https://kuutorvaja.eenet.ee/w/api.php?action=feedcontributions&feedformat=atom&user=SadamsonKuutõrvaja - Kasutaja kaastöö [et]2026-06-04T02:16:48ZKasutaja kaastööMediaWiki 1.43.6https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Spam&diff=9916Spam2009-02-23T10:23:31Z<p>Sadamson: /* SPF Listing */</p>
<hr />
<div>===Sissejuhatus===<br />
<br />
Nimekiri võimalustest võidelda postiteel leviva rämpsuga ja veidi juhendeid<br />
nende seadistamiseks.<br />
<br />
===Sisufiltrid===<br />
<br />
Tarkvarad, mis otsivad kirjade seest teatud mustreid, on serveritele üsnagi töömahukad ja koormavad teenused.<br />
<br />
amavisd-new<br />
clamav<br />
spamassassin<br />
<br />
Gentool näiteks ülaltoodud tarkvarade seadistuse õpetus<br />
http://gentoo-wiki.com/HOWTO_Spam_Filtering_with_Gentoo%2C_Postfix%2C_Amavis<br />
<br />
Lihtsalt viiruset2rje paigaldamiseks nagu clamavi + posfix tasub lugeda<br />
http://memberwebs.com/stef/software/clamsmtp/postfix.html<br />
<br />
===RBL listid===<br />
<br />
Vastavates nimekirjades nagu bl.spamcop.net relays.ordb.org sbl-xbl.spamhaus.org<br />
kirjas olevate masiante nimekirja alusel blokeeritakse ühenduskatsed mailiserveriga juba eos<br />
<br />
postfix main.cf seadistus<br />
<br />
smtpd_sender_restrictions =<br />
reject_unknown_sender_domain,<br />
permit_mynetworks,<br />
reject_rbl_client bl.spamcop.net,<br />
reject_rbl_client relays.ordb.org,<br />
reject_rbl_client sbl-xbl.spamhaus.org<br />
<br />
===Greylist===<br />
<br />
Grey Listing on põhimõtteliselt nimekiri "tuttavatest" saatjatest, kuhu<br />
lisatakse ka kõik esmakordselt nähtud saatjad, kuid koos timestampiga,<br />
millest arvates mingi aja jooksul öeldakse sellelt aadressilt tulevate<br />
kirjade kohta, et "postkast ajutiselt kati, proovi uuesti". Idee<br />
kohaselt spämmarid ei proovi uuesti, kuid head MTA-d küll.<br />
Sellise skeemi rakendamisel pidada spämm vähenema kuni 99%, miinuseks<br />
asjaolu, et esmakordselt uuelt aadressilt saadud kirja tuleb näiteks 5<br />
minutit kauem oodata (järgnevad kirjad juba hetkeliselt).<br />
<br />
Greylisti juurde saab alati panna loendi aadressidest, mis kohe läbi lastakse. Näiteks .ee whitelistimine on mõistlik, sest .ee domeenidelt olulisel määral rämpsu ei tule. Vajadusel võib ka tihedamini suheldavate mitte-.ee aadresside nimekirja lisada.<br />
<br />
Greylistinging töötab üsna hästi - ühe töötava näitena langes 2005. aasta keskel rakendatud greylisti mõjul kuus ühele aadressile laekunud spämmi hulk 1000+ kirjalt alla saja.<br />
<br />
[[Pilt:Greyl.png]]<br />
<br />
Antud pildil on mailgraph info masinast kus greylisting rakendati alates augustist<br />
<br />
<br />
'''Install'''<br />
<br />
Paigaldus serverile äärmiselt lihtne<br />
<br />
Insallida tuleb tarkvara <br />
<br />
postgrey-1.31 Greylisting policy server for Postfix<br />
<br />
Startida see vastavalt operatsioonisüsteemile.<br />
<br />
FreeBSD's /etc kaustas rc.conf faili rida postgrey_enable="YES"<br />
gentoos rc-update add postgrey default<br />
<br />
Ja postfixi main.cf faili read<br />
<br />
smtpd_recipient_restrictions =<br />
permit_mynetworks,<br />
reject_unauth_destination,<br />
check_policy_service inet:127.0.0.1:10023<br />
<br />
Et kirjaliikumist kiirendada tasub kontrollida kas auto white list on sisselülitatud<br />
nii ,et peale esmakordset ootamist ja filtri läbimist edaspidi<br />
kiri pääseks koheselt edasi.<br />
<br />
===SPF Listing===<br />
<br />
*SPF tähendab põhimõtteliselt seda, et domeeni haldaja paneb DNS TXT<br />
kirjesse, millised arvutid tohivad väita, et nad saadavad kirja sellest<br />
konkreetsest domeenist.<br />
*NB! Kontroll on vastuvõtja poolne. Seega näiteks GMail kontrollib iga sissetulnud<br />
kirja üle, et kas saatja server (mail.neti.ee, elvis.itcollege.ee jne) tohib ikka antud domeeni (linux.ee, eesti.ee jne) kirju edastada, välja saata.<br />
*Näiteks eenet.ee puhul:<br />
<br />
"v=spf1 a mx ip4:193.40.0.0/24 -all"<br />
<br />
Tõlgime selle kirje lahti: <br />
*v=spf1 - tegu on SPF kirjega<br />
*a - a kirje kirjeldab host'i IP aadressi<br />
*mx - mx kirje kirjeldab antud domeeni kirjavahetusega (Mail eXchange) tegelevad serverid<br />
*ip4: - IP versioon 4 subnet 24 bitti seega antud domeeni kirju võivad saata ka serverid, host'id IP aadressidega vahemikus 193.40.0.0-193.40.0.255.<br />
