CVS hoidla kasutamine Linuxiga - Redigeerimiste ajalugu

Imre: Lehekülg "Projekti alustamine" teisaldatud pealkirja "CVS hoidla kasutamine Linuxiga" alla

2009-07-21T19:45:08Z

Lehekülg "Projekti alustamine" teisaldatud pealkirja "CVS hoidla kasutamine Linuxiga" alla

←Vanem redaktsioon	Redaktsioon: 21. juuli 2009, kell 19:45
(Erinevus puudub)

Imre: /* Kasutajate tekitamine */

2009-03-13T14:15:29Z

Kasutajate tekitamine

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 13. märts 2009, kell 14:15
84. rida:		84. rida:
	kus:		kus:

	* cvsikasutajanimi - kasutajanimi, mida kasutatakse CVSi serverisse sisselogimisel ja mida kasutab CVS näiteks oma logides		* cvsikasutajanimi - kasutajanimi, mida kasutatakse CVSi serverisse sisselogimisel ja mida kasutab CVS näiteks oma logides
	* crypt()parool - krüptitud parool ASCII kujul, sarnaselt /etc/passwd DESi variandile		* crypt()parool - krüptitud parool ASCII kujul, sarnaselt /etc/passwd DESi variandile
	* vastavunixikasutajanimi - kui see väli eksisteerib, siis ei pruugi cvsikasutaja olla hoidla masina UNIXi kasutaja; vastava CVSi kasutaja toimingud		* vastavunixikasutajanimi - kui see väli eksisteerib, siis ei pruugi cvsikasutaja olla hoidla masina UNIXi kasutaja; vastava CVSi kasutaja toimingud sooritataks hoidla masinas vasatavaunixikasutaja õigustes
	sooritataks hoidla masinas vasatavaunixikasutaja õigustes

	Näiteks CVSi paroolifail, mis kirjeldab CVSi kasutajad mart ja laa, kes on hoidla masina UNIXi kasutaja ning CVSi kasutaja priit kes ei ole		Näiteks CVSi paroolifail, mis kirjeldab CVSi kasutajad mart ja laa, kes on hoidla masina UNIXi kasutaja ning CVSi kasutaja priit kes ei ole

Imre: /* Projekti alustamine */

2009-03-13T14:14:47Z

Projekti alustamine

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 13. märts 2009, kell 14:14
35. rida:		35. rida:
	antud korralduses näitab:		antud korralduses näitab:

	* -d Hoidla asukoht		* -d Hoidla asukoht
	* import Tegu on failide esialgse hoidlasse sisestamisega; selleks otstarbeks parameetrit import enamasti kasutatakse		* import Tegu on failide esialgse hoidlasse sisestamisega; selleks otstarbeks parameetrit import enamasti kasutatakse
	* -m "kommentaar" Kommentaar (kui seda ei anna, avaneb vahepeal tekstiredaktor ja teilt küsitakse seda)		* -m "kommentaar" Kommentaar (kui seda ei anna, avaneb vahepeal tekstiredaktor ja teilt küsitakse seda)
	* Hoidlasse tekitatakse kõnealune projekt kataloogi energia alla; 'eneriga'-t tuleb ka edaspidi kasutada sellele projektile viitamiseks		* Hoidlasse tekitatakse kõnealune projekt kataloogi energia alla; 'eneriga'-t tuleb ka edaspidi kasutada sellele projektile viitamiseks
	* vt ja rt on vastavalt vendor tag ja release tag, mille olemasolu pole hoidla kasutamisel praktiliselt oluline		* vt ja rt on vastavalt vendor tag ja release tag, mille olemasolu pole hoidla kasutamisel praktiliselt oluline

	Peale käsu sisestamist antakse teada, millised failid ja kataloogid hoidlasse tekitati ja kas see õnnestus. Praktiline on käsu väljund püüda kinni UNIXi programmiga 'tee', et seda hiljem uurida. Rea alguses olev täht viitab:		Peale käsu sisestamist antakse teada, millised failid ja kataloogid hoidlasse tekitati ja kas see õnnestus. Praktiline on käsu väljund püüda kinni UNIXi programmiga 'tee', et seda hiljem uurida. Rea alguses olev täht viitab:

