Lehekülje Apache lähteteksti vaatamine

{{Täienda}}

Apache'i veebiserver

===Sissejuhatus===

Käesoleva pala eesmärk on abistada teid saada operatsioonisüsteem Linuxiga tööle Apache veebiserver. Veebiserver on selline programm, mis võimaldab arvutis leiduvaid teatud faile näidata brauserisse, kui brauser neid küsib. Nagu nimi ütleb on veebiserver server, brauseri kohta võib öelda klient.

Tavaliselt seatakse veebiserver tööle arvutisse, millel on võrguühendus olemas. Lisaks veebiserverile võivad seal samas arvutis olla ka muud serverid, näiteks e-posti ja failiserver ning kasutajate kodukataloogid. Veebiserveri seadistamiseks, konfigureerimiseks ja käivitamiseks on teil tarvis kõnealusele arvutile ligipääsu juurkasutaja õigustes. Tingimata ei ole see vajalik, kuid eeldame, et te sooritate kõik tekstis kirjeldatud sammud juurkasutajana.

Kuna Apache'i veebiserver on väga levinud tarkvara, siis on ta suure tõenäosusega juba teie süsteemi installeeritud ja jääb vaid üle ta kasutusele võtta. Otsige oma süsteemist faili httpd, mille abil toimub veebiserveri töö juhtimine

 # find / -name httpd
See võib võtta mõni minut aega. Faili leidmisel antakse teile teada, millises kataloogis ta asub. Näiteks väljundi hulgas on selline rida

 /usr/local/apache/bin/httpd
Antud juhul on teil veebiserveri tarkvara juba olemas ning asub kataloogis /usr/local/apache. Tarkvara ei ole vaja paigalda, jätkake lugemist punktist Veebiserveri konfigureerimine. Võimalik, et veebiserveri käivitamine ja seiskamine toimub teie süsteemis kuidagi teisiti kui on kirjdatud punktis Veebiserveri käivitamine.

Kui te faili httpd ei leidnud, siis tõenäoliselt ei ole teie arvutisse veebiserverit installeeritud. Jätkake lugemist järgmisest punktist.

===Veebiserveri paigaldamine distributsiooni pakihaldusest===

Soovides paigaldada Apache veebiserveri oma Linuxi distributsiooni pakihaldusest
tasub uurida selleks ametlikul kodulehel olevat dokumentatsiooni. Kuna
erinevaid distrosid on lugematu hulk siis väldiks hetkel siin tekstis kõigi nende
kasutatavate paketihalduste kirjeldusse laskumisse.

===Veebiserveri paigaldamine algkoodist===

Järgnevad instruktsioonid peaksid kehtima kõigi 2.x versioonidega (ja väikeste
modifikatsioonidega ka 1.x verisoonidega kui peaks vaja minema.)

====Ettevalmistused veebiserveri paigaldamiseks algkoodist====

Enne veebiserveri installeerimise juurde asumist veenduge, et teil on süsteemis piisavalt vaba ruumi. Järgnevas paigaldame Apache'i kataloogi /usr/local/apache ning ainult tarkvara võtab alla viie MB ruumi. Kui te otsustate paigutada ka põhiveebi ja logid sama kataloogi alla, on see maht suurem ja suurenev.

Näites pakime veebiserveri lähtetekstid lahti kataloogis /usr/src ning ka kompileerime seal. Selleks kulub ca 30 MB. Vaadakse oma ressursse käsuga df

 Filesystem           1k-blocks      Used Available Use% Mounted on
 /dev/sda2              3470679   2948079    343074  90% /
 /dev/sda3               598665    500281     67459  88% /var
 /dev/hdb3              9875164   9631024    244140  98% /home
 /dev/hdb2              6851880   6727492         0 100% /mnt

Toodud näite puhul asub kataloog /usr ilmselt juurfailisüsteemiga samal partitsioonil /dev/sda2, millele vastab esimene rida. Seal on vaba ruumi üle kolmesaja MB mida on enam kui piisav.

