Arhiveerimine - Redigeerimiste ajalugu

Imre: /* Terviklikkuse tagamine */

2015-06-16T17:18:10Z

Terviklikkuse tagamine

@@ 167. rida: / 167. rida: @@
   bash~$ md5sum failinimi
 cd3337313385ddc8c89d9fbc0d8d1bf failinimi
 © EENet 2000

Imre: /* Sissejuhatus */

2010-07-24T09:01:20Z

Sissejuhatus

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 24. juuli 2010, kell 09:01
6. rida:		6. rida:
	* andmete pakkimine - arhiivi mahtu vähendatakse, kasutades eelnevalt kokkulepitud pakkimisalgoritmi		* andmete pakkimine - arhiivi mahtu vähendatakse, kasutades eelnevalt kokkulepitud pakkimisalgoritmi

	~~Failide~~ pakkimine võimaldab sama andmemahu hoidmiseks kulutada vähem andmekandja ressurssi. Ühte faili on tunduvalt mugavam transportida ning säilitada, kui vastavat kataloogistruktuuri. Arhiiv sisaldab andmeid failide omanike, gruppide, loabittide ja teiste atribuutide kohta. Enamasti on arhiivis ka lisainfot, mis võimaldab lahtipakkimisel vigu avastada.		Andmete pakkimine võimaldab sama andmemahu hoidmiseks kulutada vähem andmekandja ressurssi. Ühte faili on tunduvalt mugavam transportida ning säilitada, kui vastavat kataloogistruktuuri. Arhiiv sisaldab andmeid failide omanike, gruppide, loabittide ja teiste atribuutide kohta. Enamasti on arhiivis ka lisainfot, mis võimaldab lahtipakkimisel vigu avastada.

	Pakkimisalgoritmid pakivad andmeid erineva efektiivsusega, kuid peavad eelkõige võimaldama andmete kadudeta pakkimist. Eelnevalt pakitud andmete (JPG, GIF, ZIP ... ) edasine pakkimine olulist efekti ei anna. Tekstifaile, programme ning pakkimata graafikat saab reeglina edukalt kokku pakkida.		Pakkimisalgoritmid pakivad andmeid erineva efektiivsusega, kuid peavad eelkõige võimaldama andmete kadudeta pakkimist. Eelnevalt pakitud andmete (JPG, GIF, ZIP ... ) edasine pakkimine olulist efekti ei anna. Tekstifaile, programme ning pakkimata graafikat saab reeglina edukalt kokku pakkida.

Imre: /* Sissejuhatus */

2010-07-24T09:00:51Z

Sissejuhatus

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 24. juuli 2010, kell 09:00
2. rida:		2. rida:

	Enamasti mõeldakse "failide kokkupakkimise" all kahte suhteliselt sõltumatut tegevust:		Enamasti mõeldakse "failide kokkupakkimise" all kahte suhteliselt sõltumatut tegevust:
	arhiveerimine - kataloogipuu koos seal sisalduvate failidega liidetakse üheks suureks failiks, mida nimetatakse arhiiviks
	andmete pakkimine - arhiivi mahtu vähendatakse, kasutades eelnevalt kokkulepitud pakkimisalgoritmi		* arhiveerimine - kataloogipuu koos seal sisalduvate failidega liidetakse üheks suureks failiks, mida nimetatakse arhiiviks
			* andmete pakkimine - arhiivi mahtu vähendatakse, kasutades eelnevalt kokkulepitud pakkimisalgoritmi

	Failide pakkimine võimaldab sama andmemahu hoidmiseks kulutada vähem andmekandja ressurssi. Ühte faili on tunduvalt mugavam transportida ning säilitada, kui vastavat kataloogistruktuuri. Arhiiv sisaldab andmeid failide omanike, gruppide, loabittide ja teiste atribuutide kohta. Enamasti on arhiivis ka lisainfot, mis võimaldab lahtipakkimisel vigu avastada.		Failide pakkimine võimaldab sama andmemahu hoidmiseks kulutada vähem andmekandja ressurssi. Ühte faili on tunduvalt mugavam transportida ning säilitada, kui vastavat kataloogistruktuuri. Arhiiv sisaldab andmeid failide omanike, gruppide, loabittide ja teiste atribuutide kohta. Enamasti on arhiivis ka lisainfot, mis võimaldab lahtipakkimisel vigu avastada.