	* N - hoidlasse lisati fail, mida seal enne ei olnud		* N - hoidlasse lisati fail, mida seal enne ei olnud
	* L - fail, mida impordite, on sümboolne link ja neid CVS veel ei toeta		* L - fail, mida impordite, on sümboolne link ja neid CVS veel ei toeta

	Peale projekti versioonikontrolli alla viimist tekib hoidlasse vastav kataloog, antud juhul energia.		Peale projekti versioonikontrolli alla viimist tekib hoidlasse vastav kataloog, antud juhul energia.

Triinu: /* Mitme hoidla kasutamine */

2007-01-16T09:50:17Z

Mitme hoidla kasutamine

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 16. jaanuar 2007, kell 09:50
110. rida:		110. rida:
	===Mitme hoidla kasutamine===		===Mitme hoidla kasutamine===

	Soovides kasutada versioonikontrolli paindlikumalt ning sisulistele projektidele anda suurem iseseisvus, saab moodustada ka ühte masinasse mitu hoidlat, mida saavad kasutajad korraga tarvitada. Kui traditsiooniliselt seostatakse hoidla all olevad alamkataloogid projektiga, siis selles punktis ~~seostama~~ hoidla projektiga ning hoidla alla tehtud katalooge käsitleme alamprojektidena või suurema projekti osadena. Kataloogi, kus hoidlad asuvad võiks nimetada superhoidlaks.		Soovides kasutada versioonikontrolli paindlikumalt ning sisulistele projektidele anda suurem iseseisvus, saab moodustada ka ühte masinasse mitu hoidlat, mida saavad kasutajad korraga tarvitada. Kui traditsiooniliselt seostatakse hoidla all olevad alamkataloogid projektiga, siis selles punktis seostame hoidla projektiga ning hoidla alla tehtud katalooge käsitleme alamprojektidena või suurema projekti osadena. Kataloogi, kus hoidlad asuvad, võiks nimetada superhoidlaks.

	Mitme hoidla kasutamiseks ~~moodustaga~~ mitu hoidlat tavapärasel viisil, ning /etc/inetd.conf failis näidake korduvalt parameetri --allow-root kasutamisega vastavate kataloogide asukohad. Mitmete hoidlate puhul võib saada takistuseks, et inetd.conf faili maksimaalne lubatud reapikkus. Sellest saab mööda kasutades abiskripti /etc/hoidlad		Mitme hoidla kasutamiseks moodustage mitu hoidlat tavapärasel viisil, ning /etc/inetd.conf failis näidake korduvalt parameetri --allow-root kasutamisega vastavate kataloogide asukohad. Mitmete hoidlate puhul võib saada takistuseks, et inetd.conf faili maksimaalne lubatud reapikkus. Sellest saab mööda kasutades abiskripti /etc/hoidlad

	#!/bin/sh		#!/bin/sh
130. rida:		130. rida:

	* Kasutatakse superhoidlat ehk mitut hoidlat, iga hoidlat käsitletakse sisuliselt projektina. Neile vastavad kataloogid asuvad kataloogis /home/shoidla		* Kasutatakse superhoidlat ehk mitut hoidlat, iga hoidlat käsitletakse sisuliselt projektina. Neile vastavad kataloogid asuvad kataloogis /home/shoidla
	* Ligipääs kõigile ~~versioonikontrolliall~~ olevatele failidele UNIXi masina seest ja väljast CVSi vahenditega on kontrolli all.		* Ligipääs kõigile versioonikontrolli all olevatele failidele UNIXi masina seest ja väljast CVSi vahenditega on kontrolli all.
	* ~~Igal~~ hoidlaga on seostatud üks hoidla administraator, kes saab ainsana muuta oma hoidla paroolifaili sisu ning kokkuvõttes kontrollida kes hoidlale ligi saab.		* Iga hoidlaga on seostatud üks hoidla administraator, kes saab ainsana muuta oma hoidla paroolifaili sisu ning kokkuvõttes kontrollida, kes hoidlale
	* Reeglina ei saa ühe hoidla kasutajad sh administraator pääseda ligi teistele hoidlatele~~. Ei~~ CVS vahenditega ega UNIXi süsteemi seest.		ligi saab.
	* Kõik ~~versioonikontrolliall~~ olevad failid kuuluvad UNIXi kasutajale cvs grupiga cvs va konfiguratsioonifailid.		* Reeglina ei saa ühe hoidla kasutajad, sh administraator, pääseda ligi teistele hoidlatele ei CVS vahenditega ega UNIXi süsteemi seest.
			* Kõik versioonikontrolli all olevad failid kuuluvad UNIXi kasutajale cvs grupiga cvs, va konfiguratsioonifailid.
	* Kõik hoidla tavakasutajad on CVSi kasutajad ning ei ole UNIXi süsteemi kasutajad. Nemad kasutavad CVSi hoidlaid vaid pserveri vahendusel.		* Kõik hoidla tavakasutajad on CVSi kasutajad ning ei ole UNIXi süsteemi kasutajad. Nemad kasutavad CVSi hoidlaid vaid pserveri vahendusel.
	* Kõik ühe hoidla kasutajad saavad ligi kõigile hoidla failidele so mõnede hoidla kasutajate eest ei saa teha kättesaamatuks teatud hoidlas olevaid alamprojekte.		* Kõik ühe hoidla kasutajad saavad ligi kõigile hoidla failidele, so mõnede hoidla kasutajate eest ei saa teha kättesaamatuks teatud hoidlas olevaid
			alamprojekte.

	Looge süsteemi kasutaja cvs grupiga cvs. Selle kasutaja kodukataloog või selle olemasolu pole tähtis.		Looge süsteemi kasutaja cvs grupiga cvs. Selle kasutaja kodukataloog või selle olemasolu pole tähtis.

	Näiteks ~~tekitama~~ neli hoidlat so projekti: laul, naer, nutt, valu ning samanimeliste kasutaja - ja grupinimedega hoidlate administraatoritele vastavad UNIXi kasutajad. Tagamaks nimetatud tingimuste rahuldamist tuleb luua järmine kataloogistruktuur		Näiteks tekitame neli hoidlat, so projekti: laul, naer, nutt, valu ning samanimeliste kasutaja- ja grupinimedega hoidlate administraatoritele vastavad UNIXi kasutajad. Tagamaks nimetatud tingimuste rahuldamist, tuleb luua järmine kataloogistruktuur

	/home/shoidla /laul /CVSROOT /passwd		/home/shoidla /laul /CVSROOT /passwd
156. rida:		158. rida:
	.........		.........

	Kuna CVSi kasutajate ligipääsu kontrollib pserver ja see on nende ainuke võimalus hoidlas olevatele failidele ligi pääseda, siis saavad hoidlale ligi vaid selleks autoriseeritud kasutajad. Eeldusel, et süsteemi UNIXi kasutajad ei kuulu ühtegi projektinimelisse gruppi puudub neil ligipääs hoidla failidele. Ainsad süsteemi kasutajad kellel on õigus UNIXi süsteemi poolt hoidlasse siseneda on hoidlate administraatorid ning nad pääsevad vaid oma hoidla juurde~~. Selleks~~, et redigeerida CVSROOT/passwd faili. Konfiguratsioonifailide muutmiseks kasutavad nad CVSi klienti administraatori kasutajana üle kauge kooriku tegutsevad nad hoidlas administraatori õigustes.		Kuna CVSi kasutajate ligipääsu kontrollib pserver ja see on nende ainuke võimalus hoidlas olevatele failidele ligi pääseda, siis saavad hoidlale ligi vaid selleks autoriseeritud kasutajad. Eeldusel, et süsteemi UNIXi kasutajad ei kuulu ühtegi projektinimelisse gruppi, puudub neil ligipääs hoidla failidele. Ainsad süsteemi kasutajad, kellel on õigus UNIXi süsteemi poolt hoidlasse siseneda, on hoidlate administraatorid ning nad pääsevad vaid oma hoidla juurde selleks, et redigeerida CVSROOT/passwd faili. Konfiguratsioonifailide muutmiseks kasutavad nad CVSi klienti, administraatori kasutajana üle kauge kooriku tegutsevad nad hoidlas administraatori õigustes.