====Veebiserveri kasutaja====

Apache veebiserver teenindab külastajaid tavaliselt spetsiaalse tavakasutaja õigustes, vaikimisi on selleks kasutaja nobody grupiga nobody. Reeglina on seesugune kasutaja teie süsteemis olemas, kontrolliks küsige arvutilt, mis gruppi kasutaja nobody kuulub

 # groups nobody
 nobody : nogroup nobody
Antud juhul vastati, et gruppidesse nogroup ning nobody, mis on piisav.

Kui seda kasutajat pole või soovite panna veebiserveri käima mõne teise kasutajana, siis moodustage esmalt talle grupp, näiteks grupp nimega veeb

 # groupadd veeb
ning selle grupiga uus kasutaja, näiteks apache

 # useradd -g veeb -m -d /usr/local/apache2 apache
Kas süsteemis on kompileerimiseks vajalikud vahendid

Ilmselt peavad teie süsteemis leiduma kompileerimiseks vajalikud vahendid. Veenduge, et teil on olemas C kompilaator, näiteks küsige talt, mis versiooniga on tegu

 # gcc --version
 gcc (Debian 4.3.2-1.1) 4.3.2

Praktiliselt pole oluline versiooni number, peamine, et midagi vastatakse. Kui teil kompilaator puudub, siis on teil kaks võimalust, kas paigaldada kompilaator või veebiserver oma distributsiooni paketist. Neid teemasid käesolevas palas ei käsitleta.

====Tarkvara kopeerimine ja paigaldamine====

Veebiserveri paigaldamiseks tõmmake see kas ametlikult kodulehelt või mõnelt mirror saidilt ja kopeerige programmi lähteteksi sisaldav tar kataloogi /usr/src. Selle teksti kirjutamise hetkel
on kõige uuemaks Apache versiooniks 2.2.19.

Seejärel sisenege kataloogi /usr/src ning pakkige lähtetekstide arhiiv lahti

 # cd /usr/src
 # tar zxvf httpd-2.2.19.tar.gz

Sisenege Apache lähtetekstide kataloogi ning eelkonfigureerige veebiserver

 # cd httpd-2.2.19
 # ./configure
 ..
 ...
 creating Makefile
 creating modules/Makefile
 creating srclib/Makefile
 creating os/Makefile
 creating server/Makefile
 creating support/Makefile
 creating srclib/pcre/Makefile
 creating test/Makefile

jne

Kui see samm lõppes ilma veateateta, siis andke tarkvara kompilleerimisks käsk

 # make

lõpuks paigaldage tarkvara

 # make install

Tarkvara on edukalt paigaldatud.

===Veebiserveri konfigureerimine===

Veebiserveri tööd juhib üks konfiguratsioonifail httpd.conf  (juhul kui Apache sai paigaldatud eelneva juhendi alusel algkoodist siis asub see /usr/local/apache/conf/httpd.conf). Sellesse kirjutatakse direktiivid eraldi ridadele, kusjuures # märgiga algavaid ridu ignoreeritakse. Ridu saab jätkata sisestades kurakallu (\) viimase sümbolina eelmisele reale, tegelikult eelviimasena, viimane on reavahetus :) 

Alustuseks oleks soovitatav vaikimisi paigaldatud httpd.conf failist teha varukoopia. Seejärel kasutage näiteks tekstiredaktorit Joe

 # joe httpd.conf

ning sisestage alustuseks järgnev tekst:

 User nobody
 Group nobody
 ServerName www.zoo.tartu.ee
 ServerRoot "/usr/local/apache2"
 DocumentRoot "/html"
 DirectoryIndex index.html
 TransferLog /var/log/apache/kasutuslogi.log
 ErrorLog /var/log/apache/vealogi.log
 Listen 80
 Options None
 <Directory />
 AllowOverride None
 </Directory>

Kasutatud direktiivide tähendus:

*User - kasutaja, kelle õigustes veebiserver töötab
*Group - grupp, kelle õigustes veebiserver töötab
*ServerName - millise nime server arvab endal olevat
*ServerRoot - kataloog, mille all serveri programmid asuvad
*DocumentRoot - peaveebi kataloog, seal asuvaid faile serveeritakse IP aadressi või päringu http://www.zoo.tartu.ee/ esitanud külastajale
*DirectoryIndex - faili nimi, mis brauserisse saadetakse, kui ta küsib kataloogi eelusel, et sellenimeline fail kataloogis leidub
*Transferlog - kasutuslogi, fail kuhu saadatakse andmed veebiserverile tulnub päringute kohta
*ErrorLog - vealogi, fail kuhu saadetakse veateated; kataloog, kus see fail asub peab olema kindlasti olemas!
*Listen - port millel veebiserver ootab päringuid, kõigil võrguseadmetel
*Options - väärtus None tagab, et külastajale näidatakse vaid neid veebilehti, mida ta nimeliselt küsib.

