Ansible - Redigeerimiste ajalugu

Aus – 28. juuli 2020, kell 10:43

2020-07-28T10:43:46Z

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 28. juuli 2020, kell 10:43
756. rida:		756. rida:
	msg: "mysql Pwd: {{ mysql_password }}"		msg: "mysql Pwd: {{ mysql_password }}"
	</source>		</source>

			Kui sa ei taha, et see sisu logisse jõuaks, siis kasuta taski juures lisaks

			no_log: True

	===Lingid===		===Lingid===

2020-01-30T14:49:32Z

Käsurealt kasutamine

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 30. jaanuar 2020, kell 14:49
48. rida:		48. rida:
	===Käsurealt kasutamine===		===Käsurealt kasutamine===

	Ansible kasutab ~~enamuse~~ asjade tegemiseks mooduleid. Nende abil paigaldab ta tarkvara, kopeerib faile jne. Sedalaadi kasutamist		Ansible kasutab kõigi asjade tegemiseks mooduleid. Nende abil paigaldab ta tarkvara, kopeerib faile jne. Sedalaadi kasutamist
	nimetatakse tavaliselt ad-hoc kasutamiseks ning kasutada saab kõiki moodulite parameetreid. Näiteks ~~kasutame esimese näitajana~~ moodulit ping ja ~~teeme kõikide nodede korrasoleku kontrolli~~		nimetatakse tavaliselt ad-hoc kasutamiseks ning kasutada saab kõiki moodulite parameetreid. Näiteks käivitame kõigi hosts failis olevate masinate pihta moodulit ping ja kontrollime kas noded on võimelised meile vastama

	# ansible all -m ping		# ansible all -m ping

2020-01-30T14:48:31Z

Paigaldus

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 30. jaanuar 2020, kell 14:48
6. rida:		6. rida:

	===Paigaldus===		===Paigaldus===

			Ansible kasutuselevõtuks pole vaja palju teha. Piisab kui paigaldada masinasse, kus hakkame ansible käske käivitama, ansible kliendi. Hallatavatesse masinatesse klienti tarvis pole, piisava vaid ssh võtmest.

			Ansible kliendi paigaldamiseks

	# apt-get install ansible		# apt-get install ansible

	Kõisse ~~masinaisse~~ tuleb paigaldada SSH võti		Kõisse hallatavasse masinatesse tuleb paigaldada SSH võti. Selleks genereerime ta esmalt valmis

	# ssh-keygen -t rsa'		# ssh-keygen -t rsa'

	Ja kopeerime järgneva käsuga ükshaaval kõigisse ~~masinaisse~~		Ja kopeerime järgneva käsuga ükshaaval ükshaaval kõigisse serveritesse

	# ssh-copy-id -i .ssh/id_rsa.pub ~~kautaja~~@~~vm1~~		# ssh-copy-id -i .ssh/id_rsa.pub kasutaja@test-node

	Kliendi defineerimine toimub aktiivses kataloogis asuvas '''hosts''' ~~nimelises failis~~, näiteks lisame test-node ~~nimelise masina~~ gruppi serverid		Kliendi defineerimine toimub aktiivses kataloogis asuvas failis nimega '''hosts''', näiteks lisame sinna test-node nimelist serveri ning loome talle gruppi nimega serverid

	[serverid]		[serverid]
41. rida:		45. rida:
	test-node4 ansible_host=10.20.0.23		test-node4 ansible_host=10.20.0.23
	test-node5 ansible_host=10.20.0.24		test-node5 ansible_host=10.20.0.24

	~~Nimega defineerimise korral tuleb siis muidugi lisada hosts faili vastav seos~~

	===Käsurealt kasutamine===		===Käsurealt kasutamine===

2020-01-30T14:42:05Z

Paigaldus

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 30. jaanuar 2020, kell 14:42
17. rida:		17. rida:
	# ssh-copy-id -i .ssh/id_rsa.pub kautaja@vm1		# ssh-copy-id -i .ssh/id_rsa.pub kautaja@vm1

	Kliendi defineerimine toimub ~~failis~~ '''~~/etc/ansible/~~hosts''' näiteks lisame test-node nimelise masina gruppi serverid		Kliendi defineerimine toimub aktiivses kataloogis asuvas '''hosts''' nimelises failis, näiteks lisame test-node nimelise masina gruppi serverid

	[serverid]		[serverid]

2020-01-30T14:41:08Z

Paigaldus

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 30. jaanuar 2020, kell 14:41
17. rida:		17. rida:
	# ssh-copy-id -i .ssh/id_rsa.pub kautaja@vm1		# ssh-copy-id -i .ssh/id_rsa.pub kautaja@vm1

	Kliendi defineerimine toimub failis '''/etc/ansible/hosts''' näiteks lisame ~~ühe kliendi~~ gruppi ~~test~~		Kliendi defineerimine toimub failis '''/etc/ansible/hosts''' näiteks lisame test-node nimelise masina gruppi serverid

	[~~test~~]		[serverid]
	test-node ansible_host=10.20.0.20		test-node ansible_host=10.20.0.20

