Lehekülje Pine lähteteksti vaatamine

'''NB! University of Washington on ametlikult teatanud ,et Pine ei ole enam arendatav. Jätkatakse aga tööd Pine järeltulijaga Alpine http://www.washington.edu/alpine/ mis sisaldab täielikult Pine funktsioone ja sisaldab ka paljusid uusi '''

Alpine saab paigaldada hästivarustatud operatsioonisüsteemide paketihaldussüsteemi kasutades. Üldiselt peaks allolev tekst
töötama siiski ka alpine puhul.

===Sissejuhatus===

Internetis saab kirju vahetada. Interneti kasutajate omavaheliseks suhtlemiseks mõeldud nn. elektronkirjade ehk e-mailide ehk e-posti vahetamine oli kuni viimase ajani Interneti üks olulisemaid teenuseid. Viimaste aastate jooksul on WWW selle auväärt koha üle võtnud. Nagu traditsioonilise postiteenuse (nüüd tuntud ka tigupostina) kasutamise puhul, on ka e-posti toimimise eelduseks see, et iga kasutaja on üheselt identifitseeritav.

Esmalt peab tulevane e-posti kasutaja end mõnes olemasolevas Interneti serveris registreerima. Näiteks tuleb Teil selleks külastada oma töökoha või õppeasutuse postimasina administraatorit ning talle oma soovist teatada. Teine võimalus on pöörduda teenusepakkuja poole, kes osutab teatud tasu eest kõigile soovijaile e-posti teenust.

Registreerimise tulemusel saate Te isikliku e-posti aadressi, tavaliselt kujul

 kasutajanimi@alamdomain.domain 

näiteks priit@zoo.tartu.ee, malle@mail.ee

Tihti lubatakse kasutajanimi igaühel ise valida, kuid 'at'-märgi (@) järele tuleva üle otsustab administraator. Tihtipeale sarnaneb postiaadressi lõpp postimasina nimega, nt võiks olla loomaaia WWW serveri aadress http://www.zoo.tartu.ee.

Postimasina administraator teatab teile Teie UNIXi kasutajanime ja parooli ning selgitab, kuidas postiserveriga ühendust võtta. Harilikult moodustab UNIXi kasutajanimi e-posti aadressi esimese osa (priit).

===E-posti vahetamise skeem===

Pine (Program for Internet News and Email) on üks paljudest programmidest, millega saab elektronposti vahetada. Võimalik, et Pine pole igas olukorras kõige sobivam, kuid tema kasuks tuleb mainida järgmist:

* Pine on installeeritud paljudesse Linux/UNIXi serveritesse
* arvuti, millega postimasinat külastatakse peab olema võrgus ning omama vaid Telneti-sarnast klienti ning mitte mingit e-post-spetsiifilist tarkvara
* kõik kasutaja kirjad asuvad postiserveris 

E-postiga tegelemine Pine abil näeb välja selline:

# Võtate ühenduse postimasinaga. See tähendab postimasinasse SSH või halvemal juhul Telneti abil sisse logimist.
# Annate käsureal korralduse 'pine', mis käivitab programmi.
# Loete, kirjutate, paigutate kataloogidesse ja teete muid operatsioone teile saabunud või isekirjutatud kirjadega.
# Väljute programmist pine ja logite end postimasinast välja. 

Oluline on mainida, et postimasin töötab pidevalt, võttes vastu ja saates laiali teie e-posti. Te võite oma postimasinasse siseneda Telneti abil ükskõik millisest Internetti ühendatud arvutist. Soovides oma kodust e-posti vahetada, peate te tõenäoliselt kasutama mõne teenusepakkuja (EENet, TELE 2, Atlas Starter) sissehelistamiskeskust. Aga te võite oma postiserverisse siseneda ka näiteks mõne raamatukogu arvutisaali või avalikku internetipunkti (AIP) külastades.

Seega on postimasin see koht, kuhu kogunevad teile adresseeritud kirjad ja kus te nendega tegelemas käite; samuti saate te sellest masinast ise teistele kirju saata.

===Pine kasutamine===

Kui sisestate käsureale 'pine', käivitub programm ja teile avaneb Peamenüü (MAIN MENU) aken.