	Kirjeldatud kataloogistruktuuri moodustab skript, see tuleb käivitada süsteemi juurkasutaja õigustes.		Kirjeldatud kataloogistruktuuri moodustab skript, see tuleb käivitada süsteemi juurkasutaja õigustes.
178. rida:		180. rida:
	done		done

	Seejärel tuleb iga hoidla administraatoril tekitada oma hoidla kasutajad redigeerides CVSROOT/passwd faili. Näiteks projektil laul on kolm kasutajat: rahvalaul, lorilaul, serenaad. Sel juhul tuleb tekitada selline paroolifail		Seejärel tuleb iga hoidla administraatoril tekitada oma hoidla kasutajad, redigeerides CVSROOT/passwd faili. Näiteks projektil laul on kolm kasutajat: rahvalaul, lorilaul, serenaad. Sel juhul tuleb tekitada selline paroolifail

	rahvalaul:parool:cvs		rahvalaul:parool:cvs
184. rida:		186. rida:
	serenaad:parool:cvs		serenaad:parool:cvs

	Edasi saavad need kasutajad oma hoidlasse projekte importida ~~tavapäraselt~~ moel ning jätkata hoidla rutiinset kasutamist.		Edasi saavad need kasutajad oma hoidlasse projekte importida tavapärasel moel ning jätkata hoidla rutiinset kasutamist.

	© EENet 2000		© EENet 2000

Triinu: /* Kasutajate tekitamine */

2007-01-16T09:43:01Z

Kasutajate tekitamine

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 16. jaanuar 2007, kell 09:43
106. rida:		106. rida:
	Kui CVSi hoidla konfiguratsioonifaile saab ja tuleb muuta, tehes vastava mooduli CVSROOT väljavõtte ning peale muutusi sissekande, siis paroolifaili tuleb muuta vahetult.		Kui CVSi hoidla konfiguratsioonifaile saab ja tuleb muuta, tehes vastava mooduli CVSROOT väljavõtte ning peale muutusi sissekande, siis paroolifaili tuleb muuta vahetult.

	CVSi saab kasutada koos Kerberos IV 'ga, mis teeb pserveri kasutamise turvalisemaks. Lisaks on olmas CVSi paigad, cvsauth, mis väidetavalt võimaldab krüpteerida kogu andmevahetuse kliendi ja serveri vahel, ~~kaasaarvatud~~ kasutaja autentimine.		CVSi saab kasutada koos Kerberos IV 'ga, mis teeb pserveri kasutamise turvalisemaks. Lisaks on olmas CVSi paigad, cvsauth, mis väidetavalt võimaldab krüpteerida kogu andmevahetuse kliendi ja serveri vahel, kaasa arvatud kasutaja autentimine.

	===Mitme hoidla kasutamine===		===Mitme hoidla kasutamine===

Triinu: /* Kasutajate tekitamine */

2007-01-16T09:42:08Z

Kasutajate tekitamine

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 16. jaanuar 2007, kell 09:42
78. rida:		78. rida:
	===Kasutajate tekitamine===		===Kasutajate tekitamine===

