Apache - Redigeerimiste ajalugu

Jj – 24. märts 2014, kell 15:29

2014-03-24T15:29:43Z

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 24. märts 2014, kell 15:29
360. rida:		360. rida:

	Heal juhul saab veebiserveri tööleseadmise eel otsustada, milliste omadustega peab ta olema. Reeglina ei soovitata lihtsalt sisse kompileerida toetust, mida praktiliselt ei tarvitata. Näiteks, kui te olete kindel, et pole vajadust server-info ja server-status järele, siis jätke vastavad moodulid välja. Näidake seda Apache ./configure skripti juures vastavate võtmetega --disable-module=info --disable-module=status.		Heal juhul saab veebiserveri tööleseadmise eel otsustada, milliste omadustega peab ta olema. Reeglina ei soovitata lihtsalt sisse kompileerida toetust, mida praktiliselt ei tarvitata. Näiteks, kui te olete kindel, et pole vajadust server-info ja server-status järele, siis jätke vastavad moodulid välja. Näidake seda Apache ./configure skripti juures vastavate võtmetega --disable-module=info --disable-module=status.

			===Minimaalne veebiserver mis annab vaid 503 vastuse===

			<source lang=apache>
			$ cat /srv/a.conf
			ServerRoot "/usr/lib64/apache2"
			LoadModule alias_module modules/mod_alias.so
			Listen 82
			User apache
			Group apache
			ErrorLog /tmp/a.log
			PidFile /run/a.pid
			RedirectMatch 503 ^
			</source>

			apats käivitatud:

			# apache2 -f /srv/a.conf

			wgetile annab vastuseks:

			<source lang=bash>
			$ wget http://193.40.0.2:82/index
			--2014-03-20 18:09:38-- http://193.40.0.147:82/index
			Connecting to 193.40.0.147:82... connected.
			HTTP request sent, awaiting response... 503 Service Temporarily Unavailable
			2014-03-20 18:09:38 ERROR 503: Service Temporarily Unavailable.
			</source>

	===Kasulikud lisamaterjalid===		===Kasulikud lisamaterjalid===

Jj: /* Kasutuslogi */

2011-06-08T23:09:56Z

Kasutuslogi

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 8. juuni 2011, kell 23:09
280. rida:		280. rida:
	*2780- päringu vastuse maht baitides		*2780- päringu vastuse maht baitides

	pidevalt ~~kasvava faili~~ lisanduvaid ridu on mõnus vaadata programmiga Tail		pidevalt logifaili lisanduvaid ridu on mõnus vaadata programmiga Tail

	# tail -f /var/log/apache/kasutuslogi.log		# tail -f /var/log/apache/kasutuslogi.log

Jj: /* Kasutuslogi */

2011-06-08T23:09:39Z

Kasutuslogi

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 8. juuni 2011, kell 23:09
271. rida:		271. rida:

	193.40.122.12 - - [20/Jan/2001:09:49:47 +0100] "GET /ilupilt.gif HTTP/1.0" 200 2780		193.40.122.12 - - [20/Jan/2001:09:49:47 +0100] "GET /ilupilt.gif HTTP/1.0" 200 2780

	~~tähendab~~

	*193.40.122.12 - maisinanimi kust päring esitati		*193.40.122.12 - maisinanimi kust päring esitati
282. rida:		280. rida:
	*2780- päringu vastuse maht baitides		*2780- päringu vastuse maht baitides

	pidevalt kasvava faili lisanduvaid ridu on mõnus vaadata ~~selliselt~~ programmiga Tail		pidevalt kasvava faili lisanduvaid ridu on mõnus vaadata programmiga Tail

	~~bash~~# tail -f /var/log/apache/kasutuslogi.log		# tail -f /var/log/apache/kasutuslogi.log

	====Vealogi====		====Vealogi====

Jj: /* Kasutuslogi */

2011-06-08T23:08:50Z

Kasutuslogi

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 8. juuni 2011, kell 23:08
270. rida:		270. rida:
	Näiteks seesugune rida kasutuslogis		Näiteks seesugune rida kasutuslogis

	193.40.122.12 - - [20/Jan/2001:09:49:47 +0100] "GET /ilupilt.gif HTTP/1.0" 200 2780		193.40.122.12 - - [20/Jan/2001:09:49:47 +0100] "GET /ilupilt.gif HTTP/1.0" 200 2780

	tähendab		tähendab

Jj: /* Kasutuslogi */

2011-06-08T23:08:40Z

Kasutuslogi

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 8. juuni 2011, kell 23:08
270. rida:		270. rida:
	Näiteks seesugune rida kasutuslogis		Näiteks seesugune rida kasutuslogis