[[Image:pine.gif]]


Tavaliselt ei kasutata Pine'iga suhtlemisel hiirt. Pine'i juhtimine toimub klaviatuurilt noolte ja muude klahvide abil. Ridade ja teiste ekraanielementidena kujutatavate valikute vahel liikumiseks on klaviatuuri nooled või Ctrl+P(revious)ja Ctrl + N(ext). Valiku tegemiseks, mis mõnel juhul tähendab käsu andmist, vajutage Enterit. Kõige optimaalsem liikumisvõimalus on vajutada menüü rea ees oleva tähe klahvi.

Programmist väljumine toimub käsuga Q(uit). Tavaliselt küsib Pine teilt enne käsu täitmist, kas te ikka kindlasti seda soovite. Küsimused ilmuvad Pine'i akna allservas, koos võimalike vastusevariantidega, tavaliselt Yes ja No. Jaatava vastuse valikuks vajutage klaviatuuril Y klahvile ja eitava valiku puhul N klahvile (mitte tingimata suuri tähti sisestades).

Pine'i kasutamisel tuleb tähele panna programmiakna all ääres olevaid abitekste. Tihti on neid rohkem, kui korraga ära näidatakse. Valides O(thers) saate ülejäänud tekste vaadata. Asjakohane info on ka programmiakna ülaääres.

===Saabunud kirjade lugemine===

Et näha saabunud kirju, andke Peamenüüs korraldus L(ist). Ekraanile ilmub kirjakastide nimekiri (ingl. k. folder list)


[[Image:foldersl.gif]]


Pine hoiab kirju kirjakastides. Uute kirjade lugemiseks valige kirjakast INBOX ning ekraanile ilmub kirjade loetelu

[[Image:inbox.gif]]

Joonisel kujutatud kirjakastis on neli kirja.

Rida vastab kirjale ning kirja kohta toodud on järgmine info:

    * kirja järjenumber
    * kirja saatmise aeg
    * kirja saatja
    * kirja suurus (vaikimisi baitides)
    * teema (ingl. k. subject)
      Rea ees võib olla ühetäheline märge:
    * N(ew) teil on kiri veel läbi lugemata (e. k. uus)
    * D(eleted) kiri on märgitud kustutamiseks (e. k. kustutatud)
    * A(nswered) olete kirjale vastanud (reply) (e. k. vastatud) 

Kirja lugemiseks viige kursor soovitud reale ning vajutage Enterit. Tagasi kirjade loetellu saate, kui valite I(ndex). Peamenüüsse naasmiseks valige M(ain menu).

Sama tehnika abil võite siseneda ka teistesse kirjakastidesse ja lugeda seal sisalduvaid kirju.

Kui kirja säilitamine pole oluline, saate selle peale lugemist kustutada. Kirjade kustutamine toimub kahe sammuga:

    * Märkige kiri kustutatavaks. Selleks liikuge loetelus kirjale ning valige klaviatuurilt D(elete).
    * enne Pineist väljumist või kirjakastide vahel liikumisel küsib programm, kas soovite kustutamiseks märgitud kirjad nüüd kustutada. Vastake siis nagu vajalikuks peate. 

Kogemata kustutatavaks märgitud kirjalt võib kustutusmärke maha võtta käsuga U(ndelete).

Kui teil on soov kustutatavateks märgitud kirjadest otsemaid lahti saada, valige käsk e(X)punge.

===Kirja koostamine ja saatmine===

Kõige parem on e-posti vahetamist alustada mõne tuttavaga, kelle postiaadress on teil teada ning kes on nõus teile teada andma, kas saadetis jõudis kohale või mitte.

Kirja koostamiseks valige menüüst käsk C(ompose). Ilmub kirjakirjutamise aken:


[[Image:compose.gif]]


Toodul on näha kuhu tuleb midagi sisestada

      To: mart@zoo.tartu.ee         - e-posti aadress ,kellele kiri läheb
 Subject: Pingviinide puuri ...     - kirja teema
 --------Message Text -----
 siia alla trükkige kirja sisu

Kirja saatmiseks on vaja teada saaja täpset e-posti aadressi.