Reeglina on veebiserverina töötaval arvutil nö tavaline nimi, näiteks kalake.zoo.tartu.ee ning nimeserveris on talle defineeritud lisaks ka mõned hüüdnimed (CNAMEga). Tavaliselt kasutatakse veebiserveri nime alguses kombinatsiooni www, kokku saab antud juhul www.zoo.tartu.ee, kuid veebiserveri nimi ei pea sugugi algama www-ga olles näiteks see sama kalake.zoo.tartu.ee.

Konfiguratsioonifailis kasutatud kataloogid peavad süsteemis leiduma, toodud näites peavad nad kuuluma lähtudes turvakaalutlustest juurkasutajale; samuti nendest kataloogidest ülevalpool asuvad kataloogid.

Reeglina on süsteemis vaikimisi olemas mitteprivilegeeritud kasutaja nobody grupiga nobody. Võib kasutada seda või luua spetsiaalne kasutaja, näiteks apache grupiga veeb. Veebiserveri mittekäivitumise põhjuseks on tihtipeale vastavate kasutajate puudumine süsteemis.

Näidates võrguseadme nime, vastatakse ainult sellelt seadmelt tulevaile 
päringutele, näiteks 'Listen 193.40.10.1 80'.

'''Sektsioon'''

 <Directory />
 AllowOverride None
 </Directory>

tähendab, et kataloogides pole täiendavate vahenditega õigust veebiserveri kofiguratsiooni täiendada/täpsustada. Sellist sektsiooni on väga oluline kasutada, kuna vaikimisi on kataloogipõhine veebiserveri konfigureerimine lubatud.

Kuigi teatud parameetrite järjekord konfiguratsioonifailis ei ole tähtis jääb kehtima parameetrile viimasena omistatud väärtus.

===Veebiserveri käivitamine===

Siin punktis toodud näited sobivad eelkõige, kui te olete Apache'i veebiserveri eeltoodud juhiste järgi ise kompleerinud. Konfigureeritud veebiserveri käivitamiseks andke käsk

Juhul kui kompileerisite veebiserveri ülaloleva juhendi alusel tuleb veebiserveri apacectl
utiliidi kasutamiseks kas kirjutada igakord pikalt välja täisrada /usr/local/apache2/bin/apachectl, või tuleb see lisada PATHi 

 # export PATH=$PATH:/usr/local/apache2/bin/

Kui veebiserver sai paigaldatud paketist siis on tõenäolselt rajad juba korrektsed.

Veebiserver käivitatakse ja peatatakse käsuga apachectl

 # apachectl start

Kui see käsk annab veateate, et server juba töötab, siis peatage ta käsuga stop.

 # apachectl stop

Peale konfiguratsioonifaili muutmist kehtestuvad muutused serveri taaskäivitamisel soovitavalt käsuga graceful, või restart

 # apachectl graceful

Veebiserver tuleb käivitada juurkasutaja õigustes, kuid ta töötab konfiguratsioonifailis näidatud User ja Group kasutajana. See tähendab, et failisüsteemi osad, mida soovitakse veebi näidata peavad olema vastavatele UNIXi kasutajatele nähtavad. Tavaliselt on nende failide kasutajagrupile other 
antud lugemisõigus.

Töötavast veebiserverist annab tunnistust see, kui süsteemi protsessitabelis on httpd deemoni nimi, isegi mitu

 # ps auxw | grep httpd
 root       198  0.0  0.4  4100 1608 ?        S    Jan19   0:00 /usr/local/apache/bin/httpd
 nobody   12837  0.0  0.5  4140 1820 ?        S    10:17   0:00 /usr/local/apache/bin/httpd
 nobody   12838  0.0  0.5  4140 1812 ?        S    10:17   0:00 /usr/local/apache/bin/httpd
 nobody   12839  0.0  0.5  4140 1816 ?        S    10:17   0:00 /usr/local/apache/bin/httpd
 nobody   12840  0.0  0.5  4128 1804 ?        S    10:17   0:00 /usr/local/apache/bin/httpd
 nobody   12841  0.0  0.5  4140 1816 ?        S    10:17   0:00 /usr/local/apache/bin/httpd
 nobody   12843  0.0  0.5  4128 1804 ?        S    10:19   0:00 /usr/local/apache/bin/httpd
 nobody   12844  0.0  0.5  4128 1804 ?        S    10:19   0:00 /usr/local/apache/bin/httpd
 nobody   12942  0.0  0.5  4128 1808 ?        S    10:54   0:00 /usr/local/apache/bin/httpd
 nobody   13001  0.0  0.5  4128 1804 ?        S    11:08   0:00 /usr/local/apache/bin/httpd