*-all - kõik teised on keelatud. NB! -all tuleb panna kõige lõppu, sest edasi ei vaadata kirjet. Kui -all on kõige alguses või vahepeal, siis ei vaadata kirjes pärast -all märget jäävat infot.<br />
<br />
Kui täpsemalt ära seletada, siis: <br />
*- tähendab keelatud, mitte usaldusväärne, blacklist <br />
*? tähendab neutraalne sealt võib ka kirju saata greylist<br />
*+ tähendab lubatud, usaldusväärne, whitelist<br />
<br />
*Peale TXT kirje on DNS süsteemis ka SPF kirje olemas, aga vanemad bind9 versioonid (vanemad kui 9.2.x) ei oma SPF kirje tuge. Sellepärast on mõistlik SPF kirje kirjeldada TXT kirjes.<br />
*Tähendus: lubatud kõik, kelle A (või AAAA) on eenet.ee domeenis, kes on<br />
eenet.ee MX-iks või on meie IP-ruumis.<br />
*Kahjuks pole SPF väga levinud, kuigi näiteks GMail ja Hotmail on selle<br />
omale seadistanud.</div>Sadamsonhttps://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Spam&diff=9915Spam2009-02-23T10:22:46Z<p>Sadamson: /* SPF Listing */</p>
<hr />
<div>===Sissejuhatus===<br />
<br />
Nimekiri võimalustest võidelda postiteel leviva rämpsuga ja veidi juhendeid<br />
nende seadistamiseks.<br />
<br />
===Sisufiltrid===<br />
<br />
Tarkvarad, mis otsivad kirjade seest teatud mustreid, on serveritele üsnagi töömahukad ja koormavad teenused.<br />
<br />
amavisd-new<br />
clamav<br />
spamassassin<br />
<br />
Gentool näiteks ülaltoodud tarkvarade seadistuse õpetus<br />
http://gentoo-wiki.com/HOWTO_Spam_Filtering_with_Gentoo%2C_Postfix%2C_Amavis<br />
<br />
Lihtsalt viiruset2rje paigaldamiseks nagu clamavi + posfix tasub lugeda<br />
http://memberwebs.com/stef/software/clamsmtp/postfix.html<br />
<br />
===RBL listid===<br />
<br />
Vastavates nimekirjades nagu bl.spamcop.net relays.ordb.org sbl-xbl.spamhaus.org<br />
kirjas olevate masiante nimekirja alusel blokeeritakse ühenduskatsed mailiserveriga juba eos<br />
<br />
postfix main.cf seadistus<br />
<br />
smtpd_sender_restrictions =<br />
reject_unknown_sender_domain,<br />
permit_mynetworks,<br />
reject_rbl_client bl.spamcop.net,<br />
reject_rbl_client relays.ordb.org,<br />
reject_rbl_client sbl-xbl.spamhaus.org<br />
<br />
===Greylist===<br />
<br />
Grey Listing on põhimõtteliselt nimekiri "tuttavatest" saatjatest, kuhu<br />
lisatakse ka kõik esmakordselt nähtud saatjad, kuid koos timestampiga,<br />
millest arvates mingi aja jooksul öeldakse sellelt aadressilt tulevate<br />
kirjade kohta, et "postkast ajutiselt kati, proovi uuesti". Idee<br />
kohaselt spämmarid ei proovi uuesti, kuid head MTA-d küll.<br />
Sellise skeemi rakendamisel pidada spämm vähenema kuni 99%, miinuseks<br />
asjaolu, et esmakordselt uuelt aadressilt saadud kirja tuleb näiteks 5<br />
minutit kauem oodata (järgnevad kirjad juba hetkeliselt).<br />
<br />
Greylisti juurde saab alati panna loendi aadressidest, mis kohe läbi lastakse. Näiteks .ee whitelistimine on mõistlik, sest .ee domeenidelt olulisel määral rämpsu ei tule. Vajadusel võib ka tihedamini suheldavate mitte-.ee aadresside nimekirja lisada.<br />
<br />
Greylistinging töötab üsna hästi - ühe töötava näitena langes 2005. aasta keskel rakendatud greylisti mõjul kuus ühele aadressile laekunud spämmi hulk 1000+ kirjalt alla saja.<br />
<br />
[[Pilt:Greyl.png]]<br />
<br />
Antud pildil on mailgraph info masinast kus greylisting rakendati alates augustist<br />
<br />
<br />
'''Install'''<br />
<br />
Paigaldus serverile äärmiselt lihtne<br />
<br />
Insallida tuleb tarkvara <br />
<br />
postgrey-1.31 Greylisting policy server for Postfix<br />
<br />
Startida see vastavalt operatsioonisüsteemile.<br />
<br />
FreeBSD's /etc kaustas rc.conf faili rida postgrey_enable="YES"<br />
gentoos rc-update add postgrey default<br />
<br />
Ja postfixi main.cf faili read<br />
<br />
smtpd_recipient_restrictions =<br />
permit_mynetworks,<br />
reject_unauth_destination,<br />
check_policy_service inet:127.0.0.1:10023<br />
<br />
Et kirjaliikumist kiirendada tasub kontrollida kas auto white list on sisselülitatud<br />
nii ,et peale esmakordset ootamist ja filtri läbimist edaspidi<br />
kiri pääseks koheselt edasi.<br />
<br />
===SPF Listing===<br />
<br />
#SPF tähendab põhimõtteliselt seda, et domeeni haldaja paneb DNS TXT<br />