Rea 'To:' vormistamisel on tegelikult lisavõimalusi:

    * sama postiserveri piires teisele kasutajale kirja saates piisab, kui sisestate ainult tema kasutajanime: näiteks 'mart'; Pine ise lisab aadressi
      ülejäänud osa.
    * kui soovite saata sama kirja korraga mitmele adressaadile, kirjutage nende e-posti aadressid vaid komadega eraldatult 'To' reale 

Et valmis kiri teele läheks, valige Ctrl+X. Teilt küsitakse, kas kiri tuleb välja saata (Send message?). Soovides viimasel hetkel veel midagi lisada või kiri veelkord läbi lugeda, valige N. Saatmiseks valige Y.

Juhul, kui kiri on küll valmis ja aeg oleks ta ära saata, kuid otsustate, et 'te ikkagi ei armasta teda' ning ei soovi kirja ei praegu ega kunagi hiljem saata, siis vajutage Ctrl+C(ancel) ning Pine küsimusele 'kas tõesti' vastake adekvaatselt.

Võimalik, et kelleltki saadud kirja lugedes tekib teil soov sellele otsemaid vastata. Sel juhul võiksite valida käsu R(eply) ning seejärel ilmub juba täidetud 'To' ja 'Subject' ridadega kiri. Tõsi, tihti küsitakse teilt esmalt, kas soovite vastuskirjas tsiteerida vastatavat kirja või lihtsalt vastata.

Kui te valite tsiteerimise, siis ilmub Pine'i tekstiredaktorisse teile saadetud kirja tekst, kusjuures ridu alustab näiteks suurem-märk (>).

===Kirjakastid===

Pine'i esmakordsel kasutamisel valida Peamenüüst L(ist) klahvi vajutades kirjakastide nimikiri, näete te tõenäoliselt vaid kirjakasti INBOX. Peale mõnede kirjade saatmist ilmuvad ka sellised postkastid:

    * 'sent-mail' - hoidmaks teie poolt kirjutatud ja ärasaadetud kirju
    * 'saved-messages' - hoidmaks salvestatud kirju, mille puhul pole täpsustatud, kuhu neid salvestada 

Kirjakaste saab ka ise juurde tekitada ning neile nimesid valida. Kirjakastid pakuvad võimaluse kirju korrastatult säilitada.

Kirjakastide nimekirjas olles saab uue kirjakasti luua käsuga A(dd). Seejärel sisestate uue kirjakasti nime.

Kui soovite tõsta kirja ühest postkastist teise, tuleb:

   1. siseneda postkasti, kus kõnealune kiri asub
   2. liikuda soovitud kirja reale
   3. anda käsk S(ave) ning küsimusele, kuhu postkasti kiri salvestada, vastata sobiva postkasti nimega. Aga võite ka küsimusele vastamisel valida Ctrl+T,
      mis viib Teid olemasolevate kirjakastide loetellu, kust saab valida sobiva.
   4. seejärel tõstab Pine kirja ning märgib käesolevas postkastis ta kustutatuks (rea ette ilmub 'D' täht)
   5. Ilmselt on mõistlik kiri ka tõesti kustutada: vajutage X klahvi. 

Kui te 3. punktis peale 'S' valimist sisestate postkasti, mida pole olemas, siis Pine küsib, kas te soovite sellise tekitada.

===Aadressraamat===

Aadressraamat pakub teile võimaluse anda e-posti aadressidele lühinimed, mida on hõlpsam kasutada. Edaspidi piisab, kui te sisestate aadressiraamatus oleva lühinime 'To:' reale. Pine hoolitseb, et kasutataks lühinimele vastavat aadressi. Nt. seate 'ma' vastavusse e-posti aadressiga mart@zoo.tartu.ee. Te saate 'noppida' saabunud kirjadelt aadresse käsuga T(ake address), seostada neid lühinimedega ning kanda aadressraamatusse. Aadressraamatu sissekandeid on võimalik kustutada ja muuta.

Aadressraamatu sissekanne sisaldab adressaadi kohta järgmisi andmeid:

    * lühinimi (ma)
    * isikunimi (Mart Kask)
    * kommentaar (pingviini-puuri-haldur)
    * e-posti aadress (mart@zoo.tartu.ee) 

Aadressraamatusse uue sissekande tegemiseks valige Peamenüüst A(adress) nind seejärel A(dd New)


[[Image:address.gif]]


Aadressi salvestamiseks vajutage Ctrl+X.