	Looge kasutajate paroolifail, näiteks /home/priit/repo/CVSROOT/passwd, mille sisu on järgmise struktuuriga, ~~elemete~~ eraldab koolon (:)		Looge kasutajate paroolifail, näiteks /home/priit/repo/CVSROOT/passwd, mille sisu on järgmise struktuuriga, elemente eraldab koolon (:)

	cvsikasutajanimi:crypt()parool[:vastavunixikasutajanimi]		cvsikasutajanimi:crypt()parool[:vastavunixikasutajanimi]
86. rida:		86. rida:
	* cvsikasutajanimi - kasutajanimi, mida kasutatakse CVSi serverisse sisselogimisel ja mida kasutab CVS näiteks oma logides		* cvsikasutajanimi - kasutajanimi, mida kasutatakse CVSi serverisse sisselogimisel ja mida kasutab CVS näiteks oma logides
	* crypt()parool - krüptitud parool ASCII kujul, sarnaselt /etc/passwd DESi variandile		* crypt()parool - krüptitud parool ASCII kujul, sarnaselt /etc/passwd DESi variandile
	* vastavunixikasutajanimi - kui see väli ~~ekisteerib~~, siis ei pruugi cvsikasutaja olla hoidla masina UNIXi kasutaja; vastava CVSi kasutaja toimingud sooritataks hoidla masinas vasatavaunixikasutaja õigustes		* vastavunixikasutajanimi - kui see väli eksisteerib, siis ei pruugi cvsikasutaja olla hoidla masina UNIXi kasutaja; vastava CVSi kasutaja toimingud
			sooritataks hoidla masinas vasatavaunixikasutaja õigustes

	Näiteks CVSi paroolifail, mis kirjeldab CVSi kasutajad mart ja laa, kes on hoidla masina UNIXi kasutaja ning CVSi kasutaja priit kes ei ole		Näiteks CVSi paroolifail, mis kirjeldab CVSi kasutajad mart ja laa, kes on hoidla masina UNIXi kasutaja ning CVSi kasutaja priit kes ei ole
94. rida:		95. rida:
	laa:A.xNgPhjTRGhi:cvs		laa:A.xNgPhjTRGhi:cvs

	Pange tähele, et kui kasutaja laa pöördub CVSi hoidla pööle kasutades pserverit, siis toimetab ta seal kasutaja cvs õigustes. Kui ta pöördub aga hoidla pööle kasutades kauget koorikut, siis UNIXi kasutajana laa. Lisaks võib ~~laal tekkitada~~ täiendavad võimalused hoidla kataloogi liikumiseks, kui ta logib end süsteemi sisse ja ei kasutagi CVSi klienti. Turvalise hoidla tekitamisel peab neid asjaolusid arvesse võtma ja valima olukorrale sobiva lahenduse.		Pange tähele, et kui kasutaja laa pöördub CVSi hoidla pööle kasutades pserverit, siis toimetab ta seal kasutaja cvs õigustes. Kui ta pöördub aga hoidla pööle kasutades kauget koorikut, siis UNIXi kasutajana laa. Lisaks võib laa tekitada täiendavad võimalused hoidla kataloogi liikumiseks, kui ta logib end süsteemi sisse ja ei kasutagi CVSi klienti. Turvalise hoidla tekitamisel peab neid asjaolusid arvesse võtma ja valima olukorrale sobiva lahenduse.

	CVS saadab paroole üle võrgu avatud tekstina. Apache veebiserveriga tuleb kaasa programm htpasswd, mis sobib ASCII vormis krüptitud paroolide moodustamiseks, näiteks		CVS saadab paroole üle võrgu avatud tekstina. Apache veebiserveriga tuleb kaasa programm htpasswd, mis sobib ASCII vormis krüptitud paroolide moodustamiseks, näiteks
103. rida:		104. rida:
	Veenduge, et paroolifailil on sobivad failiõigused.		Veenduge, et paroolifailil on sobivad failiõigused.

	Kui CVSi hoidla konfiguratsioonifaile saab ja tuleb muuta tehes vastava mooduli CVSROOT väljavõtte ning peale muutusi sissekande, siis paroolifaili tuleb muuta vahetult.		Kui CVSi hoidla konfiguratsioonifaile saab ja tuleb muuta, tehes vastava mooduli CVSROOT väljavõtte ning peale muutusi sissekande, siis paroolifaili tuleb muuta vahetult.