kirjesse, millised arvutid tohivad väita, et nad saadavad kirja sellest<br />
konkreetsest domeenist.<br />
#NB! Kontroll on vastuvõtja poolne. Seega näiteks GMail kontrollib iga sissetulnud<br />
kirja üle, et kas saatja server (mail.neti.ee, elvis.itcollege.ee jne) tohib ikka antud domeeni (linux.ee, eesti.ee jne) kirju edastada, välja saata.<br />
#Näiteks eenet.ee puhul:<br />
<br />
"v=spf1 a mx ip4:193.40.0.0/24 -all"<br />
<br />
Tõlgime selle kirje lahti: <br />
*v=spf1 - tegu on SPF kirjega<br />
*a - a kirje kirjeldab host'i IP aadressi<br />
*mx - mx kirje kirjeldab antud domeeni kirjavahetusega (Mail eXchange) tegelevad serverid<br />
*ip4: - IP versioon 4 subnet 24 bitti seega antud domeeni kirju võivad saata ka serverid, host'id IP aadressidega vahemikus 193.40.0.0-193.40.0.255.<br />
*-all - kõik teised on keelatud. NB! -all tuleb panna kõige lõppu, sest edasi ei vaadata kirjet. Kui -all on kõige alguses või vahepeal, siis ei vaadata kirjes pärast -all märget jäävat infot.<br />
<br />
Kui täpsemalt ära seletada, siis: <br />
*- tähendab keelatud, mitte usaldusväärne, blacklist <br />
*? tähendab neutraalne sealt võib ka kirju saata greylist<br />
*+ tähendab lubatud, usaldusväärne, whitelist<br />
<br />
*Peale TXT kirje on DNS süsteemis ka SPF kirje olemas, aga vanemad bind9 versioonid (vanemad kui 9.2.x) ei oma SPF kirje tuge. Sellepärast on mõistlik SPF kirje kirjeldada TXT kirjes.<br />
*Tähendus: lubatud kõik, kelle A (või AAAA) on eenet.ee domeenis, kes on<br />
eenet.ee MX-iks või on meie IP-ruumis.<br />
*Kahjuks pole SPF väga levinud, kuigi näiteks GMail ja Hotmail on selle<br />
omale seadistanud.</div>Sadamsonhttps://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Spam&diff=9914Spam2009-02-23T10:22:17Z<p>Sadamson: /* SPF Listing */</p>
<hr />
<div>===Sissejuhatus===<br />
<br />
Nimekiri võimalustest võidelda postiteel leviva rämpsuga ja veidi juhendeid<br />
nende seadistamiseks.<br />
<br />
===Sisufiltrid===<br />
<br />
Tarkvarad, mis otsivad kirjade seest teatud mustreid, on serveritele üsnagi töömahukad ja koormavad teenused.<br />
<br />
amavisd-new<br />
clamav<br />
spamassassin<br />
<br />
Gentool näiteks ülaltoodud tarkvarade seadistuse õpetus<br />
http://gentoo-wiki.com/HOWTO_Spam_Filtering_with_Gentoo%2C_Postfix%2C_Amavis<br />
<br />
Lihtsalt viiruset2rje paigaldamiseks nagu clamavi + posfix tasub lugeda<br />
http://memberwebs.com/stef/software/clamsmtp/postfix.html<br />
<br />
===RBL listid===<br />
<br />
Vastavates nimekirjades nagu bl.spamcop.net relays.ordb.org sbl-xbl.spamhaus.org<br />
kirjas olevate masiante nimekirja alusel blokeeritakse ühenduskatsed mailiserveriga juba eos<br />
<br />
postfix main.cf seadistus<br />
<br />
smtpd_sender_restrictions =<br />
reject_unknown_sender_domain,<br />
permit_mynetworks,<br />
reject_rbl_client bl.spamcop.net,<br />
reject_rbl_client relays.ordb.org,<br />
reject_rbl_client sbl-xbl.spamhaus.org<br />
<br />
===Greylist===<br />
<br />
Grey Listing on põhimõtteliselt nimekiri "tuttavatest" saatjatest, kuhu<br />
lisatakse ka kõik esmakordselt nähtud saatjad, kuid koos timestampiga,<br />
millest arvates mingi aja jooksul öeldakse sellelt aadressilt tulevate<br />
kirjade kohta, et "postkast ajutiselt kati, proovi uuesti". Idee<br />
kohaselt spämmarid ei proovi uuesti, kuid head MTA-d küll.<br />
Sellise skeemi rakendamisel pidada spämm vähenema kuni 99%, miinuseks<br />
asjaolu, et esmakordselt uuelt aadressilt saadud kirja tuleb näiteks 5<br />
minutit kauem oodata (järgnevad kirjad juba hetkeliselt).<br />
<br />
Greylisti juurde saab alati panna loendi aadressidest, mis kohe läbi lastakse. Näiteks .ee whitelistimine on mõistlik, sest .ee domeenidelt olulisel määral rämpsu ei tule. Vajadusel võib ka tihedamini suheldavate mitte-.ee aadresside nimekirja lisada.<br />
<br />
Greylistinging töötab üsna hästi - ühe töötava näitena langes 2005. aasta keskel rakendatud greylisti mõjul kuus ühele aadressile laekunud spämmi hulk 1000+ kirjalt alla saja.<br />
<br />
[[Pilt:Greyl.png]]<br />
<br />
Antud pildil on mailgraph info masinast kus greylisting rakendati alates augustist<br />
<br />
<br />
'''Install'''<br />
<br />
Paigaldus serverile äärmiselt lihtne<br />
<br />
Insallida tuleb tarkvara <br />
<br />
postgrey-1.31 Greylisting policy server for Postfix<br />
