverite tüübid===

	Kuna nimeserveri teenus on äärimisel oluline interneti toimimiseks, siis on kombeks domeeni delegeerimisel näidata ära vähemalt kaks erinevat nimesererit. Need nimeserverid peavad kirjeldama oma pädevusse antud nimesid ühesuguselt ja soovitavalt olema teineteisest interneti ja toite suhtes kaugel. Kui ühe serveriga otseselt või kaudselt (tervel korrusel on elektririke, või katkeb internetiühendus asutusega) midagi juhtunud, siis teine server jätkab klientide jaoks nimede lahendamist.		Kuna nimeserveri teenus on äärimisel oluline interneti toimimiseks, siis on kombeks domeeni delegeerimisel näidata ära vähemalt kaks erinevat nimesererit. Need nimeserverid peavad kirjeldama oma pädevusse antud nimesid ühesuguselt ja soovitavalt olema teineteisest interneti ja toite suhtes kaugel. Kui ühe serveriga otseselt või kaudselt (tervel korrusel on elektririke, või katkeb internetiühendus asutusega) midagi juhtunud, siis teine server jätkab klientide jaoks nimede lahendamist.
110. rida:		104. rida:
	* eluaeg (TTL - Time to Live) - aeg kui kaua vastava tsooni domeeninimed interneti vaheladudes säilitatakse		* eluaeg (TTL - Time to Live) - aeg kui kaua vastava tsooni domeeninimed interneti vaheladudes säilitatakse

	~~'''~~Domeeninimede andmebaasi struktuur~~'''~~		===Domeeninimede andmebaasi struktuur===

	Domeeninimede andmebaasis on muu abistava info hulgas kõige olulisemad kaks andmevälja: domeeninimi ning vastav IP aadress. Kusjuures nimele võib vastata ka mitu IP aadressi, samuti vastupidi. Seda võiks kujutada tableina		Domeeninimede andmebaasis on muu abistava info hulgas kõige olulisemad kaks andmevälja: domeeninimi ning vastav IP aadress. Kusjuures nimele võib vastata ka mitu IP aadressi, samuti vastupidi. Seda võiks kujutada tableina

Jj – 15. august 2006, kell 17:39

2006-08-15T17:39:01Z

Uus lehekülg

'''Domeeninimede hajusandmebaas'''

Domeeninimede süsteemi korraldamine
Nimeserverite tööjaotus
Tsoonid
Nimeserverite tüübid
Domeeninimede andmebaasi struktuur

'''Domeeninimede süsteemi korraldamine'''

Arvutitega seostatud nimede kasutamiseks on vaja kahte poolt

* andmebaasi, kus on kirjas domeeninimedega seotud info, näiteks IP number
* kliente, kes oskavad selle andmebaasiga suhtelda

Kõige primitiivsemal juhul saab kirjeldada domeeninimedega seotud andmed staatiliselt iga kliendi masina failisüsteemis ja vajadusel nime lahendada, kasutatakse seda faili. Sellist asjakorraldust interneti algusaegadel ka kasutati ja see toimis, kuid üldiselt tänapäevaseks kasutuseks see ei sobi:

* Domeeninimesid on palju, need tekstifailid muutuksid suureks ja seal otsimine nõuaks palju ressurssi.
* Domeeninimede süsteemis tehtud andmete muudatuste sisseviimine oleks tülikas.

Siiski, kuna arvuti käivitumisel veel ei pruugi olla kättesaadav nimeserver, kuid mõned programmid soovivad lahendada nende jaoks olulisi nimesid, siis ka praegu kireldatakse vähesed nimed failid /etc/hosts. Tavaliselt localhost. ja masina enda nimi.