	CVSi saab kasutada koos Kerberos IV 'ga, mis teeb pserveri kasutamise turvalisemaks. Lisaks on olmas CVSi paigad, cvsauth, mis väidetavalt võimaldab krüpteerida kogu andmevahetuse kliendi ja serveri vahel, kaasaarvatud kasutaja autentimine.		CVSi saab kasutada koos Kerberos IV 'ga, mis teeb pserveri kasutamise turvalisemaks. Lisaks on olmas CVSi paigad, cvsauth, mis väidetavalt võimaldab krüpteerida kogu andmevahetuse kliendi ja serveri vahel, kaasaarvatud kasutaja autentimine.

Triinu: /* CVSi serveri konfigureerimine */

2007-01-16T09:39:22Z

CVSi serveri konfigureerimine

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 16. jaanuar 2007, kell 09:39
74. rida:		74. rida:
	ja kirjutage faili /etc/inetd.conf arvu 2401 asemele 'pserver'.		ja kirjutage faili /etc/inetd.conf arvu 2401 asemele 'pserver'.

	Kui te soovite CVSi kasutada tavakasutaja õigustes, mis on tõenäoliselt turvalisem, siis asendage kasutaja nime element root eeltoodud reas selle kasutaja nimega. Tüüpiliselt tehaks sel juhul süsteemi spetsiaalne kasutaja, näiteks cvs grupiga cvs. ~~Avestage~~, et kuna CVS töötab sel juhul kasutaja cvs õigustes, siis saab ta toimetada hoidlas nii nagu UNIXi kasutaja cvs seda teha saab.		Kui te soovite CVSi kasutada tavakasutaja õigustes, mis on tõenäoliselt turvalisem, siis asendage kasutaja nime element root eeltoodud reas selle kasutaja nimega. Tüüpiliselt tehaks sel juhul süsteemi spetsiaalne kasutaja, näiteks cvs grupiga cvs. Arvestage, et kuna CVS töötab sel juhul kasutaja cvs õigustes, siis saab ta toimetada hoidlas nii nagu UNIXi kasutaja cvs seda teha saab.

	===Kasutajate tekitamine===		===Kasutajate tekitamine===

Triinu: /* Hoidlale ja projektidele ligipääsu kontrollimine */

2007-01-16T09:37:57Z

Hoidlale ja projektidele ligipääsu kontrollimine

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 16. jaanuar 2007, kell 09:37
50. rida:		50. rida:
	===Hoidlale ja projektidele ligipääsu kontrollimine===		===Hoidlale ja projektidele ligipääsu kontrollimine===

	Kasutaja tegutseb alati hoidlas mingi selle süsteemi kasutaja ja grupi õigustes kus hoidla asub. Kasutaja loodud failid tekivad tema kasutaja ja grupiga. Sarnaselt, kasutajal on õigus lugeda, muuta, luua ja eemaldada ainult neid faile, millele tal UNIXi kasutajana õigus on. Lisaks peab kasutajal olema õigus näiteks kirjutada CVSi hoidla logisse faili CVSROOT/history.		Kasutaja tegutseb alati hoidlas mingi selle süsteemi kasutaja ja grupi õigustes, kus hoidla asub. Kasutaja loodud failid tekivad tema kasutaja ja grupiga. Sarnaselt, kasutajal on õigus lugeda, muuta, luua ja eemaldada ainult neid faile, millele tal UNIXi kasutajana õigus on. Lisaks peab kasutajal olema õigus näiteks kirjutada CVSi hoidla logisse faili CVSROOT/history.

	Traditsiooniliselt soovitatakse hoidla ja selle projektidele ligipääsu kontrollida seades hoidla ja projekti kataloogidele sobivad loabitid ning võimalusel ka UNIXi kasutajad-grupid. Arusaadavalt eeldab UNIXi kasutajate-gruppidega hoidla ligipääsu manipuleerimine süsteemi juurkasutaja õigusi.		Traditsiooniliselt soovitatakse hoidla ja selle projektidele ligipääsu kontrollida, seades hoidla ja projekti kataloogidele sobivad loabitid ning võimalusel ka UNIXi kasutajad-grupid. Arusaadavalt eeldab UNIXi kasutajate-gruppidega hoidla ligipääsu manipuleerimine süsteemi juurkasutaja õigusi.