<br />
Startida see vastavalt operatsioonisüsteemile.<br />
<br />
FreeBSD's /etc kaustas rc.conf faili rida postgrey_enable="YES"<br />
gentoos rc-update add postgrey default<br />
<br />
Ja postfixi main.cf faili read<br />
<br />
smtpd_recipient_restrictions =<br />
permit_mynetworks,<br />
reject_unauth_destination,<br />
check_policy_service inet:127.0.0.1:10023<br />
<br />
Et kirjaliikumist kiirendada tasub kontrollida kas auto white list on sisselülitatud<br />
nii ,et peale esmakordset ootamist ja filtri läbimist edaspidi<br />
kiri pääseks koheselt edasi.<br />
<br />
===SPF Listing===<br />
<br />
#SPF tähendab põhimõtteliselt seda, et domeeni haldaja paneb DNS TXT<br />
kirjesse, millised arvutid tohivad väita, et nad saadavad kirja sellest<br />
konkreetsest domeenist.<br />
#NB! Kontroll on vastuvõtja poolne. Seega näiteks GMail kontrollib iga sissetulnud<br />
kirja üle, et kas saatja server (mail.neti.ee, elvis.itcollege.ee jne) tohib ikka antud domeeni (linux.ee, eesti.ee jne) kirju edastada, välja saata.<br />
#Näiteks eenet.ee puhul:<br />
<br />
"v=spf1 a mx ip4:193.40.0.0/24 -all"<br />
<br />
Tõlgime selle kirje lahti: <br />
*v=spf1 - tegu on SPF kirjega<br />
*a - a kirje kirjeldab host'i IP aadressi<br />
*mx - mx kirje kirjeldab antud domeeni kirjavahetusega (Mail eXchange) tegelevad serverid<br />
*ip4: - IP versioon 4 subnet 24 bitti seega antud domeeni kirju võivad saata ka serverid, host'id IP aadressidega vahemikus 193.40.0.0-193.40.0.255.<br />
*-all - kõik teised on keelatud. NB! -all tuleb panna kõige lõppu, sest edasi ei vaadata kirjet. Kui -all on kõige alguses või vahepeal, siis ei vaadata kirjes pärast -all märget jäävat infot.<br />
<br />
Kui täpsemalt ära seletada, siis: <br />
*- tähendab keelatud, mitte usaldusväärne, blacklist <br />
*? tähendab neutraalne sealt võib ka kirju saata greylist<br />
*+ tähendab lubatud, usaldusväärne, whitelist<br />
<br />
#Peale TXT kirje on DNS süsteemis ka SPF kirje olemas, aga vanemad bind9 versioonid (vanemad kui 9.2.x) ei oma SPF kirje tuge. Sellepärast on mõistlik SPF kirje kirjeldada TXT kirjes.<br />
#Tähendus: lubatud kõik, kelle A (või AAAA) on eenet.ee domeenis, kes on<br />
eenet.ee MX-iks või on meie IP-ruumis.<br />
#Kahjuks pole SPF väga levinud, kuigi näiteks GMail ja Hotmail on selle<br />
omale seadistanud.</div>Sadamsonhttps://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Spam&diff=9913Spam2009-02-23T10:18:44Z<p>Sadamson: /* SPF Listing */</p>
<hr />
<div>===Sissejuhatus===<br />
<br />
Nimekiri võimalustest võidelda postiteel leviva rämpsuga ja veidi juhendeid<br />
nende seadistamiseks.<br />
<br />
===Sisufiltrid===<br />
<br />
Tarkvarad, mis otsivad kirjade seest teatud mustreid, on serveritele üsnagi töömahukad ja koormavad teenused.<br />
<br />
amavisd-new<br />
clamav<br />
spamassassin<br />
<br />
Gentool näiteks ülaltoodud tarkvarade seadistuse õpetus<br />
http://gentoo-wiki.com/HOWTO_Spam_Filtering_with_Gentoo%2C_Postfix%2C_Amavis<br />
<br />
Lihtsalt viiruset2rje paigaldamiseks nagu clamavi + posfix tasub lugeda<br />
http://memberwebs.com/stef/software/clamsmtp/postfix.html<br />
<br />
===RBL listid===<br />
<br />
Vastavates nimekirjades nagu bl.spamcop.net relays.ordb.org sbl-xbl.spamhaus.org<br />
kirjas olevate masiante nimekirja alusel blokeeritakse ühenduskatsed mailiserveriga juba eos<br />
<br />
postfix main.cf seadistus<br />
<br />
smtpd_sender_restrictions =<br />
reject_unknown_sender_domain,<br />
permit_mynetworks,<br />
reject_rbl_client bl.spamcop.net,<br />
reject_rbl_client relays.ordb.org,<br />
reject_rbl_client sbl-xbl.spamhaus.org<br />
<br />
===Greylist===<br />
<br />
Grey Listing on põhimõtteliselt nimekiri "tuttavatest" saatjatest, kuhu<br />
lisatakse ka kõik esmakordselt nähtud saatjad, kuid koos timestampiga,<br />
millest arvates mingi aja jooksul öeldakse sellelt aadressilt tulevate<br />
kirjade kohta, et "postkast ajutiselt kati, proovi uuesti". Idee<br />
kohaselt spämmarid ei proovi uuesti, kuid head MTA-d küll.<br />
Sellise skeemi rakendamisel pidada spämm vähenema kuni 99%, miinuseks<br />
asjaolu, et esmakordselt uuelt aadressilt saadud kirja tuleb näiteks 5<br />
minutit kauem oodata (järgnevad kirjad juba hetkeliselt).<br />
<br />