Nimetatud puudusi leevendaks võrgust kättesaadava andmebaasi kasutamine, kus sisalduvad andmed kõikide domeeninimede kohta. Praktiliselt ongi tänapäeva nimesüsteem realiseeritud võrgus töötava andmebaasina, kuid selliselt, et kõiki andmeid ei püüta hoida mitte ühes arvutis töötavas andmebaasis, vaid andmebaasi sisu on jagatud paljude arvutite vahel. Selliselt töötavat andmebaasi nimetatkase hajusaks andmebaasiks ning kui andmebaas tegeleb konkreetselt domeeninimedega, siis nimetatakse vastavat programmi, vahel ka kogu arvutit domeeninimede serveriks ehk lühidalt nimeserveriks.

Skeemil on kujutatud kliente, servereid ja hajusat domeeninimesüsteemi realiseerivaid nimeservereid

192.168.2.2

gauss.matemaatika.raamatukogu.kool.
___
| |
|___|

klient 1
nimeserver KOOLJAS
___
nimeserver JUURU | |
___ |___|
| | nimeserver AEDJAS
|___| ___
| |
veebiserver ftp server klient 2 |___|
___ ___ ___
| | | | | |
|___| |___| |___|

sekretar.juhtkond.kool. tiik.aed. redis.peenar.aed.

192.168.2.5 192.168.1.3 192.168.1.4

Eeldusel, et arvutid on võrku ühendatud ning ruuting toimib ei tohiks olla suuri probleeme klientide omavahelisel või serveritega suhtlemisel, saab kasutada lihtsalt vastavaid IP aadresse.

Selleks, et kliendid saaksid pöörduda teineteise ja serverite poole kasutades nende domeeninimesed, tuleb klientarvuti konfiguratsioonis ära näidata teda nõus teenindama hakkava nimeserveri IP aadress.

Kokkuvõttes, kui kasutaja sisestab näiteks oma brauseri aadressireala nime sekretar.juhtkond.kool. läbitakse järgmised sammud

1. kliendi arvuti võtab ühendust konfiguratsioonis näidatud nimeserveriga ja küsib nimele sekretar.juhtkond.kool. vastavat IP aadressi
2. nimeserver teeb teiste nimeserverite abiga kindlaks küsitud nimele vastava IP aadressis ja saadab selle kliendile
3. klient kasutab serveriga andmevahetuse loomiseks serveri IP aadressi

'''Nimeserverite tööjaotus'''

Domeeninimede süsteemi korraldamisel tuleb oskuslikult kasutada võimalust nimeserverite vahel koormust jagada. Olemasolevat tarkvara saab tööle seada ka selliselt, et kõikide klientide arvutites on neid teenindavaks nimeserveriks märgitud üks ja seesama nimeserver JUURU, mille andmebaasis on kirjeldatud kõik domeeninimed. Samuti võib tööle seada iga domeeninime jaoks oma nimeserveri, ilmselt pole kumbki äärmus efektiivne.

Õigem oleks selline asjakorraldus, kuis igas nimeserveris on andmed teatud osa kohta nimeruumist. Nii näiteks teab koolimaja arvutitega seotud nimedest so domeenist kool. nimeserver KOOLJAS; ja aiaga seotud arvutite nimedest so domeenist aed. nimeserver AEDJAS. Öeldakse, et esimese taseme ehk tipptaseme domeenid kool. ja .aed. jaoks on vastavalt nimeserverid KOOLJAS ja AEDJAS esimese taseme ehk tipptaseme nimeserverid. Tipptaseme nimeserveris kirjeldatkse ära teise taseme domeeninimed.

Kogu nimesüsteemi seob tervikuks kokku erilises stataatuses nimeserver JUURU. Kuigi ta ei tea otseselt ise midagi domeenides kool. ega aed. sisalduvatest domeeninimedest, teab ta millise nimeserveri käest mis tipptaseme domeeni kuuluvaid nimesid küsida! Selliseid nimeservereid, kus on kirjeldatud esimese taseme domeenid nimetatakse juurnimeserveriks. Tavaliselt on juurnimeserverites vaid kirjas, millisele tipptaseme nimeserverile on pandud vastutus mõne esimese taseme domeeni eest.