	~~ppp20~~.~~isp~~.~~tartu~~.ee - - [20/Jan/2001:09:49:47 +0100] "GET /ilupilt.gif HTTP/1.0" 200 2780		193.40.122.12 - - [20/Jan/2001:09:49:47 +0100] "GET /ilupilt.gif HTTP/1.0" 200 2780

	tähendab		tähendab

	*~~ppp20~~.~~isp~~.~~tartu~~.ee - maisinanimi kust päring esitati		*193.40.122.12 - maisinanimi kust päring esitati
	*- - kasutajanimi kes päringu esitas eeldusel, tavaliselt tühi, kuna külastaja tuvastamine pole lihtne		*- - kasutajanimi kes päringu esitas eeldusel, tavaliselt tühi, kuna külastaja tuvastamine pole lihtne
	*- - kui veebiserveri ressurss nõudis autentimist, siis kasutatud kasutajanimi		*- - kui veebiserveri ressurss nõudis autentimist, siis kasutatud kasutajanimi
284. rida:		285. rida:

	bash# tail -f /var/log/apache/kasutuslogi.log		bash# tail -f /var/log/apache/kasutuslogi.log

	====Vealogi====		====Vealogi====

Jj: /* Veebiserveri käivitamine */

2011-06-08T22:50:48Z

Veebiserveri käivitamine

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 8. juuni 2011, kell 22:50
174. rida:		174. rida:
	Veebiserver käivitatakse ja peatatakse käsuga apachectl		Veebiserver käivitatakse ja peatatakse käsuga apachectl

	~~bash~~# apachectl start		# apachectl start

	Kui see käsk annab veateate, et server juba töötab, siis peatage ta käsuga stop.		Kui see käsk annab veateate, et server juba töötab, siis peatage ta käsuga stop.

	~~bash~~# apachectl stop		# apachectl stop

	Peale konfiguratsioonifaili muutmist kehtestuvad muutused serveri taaskäivitamisel soovitavalt käsuga graceful, või restart		Peale konfiguratsioonifaili muutmist kehtestuvad muutused serveri taaskäivitamisel soovitavalt käsuga graceful, või restart

	~~bash~~# apachectl graceful		# apachectl graceful

	Veebiserver tuleb käivitada juurkasutaja õigustes, kuid ta töötab konfiguratsioonifailis näidatud User ja Group kasutajana. See tähendab, et failisüsteemi osad, mida soovitakse veebi näidata peavad olema vastavatele UNIXi kasutajatele nähtavad. Tavaliselt on nende failide kasutajagrupile other		Veebiserver tuleb käivitada juurkasutaja õigustes, kuid ta töötab konfiguratsioonifailis näidatud User ja Group kasutajana. See tähendab, et failisüsteemi osad, mida soovitakse veebi näidata peavad olema vastavatele UNIXi kasutajatele nähtavad. Tavaliselt on nende failide kasutajagrupile other

Jj: /* Veebiserveri konfigureerimine */

2011-06-08T22:50:14Z

Veebiserveri konfigureerimine

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 8. juuni 2011, kell 22:50
107. rida:		107. rida:
	===Veebiserveri konfigureerimine===		===Veebiserveri konfigureerimine===

	Veebiserveri tööd juhib üks konfiguratsioonifail /usr/local/apache/conf/httpd.conf. Sellesse ~~kirjutatake~~ direktiivid ~~üks reale~~, kusjuures # märgiga algavaid ridu ignoreeritakse. Ridu saab jätkata sisestades kurakallu (\) viimase sümbolina eelmisele reale, tegelikult eelviimasena, viimane on reavahetus :)		Veebiserveri tööd juhib üks konfiguratsioonifail httpd.conf (juhul kui Apache sai paigaldatud eelneva juhendi alusel algkoodist siis asub see /usr/local/apache/conf/httpd.conf). Sellesse kirjutatakse direktiivid eraldi ridadele, kusjuures # märgiga algavaid ridu ignoreeritakse. Ridu saab jätkata sisestades kurakallu (\) viimase sümbolina eelmisele reale, tegelikult eelviimasena, viimane on reavahetus :)