Greylisti juurde saab alati panna loendi aadressidest, mis kohe läbi lastakse. Näiteks .ee whitelistimine on mõistlik, sest .ee domeenidelt olulisel määral rämpsu ei tule. Vajadusel võib ka tihedamini suheldavate mitte-.ee aadresside nimekirja lisada.<br />
<br />
Greylistinging töötab üsna hästi - ühe töötava näitena langes 2005. aasta keskel rakendatud greylisti mõjul kuus ühele aadressile laekunud spämmi hulk 1000+ kirjalt alla saja.<br />
<br />
[[Pilt:Greyl.png]]<br />
<br />
Antud pildil on mailgraph info masinast kus greylisting rakendati alates augustist<br />
<br />
<br />
'''Install'''<br />
<br />
Paigaldus serverile äärmiselt lihtne<br />
<br />
Insallida tuleb tarkvara <br />
<br />
postgrey-1.31 Greylisting policy server for Postfix<br />
<br />
Startida see vastavalt operatsioonisüsteemile.<br />
<br />
FreeBSD's /etc kaustas rc.conf faili rida postgrey_enable="YES"<br />
gentoos rc-update add postgrey default<br />
<br />
Ja postfixi main.cf faili read<br />
<br />
smtpd_recipient_restrictions =<br />
permit_mynetworks,<br />
reject_unauth_destination,<br />
check_policy_service inet:127.0.0.1:10023<br />
<br />
Et kirjaliikumist kiirendada tasub kontrollida kas auto white list on sisselülitatud<br />
nii ,et peale esmakordset ootamist ja filtri läbimist edaspidi<br />
kiri pääseks koheselt edasi.<br />
<br />
===SPF Listing===<br />
<br />
SPF tähendab põhimõtteliselt seda, et domeeni haldaja paneb DNS TXT<br />
kirjesse, millised arvutid tohivad väita, et nad saadavad kirja sellest<br />
konkreetsest domeenist.<br />
NB! Kontroll on vastuvõtja poolne. Seega näiteks GMail kontrollib iga sissetulnud<br />
kirja üle, et kas saatja server (mail.neti.ee, elvis.itcollege.ee jne) tohib ikka antud domeeni (linux.ee, eesti.ee jne) kirju edastada, välja saata.<br />
Näiteks eenet.ee puhul:<br />
<br />
"v=spf1 a mx ip4:193.40.0.0/24 -all"<br />
<br />
Tõlgime selle kirje lahti: <br />
*v=spf1 - tegu on SPF kirjega<br />
*a - a kirje kirjeldab host'i IP aadressi<br />
*mx - mx kirje kirjeldab antud domeeni kirjavahetusega (Mail eXchange) tegelevad serverid<br />
*ip4: - IP versioon 4 subnet 24 bitti seega antud domeeni kirju võivad saata ka serverid, host'id IP aadressidega vahemikus 193.40.0.0-193.40.0.255.<br />
*-all - kõik teised on keelatud. NB! -all tuleb panna kõige lõppu, sest edasi ei vaadata kirjet. Kui -all on kõige alguses või vahepeal, siis ei vaadata kirjes pärast -all märget jäävat infot.<br />
<br />
Kui täpsemalt ära seletada, siis: <br />
*- tähendab keelatud, mitte usaldusväärne, blacklist <br />
*? tähendab neutraalne sealt võib ka kirju saata greylist<br />
*+ tähendab lubatud, usaldusväärne, whitelist<br />
<br />
Tähendus: lubatud kõik, kelle A (või AAAA) on eenet.ee domeenis, kes on<br />
eenet.ee MX-iks või on meie IP-ruumis.<br />
<br />
Kahjuks pole SPF väga levinud, kuigi näiteks GMail ja Hotmail on selle<br />
omale seadistanud.</div>Sadamsonhttps://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Spam&diff=9912Spam2009-02-23T10:10:55Z<p>Sadamson: /* SPF Listing */</p>
<hr />
<div>===Sissejuhatus===<br />
<br />
Nimekiri võimalustest võidelda postiteel leviva rämpsuga ja veidi juhendeid<br />
nende seadistamiseks.<br />
<br />
===Sisufiltrid===<br />
<br />
Tarkvarad, mis otsivad kirjade seest teatud mustreid, on serveritele üsnagi töömahukad ja koormavad teenused.<br />
<br />
amavisd-new<br />
clamav<br />
spamassassin<br />
<br />
Gentool näiteks ülaltoodud tarkvarade seadistuse õpetus<br />
http://gentoo-wiki.com/HOWTO_Spam_Filtering_with_Gentoo%2C_Postfix%2C_Amavis<br />
<br />
Lihtsalt viiruset2rje paigaldamiseks nagu clamavi + posfix tasub lugeda<br />
http://memberwebs.com/stef/software/clamsmtp/postfix.html<br />
<br />
===RBL listid===<br />
<br />
Vastavates nimekirjades nagu bl.spamcop.net relays.ordb.org sbl-xbl.spamhaus.org<br />
kirjas olevate masiante nimekirja alusel blokeeritakse ühenduskatsed mailiserveriga juba eos<br />
<br />
postfix main.cf seadistus<br />
<br />
smtpd_sender_restrictions =<br />
reject_unknown_sender_domain,<br />
permit_mynetworks,<br />
reject_rbl_client bl.spamcop.net,<br />
reject_rbl_client relays.ordb.org,<br />
reject_rbl_client sbl-xbl.spamhaus.org<br />
<br />
===Greylist===<br />
<br />
Grey Listing on põhimõtteliselt nimekiri "tuttavatest" saatjatest, kuhu<br />