Praktiline on lisada aadressraamatuse sissekandeid saabunud kirjade abil: avate saabunud kirja ja vajutate T(ake address). Seepeale küsitakse teilt lühinime ning avaneb ülaltoodud dialoog.

Üks võimalus aadressraamatu kasutamiseks on avada see Peamenüüst käsuga A, liikuda soovitud adressaadi nimele ning vajutada C. Seejärel saate asuda koostama valitud adressaadile kirja.

Teine variant on sisestada kirja koostades 'To:' reale käsitsi adressaadi lühinimi, mis seejärel asendub tema e-posti aadressiga.

===Saatmise peatamine===

Kirjade saatmist kirjeldades libisesime üle ühest olulisest võimalusest. Nimelt, saate kirja kirjutades oma tegevuse ajutiselt katkestada, et hiljem jätkata valikuga p(O)stpone. Pine salvestab vaikimisi pooliku kirja kirjakasti 'postponed-messages'. Kui te valite järgmine kord C(ompose), siis küsitakse teilt, kas soovite pooleli jäetud kirja kirjutamist jätkata. Pooleliolevaid kirju võib olla mitu.

===Printimine===

Sageli väidetakse, et Pinest ei saa printida. Tõenäoliselt mõeldakse siis, et Pine ei ole suuteline trükkima printerile, mis asub teie töökoha juures. Kui veidi järele mõelda, siis on see loomulik - Pine saab printida selles arvutis, kus ta töötab. Trükkimisel peab arvestama järgmisi asjaolusid:

    * masina küljes ei pruugi tõesti printerit olla
    * me ei pruugi ise asuda printeri lähedal, see võib olla näiteks teises linnas
    * UNIXis trükib Pine kirja tavaliselt torusse. Administraator võib olla paigaldanud filtreid, mis kirja vormindavad. 

Et trükkida, liikuge kirjakataloogis soovitud reale ning vajutage Y klahvi.
Uuematel versioonidel on selleks protsendi (%) klahv.

===Kirja lisad===

Pine võimaldab elektronkirjaga panna kaasa lisasid, so mitmesuguseid faile: pilte, muusikafaile jt.

Oletame, et teie kodukataloogis on pilt ning soovite selle kellelegi koos oma kirjaga saata. Tulemusena saab teine pool endale kirja ning ta peab suutma sellest kirjast eraldada kaasapandud faili. Rõhutame, et personaalarvutist, mille taga te eeldatavasti istute ning kust te telneti käivitasite, tuleb see saadetav fail kõigepealt postimasinasse toimetada. Seda tehakse tavaliselt FTPga.

Kõigepealt kirjutage adressaadile kiri nagu te ikka seda teete. Seejärel liikuge reale 'Attchmnt'. Sisestage postimasinas asuva faili nimi; soovides saata mitut faili eraldage nad vaid komadega. Saanud valmis vajutage Enterit, misjärgi Pine sisestuse välimust veidi muudab, muuhulgas näidates failide pikkusi. Eemaldamiseks valige Ctrl+K. Tulemus peaks olema sarnane siintooduga:


[[Image:attache.gif]]


Näites on rida 'Attchmnt:' täidetud: kirjaga läheb kaasa kohaliku failisüsteemi fail /home/priit/pingviin.tiff, millele on kommentaariks lisatud "Pingviiniga".

Kui te ei tea kaasapantava faili nime, siis kasutage sellist moodust:

   1. liikuge reale 'Attchmnt'
   2. vajutage Ctrl+J ning avage Ctrl+T abil failide nimekiri; valige liikudes vastavale reale sobiv fail ning vajutage Enterit
   3. Pine pakub seejärel võimaluse sisestada kommentaar ("Pingviiniga") 

Kui on soov siiski faili mitte saata või saata mõni muu, siis liikuge taas Attchmnt reale ja vajutage Ctrl+K, mis kustutab rea. Ühe kirjaga võib saata ka mitu attachment'i. Tavaliselt ei soovitata ühe kirja kogupikkust siiski väga suureks ajada - ca paar megabaiti oleks viisakas piir.