	~~Olemasolev sellenimeline fail httpd.conf jätke alles, sealt on hea hiljem asja edasi uurida, liigutage teise nime alla~~		Alustuseks oleks soovitatav vaikimisi paigaldatud httpd.conf failist teha varukoopia. Seejärel kasutage näiteks tekstiredaktorit Joe

	~~# cd /usr/local/apache2/conf~~
	~~# mv httpd.conf~~ httpd.conf.~~orig~~

	Seejärel kasutage näiteks tekstiredaktorit Joe

	# joe httpd.conf		# joe httpd.conf
133. rida:		128. rida:
	AllowOverride None		AllowOverride None
	</Directory>		</Directory>


	Kasutatud direktiivide tähendus:		Kasutatud direktiivide tähendus:

Jj: /* Veebiserveri paigaldamine distributsiooni pakihaldusest */

2011-06-08T22:47:19Z

Veebiserveri paigaldamine distributsiooni pakihaldusest

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 8. juuni 2011, kell 22:47
21. rida:		21. rida:
	===Veebiserveri paigaldamine distributsiooni pakihaldusest===		===Veebiserveri paigaldamine distributsiooni pakihaldusest===

	Soovides paigaldada veebiserveri oma Linuxi distributsiooni pakihaldusest		Soovides paigaldada Apache veebiserveri oma Linuxi distributsiooni pakihaldusest
	~~soovitame~~ selleks ~~uurida~~ ametlikul kodulehel olevat dokumentatsiooni. Kuna		tasub uurida selleks ametlikul kodulehel olevat dokumentatsiooni. Kuna
	erinevaid distrosid on lugematu hulk siis väldiks hetkel siin tekstis kõigi nende		erinevaid distrosid on lugematu hulk siis väldiks hetkel siin tekstis kõigi nende
	kasutatavate paketihalduste kirjeldusse laskumisse.		kasutatavate paketihalduste kirjeldusse laskumisse.

Jj: /* Veebiserveri turvalisus */

2011-06-08T22:37:52Z

Veebiserveri turvalisus

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 8. juuni 2011, kell 22:37
330. rida:		330. rida:
	===Veebiserveri turvalisus===		===Veebiserveri turvalisus===

	Veebiserveri kasutamisel arvestage, et iseenesest on veebiserver programm, mis teeb teie arvuti failid kättesaadavaks HTTP protokolli kasutavaile klientidele so brauseritele.		Veebiserveri kasutamisel arvestage, et iseenesest on veebiserver programm,
			mis teeb teie arvuti failid kättesaadavaks HTTP protokolli kasutavaile
			klientidele, so brauseritele.

	Kuigi veebiserver tuleb käivitada juurkasutaja õigustes, toimetab ta edasi konfiguratsioonifailis näidatud kasutajana (User, Group direktiivid). Siiski, ~~veebiserver teeb ka~~ teatud ~~muid toimingud juurkasutaa õigustes~~, näiteks ~~kirjutab logi~~.		Kuigi veebiserver tuleb käivitada juurkasutaja õigustes, toimetab ta edasi
			konfiguratsioonifailis näidatud kasutajana (User, Group direktiivid).

			Siiski, kui te kasutate konfiguratsioonifailis teatud kohtades IO
			ümbersuunamist, näiteks logimise juures, siis seda teeb Apache juurkasutajana.

	Näiteks üks võimalik stsenaarium pahalasest süsteemi kasutaja käitumiseks eeldusel, et ta saab veebiserveri konfiguratsioonifaili kirjutada on suunata logi mõne tundliku faili peale - /etc/passwd. Ilmselt te igal arvuti algkäivitamisel ei loe läbi kõiki konfiguratsioonifaile ning kuna logitakse juurkasutaja õigustes, siis pole mingit põhjust, miks veebiserver ei peaks hakkama kirjutama /etc/passwd faili.		Näiteks üks võimalik stsenaarium pahalasest süsteemi kasutaja käitumiseks eeldusel, et ta saab veebiserveri konfiguratsioonifaili kirjutada on suunata logi mõne tundliku faili peale - /etc/passwd. Ilmselt te igal arvuti algkäivitamisel ei loe läbi kõiki konfiguratsioonifaile ning kuna logitakse juurkasutaja õigustes, siis pole mingit põhjust, miks veebiserver ei peaks hakkama kirjutama /etc/passwd faili.