lisatakse ka kõik esmakordselt nähtud saatjad, kuid koos timestampiga,<br />
millest arvates mingi aja jooksul öeldakse sellelt aadressilt tulevate<br />
kirjade kohta, et "postkast ajutiselt kati, proovi uuesti". Idee<br />
kohaselt spämmarid ei proovi uuesti, kuid head MTA-d küll.<br />
Sellise skeemi rakendamisel pidada spämm vähenema kuni 99%, miinuseks<br />
asjaolu, et esmakordselt uuelt aadressilt saadud kirja tuleb näiteks 5<br />
minutit kauem oodata (järgnevad kirjad juba hetkeliselt).<br />
<br />
Greylisti juurde saab alati panna loendi aadressidest, mis kohe läbi lastakse. Näiteks .ee whitelistimine on mõistlik, sest .ee domeenidelt olulisel määral rämpsu ei tule. Vajadusel võib ka tihedamini suheldavate mitte-.ee aadresside nimekirja lisada.<br />
<br />
Greylistinging töötab üsna hästi - ühe töötava näitena langes 2005. aasta keskel rakendatud greylisti mõjul kuus ühele aadressile laekunud spämmi hulk 1000+ kirjalt alla saja.<br />
<br />
[[Pilt:Greyl.png]]<br />
<br />
Antud pildil on mailgraph info masinast kus greylisting rakendati alates augustist<br />
<br />
<br />
'''Install'''<br />
<br />
Paigaldus serverile äärmiselt lihtne<br />
<br />
Insallida tuleb tarkvara <br />
<br />
postgrey-1.31 Greylisting policy server for Postfix<br />
<br />
Startida see vastavalt operatsioonisüsteemile.<br />
<br />
FreeBSD's /etc kaustas rc.conf faili rida postgrey_enable="YES"<br />
gentoos rc-update add postgrey default<br />
<br />
Ja postfixi main.cf faili read<br />
<br />
smtpd_recipient_restrictions =<br />
permit_mynetworks,<br />
reject_unauth_destination,<br />
check_policy_service inet:127.0.0.1:10023<br />
<br />
Et kirjaliikumist kiirendada tasub kontrollida kas auto white list on sisselülitatud<br />
nii ,et peale esmakordset ootamist ja filtri läbimist edaspidi<br />
kiri pääseks koheselt edasi.<br />
<br />
===SPF Listing===<br />
<br />
SPF tähendab põhimõtteliselt seda, et domeeni haldaja paneb DNS TXT<br />
kirjesse, millised arvutid tohivad väita, et nad saadavad kirja sellest<br />
konkreetsest domeenist.<br />
NB! Kontroll on vastuvõtja poolne. Seega näiteks GMail kontrollib iga sissetulnud<br />
kirja üle, et kas saatja server (mail.neti.ee, elvis.itcollege.ee jne) tohib ikka antud domeeni (linux.ee, eesti.ee jne) kirju edastada, välja saata.<br />
Näiteks eenet.ee puhul:<br />
<br />
"v=spf1 a mx ip4:193.40.0.0/24 -all"<br />
<br />
Tõlgime selle kirje lahti: <br />
v=spf1 - tegu on SPF kirjega<br />
a - a kirje kirjeldab host'i IP aadressi<br />
mx - mx kirje kirjeldab antud domeeni kirjavahetusega (Mail eXchange) tegelevad serverid<br />
ip4: - IP versioon 4 subnet 24 bitti seega antud domeeni kirju võivad saata ka serverid, host'id IP aadressidega vahemikus 193.40.0.0-193.40.0.255.<br />
-all - kõik teised on keelatud. NB! -all tuleb panna kõige lõppu, sest edasi ei vaadata kirjet. Kui -all on kõige alguses või vahepeal, siis ei vaadata kirjes pärast -all märget jäävat infot.<br />
<br />
Kui täpsemalt ära seletada, siis: <br />
- tähendab keelatud, mitte usaldusväärne, blacklist <br />
? tähendab neutraalne sealt võib ka kirju saata greylist<br />
+ tähendab lubatud, usaldusväärne, whitelist<br />
<br />
Tähendus: lubatud kõik, kelle A (või AAAA) on eenet.ee domeenis, kes on<br />
eenet.ee MX-iks või on meie IP-ruumis.<br />
<br />
Kahjuks pole SPF väga levinud, kuigi näiteks GMail ja Hotmail on selle<br />
omale seadistanud.</div>Sadamsonhttps://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Spam&diff=9907Spam2009-02-23T09:56:32Z<p>Sadamson: /* SPF Listing */</p>
<hr />
<div>===Sissejuhatus===<br />
<br />
Nimekiri võimalustest võidelda postiteel leviva rämpsuga ja veidi juhendeid<br />
nende seadistamiseks.<br />
<br />
===Sisufiltrid===<br />
<br />
Tarkvarad, mis otsivad kirjade seest teatud mustreid, on serveritele üsnagi töömahukad ja koormavad teenused.<br />
<br />
amavisd-new<br />
clamav<br />
spamassassin<br />
<br />
Gentool näiteks ülaltoodud tarkvarade seadistuse õpetus<br />
http://gentoo-wiki.com/HOWTO_Spam_Filtering_with_Gentoo%2C_Postfix%2C_Amavis<br />
<br />
Lihtsalt viiruset2rje paigaldamiseks nagu clamavi + posfix tasub lugeda<br />
http://memberwebs.com/stef/software/clamsmtp/postfix.html<br />
<br />
===RBL listid===<br />
<br />