Aga veel parem kinnitus on, kui olemaks näitega kooskõlas päring 
http://www.zoo.edu.ee näitab veebilehte, so faili /html/index.html. 
Samuti saab antud näite rakendamisel näha kasutajate kodulehti eeldusel, 
et nad asuvad kataloogide ~/public_html all.

Kui veebiserveri käivitamisel ilmneb raskusi, siis tasub uurida vealogi (/var/log/apache/error.log) sisu.

Veebiserveri automaatne käivitamine

Kui teie süsteemis juba oli veebiserveri installeeritud, siis tõenäoliselt käivitatakse ta automaatselt süsteemi algkäivitamisel. Sarnaselt, tihti on süsteemi algkäivitusskriptid nii seatud, et kui arvutis leidub veebiserver, siis see ka käivitatakse. Katsetage!

Kui selline meetod ei andnud tulemusi, lisage selline rida näiteks faili /etc/rc.d/rc.local

 # /usr/local/apache2/bin/apachectl start
ning katsetage taas.

===Veebiserveri kasutamine===

Näitena esitatud konfiguratsioon võimadab nii põhiveebi, kui kasutajate veebe serveerida. Instrueerige kasutajaid, et nad teeksid oma kodukataloogi kataloogi public_html ning paigutaksid oma veebi failid sinna.

Näiteks kasutaja fail /home/mart/public_html/mart.jpg on veebist ligipääsetav URLi http://www.zoo.tartu.ee/~mart/mart.jpg abil.

Põhiveebile vastab kataloog /usr/local/apache/htdocs. Näiteks põhiveebi fail /usr/local/apache/htdocs/grupipilt.jpg on ligipääsetav URLi http://www.zoo.tartu.ee/grupiplt abil.

Järgnevalt selgitame näidete varal, kuidas reguleerida ligipääsu erinevatele veebi osadele. Tavaliselt kasutatakse direktiivi Directory, et näidata millisele kataloogile ning selle alla jäävaile failidele ning alamkataloogidele tehtud määrang kehtib.

===Veebile ligipääsu kontrollimine===

Veebiserveri konfiguratsioonifailis saab näidata, millistelt aadressidelt külastajaid teenindatakse või ei teenindata. Näiteks järgmine sektsioon lubab kataloogi /usr/local/apache/htdocs/omadele alla jäävale veebile ligipääseda vaid külastajaid, kes kuuluvad domeeni zoo.tartu.ee

 <Directory /usr/local/apache/htdocs/omadele>
 Order Deny,Allow
 Deny from all
 Allow from zoo.tartu.ee
 </Directory>

===Kataloogi-indeks===

Direktiiviga DirectoryIndex saab kontrollida, milline kataloogis sisalduv fail saadetakse brauserisse, kui päring esitati sellele kataloogile. Näiteks oletame, et teil on kataloogis /usr/local/apache/htdocs/eluolu mitmeid faile ning olete seadnud selle kataloogi kataloogi-indeksi väärtuseks index.html index.htm

 <Directory /usr/local/apache/htdocs/eluolu>
 DirectoryIndex index.html index.htm
 </Directory>
Esimeses järjekorras püüab sel juhul veebiserver leida faili index.html; kui sellist ei leidu, siis index.htm ning saata brauserisse.

===Direktiiv Options===

Jätkates eelmise punkti näidet, kuna direktiivi Options väärtus on konfiguratsioonifaili algul seatud None'ks, siis index.html või index.htm faili mitteleidmisel saadetakse brauserisse veateade. Kui aga eluolu Directoy sektsiooni lisada direktiiv 'Opions Indexes'

 <Directory /usr/local/apache/htdocs/eluolu>
 Options Indexes
 DirectoryIndex index.html index.htm
 </Directory>
siis näidatakse külastajale kataloogi failide nimekirja.