	Vältimaks ebameeldivaid üllatusi, veenduge, et veebiserveri juurikas ning selle alla jäävad kataloogid on piisavalt kaitstud, so kasutajatel pole neisse kirjutamisõigust. Veebiserver (/usr/local/apache/bin/httpd) ja muud temaga seotud failid, näiteks rotatelogs kuuluvad juurkasutajale ning on tavakasutajaile ning grupile others vaid käivitatavad. Tavaliselt piisab nende tingimuste täitmiseks anda käsud		Vältimaks ebameeldivaid üllatusi, veenduge, et veebiserveri juurikas ning
			selle alla jäävad kataloogid on piisavalt kaitstud, so kasutajatel pole neisse
			kirjutamisõigust. Veebiserver (/usr/local/apache/bin/httpd) ja muud temaga
			seotud failid, näiteks rotatelogs, kuuluvad juurkasutajale ning on
			tavakasutajaile ning grupile others vaid käivitatavad. Tavaliselt piisab
			nende tingimuste täitmiseks anda käsud

	# cd /usr/local/apache		# cd /usr/local/apache
342. rida:		353. rida:
	# chgrp 0 bin conf logs		# chgrp 0 bin conf logs
	# chmod 755 bin conf logs		# chmod 755 bin conf logs

	# chown 0 /usr/local/apache/bin/httpd		# chown 0 /usr/local/apache/bin/httpd
	# chgrp 0 /usr/local/apache/bin/httpd		# chgrp 0 /usr/local/apache/bin/httpd
	# chmod 511 /usr/local/apache/bin/httpd		# chmod 511 /usr/local/apache/bin/httpd

			Lisaks, mõelge järele, kas te peate kasutajaile lubama käivitada CGI skripte ja andmebaase ning otsustage millistel tingimustel. Samuti kataloogipõhine veebiserveri konfigureerimisvõimalus. Näiteks lubage kasutajatel CGI skripte tarvida ainult kataloogist ~/public_html/cgi-bin

			<Directory /usr/home/*/public_html/cgi-bin>
			AddHandler cgi-script .cgi
			Options +ExecCGI
			</Directory>

			Heal juhul saab veebiserveri tööleseadmise eel otsustada, milliste omadustega peab ta olema. Reeglina ei soovitata lihtsalt sisse kompileerida toetust, mida praktiliselt ei tarvitata. Näiteks, kui te olete kindel, et pole vajadust server-info ja server-status järele, siis jätke vastavad moodulid välja. Näidake seda Apache ./configure skripti juures vastavate võtmetega --disable-module=info --disable-module=status.

	===Kasulikud lisamaterjalid===		===Kasulikud lisamaterjalid===

Jj – 8. juuni 2011, kell 18:59

2011-06-08T18:59:38Z

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 8. juuni 2011, kell 18:59
124. rida:		124. rida:
	ServerName www.zoo.tartu.ee		ServerName www.zoo.tartu.ee
	ServerRoot "/usr/local/apache2"		ServerRoot "/usr/local/apache2"
	DocumentRoot "/~~usr/local/apache2/htdocs~~"		DocumentRoot "/html"
	DirectoryIndex index.html		DirectoryIndex index.html
	TransferLog /var/log/apache/kasutuslogi.log		TransferLog /var/log/apache/kasutuslogi.log
207. rida:		207. rida:
	nobody 13001 0.0 0.5 4128 1804 ? S 11:08 0:00 /usr/local/apache/bin/httpd		nobody 13001 0.0 0.5 4128 1804 ? S 11:08 0:00 /usr/local/apache/bin/httpd

	Aga veel parem kinnitus on, kui olemaks näitega kooskõlas päring http://www.zoo.edu.ee/ näitab veebilehte, so faili /~~usr/local/apache/htdocs~~/index.html. Samuti saab antud näite rakendamisel näha kasutajate kodulehti eeldusel, et nad asuvad kataloogide ~/public_html all.		Aga veel parem kinnitus on, kui olemaks näitega kooskõlas päring
			http://www.zoo.edu.ee näitab veebilehte, so faili /html/index.html.
			Samuti saab antud näite rakendamisel näha kasutajate kodulehti eeldusel,
			et nad asuvad kataloogide ~/public_html all.

	Kui veebiserveri käivitamisel ilmneb raskusi, siis tasub uurida vealogi (/var/log/apache/error.log) sisu.		Kui veebiserveri käivitamisel ilmneb raskusi, siis tasub uurida vealogi (/var/log/apache/error.log) sisu.