Vastavates nimekirjades nagu bl.spamcop.net relays.ordb.org sbl-xbl.spamhaus.org<br />
kirjas olevate masiante nimekirja alusel blokeeritakse ühenduskatsed mailiserveriga juba eos<br />
<br />
postfix main.cf seadistus<br />
<br />
smtpd_sender_restrictions =<br />
reject_unknown_sender_domain,<br />
permit_mynetworks,<br />
reject_rbl_client bl.spamcop.net,<br />
reject_rbl_client relays.ordb.org,<br />
reject_rbl_client sbl-xbl.spamhaus.org<br />
<br />
===Greylist===<br />
<br />
Grey Listing on põhimõtteliselt nimekiri "tuttavatest" saatjatest, kuhu<br />
lisatakse ka kõik esmakordselt nähtud saatjad, kuid koos timestampiga,<br />
millest arvates mingi aja jooksul öeldakse sellelt aadressilt tulevate<br />
kirjade kohta, et "postkast ajutiselt kati, proovi uuesti". Idee<br />
kohaselt spämmarid ei proovi uuesti, kuid head MTA-d küll.<br />
Sellise skeemi rakendamisel pidada spämm vähenema kuni 99%, miinuseks<br />
asjaolu, et esmakordselt uuelt aadressilt saadud kirja tuleb näiteks 5<br />
minutit kauem oodata (järgnevad kirjad juba hetkeliselt).<br />
<br />
Greylisti juurde saab alati panna loendi aadressidest, mis kohe läbi lastakse. Näiteks .ee whitelistimine on mõistlik, sest .ee domeenidelt olulisel määral rämpsu ei tule. Vajadusel võib ka tihedamini suheldavate mitte-.ee aadresside nimekirja lisada.<br />
<br />
Greylistinging töötab üsna hästi - ühe töötava näitena langes 2005. aasta keskel rakendatud greylisti mõjul kuus ühele aadressile laekunud spämmi hulk 1000+ kirjalt alla saja.<br />
<br />
[[Pilt:Greyl.png]]<br />
<br />
Antud pildil on mailgraph info masinast kus greylisting rakendati alates augustist<br />
<br />
<br />
'''Install'''<br />
<br />
Paigaldus serverile äärmiselt lihtne<br />
<br />
Insallida tuleb tarkvara <br />
<br />
postgrey-1.31 Greylisting policy server for Postfix<br />
<br />
Startida see vastavalt operatsioonisüsteemile.<br />
<br />
FreeBSD's /etc kaustas rc.conf faili rida postgrey_enable="YES"<br />
gentoos rc-update add postgrey default<br />
<br />
Ja postfixi main.cf faili read<br />
<br />
smtpd_recipient_restrictions =<br />
permit_mynetworks,<br />
reject_unauth_destination,<br />
check_policy_service inet:127.0.0.1:10023<br />
<br />
Et kirjaliikumist kiirendada tasub kontrollida kas auto white list on sisselülitatud<br />
nii ,et peale esmakordset ootamist ja filtri läbimist edaspidi<br />
kiri pääseks koheselt edasi.<br />
<br />
===SPF Listing===<br />
<br />
SPF tähendab põhimõtteliselt seda, et domeeni haldaja paneb DNS TXT<br />
kirjesse, millised arvutid tohivad väita, et nad saadavad kirja sellest<br />
konkreetsest domeenist.<br />
NB! Kontroll on vastuvõtja poolne. Seega näiteks GMail kontrollib iga sissetulnud<br />
kirja üle, et kas saatja server (mail.neti.ee, elvis.itcollege.ee jne) tohib ikka antud domeeni (linux.ee, eesti.ee jne) kirju edastada, välja saata.<br />
Näiteks eenet.ee puhul:<br />
<br />
"v=spf1 a mx ip4:193.40.0.0/24 -all"<br />
<br />
Tõlgime selle kirje lahti: <br />
v=spf1 - tegu on SPF kirjega<br />
a - a kirje kirjeldab host'i IP aadressi<br />
mx - mx kirje kirjeldab antud domeeni kirjavahetusega (Mail eXchange) tegelevad serverid<br />
ip4: - IP versioon 4 subnet 24 bitti seega antud domeeni kirju võivad saata ka serverid, host'id IP aadressidega vahemikus 193.40.0.0-193.40.0.255.<br />
-all - kõik teised on keelatud. NB! -all tuleb panna kõige lõppu, sest edasi ei vaadata kirjet. Kui -all on kõige alguses või vahepeal, siis ei vaadat kirjes pärast -all märget jäävat infot.<br />
<br />
Kui täpsemalt ära seletada, siis: <br />
- tähendab keelatud, <br />
? tähendab neutraalne ja <br />
+ tähendab lubatud.<br />
<br />
Tähendus: lubatud kõik, kelle A (või AAAA) on eenet.ee domeenis, kes on<br />
eenet.ee MX-iks või on meie IP-ruumis.<br />
<br />
Kahjuks pole SPF väga levinud, kuigi näiteks GMail ja Hotmail on selle<br />
omale seadistanud.</div>Sadamsonhttps://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Spam&diff=9901Spam2009-02-23T09:47:13Z<p>Sadamson: /* SPF Listing */</p>
<hr />
<div>===Sissejuhatus===<br />
<br />
Nimekiri võimalustest võidelda postiteel leviva rämpsuga ja veidi juhendeid<br />
nende seadistamiseks.<br />
<br />
===Sisufiltrid===<br />
<br />
Tarkvarad, mis otsivad kirjade seest teatud mustreid, on serveritele üsnagi töömahukad ja koormavad teenused.<br />