Kui Te aga saate kirja, millel on lisa, toimub selle kirjast 'lahtiharutamine' nii:

   1. avage kiri nagu tavaliselt
   2. valides V näete kirjaga kaasas olevad lisasid, uuematel versioonidel tuleb valida lisade vaatamiseks suurem märk (>)
   3. liikuge vastava lisa kohale ning salvestage see tavaliseks UNIXi failisüsteemi failiks valides S. 

Selle faili peate te ilmselt muude vahenditega (nt FTP) postiserverist oma personaalarvutisse sikutama, et teda sobivas programmis kasutada saaks.

===Pine tekstiredaktori kasutamine===

Pine pakub kirjade kirjutamiseks vaikimisi tekstiredaktorit Pico. Põhimõtteliselt võite te Pico (Pine Composer) ka käsurealt käivitada ja kasutada teda teksti töötluseks nagu iga teist tekstiredaktorit. Picol on ka sisemine abiinfo (ingl. k. help) süsteem.

Kirjeldame siinkohal lühidalt, kuidas Picot kasutada.
teksti sisestamine 	vajutada klahve klaviatuuril
tekstifaili sisu sisestamine redigeeritavasse teksti 	Ctrl+R
tekstilõigu algusmärgi sisestamine (set mark) 	Ctrl + ^
tekstilõigu tähistamine ehk markeerimine 	liikuge peale algusmärgi sisestamist kursoriga edasi; sümbolid, millest te üle liigute, moodustavad tekstilõigu
tekstilõigu eemaldamine 	peale lõigu tähistamist valige Ctrl +K
eemaldatu kleepimine 	viige kursor peale Ctrl +K tegemist soovitud positsioonile ja sisestage Ctrl+U
otsimine 	valige Ctrl + W
rea algusesse liikumine 	valige Ctrl + A
rea lõppu liikumine 	valige Ctrl + E
liikumine ekraani kaupa üles 	Ctrl + Y
liikumine ekraani kaupa alla 	Ctrl + V
rea kustutamine 	viige kursor soovitud reale ning valige Ctrl+K

===Pinega ja täpitähtede kasutamine===

Esiteks peab sul lokaat olema mõistlikult seatud ja teiseks on vajalik määrata pine seadistustes character-set väärtuseks UTF-8.

Pines selle seadistamiseks minna SETUP alla, valida Ctrl+C ja otsida üles rida:

 Display Character Set             = <No Value Set: using "US-ASCII">                                                                                         

Ja muuta selliseks

 Display Character Set             = UTF-8                                                                                                     

Salvestamiseks Ctrl+E ja Ctrl+C

===Parooli muutmine===

Tavaliselt toimub UNIXis parooli muutmine käsurealt korraldusega passwd, kuid arvestades osade kasutajate kalduvust seostada käsureaga ainult käsku Pine, on võimalik oma parooli muuta ka Pine'i seest. Valige peamenüüst S(etup) ning seejärel N(ew password). Tulemusena satute parooli vahetamise dialoogi.

===Saatja aadressi muutmine===

Selleks ,et muuta saatja aadressi tuleb avada kas muuta .pinerc's customized-hdrs muutujat või avada pine ning seal setup ja muutes sama välja selliselt

 Customized Headers                = From:<kasutjaa@mingiaadress.ee>

===.mbox failide kasutamine===

.mbox on levinud formaat postkastide nö online ja offline pidamiseks, nt Gmail Takeout kasutab .mbox formaati. .mbox faili avamiseks sobib kirjeldada nn collection

 S(etup) -> (collection)L(ists) -> A(dd)

ning kirjeldada

* Nickname - valida omale meelepärane nimi sissekandele
* Server - tühi
* Path - kataloogi asukoht, kus asub kõnealune .mbox fail
* View - tühi

Tulemusena avades Folder List on nimekirjas tekitatud sissekanna ja saab asuda tutvuma .mbox faili sisuga.

Kasulikud lisamaterjalid

* http://www.astro.princeton.edu/docs/Alpine#Adding_a_local_collection_.28mbox_files.29