===Veebiserveri logi===

Veebiserveri toimimise analüüsimiseks on sobiv kasutada logi. Esitatud näiteks salvestatakse kahte sorti logi

*kasutuslogi - registreeritakse teenindatud päringud
*vealogi - töös esinevate vigade registreerimiseks

====Kasutuslogi====

Kasutuslogisse registreeritakse andmed veebiserverisse tulnud päringute kohta. Kasutuslogi faili nimi määratakse konfiguratsioonifailis direktiiviga TransferLog

 TransferLog /var/log/apache/kasutuslogi.log
Näiteks seesugune rida kasutuslogis

 193.40.122.12 - - [20/Jan/2001:09:49:47 +0100] "GET /ilupilt.gif HTTP/1.0" 200 2780

*193.40.122.12 - maisinanimi kust päring esitati
*- - kasutajanimi kes päringu esitas eeldusel, tavaliselt tühi, kuna külastaja tuvastamine pole lihtne
*- - kui veebiserveri ressurss nõudis autentimist, siis kasutatud kasutajanimi
*[20/Jan/2001:09:49:47 +0100] - päringu esitamise aeg
*"GET /ilupilt.gif HTTP/1.0" - jutumärkides esitatud päringu esimene rida
*200 - päringule vastuse olek (ingl. k. status), 200 tähendab, et päringut teenindati
*2780- päringu vastuse maht baitides

pidevalt logifaili lisanduvaid ridu on mõnus vaadata programmiga Tail

 # tail -f /var/log/apache/kasutuslogi.log

====Vealogi====

Vealogisse saadetakse teated serveri käivitamise kohta ning töös esinevate tõrgete kohta. Kui serveri konfiguratsioonifailis on väga tõsised vead, näiteks süntaksivead, siis server ei käivitugi. Vähemtõsiste vigade kohta tulevad teated siia. Neid maksab tähele panna ning võimalusel midagi ette võtta. Tavaliselt saab veateatest järeldada, mis pahasti on.

===Nõuded veebis esitatavate failide õigustele===

Direktiiviga DocumentRoot saab näidata veebiserverile, millises kataloogis asuvad põhiveebile vastavad failid. Kui te näiteks otsustate hoida põhiveebi kataloogis /html, siis peavad sellel kataloogil, seal sisalduvatel failidel ja kataloogidel olema sellised õigused et kasutaja, kelle õigustes veebiserver töötab omab neile ligipääsu. Ning muidugi tuleb muutma konfiguratsioonifaili direktiiv DocumentRoot vastavaks.

Kuigi peaveebile (http://www.zoo.tartu.ee/) vastavad failid ei ole ehk sisuliselt ühegi kasutaja omad, on praktiline, kui nende ettevalmistamisega tegeldakse süsteemi tavakasutaja, mitte juurkasutaja õigustes.

Niisiis, näiteks otsustati hoida peaveebi kataloogis /html ning sellega lasta edasi tegeleda süsteemi kasutajal priit grupiga users. Esmalt teeme priidu kataloogi /html ja selle alla jäävate failide omanikuks ning siis anname neile failidele priidu suhtes kõik õigused (7) ning teistele sama masina kasutajatele sh veebiserverile vastavale kasuajale vaid lugemise ja käivitamise õiguse (55)

 # chown -R priit:users /html
 # chmod -R 755 /html

Peaveebiga võib tegeleda ka mitu kasutajat, oluline on, et veebile vastavad failid oleks ligipääsetavad sellele kasutajale, kelle õigustes veebserver töötab. NB! Lisaks sellele, et veebi failid ise peavad olema ligipääsetavad, peavad olema seda ka kõik kataloogid alates süsteemi juurikast kuni failini!

Peaveebi peab saama näha, kui brauseriga esitada päring http://www.zoo.tartu.ee/.

===Süsteemi kasutajate veebid===

Vaikimisi on ette nähtud, et kasutajad tekitavad oma kodukataloogi kataloogi public_html ning hoiavad seal oma veebile vastavaid faile. Faili õiguste suhtes kehtib sama nõue - kasutaja, kelle õigustes veebiserver töötab peab omama neile ligipääsu. Tavaliselt sobib veebi failidele ja kataloogidele omistada õigused 755

 # chmod -R 755 public_html
Kasutaja veebi näidatakse vastuseks sarnasele brauseri päringule http://www.zoo.tartu.ee/~mart/.