<br />
amavisd-new<br />
clamav<br />
spamassassin<br />
<br />
Gentool näiteks ülaltoodud tarkvarade seadistuse õpetus<br />
http://gentoo-wiki.com/HOWTO_Spam_Filtering_with_Gentoo%2C_Postfix%2C_Amavis<br />
<br />
Lihtsalt viiruset2rje paigaldamiseks nagu clamavi + posfix tasub lugeda<br />
http://memberwebs.com/stef/software/clamsmtp/postfix.html<br />
<br />
===RBL listid===<br />
<br />
Vastavates nimekirjades nagu bl.spamcop.net relays.ordb.org sbl-xbl.spamhaus.org<br />
kirjas olevate masiante nimekirja alusel blokeeritakse ühenduskatsed mailiserveriga juba eos<br />
<br />
postfix main.cf seadistus<br />
<br />
smtpd_sender_restrictions =<br />
reject_unknown_sender_domain,<br />
permit_mynetworks,<br />
reject_rbl_client bl.spamcop.net,<br />
reject_rbl_client relays.ordb.org,<br />
reject_rbl_client sbl-xbl.spamhaus.org<br />
<br />
===Greylist===<br />
<br />
Grey Listing on põhimõtteliselt nimekiri "tuttavatest" saatjatest, kuhu<br />
lisatakse ka kõik esmakordselt nähtud saatjad, kuid koos timestampiga,<br />
millest arvates mingi aja jooksul öeldakse sellelt aadressilt tulevate<br />
kirjade kohta, et "postkast ajutiselt kati, proovi uuesti". Idee<br />
kohaselt spämmarid ei proovi uuesti, kuid head MTA-d küll.<br />
Sellise skeemi rakendamisel pidada spämm vähenema kuni 99%, miinuseks<br />
asjaolu, et esmakordselt uuelt aadressilt saadud kirja tuleb näiteks 5<br />
minutit kauem oodata (järgnevad kirjad juba hetkeliselt).<br />
<br />
Greylisti juurde saab alati panna loendi aadressidest, mis kohe läbi lastakse. Näiteks .ee whitelistimine on mõistlik, sest .ee domeenidelt olulisel määral rämpsu ei tule. Vajadusel võib ka tihedamini suheldavate mitte-.ee aadresside nimekirja lisada.<br />
<br />
Greylistinging töötab üsna hästi - ühe töötava näitena langes 2005. aasta keskel rakendatud greylisti mõjul kuus ühele aadressile laekunud spämmi hulk 1000+ kirjalt alla saja.<br />
<br />
[[Pilt:Greyl.png]]<br />
<br />
Antud pildil on mailgraph info masinast kus greylisting rakendati alates augustist<br />
<br />
<br />
'''Install'''<br />
<br />
Paigaldus serverile äärmiselt lihtne<br />
<br />
Insallida tuleb tarkvara <br />
<br />
postgrey-1.31 Greylisting policy server for Postfix<br />
<br />
Startida see vastavalt operatsioonisüsteemile.<br />
<br />
FreeBSD's /etc kaustas rc.conf faili rida postgrey_enable="YES"<br />
gentoos rc-update add postgrey default<br />
<br />
Ja postfixi main.cf faili read<br />
<br />
smtpd_recipient_restrictions =<br />
permit_mynetworks,<br />
reject_unauth_destination,<br />
check_policy_service inet:127.0.0.1:10023<br />
<br />
Et kirjaliikumist kiirendada tasub kontrollida kas auto white list on sisselülitatud<br />
nii ,et peale esmakordset ootamist ja filtri läbimist edaspidi<br />
kiri pääseks koheselt edasi.<br />
<br />
===SPF Listing===<br />
<br />
SPF tähendab põhimõtteliselt seda, et domeeni haldaja paneb DNS TXT<br />
kirjesse, millised arvutid tohivad väita, et nad saadavad kirja sellest<br />
konkreetsest domeenist.<br />
NB! Kontroll on vastuvõtja poolne. Seega näiteks GMail kontrollib iga sissetulnud<br />
kirja üle, et kas saatja server (mail.neti.ee, elvis.itcollege.ee jne) tohib ikka antud domeeni (linux.ee, eesti.ee jne) kirju edastada, välja saata.<br />
Näiteks eenet.ee puhul:<br />
"v=spf1 a mx ip4:193.40.0.0/24 -all"<br />
<br />
Tõlgime selle kirje lahti: <br />
v=spf1 - tegu on SPF kirjega<br />
a - a kirje kirjeldab host'i IP aadressi<br />
mx - mx kirje kirjeldab antud domeeni kirjavahetusega (Mail eXchange) tegelevad serverid<br />
ip4: - IP versioon 4 subnet 24 bitti seega antud domeeni kirju võivad saata ka serverid, host'id IP aadressidega vahemikus 193.40.0.0-193.40.0.255.<br />
-all - kõik teised on keelatud. NB! -all tuleb panna kõige lõppu, sest edasi ei vaadata kirjet. Kui -all on kõige alguses või vahepeal, siis ei vaadat kirjes pärast -all märget jäävat infot.<br />
<br />
Kui täpsemalt ära seletada, siis: <br />
- tähendab keelatud, <br />
? tähendab neutraalne ja <br />
+ tähendab lubatud.<br />
<br />
Tähendus: lubatud kõik, kelle A (või AAAA) on eenet.ee domeenis, kes on<br />
eenet.ee MX-iks või on meie IP-ruumis.<br />
<br />
Kahjuks pole SPF väga levinud, kuigi näiteks GMail ja Hotmail on selle<br />
omale seadistanud.</div>Sadamson