Seesugune vastutuse edasiandmeine ehk domeenide delegeerimine võib jätkuda ka madama taseme domeenidega. Näiteks võiks tipptaseme domeeni kool. nimeserveris KOOLJAS omakorda näidata, millisele teise taseme nimeserverile on delegeeritud vastutus teise taseme domeeni raamatukogu.kool. eest. Ja tolles teise taseme nimeserveris kirjeldatakse kolmadna taseme domeeninimesid.

Tänapäeval on internetis tegelikult kasutusel kümmekond tipptaseme domeene teenindavat nimeserverit, mis sisaldavat praktiliselt ühesuguseid andmeid esimese taseme domeenide kohta. St millistele tipptaseme nimeserveritele on millised esimese taseme domeenid delegeeritud.

Domeenide delegeerimine omab lisaks nimeserverite koormuse jaotamisele veel kasutajate jaoks olulist hüve. Kuna domeenis kool. tegutsev koolimaja rahvas omab ise nimeserverit KOOLJAS, siis saavad nad seal kirjeldada domeeni kool. kuuluvad teise taseme ja allapoole jäävad domeeninimed ja delegatsioonid oma parema äranägemise järgi. Ning tehtud sissekanded ja muudatused on ilma pikemata teada kogu internetis.

Oluline on tähele panna, et üsna loomulik on, kui domeeni nimeserver kuulub samasse domeeni mida ta kirjeldab, aga mitte tingimata. Näites nimeserverite nimedena kasutatud JUURU, KOOLJAS ja AEDJAS rõhutavad, et ei ole tähtis millisesse domeeni nad ise kuuluvad.

Üks ja sama nimeserver võib sisaldada andmeid sh delegatsioone paljude, ka erineva tasemega domeenide kohta.

Nimeserveri ise ei asu üksteise suhtes hierarhiliselt, küll aga tehtud domeenide delegatsioonid.

'''Tsoonid'''

Vajaduse tsooni mõiste järele tingib domeeninimede delegeerimine erinevate nimeserverite vahel.

Kui nimeserverile on delgeeritud domeen, siis võivad kõik sellesse domeeni kuuluvad domeeninimed olla kirjeldatud selles nimeserveris. Aga kõnelalune nimeserver või osa talle delegeeritud domeeni alamdomeene ka ise edasi delegeerida, erijuhul ka iseendale. Tsooni moodustavad kõik need domeeni kuuluvad domeeninimed, mis ei kuulu omakorda edasi delegeeritud domeenidesse. Niisiis, kui nimeserver talle delegeeritud domeeni alamdomeene edasi ei delegeeri, siis langevad domeeni ja tsooni kuuluvad domeeninimed kokku.

Kui nimeserver vastutab mingi talle delegeeritud domeeni osa so tsooni eest, siis öeldakse, et ta on antud tsooni jaoks pädev. Üks ja sama nimeserver võib olla mitmete tsoonide jaoks pädev.

Tavaliselt hoiab nimeserver tsooni kohta käivaid andmeid tekstifailidena ja neid faile nimetatakse tsoonifailideks.

'''Nimeserverite tüübid'''

Kuna nimeserveri teenus on äärimisel oluline interneti toimimiseks, siis on kombeks domeeni delegeerimisel näidata ära vähemalt kaks erinevat nimesererit. Need nimeserverid peavad kirjeldama oma pädevusse antud nimesid ühesuguselt ja soovitavalt olema teineteisest interneti ja toite suhtes kaugel. Kui ühe serveriga otseselt või kaudselt (tervel korrusel on elektririke, või katkeb internetiühendus asutusega) midagi juhtunud, siis teine server jätkab klientide jaoks nimede lahendamist.

Kuna käsitsi on ebamugav nimeservereid sünkroonis hoida, siis on mõeldud välja tehnika, mis teeb seda automaatselt. Nimelt, tsooni primaarne nimeserver saab tsooni kohta käivad andmed tekstifailist, kuid tsooni sekundaarne nimeserver kopeerib neid endale primaarse nimeserveri käest üle võrgu.