Kui kasutajad kurdavad, et nad on oma veebi korralikult kõiki nõudeid järgides üles seadnud, kuid ometi ei ole see külastatav, siis tihtipeale on põhjus veebikataloogist üles poole jäävate kataloogide õigustes.

Nimelt, reeglina on süsteemi kasutaja kodukataloog kasutaja oma, kuid mitmetel Linuxitel on sellele määratud ebasobivad õigused. Näiteks Slackware Linuxil on vaikimisi kasutaja kodukataloogil õigused 755, mis on liiga palju, kuna grupile ja kõigile on lubatud kasutaja kodukataloogi siseneda ning seal lugeda. RedHati mõnel versioonil on aga õigused 750, mis on veebi jaoks liiga vähe, kuna kõigil, näiteks kasutajale kelle õigustes töötab veebiserver pole õigust kasutaja kodukataloogi siseneda. Kokkuvõttes tundub, et kõige õigem on anda kasutaja kodukataloogile õigused 711

 # chmod 711 /home/mart
mis tähendab, et kasutajal endal on kõik õigused ning teistel on õigus vaid siseneda.

Süsteemi kasutajate kodukataloog /home on tavaliselt loabitid 755

 # ls -ld /home
 drwxr-xr-x  15 root     root         4096 Jan 20 16:25 /home

===Veebiserveri turvalisus===

Veebiserveri kasutamisel arvestage, et iseenesest on veebiserver programm, 
mis teeb teie arvuti failid kättesaadavaks HTTP protokolli kasutavaile 
klientidele, so brauseritele.

Kuigi veebiserver tuleb käivitada juurkasutaja õigustes, toimetab ta edasi 
konfiguratsioonifailis näidatud kasutajana (User, Group direktiivid).

Siiski, kui te kasutate konfiguratsioonifailis teatud kohtades IO 
ümbersuunamist, näiteks logimise juures, siis seda teeb Apache juurkasutajana.

Näiteks üks võimalik stsenaarium pahalasest süsteemi kasutaja käitumiseks eeldusel, et ta saab veebiserveri konfiguratsioonifaili kirjutada on suunata logi mõne tundliku faili peale - /etc/passwd. Ilmselt te igal arvuti algkäivitamisel ei loe läbi kõiki konfiguratsioonifaile ning kuna logitakse juurkasutaja õigustes, siis pole mingit põhjust, miks veebiserver ei peaks hakkama kirjutama /etc/passwd faili.

Vältimaks ebameeldivaid üllatusi, veenduge, et veebiserveri juurikas ning 
selle alla jäävad kataloogid on piisavalt kaitstud, so kasutajatel pole neisse 
kirjutamisõigust. Veebiserver (/usr/local/apache/bin/httpd) ja muud temaga 
seotud failid, näiteks rotatelogs, kuuluvad juurkasutajale ning on 
tavakasutajaile ning grupile others vaid käivitatavad. Tavaliselt piisab 
nende tingimuste täitmiseks anda käsud

 # cd /usr/local/apache
 # chown 0 bin conf logs
 # chgrp 0  bin conf logs
 # chmod 755 bin conf logs
 
 # chown 0 /usr/local/apache/bin/httpd
 # chgrp 0 /usr/local/apache/bin/httpd
 # chmod 511 /usr/local/apache/bin/httpd

Lisaks, mõelge järele, kas te peate kasutajaile lubama käivitada CGI skripte ja andmebaase ning otsustage millistel tingimustel. Samuti kataloogipõhine veebiserveri konfigureerimisvõimalus. Näiteks lubage kasutajatel CGI skripte tarvida ainult kataloogist    ~/public_html/cgi-bin

 <Directory /usr/home/*/public_html/cgi-bin>
 AddHandler cgi-script .cgi
 Options +ExecCGI
 </Directory>

Heal juhul saab veebiserveri tööleseadmise eel otsustada, milliste omadustega peab ta olema. Reeglina ei soovitata lihtsalt sisse kompileerida toetust, mida praktiliselt ei tarvitata. Näiteks, kui te olete kindel, et pole vajadust server-info ja server-status järele, siis jätke vastavad moodulid välja. Näidake seda Apache ./configure skripti juures vastavate võtmetega --disable-module=info --disable-module=status.

===Kasulikud lisamaterjalid===

[[Apache'i veebiserver]]

Failiõigused 
Kasutajate administreerimine 
Apache'i enda dokumentatsioon