	Põhimõtteliselt saab küll ka iga failile kasutajate ligipääsu kontrollida, kuid praktiliselt soovitatakse seda teha kataloogide kaupa.		Põhimõtteliselt saab küll ka iga failile kasutajate ligipääsu kontrollida, kuid praktiliselt soovitatakse seda teha kataloogide kaupa.

Triinu: /* Projekti alustamine */

2007-01-16T09:35:46Z

Projekti alustamine

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 16. jaanuar 2007, kell 09:35
14. rida:		14. rida:
	===Projekti alustamine===		===Projekti alustamine===

	Kõige alguses projektijuht projektile vastavad failid hoidlasse importima.		Kõige alguses peab projektijuht projektile vastavad failid hoidlasse importima.

	Sisenege kataloogi kus ja mille all on projekt ja kasutage käsku import koos teiste sobivate argumentidega		Sisenege kataloogi, kus ja mille all on projekt ja kasutage käsku import koos teiste sobivate argumentidega

	bash~$ cd ~/energia		bash~$ cd ~/energia

Triinu: /* Hoidla tekitamine */

2007-01-16T09:33:54Z

Hoidla tekitamine

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 16. jaanuar 2007, kell 09:33
2. rida:		2. rida:
	===Hoidla tekitamine===		===Hoidla tekitamine===

	CVSi all arendatava projekti alustamisel peab olema kasutada olemasolev hoidla või projektijuht tekitab uue hoidla. Hoidla jaoks peab omama piisavalt ~~ketta-ressurssi~~ projekti ~~ülevalpidamiseks~~. Käsuga init tekitatakse tühi hoidla ning seda võib teha nii juurkasutajana kui ka tavakasutajana		CVSi all arendatava projekti alustamisel peab olema kasutada olemasolev hoidla või projektijuht tekitab uue hoidla. Hoidla jaoks peab omama piisavalt kettaressurssi projekti ülalpidamiseks. Käsuga init tekitatakse tühi hoidla ning seda võib teha nii juurkasutajana kui ka tavakasutajana

	bash~$ cvs -d /home/priit/repo init		bash~$ cvs -d /home/priit/repo init

	Tulemusena tekitatakse kataloog /home/priit/repo ning sellesse alamkataloog CVSROOT, kus asuvad selle hoidla konfiguratsiooni - ja logifailid.		Tulemusena tekitatakse kataloog /home/priit/repo ning sellesse alamkataloog CVSROOT, kus asuvad selle hoidla konfiguratsiooni- ja logifailid.

	Hoidla pikk nimi on antud juhul cvs.zoo.tartu.ee:/home/priit/repo' ja lühike '/home/priit/repo'. Hoidlale vastab failisüsteemi kataloogistruktuur kusjuures hoidla juurikas /home/priit/repo tekitatakse vaikimisi õigustega 'rwxrwxr-x'.		Hoidla pikk nimi on antud juhul cvs.zoo.tartu.ee:/home/priit/repo' ja lühike '/home/priit/repo'. Hoidlale vastab failisüsteemi kataloogistruktuur, kusjuures hoidla juurikas /home/priit/repo tekitatakse vaikimisi õigustega 'rwxrwxr-x'.

	Hoidlas olevad failid on vaikimisi õigustega '-r--r--r--' ja kataloogid õigustega 'drwxrwxr-x'. Failid on selle kasutaja omad, kes nad hoidlasse tekitas või viimati muutis.		Hoidlas olevad failid on vaikimisi õigustega '-r--r--r--' ja kataloogid õigustega 'drwxrwxr-x'. Failid on selle kasutaja omad, kes nad hoidlasse tekitas või viimati muutis.