Kliendi joaks kes tahab nimele vastavat IP aadressi teada on nad mõlemad samahead nind ühtviisi pädevad kõnealuse tsooni suhtes.

Seda milline arvuti on primaarne nimeserver määratakse tsoonifailis SOA (Start of Authority) kirjega. Seal määratakse ka kui tihti primaarne ja sekundaarne nimeserver omavahel suhtelevad. SOA kirje - sisaldab järgmisi tsooni jaoks olulisi andmeid:

* domeeni nimi
* domeeni primaarse nimeserveri nimi
* domeeni eest vastutava kontaktisiku epostiaadress
* seerianumber näitab, kas tsoonis on vahepeal tehtud muudatusi; seda tuleb muudatuste kehtestumiseks iga kord suurendada
* varskendusperiood (refresh) - määrab kui tihti sekundaarne nimeserver kopeerib andmeb primaarselt
* korduskatseperiood (retry) - kui korraline andmete kopeerimine ei õnnestunud, siis näidatud ajavahemiku järel uuesti proovida
* parim möödas (expire) - kui sekundaarselt nimeserveril ei õnnestunud andmeid uuendada, siis näidatud ajavahemiku möödudes viimasest värskendusest ei pea sekundaarne end kõnesoleva tsooni suhtes pädevaks
* eluaeg (TTL - Time to Live) - aeg kui kaua vastava tsooni domeeninimed interneti vaheladudes säilitatakse

'''Domeeninimede andmebaasi struktuur'''

Domeeninimede andmebaasis on muu abistava info hulgas kõige olulisemad kaks andmevälja: domeeninimi ning vastav IP aadress. Kusjuures nimele võib vastata ka mitu IP aadressi, samuti vastupidi. Seda võiks kujutada tableina

domeeninimi IP aadress
tac.ee. 193.40.13.130
ilm.tac.ee. 193.40.13.146
tlk.tac.ee. 193.40.13.129

Kliendid võiksid seda andmebaasi ilma pikemata kasutama hakata: leida domeeninimele vastav IP aadress või IP aadressile vastav domeeninimi.

Vastavalt nimetatakse neid domeeninimede päri- ja pöördteisendusteks. Tavaliselt mõeldakse domeeninime teisendusest kõneldes päriteisendust, mis tähendab, domeeninimele vastava IP aadressi leidmist. Pöördteisendust nimetatakse ka reversteisenduseks, mis tähendab IP aadressile vastava domeeninime leidmist.

Siinjuures tuleb praktiliselt arvestada kahte asjaolu:

* Nagu teada, muutub andmebaasist pärginute tegemine oluliselt kiiremaks, kui andmebaas on otsingu tingumuses oleva välja järgi indekseeritud. Samas on andmebaasi indekseerimine 'kallis' tegevus, muidu võiks andmebaasid olla kõikide väljade järgi indekseeritud.
* Oleks hea kui algoritmiliselt oleksid päri-ja pöördteisendused ühesugused.

Seepärast mõeldi välja kavalus ja lepiti kokku hakata kasutama pöördteisenduste jaoks sarnaselt domeeninimede nimepuule ainult selleks otstarbeks reserveeritud in-addr.arpa. domeeni nimepuud.

See nimepuu asetub domeeninimede ruumis juurele domeeninime in-addr.arpa. alla. in-addr.arpa. domeeni nimeseid moodutatakse kindla reegli alusel, vastava IP aadressi kirjutatakse tagurpidi in-addr.arpa. ette. Näiteks IP aadressile 193.40.13.130 vastab in-addr.arpa. nimepuus domeeninimi 130.13.40.193.in-addr.arpa.