Imre – 24. juuli 2010, kell 09:00

2010-07-24T09:00:13Z

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 24. juuli 2010, kell 09:00
1. rida:		1. rida:
	~~'''Arhiveerimine ja pakkimine'''~~

	===Sissejuhatus===		===Sissejuhatus===

Imre: /* Erandid */

2010-07-24T08:54:45Z

Erandid

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 24. juuli 2010, kell 08:54
133. rida:		133. rida:
	===Erandid===		===Erandid===

	Võimalik on kasutada erandite tegemiseks regulaaravaldisi kuid neid ei saa positsioneerida		Võimalik on kasutada erandite tegemiseks regulaaravaldisi kuid neid ei saa positsioneerida.

			Olgu kasutada sellised failid

	$ find sisend		$ find sisend
141. rida:		143. rida:
	sisend/katal2/sisend/katal		sisend/katal2/sisend/katal
	sisend/katal		sisend/katal

			Arhiivi moodustamisel saab kasutada erandeid nt selliselt

	$ tar --exclude=sisend/katal -cf - sisend \| tar -tf -		$ tar --exclude=sisend/katal -cf - sisend \| tar -tf -
146. rida:		150. rida:
	sisend/katal2/		sisend/katal2/
	sisend/katal2/sisend/		sisend/katal2/sisend/

			Ja sarnaselt arvhiivi kasutamisel

			$ tar --exclude=erandimuster -tf arhiivinimi.tar

	===Terviklikkuse tagamine===		===Terviklikkuse tagamine===

Imre: /* Terviklikkuse tagamine */

2010-07-23T11:27:38Z

Terviklikkuse tagamine

@@ 130. rida: / 130. rida: @@
 Üldiselt hoolitseb koorik selle eest, et tükid õiges (tähestikulises) järjekorras kokku pannakse. Kui teil on oma kooriku suhtes kahtlusi, siis võib kindluse mõttes kasutada programmi sort
   kalake~$ cat `ls x* | sort` > arhiiv.tar.gz
 ===Terviklikkuse tagamine===
 Failide arhiveerimise, tükeldamise ja näiteks ühest masinast teise kopeerimise juures on enamasti oluline andmete säilimine esialgsel kujul. Vead võivad esineda vaatamata sellele, et esialgsetel ja lõpptulemusena tekkinud failidel on ühesugused suurused. Vigade avastamiseks on olemas spetsiaalsed programmid cksum ja md5sum.

Triinu: /* Terviklikkuse tagamine */

2007-01-17T14:12:42Z

Terviklikkuse tagamine

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 17. jaanuar 2007, kell 14:12
134. rida:		134. rida:


	Failide arhiveerimise, tükeldamise ja näiteks ühest masinast teise kopeerimise juures on enamasti oluline andmete säilimine esialgsel kujul. Vead võivad esineda vaatamata sellele, et esialgsetel ja lõpptulemusena tekkinud failidel on ühesugused suurused. Vigade avastamiseks on olemas ~~spetsiaalseid~~ programmid cksum ja md5sum.		Failide arhiveerimise, tükeldamise ja näiteks ühest masinast teise kopeerimise juures on enamasti oluline andmete säilimine esialgsel kujul. Vead võivad esineda vaatamata sellele, et esialgsetel ja lõpptulemusena tekkinud failidel on ühesugused suurused. Vigade avastamiseks on olemas spetsiaalsed programmid cksum ja md5sum.

	Programm cksum arvutab iga faili jaoks välja kontrollsumma. Neid tuleb enne ja pärast failiga manipuleerimist võrrelda. Peale kontrollsumma väljastab cksum veel faili suuruse blokkides ja faili nime. Paraku on arvutatav 32 bitine kontrollsumma suhteliselt väike ning seega on tõenäosus, et failid sama kontrollsumma juures teineteisest siiski erinevad, lubamatult suur. Kontrollsummade erinevus on siiski kindel tõend, et failid on erinevad.		Programm cksum arvutab iga faili jaoks välja kontrollsumma. Neid tuleb enne ja pärast failiga manipuleerimist võrrelda. Peale kontrollsumma väljastab cksum veel faili suuruse blokkides ja faili nime. Paraku on arvutatav 32 bitine kontrollsumma suhteliselt väike ning seega on tõenäosus, et failid sama kontrollsumma juures teineteisest siiski erinevad, lubamatult suur. Kontrollsummade erinevus on siiski kindel tõend, et failid on erinevad.