	~~Neid~~ gruppe võib luua piiramatul hulgal, ning juba ühes grupis olevaid masinaid võib jagada ka teiste gruppide alla		Selliseid gruppe võib luua piiramatul hulgal, ning juba ühes grupis olevaid masinaid võib jagada ka teiste gruppide alla

	[debian]		[debian]

2020-01-30T14:40:14Z

Paigaldus

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 30. jaanuar 2020, kell 14:40
26. rida:		26. rida:
	[debian]		[debian]
	test-node5		test-node5

	[centos]		[centos]
	test-node3		test-node3
34. rida:		34. rida:
	test-node1		test-node1
	test-node2		test-node2

	[serverid]		[serverid]
	test-node1 ansible_host=10.20.0.20		test-node1 ansible_host=10.20.0.20
41. rida:		41. rida:
	test-node4 ansible_host=10.20.0.23		test-node4 ansible_host=10.20.0.23
	test-node5 ansible_host=10.20.0.24		test-node5 ansible_host=10.20.0.24


	Nimega defineerimise korral tuleb siis muidugi lisada hosts faili vastav seos		Nimega defineerimise korral tuleb siis muidugi lisada hosts faili vastav seos

2020-01-30T14:39:57Z

Paigaldus

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 30. jaanuar 2020, kell 14:39
20. rida:		20. rida:

	[test]		[test]
	10.20.0.20		test-node ansible_host=10.20.0.20

	Neid gruppe võib ~~teha terve hulga~~, ~~nt kõik masinad ära jaotada opsüsteemide järgi~~		Neid gruppe võib luua piiramatul hulgal, ning juba ühes grupis olevaid masinaid võib jagada ka teiste gruppide alla

	[debian]		[debian]
	~~vm1~~		test-node5
	~~vm2~~
	~~vm3~~

	[centos]		[centos]
	~~confluence~~		test-node3
	vm-~~server1~~		test-node4
	~~gitlab~~

	[ubuntu]		[ubuntu]
	~~trusty~~-~~mirror~~		test-node1
	~~media~~-~~centre~~		test-node2
	~~nas~~
			[serverid]
			test-node1 ansible_host=10.20.0.20
			test-node2 ansible_host=10.20.0.21
			test-node3 ansible_host=10.20.0.22
			test-node4 ansible_host=10.20.0.23
			test-node5 ansible_host=10.20.0.24


	Nimega defineerimise korral tuleb siis muidugi lisada hosts faili vastav seos		Nimega defineerimise korral tuleb siis muidugi lisada hosts faili vastav seos

2020-01-30T00:09:08Z

Template kasutamine

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 30. jaanuar 2020, kell 00:09
529. rida:		529. rida:
	===Template kasutamine===		===Template kasutamine===

	Templatedega saab luua vaikekonfe, mis paigaldamise ajal täidetakse vastavalt masinale sobiva infoga. ~~Näiteks haproxyle konfi puhul käiks see järgnevalt~~		Templatedega saab luua vaikekonfe, mis paigaldamise ajal täidetakse vastavalt masinale sobiva infoga. Lisaks muutujate asendamisele võib luua neisse failidesse ka keerukamaid konstruktsioone näiteks kasutada if-else võrdlusi stiilis

	~~Esimesena tuleb luua templaatide kataloog~~		<source lang=yml>
			{% if lb_priority == 101 %}
			state MASTER
			{% else %}
			state BACKUP
			{% endif %}
			</source>

	~~mkdir templates~~		Terviklik näide haproxy configuratsiooni templatest, kus võetakse serverite loed ning muud vajalikud muutujad playbookist

	~~Seejärel tekitame näiteks~~ haproxy ~~konfiguratsiooni~~

	nano templates/haproxy.cfg.j2		nano templates/haproxy.cfg.j2

2020-01-28T21:15:35Z

Muutujad ja olekud

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 28. jaanuar 2020, kell 21:15
363. rida:		363. rida:
	Muutujaid on võimalik varustada ka vaikeväärtusega, nt kui virtual_router_id pole kuskil defineeritud seadistatakse selleks 1		Muutujaid on võimalik varustada ka vaikeväärtusega, nt kui virtual_router_id pole kuskil defineeritud seadistatakse selleks 1

			<source lang=yml>
	{{ virtual_router_id \| default('1') }}		{{ virtual_router_id \| default('1') }}
			</source>

	Lisaks saab muutujate alusel luua playbooki tingimusi		Lisaks saab muutujate alusel luua playbooki tingimusi

2020-01-28T21:15:21Z

Muutujad ja olekud

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 28. jaanuar 2020, kell 21:15
357. rida:		357. rida:
	Seda muutujat saame kasutada ansibl playbookides ning template failides järgneva koodiga		Seda muutujat saame kasutada ansibl playbookides ning template failides järgneva koodiga

			<source lang=yml>
	{{ a_super_secret }}		{{ a_super_secret }}
			</source>

			Muutujaid on võimalik varustada ka vaikeväärtusega, nt kui virtual_router_id pole kuskil defineeritud seadistatakse selleks 1


			{{ virtual_router_id \| default('1') }}

	Lisaks saab muutujate alusel luua playbooki tingimusi		Lisaks saab muutujate alusel luua playbooki tingimusi