Võttes seda arvesse tuleks kujutada domeeninimede andmebaasi seesuguse tabelina:

domeeninimi A PTR
tac.ee. 193.40.13.130 N/A
ilm.tac.ee. 193.40.13.146 N/A
tlk.tac.ee. 193.40.13.129 N/A
130.13.40.193.in-addr.arpa. N/A tac.ee.
146.13.40.193.in-addr.arpa. N/A ilm.tac.ee.
129.13.40.193.in-addr.arpa. N/A tlk.tac.ee.

kus

* domeeninimi
* A - domeeninimele vastav IP aadress
* PTR - in-addr.arpa. domeenis IP aadressist moodustatud in-addr.arpa. domeeninimele vastav IP aadress

Niisiis, nimeserverites kirjeldatud in-addr.arpa. domeeni domeeninimed, mida kasutatakse IP aadressile vastava 'päris' domeeninime leidmiseks kirjeldada sarnaselt 'päris' domeeninimedele.

Tavaliselt kasutavad andmebaasid indekseerimisel kahendpuid. Näiteks domeeninimele ilm.tac.ee vastava aadressi leidmiseks alustatakse kõnealuse nime paremast äärest ning hakatakse liikuma vasakule, kuni indeksist leitakse õige nimi. Seejärel saab andmebaasist järele vaadata millisele kirjele see indeks viitab. Sarnaselt, otsides IP aadressile 193.40.13.129 vastavat domeeninime, moodustatakse esmalt sellele aadressile vastav in-addr.arpa. domeeni domeeninimi so 129.13.40.193.in-addr.arpa. ning hakatakse taas seda andmebaasi samast indeksist otsima.

Korrektselt hooldatud domeenis on kirjeldatud kooskõlaliselt nii päri-kui pöördteisendused.

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 5. jaanuar 2007, kell 14:00
5. rida:		5. rida:
	Arvutitega seostatud nimede kasutamiseks on vaja kahte poolt		Arvutitega seostatud nimede kasutamiseks on vaja kahte poolt

	* andmebaasi, kus on kirjas domeeninimedega seotud info, näiteks IP number		* andmebaasi, kus on kirjas domeeninimedega seotud info, näiteks IP-number
	* kliente, kes oskavad selle andmebaasiga ~~suhtelda~~		* kliente, kes oskavad selle andmebaasiga suhelda

	Kõige primitiivsemal juhul saab kirjeldada domeeninimedega seotud andmed staatiliselt iga kliendi masina failisüsteemis ja vajadusel nime ~~lahendada,~~ kasutatakse seda faili. Sellist asjakorraldust interneti algusaegadel ka kasutati ja see toimis, kuid üldiselt tänapäevaseks kasutuseks see ei sobi:		Kõige primitiivsemal juhul saab kirjeldada domeeninimedega seotud andmed staatiliselt iga kliendi masina failisüsteemis ja vajadusel nime lahendamiseks kasutatakse seda faili. Sellist asjakorraldust interneti algusaegadel ka kasutati ja see toimis, kuid üldiselt tänapäevaseks kasutuseks see ei sobi:

	* Domeeninimesid on palju, need tekstifailid muutuksid suureks ja seal otsimine nõuaks palju ressurssi.		* Domeeninimesid on palju, need tekstifailid muutuksid suureks ja seal otsimine nõuaks palju ressurssi.
15. rida:		15. rida:
	Siiski, kuna arvuti käivitumisel veel ei pruugi olla kättesaadav nimeserver, kuid mõned programmid soovivad lahendada nende jaoks olulisi nimesid, siis ka praegu kireldatakse vähesed nimed failid /etc/hosts. Tavaliselt localhost. ja masina enda nimi.		Siiski, kuna arvuti käivitumisel veel ei pruugi olla kättesaadav nimeserver, kuid mõned programmid soovivad lahendada nende jaoks olulisi nimesid, siis ka praegu kireldatakse vähesed nimed failid /etc/hosts. Tavaliselt localhost. ja masina enda nimi.