Triinu: /* Failide tükeldamine */

2007-01-17T14:10:47Z

Failide tükeldamine

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 17. jaanuar 2007, kell 14:10
125. rida:		125. rida:
	kalake~$ split -b 100000 arhiiv.tar.gz		kalake~$ split -b 100000 arhiiv.tar.gz

	Tulemusena tekib kataloogi hulk faile nimedega: xaa, xab, .. , xaz, xba, .. Tükkide suurus on võrdne nõutud 100 000 baidiga; viimane tükk võib olla väiksem. Tükke saab kokku ~~ühendamine~~ programmiga cat. Seejuures tuleb hoolitseda, et samas kataloogis poleks kõrvalisi x-tähega algavaid faile.		Tulemusena tekib kataloogi hulk faile nimedega: xaa, xab, .. , xaz, xba, .. Tükkide suurus on võrdne nõutud 100 000 baidiga; viimane tükk võib olla väiksem. Tükke saab kokku ühendada programmiga cat. Seejuures tuleb hoolitseda, et samas kataloogis poleks kõrvalisi x-tähega algavaid faile.
	kalake~$ cat x* > arhiiv.tar.gz		kalake~$ cat x* > arhiiv.tar.gz

	Üldiselt hoolitseb koorik selle eest, et tükid õiges (tähestikulises) järjekorras kokku pannakse. Kui teil on oma kooriku suhtes kahtlusi, siis võib kindluse mõttes kasutada programmi sort		Üldiselt hoolitseb koorik selle eest, et tükid õiges (tähestikulises) järjekorras kokku pannakse. Kui teil on oma kooriku suhtes kahtlusi, siis võib kindluse mõttes kasutada programmi sort
	kalake~$ cat `ls x* \| sort` > arhiiv.tar.gz		kalake~$ cat `ls x* \| sort` > arhiiv.tar.gz


	===Terviklikkuse tagamine===		===Terviklikkuse tagamine===

Triinu: /* gzip. */

2007-01-17T14:08:45Z

gzip.

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 17. jaanuar 2007, kell 14:08
66. rida:		66. rida:
	Lahtipakkimiseks võib ka kirjutada 'gunzip priidu.tali.tar.gz', kusjuures gunzip on tegelikult kõva link failile		Lahtipakkimiseks võib ka kirjutada 'gunzip priidu.tali.tar.gz', kusjuures gunzip on tegelikult kõva link failile

	===gzip.===		===gzip===

	Viimasel ajal on populaarne programm bzip2, mis paljudel juhtudel pakib natuke paremini kui gzip; kasutamine on sarnane.		Viimasel ajal on populaarne programm bzip2, mis paljudel juhtudel pakib natuke paremini kui gzip; kasutamine on sarnane.

	Faile ei pea enne ~~kokku pakkimist~~ tingimata programmiga tar kokku ühendama. Võib lihtsalt anda näiteks kokkupakitavate failide kataloogis käsu		Faile ei pea enne kokkupakkimist tingimata programmiga tar kokku ühendama. Võib lihtsalt anda näiteks kokkupakitavate failide kataloogis käsu
	kalake~$ gzip *		kalake~$ gzip *

	ning tulemusena asendatakse kataloogis sisaldunud failid ~~kokku pakitutega~~.		ning tulemusena asendatakse kataloogis sisaldunud failid kokkupakitutega.
	Märkusi failide pakkimise kohta		Märkusi failide pakkimise kohta

90. rida:		90. rida:
	Lahtitehtav arhiiv ei tohiks asuda samas kataloogis, kus tar käivitatakse; mõnel juhul võidakse lahtipakkimise käigus arhiiv üle kirjutatada.		Lahtitehtav arhiiv ei tohiks asuda samas kataloogis, kus tar käivitatakse; mõnel juhul võidakse lahtipakkimise käigus arhiiv üle kirjutatada.

