Lehekülje IPsec lähteteksti vaatamine

===Sissejuhatus===

IPSec kasutamine tundub olema selline teema, kus on nö sõltuvalt kasutusjuhust üks, teine või mõni järgmine lahendus sobivaim. Käesolev tekst dokumenteerib ära mõned teadaolevalt töötavad konkreetsed kasutusjuhud.

IPSec (Internet Protocol Security) esineb kahel kujul

* transport režiim - suhtlevad kaks otspunkti kusjuures ip paketi päised jäävad puutumatuks, tegeldakse paketi sees sisalduva tcp, udp, icmp vmt osaga
* tunnel režiim - suhtlevad kahe lüüsi taga alamvõrkudes asuvad arvutid; tegeldakse kogu ip paketiga kapseldades ta uude, IPSec lüüsis moodustatud ip paketti

===Tööpõhimõte===

IPSec puhul toimub andmete krüptimine IP kihis, asjakohaste päiste lisamisel on võimalik saavutada

* AH (Authentication Header) - suhtlevate osapoolte autentsus
* ESP (Encapsulated Security Payload) - andmete salastatus ja terviklus

IPSec töös kasutatakse kahte sorti reegleid

* SA (Security Association) - reegilid, mis ütlevad, kuidas toimub andmete mingi tegevus, st autentsuse ja tervikluste tagamine, salastamine
* SP (Security Policy) - reeglid, mis ütlevad millisele andmevahtusele SA abil kirjeldatud reegleid rakendada

Neid reegleid hoitakse vastavates andmebaasides

* SAD - Security Association Database
* SPD - Security Policy Database

[[Pilt:Fig14-2 0.jpg|500px]]

IPSec kasutamiseks tuleb mõlemas osalises kirjeldada kooskõlaliselt SA ja SP andmebaasid, põhimõtteliselt tuleb kernelile öelda vastavad reeglid ja seda saab teha nt programmi setkey abil. Kuna praktiliselt on aga ebamugav ja ka ebaturvaline käsitsi osapoolte koostööd tagada, siis on välja mõeldud IKE (Internet Key Exchange) Protocol. IKE on implementeeritud Debianil nt tarkvarana isakmpd ja Racoon.

[[Pilt:20110930 1257358 image002 725705 1285 0.png]]

[[IPsec VPN kasutamine OpenBSD'ga]]

[[IPSec kasutamine Debianiga]]

[[IPSec kasutamine FreeBSD'ga]]