	Nimetatud puudusi leevendaks võrgust kättesaadava andmebaasi kasutamine, kus sisalduvad andmed kõikide domeeninimede kohta. Praktiliselt ongi tänapäeva nimesüsteem realiseeritud võrgus töötava andmebaasina, kuid selliselt, et kõiki andmeid ei püüta hoida mitte ühes arvutis töötavas andmebaasis, vaid andmebaasi sisu on jagatud paljude arvutite vahel. Selliselt töötavat andmebaasi ~~nimetatkase~~ hajusaks andmebaasiks ning kui andmebaas tegeleb konkreetselt domeeninimedega, siis nimetatakse vastavat programmi, vahel ka kogu arvutit domeeninimede serveriks ehk lühidalt nimeserveriks.		Nimetatud puudusi leevendaks võrgust kättesaadava andmebaasi kasutamine, kus sisalduvad andmed kõikide domeeninimede kohta. Praktiliselt ongi tänapäeva nimesüsteem realiseeritud võrgus töötava andmebaasina, kuid selliselt, et kõiki andmeid ei püüta hoida mitte ühes arvutis töötavas andmebaasis, vaid andmebaasi sisu on jagatud paljude arvutite vahel. Selliselt töötavat andmebaasi nimetatakse hajusaks andmebaasiks ning kui andmebaas tegeleb konkreetselt domeeninimedega, siis nimetatakse vastavat programmi, vahel ka kogu arvutit domeeninimede serveriks ehk lühidalt nimeserveriks.

	Skeemil on kujutatud kliente, servereid ja hajusat domeeninimesüsteemi realiseerivaid nimeservereid		Skeemil on kujutatud kliente, servereid ja hajusat domeeninimesüsteemi realiseerivaid nimeservereid
45. rida:		45. rida:


	Eeldusel, et arvutid on võrku ühendatud ning ruuting toimib ei tohiks olla suuri probleeme klientide omavahelisel või serveritega suhtlemisel~~, saab~~ kasutada lihtsalt vastavaid IP aadresse.		Eeldusel, et arvutid on võrku ühendatud ning ruuting toimib, ei tohiks olla suuri probleeme klientide omavahelisel või serveritega suhtlemisel. Saab kasutada lihtsalt vastavaid IP-aadresse.

	Selleks, et kliendid saaksid pöörduda teineteise ja serverite poole kasutades nende domeeninimesed, tuleb klientarvuti konfiguratsioonis ära näidata teda nõus teenindama hakkava nimeserveri IP aadress.		Selleks, et kliendid saaksid pöörduda teineteise ja serverite poole, kasutades nende domeeninimesed, tuleb klientarvuti konfiguratsioonis ära näidata teda nõus teenindama hakkava nimeserveri IP-aadress.

	Kokkuvõttes, kui kasutaja sisestab näiteks oma brauseri ~~aadressireala~~ nime sekretar.juhtkond.kool. läbitakse järgmised sammud		Kokkuvõttes, kui kasutaja sisestab näiteks oma brauseri aadressireale nime sekretar.juhtkond.kool., läbitakse järgmised sammud:

	1. kliendi arvuti võtab ühendust konfiguratsioonis näidatud nimeserveriga ja küsib nimele sekretar.juhtkond.kool. vastavat IP aadressi		1. kliendi arvuti võtab ühendust konfiguratsioonis näidatud nimeserveriga ja küsib nimele sekretar.juhtkond.kool. vastavat IP-aadressi
	2. nimeserver teeb teiste nimeserverite abiga kindlaks küsitud nimele vastava IP ~~aadressis~~ ja saadab selle kliendile		2. nimeserver teeb teiste nimeserverite abiga kindlaks küsitud nimele vastava IP-aadressi ja saadab selle kliendile
	3. klient kasutab serveriga andmevahetuse loomiseks serveri IP aadressi		3. klient kasutab serveriga andmevahetuse loomiseks serveri IP-aadressi.

	===Nimeserverite tööjaotus===		===Nimeserverite tööjaotus===