	Enda ja teiste kasutajate huvides on soovitav lõpetada tariga loodava arhiivi nimi '.tar'-iga kuigi tehniliselt pole see vajalik.		Enda ja teiste kasutajate huvides on soovitav lõpetada tariga loodava arhiivi nimi '.tar'-iga, kuigi tehniliselt pole see vajalik.

	gzip tekitab pakkides faile, mille nime lõpus on '.gz'. gzipiga lahtipakitava faili nimi peab lõppema .'gz'ga.		gzip tekitab pakkides faile, mille nime lõpus on '.gz'. gzipiga lahtipakitava faili nimi peab lõppema .'gz'ga.
96. rida:		96. rida:
	bzip2 tekitab pakkides faile, mille nime lõpus on '.bz2'. bzip2ga lahtipakitava faili nimi peab lõppema .'bz2'ga.		bzip2 tekitab pakkides faile, mille nime lõpus on '.bz2'. bzip2ga lahtipakitava faili nimi peab lõppema .'bz2'ga.

	Soovides saada kokkupakitud arhiivi lisage tari võtmetele z		Soovides saada kokkupakitud arhiivi, lisage tari võtmetele z
	bash~$ tar zcvf ahriiv.tgz /home/priit/luuletused_ja_laulud/*		bash~$ tar zcvf ahriiv.tgz /home/priit/luuletused_ja_laulud/*

	Kui soovite kokkupakitud arhiivi lahti teha lisage tari võtmetele z		Kui soovite kokkupakitud arhiivi lahti teha, lisage tari võtmetele z
	bash~$ tar zxvf ../arhiiv.tgz		bash~$ tar zxvf ../arhiiv.tgz

116. rida:		116. rida:
	bash~$ ls -lR /home/ftp/pub \| gzip \| dd of=ls-lR.ftp.zoo.tartu.ee.gz		bash~$ ls -lR /home/ftp/pub \| gzip \| dd of=ls-lR.ftp.zoo.tartu.ee.gz

	Asendades tar'i võtme 'z' võtmega 'y' kasutab tar pakkijana programmi bzip2. Vanemad tar'id seda küll ei oska, kuid siis võib kasutada IO ümbersuunamist.		Asendades tar'i võtme 'z' võtmega 'y', kasutab tar pakkijana programmi bzip2. Vanemad tar'id seda küll ei oska, kuid siis võib kasutada IO ümbersuunamist.


	===Failide tükeldamine===		===Failide tükeldamine===

Triinu: /* tar ja gzip */

2007-01-17T14:04:55Z

tar ja gzip

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 17. jaanuar 2007, kell 14:04
23. rida:		23. rida:
	-rw-r--r-- 1 priit users 12 000 Aug 10 09:42 uitmotted.asc		-rw-r--r-- 1 priit users 12 000 Aug 10 09:42 uitmotted.asc

	Peale nende arhiveerimist programmiga tar tekib uus fail priidu.tali.tar		Peale nende arhiveerimist programmiga tar, tekib uus fail priidu.tali.tar
	kalake~$ tar cvf priidu.tali.tar talvelaulud.tex talvepildid.tiff uitmotted.asc		kalake~$ tar cvf priidu.tali.tar talvelaulud.tex talvepildid.tiff uitmotted.asc
	kalake~$ ls -l		kalake~$ ls -l
57. rida:		57. rida:

	Programmiga tar kasutatud võtmed:		Programmiga tar kasutatud võtmed:
	c - create, loo arhiiv st ühenda failid kokku		c - create, loo arhiiv, st ühenda failid kokku
	v - verbose, kõnele mis teed		v - verbose, kõnele, mis teed
	f - file, millise nimega arhiiv tekitatakse		f - file, millise nimega arhiiv tekitatakse
	x - extract, haruta failid arhiivist lahti		x - extract, haruta failid arhiivist lahti
64. rida:		64. rida:
	Pange tähele, et enne ja peale pakkimist on failidel samad omanikud, grupid ja õigused.		Pange tähele, et enne ja peale pakkimist on failidel samad omanikud, grupid ja õigused.

	Lahtipakkimiseks võib ka kirjutada 'gunzip priidu.tali.tar.gz' kusjuures gunzip on tegelikult kõva link failile		Lahtipakkimiseks võib ka kirjutada 'gunzip priidu.tali.tar.gz', kusjuures gunzip on tegelikult kõva link failile

	===gzip.===		===gzip.===