Lehekülje Emaplaat lähteteksti vaatamine

Emaplaadiks nimetatakse elektroonikaseadmetes trükkplaati, millele ühendatakse riistvaralisi komponente.

Teisisõnu: emaplaat on arvuti keskseks komponendiks, mille külge käivad aruvuti tööks vajalikud komponendid ning ka lisaseadmed.

[[Pilt:Emaplaat.jpg|200px|thumb|right|Gigabyte GA-8N-SLI Royal]]

Emaplaatide ehitus ja keerukus on läbi aegade muutunud. Kui esimestel PC'del (Personal Computer) olid emaplaadile integreeritud (emaplaadile ehitatud) vaid klaviatuuripistik, siis tänapäeval on neid pisut rohkem: 
* klaviatuur
* hiir
* vga/dvi
* USB (Universal Serial Bus)
* helikaart
* võrgukaart
* firewire
* hdmi

Emaplaadil on protsessori, graafikakaardi, mälude ja muude lisade ühendamiseks pesad ehk socketid.

Protsessori pesasid on mitmeid erinevaid tüüpe, olenevalt firmast (AMD või INTEL) ja protsessori seeriast. Kusjuures pesad on ehituselt erinevad. 

Laiendkaardipesasid e. siine on arvutil olnud 2: ISA ja PCI. PCI'd kasutatakse tänapäevani.

Videokaardid käisid nii ISA kui PCI pessa, kuid pesade kiirus polnud videopildi edastamiseks ja töötlemiseks piisav, seetõttu arendati välja AGP (Accelerated Graphics Port) ning sellest omakorda PCI-E (PCI-Express).

Mälupesad emaplaadil: (DIMM, EDO) SDRAM, DDR, DDR2, DDR3. 

Emaplaadil on kaks tähtsat kiipi, mida nimetatakse järgnevalt: NorthBridge (PõhjaSild)ja SouthBridge (LõunaSild). Nende ülesandeks on juhtida emaplaadi tööd. NorthBridge vajab enamasti jahutamist. Jahutajad jagunevad kaheks: passiivsed ja aktiivsed. Passiivjahutus on ilma ventillaatorita jahutus. 

Arvuti kastis liigub õhk arvuti eesotsast sisse, kasti sees soojeneb ning väljub läbi toiteploki.